Muud

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Avaldaja nõue ja selle põhjendused

kahju ei hüvitanud, siis saatis avaldaja 13.01.2021 meeldetuletuse nõude hüvitamise kohta. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud. Avaldaja hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, esitada kahjunõue korteriühistule. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks on korteriomandite kaasomandi osa eset korras hoida, st tagada tema eesmärgipärane toimimine. Seega oli avaldaja hinnangul korteriühistul kohustus hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv kanalisatsioonipüstik. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse. Kuna kanalisatsioonipüstik oli ummistunud, siis järelikult ei olnud kanalisatsioonipüstik korras ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust – hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Kahjustada saanud korteriomandi omanik teatas avaldajale, et tema Madala 26-17, Tallinn, Harju maakond korter on saanud 02.10.2020 toimunud veekahju tagajärjel kahjustada. Avaldaja hinnangul on KrtS § 34 lg 2 toodud kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära kaasomaniku vara kahjustamine. Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles korteriühistu kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Avaldaja hinnangul oli korteriühistul mõistlikult võimalik ette näha, et kanalisatsioonipüstik võib ummistuda ning lekkida ning see võib kahjustada korteriomaniku vara (VÕS § 127 lg 3). Korteri nr 17 siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise RVO Ehituse OÜ summas 2181,12 eurot. Avaldaja hüvitas kahjustada saanud korteri nr 17 siseviimistluse parandamise kulu summas 2031,12 eurot. Avaldaja hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei hoidnud korras kaasomandis olevat kanalisatsioonipüstikut) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos. Kui korteriomanike kaasomandis olev kanalisatsioonipüstik ei oleks olnud ummistunud ja lekkinud, siis ei oleks ka reovesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Kahjunõue on muutunud sissenõutavaks alates 05.12.2020. Viivised avalduse esitamise seisuga 14.05.2021 (periood 05.12.2020 – 14.05.2021 ehk 161 päeva eest) on 71,64 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40,00 eurot. Puudutatud isiku seisukoht

ühendatud kaasomandis olevasse kanalisatsioonipüstikusse täiendava toru abil. Kõnealuse korteri omanik ei ole kanalisatsioonipüstiku ümberehituse soovist/vajadusest puudutatud isikut teavitanud, ega küsinud selleks puudutatud isiku nõusolekut. Samuti ei ole korteriomanik esitanud puudutatud isikule teiste kaasomanike nõusolekut sellise ümberehituse teostamiseks, projekti jms. Puudutatud isik on seisukohal, et kuna ka korterelamu vahelaed ja põrandad on olulised hoone konstruktsiooni osad (lisaks sellele, et need on kõigi korteriomanike kaasomandis), mis mõjutavad hoone stabiilsust, siis ei oleks Madala tn 26-17 omanik mitte mingil juhul omavoliliselt põrandasse äravoolutorustiku jaoks avavust tegema ilma kaasomanike nõusoleku ja vastava ehitusprojekti ja loa olemasoluta. Samuti ei oleks Madala tn 26-17 korteri omanik tohtinud omavoliliselt ümber ehitada kaasomandis olevat kanalisatsioonipüstikut. Puudutatud isiku hinnangul on tõenäoline, et selline omavoliline ümberehitus mõjutab kanalisatsioonitorustiku tavapärast toimimist ning kui kanalisatsioonitorustikku ei oleks omavoliliselt ümberehitatud, siis ei oleks Madala tn 26-17 aadressil tõenäoliselt uputust toimunud. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isik seisukohal, et Madala 26-17 korteri omanik on vannitoa remondi käigus rikkunud omavoliliselt kaasomandisse kuuluva kanalisatsioonipüstiku ning korteriomaniku sellisel tegevusel võib olla otsene seos toimunud uputusega. Poolte vahel puudub vaidlus, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstikust. Küll aga ei saa puudutatud isik nõustuda avaldaja väitega, et korteriühistul oli mõistlikult võimalik ette näha kanalisatsioonipüstiku ummistumise ja lekkimise võimalus. Puudutatud isiku hinnangul oli samasugune mõistliku ettenägemise võimalus ka korteriomanikul endal. Puudutatud isik teostab kanalisatsioonipüstikute hooldust regulaarselt (sh kaasates vastava valdkonna spetsialistid), täiendavalt kontrollib puudutatud isik kanalisatsioonipüstikute välist korrasolekut jooksvalt. Puudutatud isiku hinnangul on selline sagedus kanalisatsioonipüstikute tavapäraseks hoolduseks piisav. Sellest tulenevalt on puudutatud isik seisukohal, et ta on tegutsenud oma parimate oskuste ja võimaluste kohaselt ning täitnud ka temalt eeldatavat hoolsuskohustust ning, et ta ei ole rikkunud KrtS § 35 lg 2 p 1 tulenevat kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondi kohustust. 03.10.2020 Stroomi abitööd 24 h OÜ poolt teostatud kanalisatsioonipüstiku ummistuse ja torustiku seisundi kontrollimise käigus, nähtus et kõnealust kanalisatsioonipüstikut kasutav(ad) korteriomanik(ud) kasutas(id) kanalisatsioonipüstikut prügikastina (sh valasid sinna jäätmeid, mida ei tohiks kanalisatsiooni visata). Oma sellist väidet saab puudutatud isik vajadusel tõestada Stroomi abitööd 24 h OÜ-st olukorda likvideerimas käinud santehnikute ütlustega. Eelnevale tuginedes on puudutatud isik seisukohal, et kui korteriomanik ei oleks omavoliliselt kanalisatsioonipüstikut ümberehitanud ja kui kanalisatsioonipüstikut kasutav(ad) korteriomanik(ud) oleks(id) püstikut kasutanud ainult otstarbekohaselt, siis ei oleks kanalisatsioonipüstikus ummistust tekkinud. Täiendavalt soovib puudutatud isik märkida, et avaldaja on lisanud kohtusse esitatud avaldusele 12 fotot, millest kaks on avalduse kohaselt tehtud korteriomaniku C’e poolt ning millistega avaldaja soovib tõendada kahjude ulatust ning teostatud remonttööde vajadust. Puudutatud isik käis kõnealuses korteris 03.10.2020 koos Stroomi abitööd 24 h OÜ santehnikuga ja ei tuvastanud korteri vaatluse käigus sellises mahus kahjustusi nagu on kirjeldatud avaldaja poolt esitatud avalduses. Puudutatud isiku hinnangul piirdus uputus Madala tn 26-17 korteri vannitoaga ja vannitoa põrandal olnud vee kogus ei ulatanud üle vannitoa uksepaku. Samuti ei nähtu avaldaja poolt esitatud fotodelt arusaadavalt, et esiku osas oleval laminaatparketil oleks kahjustused. Sellest tulenevalt ei ole avaldaja puudutatud isiku hinnangul piisavalt tõendanud ja põhjendanud korteris teostatud põrandakatte vahetuse vajadust kogu korteri ulatuses. Seetõttu jäävad puudutatud isikule arusaamatuks sellises mahus ja maksumuses teostatud remonttööd. Isik (antud juhul avaldaja), kes nõuab kahju hüvitamist, peab tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja kohustus esile tuua, millised korteri osad said kahjustada, siduma ja tõendama kahjustuste

tekkimise puudutatud isiku kohustuste rikkumisega ning selgitama ja tõendama kuluartiklite põhiselt, et kulutused olid vajalikud vara senise koosseisu taastamiseks. Praegusel juhul ei ole avaldaja aga õiguskaitsevahendite kohaldamise võimalust piisavalt tõendanud. Juhul, kui puudutatud isik vastutaks mingi kahju eest, saaks välja nõuda üksnes puudutatud isiku vastutusele põhinevat omandi seisukorra taastamiseks vastavat summat. Puudutatud isiku hinnangul ei piisa kahju suuruse tõendamiseks avaldaja poolt esitatud hinnapakkumine. Eelnevast tulenevalt ei saa puudutatud isik nõustuda avaldajaga, et laminaatparketi väljavahetamine oli otseselt seotud vannitoas toimunud uputusega. Kokkuvõtlikult on puudutatud isik seisukohal, et ta on täitnud KrtS § 35 lg 2 p 1 ettenähtud kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondi kohustust parimate oskuste ja teadmiste kohaselt ning puudutatud isiku juhatusele ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist. Puudutatud isiku hinnangul ei saa ta vastutada korteriomanike omavolilise tegevuse ja/või korteriomanike poolse kohustuste rikkumise eest KrtS § 31 lg 1 p 1 tähenduses. Avaldaja seisukoht

Puudutatud isik väidab vastuse punktis 2.4. paljasõnaliselt, et puudutatud isiku hinnangul piirdus uputus Madala tn 26-17 korteri vannitoaga ja vannitoa põrandal olnud vee kogus ei ulatanud üle vannitoa uksepaku. Avaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et korteri nr 17 omanik tegeles pidevalt ummistuse tagajärgede likvideerimisega ja muidugi on võimalik, et just sel hetkel, kui puudutatud isik käis korterit üle vaatamas, ei olnud reovesi üle vannitoa ukseläve. Samas tõendid näitavad muud. Avaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et esikusse reovesi ikkagi jõudis. Fotodelt nr DSC01132 ja DSC01137 on näha, et esiku laminaatparkett on pundunud. Fotodelt nähtub ja ka vara ülevaatuse aktis on kirjas, et parkett moodustab ühtse osa esiku, elutoa ja köögiga. Köögimööbli alune on plaaditud. Seega terves korteris on ühtne ehk vaheliistudeta laminaatparkett. Kuna korteris ei olnud enne kahjujuhtumit vaheliiste, siis tuli vastavalt VÕS § 127 lg 1 taastada endine olukord ehk antud juhul tuli vahetada kogu korteri laminaatparkett. Avaldaja on eespool toodule ja viidatud tõenditele tuginedes jätkuvalt seisukohal, et laminaatparkett sai kahjujuhtumi tõttu kahjustada ning endise olukorra taastamiseks tuli see välja vahetada. Antud juhul tuleb silmas pidada ka seda, et tegemist ei olnud veetorustiku lekkimise tõttu toimunud puhta vee veeavariiga, vaid kanalisatsioonipüstiku ummistuse tõttu voolas korterisse reovesi, mis teatavasti haiseb. Seda, et korter haises kohutavalt ning ka parketi alune vaipkate lehkas, kinnitab remondiettevõtte esindaja. Käesolevale arvamusele on lisatud remondiettevõtte esindaja kaks selgitust korteris valitseva olukorra ja tööde teostamise kohta. Puudutatud isik eksib väites, et kahju suuruse tõendamiseks ei piisa hinnapakkumise esitamisest. Asja parandamise kulu saab tõendada selle asja parandamise kalkulatsiooniga või hinnapakkumisega. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus, kelle selgituse kohaselt „Kahju hüvitamist saab nõuda kas reaalsete või hüpoteetiliste parandamiskulude järgi. Kannatanu saab nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja korda tegemist, st parandustööde kalkulatsiooni alusel.“ (3-2-1-55-11 p 14). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et korteri oleks saanud parandada väiksemate (mõistlikumate) kuludega. Kohtu põhjendused

saatis 13.01.2021 meeldetuletuse nõude hüvitamise kohta (avalduse lisa 11). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

seisukoht, et puudutatud isik ei ole välja toonud, milline on see hoolduse sagedus, mida puudutatud isik peab piisavaks. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et kui puudutatud isik ei teostanud piisavat hooldust, siis on puudutatud isik kohustust rikkunud ja võib muude eelduste esinemisel vastutada kahju eest. Kui aga korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud ja seda ei ole teinud ka mõni korteriomanik ning kahju tekkis kaasomandi esemest, siis saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist siiski teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (Riigikohtu lahend asjas 219-9543, p 15). Puudutatud isik on avaldanud seisukohta, et kuna kahju kannatanud isik ehitas ümber vannitoa ning ühtlasi oli teostatud ka püstaku osaline ümberehitus (millest ei teavitatud puudutatud isikut ega küsitud nõusolekut), siis võis see mõjutada torustiku tavapärast toimimist. Puudutatud isiku sellekohane väide on oletuslik. Antud juhul oli põhjuseks püstaku ummistus ning eluliselt usutav ei ole, et selle põhjustas torustiku ümberehitus (ka juhul kui see ei olnud tehtud seadusega kooskõlas). Puudutatud isik on tuginenud ka sellele, et teised korteriomanikud kasutasid püstakut prügikastina. Nimetatud argument ei välista korteriühistu vastutust, kui korteriomanikule tekib kahju kaasomandi esemest. Ka juhul kui kahju ei oleks tekkinud, kuid oleks nt ummistus, siis peaks korteriühistu siiski selle likvideerima, ka juhul kui selle põhjuseks on mõne korteriomaniku pahatahtlik tegevus. Korteriühistu ei saa jätta ummistust likvideerimata sellel alusel, et korteriühistu ei vastuta korteriomanike omavolilise/pahatahtliku tegevuse eest. Nimetatu ei välista, et korteriühistul võib olla nõue konkreetsete korteriomanike vastu, kes ummistuse põhjustasid, kui neid isikuid on võimalik tuvastada. Kuna antud juhul tekkis kahju kaasomandi esemest (mitte mõne konkreetse korteri eriomandi esemest), siis on põhjendatud nõude esitamine korteriühistu (mitte mõne korteriomaniku) vastu. Kehtib eeldus, et puudutatud isik on rikkunud oma kohustust ja see rikkumine ei ole vabandatav. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul seda eeldust ümber lükatud. Kahjustatud isikule tekkis kahju, mille tekkimine on põhjuslikus seoses kanalisatsioonipüstaku ummistumisega.

Kohus on nende tõendite pinnalt seisukohal, et ummistuse tõttu sai kahjustatud ka põrand väljaspool vannituba. VÕS § 127 lg 1 sätestab: „Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.“ Kuna parkett oli ühtne (nähtav ka avaldusele lisatud fotodelt), siis oli olukorra taastamiseks vajalik kogu parketi vahetus ja muud toimingud eelneva olukorra ja korteri elamiskõlbulikkuse taastamiseks. Kohtu hinnangul on hinnapakkumine ja arve piisavad tõendid kahju suuruse tõendamiseks. Hinnapakkumisest on näha tegemist vajavad tööd ja need on olemuselt vastavad kahju iseloomule. 04.11.2020 hinnapakkumises oli tööde maksumuseks märgitud 2181,12 eurot (sh käibemaks), 06.11.2020 arve esitati summas 2031,12 eurot ja avaldaja tasus 09.11.2020 RVO Ehituse OÜ-le 2031,12 eurot. Olukorra taastamise kulud ei ole ebamõistlikult suured ja toimingud on põhjendatud. Eelneva tõttu on avaldaja põhinõue 2031,12 eurot põhjendatud.

käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isiku tegevus tingis avaldaja jaoks vajaduse kohtusse pöörduda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtulahendis. Avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud kokku 660 eurot (osutatud õigusabi 5,5 tundi, tunnitasu 120 eurot). Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 5,5 tundi (avalduse koostamine ja puudutatud isiku vastuse osas seisukoha koostamine). Avaldaja esindaja tunnitasu on 120 eurot. Sellise tunnitasuga osutavad teenust tavaliselt vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta) ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Kohtu hinnangul on põhjendatud avaldaja esindaja tunnitasuna arvestada 100 eurot. Seega on põhjendatud õigusabikulu 550 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 600 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 550 eurot), mis mõista välja puudutatud isikult; samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.