Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

ASJAOLUD

K. Järvet täitemenetluse osaliste võrdse kohtlemise põhimõtet, pikendades parima pakkumise tegija allkirjastamata ja võõrkeelse taotluse alusel ostuhinna tasumise tähtaega. Avaldaja on eeltoodud otsuse kohtus vaidlustanud. Avaldaja teavitas 7. juunil 2023 nii kohtutäitur A. Kreki kui ka kohtutäitur K. Järvetit asjaolust, et avaldaja on esitanud hagi täiteasjas nr 066/2022/1147 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seejärel sai avaldaja teate, et kohtutäitur A. Krek on esitanud kohtutäitur K. Järvetile taotluse täiteasjaga ühinemiseks. Kohtutäituri poolt mitme erineva täiteasja alustamine olukorras, kus võlgnik ja sissenõudja kattuvad, on õigusvastane ning ei teeni sissenõudjate ega võlgnike huve (vt RKTKo 2-173985/17). Selliselt rikkus kohtutäitur täitemenetluse põhimõtteid ning täituri tegevus täiteasjade raames on õigusvastane.

kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses (RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 20). Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine iseenesest ei ole täitemenetluse peatamise aluseks. Kohtutäituri 30. oktoobri 2023. a otsuse tegemise ajal puudus kohtulahend, mis kohustanuks kohtutäiturit täitemenetlust peatama. Võlgniku taotlus ei ole TMS § 46 lg 1 järgi iseenesest täitemenetluse peatamise aluseks ning kui sissenõudja ei taotle täitemenetluse peatamist, siis ka täitemenetluse peatamiseks alus puudub. Lisaks ei kohusta TMS § 46 lg 2 p 1 kohtutäiturit täitemenetlust peatama. Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et puuduvad alused täitetoimingu edasilükkamiseks. Vaidlust ei ole, et kinnisasi aadressil XXXXX on enampakkumisel võõrandatud ning kohtutäituri 4. augusti 2023. a avalduse alusel on 25. augustil 2023 kinnistusraamatusse sisse kantud uus omanik. Olukorras, kus hüpoteegiga koormatud kinnisasi on võõrandatud ja müügitulem sissenõudjale üle kantud, oli ainuõige kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamine. Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et avaldaja viited teistele täitemenetlustele on käesolevas vaidluses asjakohatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Vastavalt TMS § 46 lg 1 p-le 2 peatab kohtutäitur täitemenetluse muuhulgas kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. TsMS § 378 lg 1 p 6 näeb ette ühe hagi tagamise abinõuna ette täitemenetluse peatamise, täitemenetluse jätkamise lubamise üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtulahendit või hagi tagamise määrust, mis kohustaks kohtutäiturit täitemenetluse või täitetoimingu peatama täitedokumendi täitmise ajal (enampakkumine toimus 25. juuli 2023 – 1. august 2023, enampakkumise akt koostati 3. augustil 2023 ning kinnistu omandas Viktoria Šikolenko), täitemenetluse lõpetamise ajal 29. septembril 2023 ega ka avaldaja kaebuse lahendamise ajal 30. oktoobril 2023, ei olnud. Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohtumenetluses avaldaja ja Vladimir Litvinovi hagi Luminor Bank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2022/731 ja 066/2022/1148 (tsiviilasi nr 2-23-10358). Hagi esitati kohtule 21. juulil 2023 ning hagiavaldusega koos esitati ka hagi tagamise taotlus, milles paluti peatada nimetatud täitemenetlused. Maakohus keeldus 6. septembril 2023 hagi menetlusse võtmisest ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. novembri 2023. a määrusega maakohtu 6. septembri 2023. a määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning hagi tagamise taotluse ja menetlusabitaotluse lahendamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on menetlusse võetud 12. jaanuaril 2024 ja hagi tagamise taotlus rahuldatud samal kuupäeval. Maakohus möönis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel (vt RKTKo 3-2-1-60-11, p 15), mistõttu võib hagi menetlemise ajal täitemenetluse jätkumise korral hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud, nt hüpoteegiga koormatud kinnisasi juba müüdud (vt RKTKm 13.01.2016, 3-2-1-161-15). Olenemata eeltoodust puudus kohtutäituril alus jätta täitemenetlus lõpetamata olukorras, kus TMS §-s 45 ja §-s 46 sätestatud täitemenetluse peatamise alused täitedokumendi täitmise ja täitemenetluse lõpetamise ajal puudusid, nõue (hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimine) oli täidetud, kinnisasi täitemenetluse käigus müüdud, müügitulem jaotatud ning sissenõudjale üle kantud.

MÄÄRUSKAEBUS

Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme menetluse juhtimisel. Ühestki maakohtu dokumendist ei ole aru saada, kuidas maakohus plaanib asja lahendada, kas kirjalikus või suulises menetluses. Samuti ei ole maakohus arutanud pooltega, kas eelmenetluse eesmärk on täidetud ning kas selle võiks lõpetada. Maakohus ei ole võimaldanud kaebajal esitada seisukohta puudutatud isikute seisukohtadele. Viimane seisukoht saabus kohtusse 2. veebruaril 2024. Maakohus tegi juba 6. veebruaril 2024, st kahe tööpäeva pärast määruse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Selliselt on maakohus võtnud avaldajalt võimaluse esitada puudutatud isikute seisukohtadele arvamus ning sellega oma õigusi kaitsta. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, andmata menetlusosalistele eelnevalt võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus üldse menetluskulude jaotuse üle otsustada, kui ei olnud määranud pooltele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Selline kohtupoolne tegevus jätab avaldajale mulje, et kohtul oli juba enne asja lahendamist otsus tehtud, mis ei ole menetlusõiguse normidega kooskõlas. Maakohus on rikkunud ka materiaalõiguse norme. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja leiab, et täitemenetlusega jätkamine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, olukorras kus ta on täiturit teavitanud, et ta on palunud kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja täiteasjade peatamist hagi tagamise korras, kuid kohus ei ole veel avaldaja taotlusi lahendanud. Kuigi hagi tagamise taotlus on kiireloomuline, mis tuleks lahendada viivitamata, lahendas maakohus taotluse alles poolteist kuud peale taotluse esitamist. Selliselt on nii kohus kui ka kohtutäitur jätnud avaldaja ilma efektiivsest õiguskaitsest olukorras, kus kohus on ise välja toonud, et avaldaja hagi võeti siiski lõpuks menetlusse ning ka hagi tagamise taotlus rahuldati. TMS § 45 sõnastusest tuleneb, et tegemist on kaalutlusõigusega normiga, mis tähendab, et täituril on õigus ja kohustus kaaluda kõiki asjaolusid ning alles kaalumise järgselt võtta vastu otsus. Ei täituri ega ka maakohtu põhjendustest ei nähtu, et täitur ega ka maakohus oleksid kaalunud TMS §-s 45 välja toodud asjaolusid. Selliselt on nii kohtutäitur kui ka maakohus oluliselt rikkunud materiaalõiguse normi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

tegemist on hagita menetlusega. Hagita menetluses on kohtul suurem roll menetluse juhtimisel ja korraldamisel. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et avaldajat esindas professionaalne esindaja, vandeadvokaat. Tegemist ei olnud ka õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, mille puhul olnuks vajalik pikemat eelmenetlust läbi viia. Avaldaja ei ole mingil moel esile toonud, kuidas need väidetavad etteheited võisid asja lahendamist mõjutada või millistele väidetele või puudutatud isikute seisukohtadele avaldaja soovinuks vastu vaielda. Avaldaja ei saa määruskaebust sisustada teise menetlusosalise õiguste väidetavale rikkumisele tuginedes. Nii kohtutäituri kui ka sissenõudja menetlusdokumentidest on näha, et nad ei kasutanud n-ö välist lepingulist esindajat ning põhjendatud oli eeldada, et neil menetluskulusid ei teki. Menetlusosalised saanuksid esitada menetluskulude nimekirjad koos seisukohtadega. TMS § 45 kohaldamiseks ei olnud alust. Nõue oli täidetud, kinnisasi täitemenetluse käigus müüdud, müügitulem jaotatud ning sissenõudjale üle kantud. Täitedokumendi täitmise ajal, täitemenetluse lõpetamise ajal ega avaldaja esitatud kaebuse lahendamise ajal ei olnud kohtulahendit või hagi tagamise määrust, mis kohustaks täitemenetluse või täitetoimingu peatama. Kohtutäituril puudus alus jätta täitemenetlus lõpetamata. Olukorras, kus täitemenetlus tuli seaduses sätestatud alusel lõpetada, ei ole kohane analüüs sellest, kas lõpetamise asemel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja väited, et maakohus ei lahendanud teises tsiviilasjas tema taotlusi piisavalt kiiresti, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et avaldaja hagi ei võetud menetlusse ning hagi tagamise taotlus jäeti rahuldamata, ei ole kohtutäiturile ega sissenõudjale etteheidetav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme sellega, kui ei teavitanud menetlusosalisi sellest, kas plaanib asja lahendada suulises või kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtule hagita menetluses kohustust teavitada menetlusosalisi asja läbivaatamise viisist. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ka sellega, kui ei arutanud menetlusosalistega seda, kas eelmenetluse eesmärk on täidetud ning kas selle võiks lõpetada, ega sellega, kui ei andnud avaldajale võimalust puudutatud isikute seisukohtadele arvamuse esitamiseks. Eelmenetlus TsMS-i 41. ptk mõttes on omane üksnes hagimenetlusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohustust küsida avaldajalt arvamust puudutatud isikute seisukohtadele. Maakohus on selgitanud välja avaldaja seisukohad asjas oluliste asjaolude kohta. Kohtutäitur jäi avaldaja kaebusele esitatud vastuses 30. oktoobril 2023 tehtud otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur kordas vastuses oma otsuses toodud seisukohti, esitamata uusi asjaolusid ja tõendeid. Avaldajal on olnud võimalik juba kohtule esitatud kaebuses nende osas seisukohta avaldada. Ka sissenõudja seisukohas ei ole avaldaja kaebuse ja kohtutäituri vastusega võrreldes midagi uut, mis eeldanuks avaldaja seisukoha küsimist. Avaldaja ei ole ühegi määruskaebuses nimetatud väidetava menetlusõiguse normi rikkumise puhul selgitanud, kuidas see võis mõjutada asja lahendust. Avaldaja ei ole määruskaebuses esile toonud ühtegi faktilist asjaolu, seisukohta või tõendit, mis avaldajal maakohtu väidetavate rikkumiste tõttu esitamata jäi. Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses, seega maakohus oleks TsMS § 176 lg 2 kohaselt pidanud andma enne asjas lahendi tegemist menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Tegemist ei ole aga sellise rikkumisega, mis tingiks maakohtu lahendi tühistamise. Maakohus jättis põhjendatult kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Seega avaldaja menetluskulud maakohtus hüvitamisele ei kuulu.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.