Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks Esialgse õiguskaitse pikendamine Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Ravile paigutatav isik X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX) riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti 31. juuli 2024. a Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Ärakuulamise toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Pikendada X suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 30.07.2024 kell 08.50-st psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.
2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt rahustava, psühhoosivastase, elekterkrampravi ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks, samuti vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
3.Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 7. septembril 2024. a või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
5.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib isik, kelle suhtes on rakendatud esialgse õiguskaitse abinõusid, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, valla- või linnavalitsus ja haigla peaarst esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Isik, kelle suhtes on abinõusid
2-24-11420 rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Kohtumääruse asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 31.07.2024 Harju Maakohtule taotluse X suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks. Avalduse kohaselt on X kohta varasemast teada, et esimest korda vajas ta haiglaravi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Psühhiaatriakliinikus 10.15.01.2021 ägeda psühhootilise seisundi (F23.81) tõttu. Umbes kolm kuud eelnevalt tundis patsient süvenevat väsimust, raskuseid õppetööle keskendumisega. 2020. aasta detsembris käis psühholoogilisel koolitusel, kus analüüsiti lapsepõlve ja peresuhteid, mille järgselt tema käitumine muutus, tekkisid unehäired, oli ärev, mõtles palju, periooditi tundis, et keegi jälgib teda. Kartis poisssõbraga suhte katkemist, mistõttu suhtles temaga palju, selle foonil tundis energiatulva, tahtis erinevaid asju teha, ööpäevarežiim häirus. 16.12.2020 käis nende kaebustega valvepsühhiaatri vastuvõtul, mille järgselt pöördus erinevate spetsialistide poole ja alustas eneseabivõtega. Nädal hiljem psühhiaatri korduval vastuvõtul kirjeldati seisundit stabiilsena, kuid seejärel seisund siiski süvenevalt halvenes, kuni 10.01.2021 kutsuti talle kiirabi, sest ta ei saanud 2 päeva magada, hakkas ebaadekvaatselt ja rahutult käituma. Patsient kaebas, et tal on peas võõraste inimeste mõtted, kartis surma. Kiirabi tõi patsiendi psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus ta kirjeldas, kuidas talle on inimesed andnud palju energiaid, haiguseid (nt vähki), tema sisse on läinud vanaema hing ning kartis, et ta tappis oma isa ära, hävitas isa psüühika. Haiglas oli tema mõttekäik laialivalguv, paraloogiliste seostega, psühhootilistele elamustele keskenduv. Ta avaldas spontaanselt paranoilisi luulumõtteid (kahjustusluul, mitmestumisluul), esinesid mõttelevielamused, mõtete sisendamine. Osakonnas tal esinevad psühhootilised sümptomid taandusid kiiresti ning ta lubati ambulatoorsele ravile, toetusraviks määrati antipsühhootikum (aripiprasool). Seejärel olnud regulaarselt psühhiaatri ambulatoorsel jälgimisel, kirjeldatud püsivalt emotsionaalset ebastabiilsust, kõhklemist, otsustusraskuseid, mis intensiivistunud stressirohketel aegadel. 2023. aasta kevadel lõpetatud toetusravi aripiprasooliga. 2023. aasta oktoobris kirjeldatud episoodi, kui suurenenud stressi foonil muutus ärevaks, närviliseks, tekkisid sundkäitumised ja muremõtted, mistõttu otsustati ärevusevastast ravi antidepressandiga (estsitalopraam). Tema ambulatoorse psühhiaatri viimases sissekandes 2024. aasta juunis on kirjeldatud jätkuvat madalat koormustaluvust ja koormuse suurendamisel vallanduvat emotsionaalset ebastabiilsust, ärevust, närvilisust, ebamäärast paranoilisust. 05.07.2024 pöördus patsient Psühhiaatriakliiniku valvetuppa kaebustega emotsionaalsele labiilsusele, üksildustundele, uinumisraskustele, mis intensiivistunud pärast elukaaslasest lahku minekut nädal aega eelnevat. Vastuvõtul kirjeldati teda ärevana, kergelt maneerse ja lapseliku käitumisega, kõrge emotsionaalse reaktiivsusega ja pisaratevalmidusega. Psühhoosielamusi tol korral ei avaldanud ja patsient hospitaliseerimist ei soovinud. Valvepsühhiaater andis juhise jätkata antidepressandiga ja kirjutas välja und soodustava preparaadi (kvetiapiin). Järgneval päeval tuli patsient uuesti valvetuppa, väljendas hirmu üksinduse ees. Enda käitumist kontrollida ei suutnud: käitus kummaliselt, erutunult, heitis pikali, nuttis ja naeris vaheldumisi, hüüdis kõrvalruumis ootavat enda venda ja korduvalt jooksis venna juurde. Patsient hospitaliseeriti psühhoosi ägenemise kahtlusel tahtest olenematu ravi otsusega ning järgneval päeval haiglas oli endiselt ärev ja muutlikus meeleolus ning ebastabiilse käitumisega, näiteks viskas ennast korduvalt pikali ja nõudis tilkinfusiooni tegemist. Vestlusel valvearstiga kirjeldas ebaõnnestumisi paarisuhetes tema emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu, korduvalt
2-24-11420 puhkes selge põhjuseta vestluse vältel nutma. Antipsühhootikumi (olansapiin) saamise järgselt oli õhtul juba rahulikum ja edaspidi patsiendi käitumisega probleeme ei olnud, psühhootilist sümptomaatikat ei avaldanud. Edasist haiglaravi ta ei soovinud ning kirjutati tahtest olenematu ravi näidustuse puudumisel haiglast välja. 31.07.2024 kutsus ema kiirabi, kuna X käitumine oli paari päeva jooksul muutunud ebaadekvaatseks. Emalt saadud andmetel ei ole patsient mõnda aega enda ravimeid võtnud. Ta oli erutunud, emotsionaalselt labiilne, rahutu, rääkis segast juttu, ei maganud. Kodus vanematele ei kuuletunud, viskas sööki ja asju laiali, õpetas vanemaid. Kiirabi saabudes oli patsient köögis ja määris enda keha kalavõiga, oma käitumist ei selgitanud. Kiirabiga ta kaasa ei tahtnud minna, vanemate abiga saadi ta kiirabiautosse. SA PERH Psühhiaatriakliiniku valvetoas patsiendiga sisulist kontakti polnud võimalik saada, enamasti küsimustele ta ei vastanud. Tema käitumine oli ebaadekvaatne, tõusis korduvalt püsti ja hakkas näiteks laulma: "Eestlaseks olen ja eestlaseks jään", kohati kõneles üksikuid seosetuid sõnu ja lauseid: "Leonardo da Vinci", "1, 2, 3 jänes läks jalutama". Õpetas valvearsti, küsis, kas too oskab arvutada. Näites aknast xxxi maja peale. Enda käitumise kuidagi ei selgitanud. Valvearst hospitaliseeris patsiendi raskest psüühikahäirest (F23.81) tuleneva nii teda ennast kui ümbritsevaid ohustava ettearvamatu ja provotseeriva käitumise ja muu abi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 30.07.2024 kell 08:50. Käesolevaks X seisund oluliselt paranenud ei ole. Osakonnas on ta olnud ettearvamatu, väljakutsuva käitumisega, korrutab maneerselt sõnu ja lauseid järgi. Kaaspatsient viskas teda verbaalse provotseerimise tõttu veega. Vestlusel olnud praktiliselt juhitamatu, vajanud rahunemiseks eraldi ruumi suunamist. Ravimid võttis vastumeelselt ning õhtul keeldus nendest täielikult, mistõttu talle manustati rahustavat ravimit lihasesiseselt. Süsti järgselt nõudis pesema minekut ja kui seda ei lubatud, siis istus ligikaudu pooleks tunniks põrandale maha ja keeldus palatisse minemast. Ta on jätkuvalt psühhootiline, enda varasemat käitumist ta kuidagi arusaadavalt põhjendada ei suuda. Tema mõttekäik on laialivalguv, alanenud seoslikkusega ja ebaloogiline. Jutus takerdub kõrvalistesse teemadesse, teeb asjakohatuid märkuseid, olulist tähtsusetust eristada ei suuda. Tema tähelepanu on hajuv. Patsient on mõnevõrra kõrgenenud meeleolus, desorganiseeritud käitumisega. Xl esineb raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire(F23.81) näol. Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii ümbritsevatele (otsib ümbritsevatega konflikte) kui ka iseendale (konflikte provotseerides võib esile kutsuda vägivalda enda suhtes). Psüühilise seisundi tõttu pole ta käesolevalt võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Patsiendi seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel, mistõttu taotleb avaldaja kohtult luba X tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ja temale vajadusel rahustava, psühhoosivastase, elekterkrampravi ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest.
2.Kohus määras 31.07.2024 määrusega Xle esindaja, kelleks advokatuur nimetas riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 kohaselt vandeadvokaat Mariann Tusti. Määratud esindaja avaldusele vastuväiteid ei esitanud.
2-24-11420
3.Ärakuulamisel 31.07.2024 selgitas Dr CR, et patsiendi käitumine on olnud ka täna kummaline. Jutt on vähese loogikaga. Meelepetteid ei avalda, esinevad käitumise iseärasused ja mõttekäigu vormihäire.
4.Ärakuulamisel 31.07.2024 oli X ebaadekvaatselt muretu olekuga, kõrgenenud meeleolus, kordas maneerselt esitatud küsimusi ja vaatas sageli enne vastamist otsa määratud esindajale, justkui vastus peaks tulema viimase käest. Vestlus oli aeglane, kuna nii enne kui ka pärast lausete kordamist jäi X justkui pikalt mõttesse, nõjatus tahapoole ja sulges silmad; kusjuures ei olnud aru saada, kas ta vajab lihtsalt vastamiseks pikemat mõtlemisaega või on ta küsimusele vastamise vajaduse juba unustanud. X arvas, et V osakonda ei oleks tal vaja ravile jääda. Ravi kohta mõnes muus osakonnas ei oska midagi vastata, kuna ei olevat mujal viibinud. Arvab, et äkki oleks hea, kui tal oleks ees loetelu võimalikest osakondadest ja ta saaks siis valida. Küsimuse peale diagnoosi kohta märgib, et 4 aastat tagasi diagnoositi psühhootilist episoodi ägeda stressiga. Praegu diagnoosi ei tea. Talle on välja kirjutatud psühhiaatrilised ravimid, nende võtmist jälgivad eeskätt vanemad. Haiglasse sattus kiirabiga, kiirabi kutsuti, kuna ema oli närviline. X istus, tegi käsitööd, õigemini tegeles toiduvalmistamisega. Isa oli kuri, et ta teeb kõik mustaks. Ta tõi isale oma diplomid, magisti ja bakalaureuse, vanemad ei uskunud, et ta on normaalne inimene. Kui on diplomid, ju siis pole hull. Vestluse lõpus muutus X veel lõbusamaks (ilma objektiivse põhjuseta) ja kinnitas, et on nõus haiglasse ravile jääma.
5.Kohus rahuldas 31.07.2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas kohaldada X suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 30.07.2024. a kuni 03.08.2024. a. Lisaks andis kohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
6.Avaldaja esitas 02.08.2024 täiendava arsti arvamuse, mille kohaselt ei ole patsiendi seisund muutunud. Patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, uurinud esitatud tõendeid, leiab, et esinevad asjaolud X suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilist ravi tähtaega tuleb pikendada kuni 40 päevani alates 30.07.2024. a psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.
8.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse
2-24-11420 asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
10.Arvestades X psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel ning pikendada seda 40 päevani. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Xl esineb raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire (F23.81) näol. Patsiendi käitumine on psühhoosielamustest juhitud ja ettearvamatu. Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Temal esinevast psüühikahäirest tulenevalt pole ta võimeline täielikult mõistma ravivajadust ega korrigeerima oma käitumist. Eeltoodut tõendab asjaolu, et varasemalt on X avaldanud paranoilisi luulumõtteid (kahjustusluul, mitmestumisluul), esinesid mõttelevielamused, mõtete sisendamine, madal koormustaluvus ja koormuse suurendamisel vallanduv emotsionaalne ebastabiilsus, ärevus, närvilisus, ebamäärane paranoilisus. 05.07.2024 pöördus patsient kaebustega emotsionaalsele labiilsusele, üksildustundele, uinumisraskustele, mis intensiivistunud pärast elukaaslasest lahku minekut nädal aega eelnevat. Vastuvõtul kirjeldati teda ärevana, kergelt maneerse ja lapseliku käitumisega, kõrge emotsionaalse reaktiivsusega ja pisaratevalmidusega. Järgneval päeval tuli patsient uuesti valvetuppa, väljendas hirmu üksinduse ees. Enda käitumist kontrollida ei suutnud: käitus kummaliselt, erutunult, heitis pikali, nuttis ja naeris vaheldumisi, hüüdis kõrvalruumis ootavat enda venda ja korduvalt jooksis venna juurde. 31.07.2024 kutsus ema kiirabi, kuna X käitumine oli paari päeva jooksul muutunud ebaadekvaatseks. Emalt saadud andmetel ei ole patsient mõnda aega enda ravimeid võtnud. Ta oli erutunud, emotsionaalselt labiilne, rahutu, rääkis segast juttu, ei maganud. Kodus vanematele ei kuuletunud, viskas sööki ja asju laiali, õpetas vanemaid. Kiirabi saabudes oli patsient köögis ja määris enda keha kalavõiga, oma käitumist ei selgitanud. Kiirabiga ta kaasa ei tahtnud minna, vanemate abiga saadi ta kiirabiautosse. Valvetoas patsiendiga sisulist kontakti polnud võimalik saada, enamasti küsimustele ta ei vastanud. Tema käitumine oli ebaadekvaatne, tõusis korduvalt püsti ja hakkas näiteks laulma: "Eestlaseks olen ja eestlaseks jään", kohati kõneles üksikuid seosetuid sõnu ja lauseid: "Leonardo da Vinci", "1, 2, 3 jänes läks jalutama". Enda käitumist kuidagi ei selgitanud. Käesolevaks X seisund oluliselt paranenud ei ole. Osakonnas on ta olnud ettearvamatu, väljakutsuva käitumisega, korrutab maneerselt sõnu ja lauseid järgi. Kaaspatsient viskas teda verbaalse provotseerimise tõttu veega. Vestlusel olnud praktiliselt juhitamatu, vajanud rahunemiseks eraldi ruumi suunamist. Ravimid võttis vastumeelselt ning õhtul keeldus nendest täielikult. Süsti järgselt nõudis pesema minekut ja kui seda ei lubatud, siis istus ligikaudu pooleks tunniks põrandale maha ja keeldus palatisse minemast. Ta on jätkuvalt psühhootiline, enda varasemat käitumist ta kuidagi arusaadavalt põhjendada ei suuda. Tema mõttekäik on laialivalguv, alanenud seoslikkusega ja ebaloogiline. Jutus takerdub kõrvalistesse teemadesse, teeb asjakohatuid märkuseid, olulist tähtsusetust eristada ei suuda. Tema tähelepanu on hajuv. Patsient on mõnevõrra kõrgenenud meeleolus, desorganiseeritud käitumisega.
11.Kohus leiab, et patsiendi seisundit arvestades pole tõenäoline patsiendi seisundi paranemine ega tema iseseisev, ohutu toimetulek haiglavälistes tingimustes 4-päevase ravi järgselt. Tema käitumine on täiel määral haiguslikest elamustest juhitud, mistõttu on ohtlik nii endale (konflikte provotseerides võib esile kutsuda vägivalda enda suhtes kui ka ümbritsevatele (otsib ümbritsevatega konflikte). Oma haigusest tulenevalt ei ole ta võimeline hindama enda tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ega ravivajadust. Kohtu hinnangul ei ole puuduliku haiguskriitika tõttu võimalik patsiendi ravi väljaspool haiglat.
2-24-11420
12.Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leiab, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
13.Tulenevalt TsMS § 539 lg 3 lõpetab kohus esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab psühhiaater (raviarst).
14.Tulenevalt TsMS § 172 lg 3 sätestatust jätab kohus menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.