T. P. hagi Sihtasutuse Jõhvi Hooldekeskus vastu töövaidluses (SA Jõhvi Hooldekeskus taotlus T. P. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/136/25)
Kohtuistungi toimumise aeg
20. oktoober 2025 ja 8. detsember 2025
Menetlusosalised
Hageja:
T. P. (ik XXX elukoht: XXX Epostiaadress: XXX)
Hageja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ; Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41531 Ida-Virumaa; e-post: [email protected])
Kostja:
SA Jõhvi Hooldekeskus (rk 90003172, Kaare tn 3, Jõhvi, Ida-Virumaa 41531; e-post: XXX)
Kostja lepinguline esindaja:
T.-A. K. (e-post XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada T. P. hagi osaliselt.
2.Tuvastada, et T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskus vahel 1.10.2021.a. sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine SA Jõhvi Hooldekeskus 23.12.2024.a. ülesütlemisavalduse alusel on tühine. 1(17)
3.Lugeda T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskus vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 23.12.2024.a.
Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus T. P. kasuks hüvitis 2343 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend kolm) eurot 08 senti (TLS § 109 lg 1 alusel).
5.Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus T. P. kasuks hüvitis vähem etteteatatud aja eest 1007 (üks tuhat seitse) eurot 46 senti (TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg 2 p 2 alusel).
6.Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus T. P. kasuks viivis väljamõistetud hüvitiselt 3350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) eurot 54 senti (2343,08 eurot + 1007,46 eurot, vt resolutsiooni p-d 4 ja 5) alates 24.12.2024 kuni 3350,54 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1
2.lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).
Jätta poolte menetluskulud kostja SA Jõhvi Hooldekeskus kanda.
7.1 Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus T. P. kasuks hageja menetluskulude katteks 2938 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot 06 senti. 7.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I
MENETLUSE EELNEV KÄIK
1.T. P. esitas 21.01.2025.a. töövaidluskomisjonile avalduse SA Jõhvi Hooldekeskus vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töötasu ja hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 01.04.2025.a. avaldaja nõuded osaliselt: tuvastas, et T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskuse vaheline töösuhe ei lõppenud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega 23.12.2024 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (ülesütlemisavaldus on tühine); luges T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskuse vaheline töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 23.12.2024; mõistis SA-lt Jõhvi Hooldekeskus välja T. P. kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2343,08 eurot (bruto); jättis rahuldamata hüvitise nõude TLS § 109 lg 1 ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1171,54 eurot (bruto); mõistis SA-lt Jõhvi Hooldekeskus välja T. P. kasuks hüvitise vähem etteteatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel 18 tööpäeva eest 1007,46 eurot (bruto); jättis rahuldamata hüvitise nõude 4 tööpäeva eest 223,88 eurot (bruto); alates 23.12.2024 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni.
2.SA Jõhvi Hooldekeskus esitas 30.04.2025. a. taotluse T. P. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses avalduse rahuldatud osas. 2(17)
2.06.2025.a määrusega luges kohus T. P. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse SA Jõhvi Hooldekeskus vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, viivise ja hüvitise nõudes hagiavalduseks, võttis selle menetlusse (töövaidluskomisjoni rahuldatud osas) ning andis SA-le Jõhvi Hooldekeskus tähtaja omapoolsete vastuväidete täiendamiseks /täpsustamiseks. II
T. P. HAGI
3.T. P. .palub maakohtus (dtl 448): tuvastada Sihtasutuse Jõhvi Hooldekeskus 23.12.2024 ülesütlemise tühisus, lõpetada poolte vahel 01.10.2021 sõlmitud tööleping nr 197 TLS § 107 lg 2 alusel; mõista tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 3514,62 eurot ja TLS § 100 lg 5 alusel brutosummas 1007,46 eurot; mõista tööandjalt välja töötaja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates töölepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 24.12.2024.a. kuni põhisumma 4522,08 eurot (hüvitiste brutosumma) tasumiseni. menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskus 01.10.2021. a tähtajatu töölepingu nr 197. Hageja töötas hooldustöötajana. 23.12.2024.a. vormistas tööandja teatise töölepingu lõpetamise kohta (õiguslikus mõttes avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta), milles teatas töötajale, et lõpetab töölepingu 23.12.2024.a. TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel. Ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise põhjuseid ei toodud. Tööandja maksis töölepingu lõpetamisel välja maksmata jäänud töötasu ja hüvitise kasutamata puhkuse eest. Hagejale on välja maksmata hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatamise eest. Avaldaja ei nõustu töölepingu ülesütlemise alusega, nõuab ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. 4.1 Tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 95 lg 2 esimeses lauses sätestatu kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Avalduses ei ole toodud ühtegi töölepingu ülesütlemise põhjendust, sisuliselt puuduvad ülesütlemise materiaalsed eeldused. Tööandja poolne TLS § 95 lg 2 sätestatud kohustus on sisuliselt täitmata. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja ei ole avaldajale ühtegi hoiatust teinud ega andnud ka mõistlikku tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Ülesütlemisavaldusest ei selgu, millal ja millised teod on avaldaja toime pannud, mis võisid olla aluseks töölepingu ülesütlemisele. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Avaldaja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine eelkirjeldatud põhjustel. 4.2 Avaldaja on töölepingu alusel töötanud tööandja juures üle 3 aasta. TLS § 97 lg 2 p 2 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva. 3(17)
Tööandja ei ole eelnimetatud kohustust täitnud. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Avaldaja soovib hüvitist etteteatamise järgimata jätmise eest 1007,46 eurot (18 tööpäeva x 55,97 keskmine töötasu päevas) 4.3 TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Avaldaja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine ja tal on õigus nõuda tööandjalt hüvitist avaldaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 3514,62 eurot (3 x 1171,54 keskmine töötasu kuus). 4.4 Koostoimes TvLS § 2 lg 3, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 sätestatuga nõuab hageja ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.12.2024.a. (töölepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni põhisumma 4522,08 eurot (hüvitise brutosumma) tasumiseni.
5.20.10.2025 ja 8.12.2025.a. kohtuistungitel jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja märkis, et täiendavalt mingeid nõudeid esitada ei ole. Samuti nõuded ei ole muutunud. Läbivalt on selles menetluses hagejat süüdistatav tegevus muutuv. Kord väidetavalt vehkis linaga, siis lõi, siis lükkas hooldatavat. Hooldatav oli lamav haige. Ilmselgelt ei saanud hageja mitte mingil viisil teda lükata. Antud asjas oli alustatud ka kriminaalmenetlus kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. See menetlus lõpetati. Hageja süüd ei tuvastatud. Kostja esitatud fotod ei ole tehtud mitte 20. detsembril mil väidetav väärkohtlemine aset leidis, vaid metaandmetest tulenevalt 23. detsembril peale kella kaheksat ehk kolm päeva hiljem. Mis leidis aset kolme päeva jooksul, ei ole hagejale teada.
6.Hageja jäi oma seisukohtade juurde ka lõppseisukohtades. 23.12.2024.a. vormistas kostja avalduse töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel. Töölepingu ülesütlemist kostja avalduses ei põhjendanud, tõi üksnes viited ülesütlemise alustele - TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3. 17.06.2025.a. kohtule esitatud seisukohas märgib kostja, et ütles töölepingu üles, kuna hageja pani toime kaks rikkumist, mis ka ükshaaval annaksid piisava aluse töölepingu ülesütlemiseks. Kostja heidab hagejale ette, et viimane oma tegevusega põhjustas kehavigastuse liikumisvõimetule hooldatavale (E. L.) ja põhjustas sellega kostja usalduse kaotuse enda vastu (TLS § 88 lg 1 p 5). Lisaks sellele rikkus tööandja arvates hageja oma töökohustusi, jättes toimunu valvepäevikus kajastamata ja teabe järgmisele vahetusele edastamata. Kostja ei ole ülesütlemisel alusena välja toonud TLS § 88 lg 1 p 3 (töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi). Hageja selgitas 20.10.2025.a. toimunud kohtuistungil töölepingu ülesütlemise menetlust (protokollis salvestuste algused 00:08:43, 00:14:58) Kostja kinnitas 20.10.2025.a. toimunud kohtuistungil, et hagejalt seletusi seoses väidetavate hageja poolsete rikkumistega ei võetud. Seletuskirja mittevõtmist hagejalt kinnitas kostja juhatuse liige R. L. 08.12.2025.a. toimunud kohtuistungil (protokollis 00:08:54). Samuti ei suhelnud kostja otse (nt kostja juhatuse liige) hooldatava E. L., selgitamaks välja kehavigastuste tekke põhjuseid. Kostja lepinguline esindaja väitis küll 20.10.2025.a. toimunud kohtuistungil, et R. L. (kostja juhatuse liige) suhtles mitmel korral E. L., kuid need väited on paljasõnalised ja tõendamata. Fotod E. L. kehavigastuse osas tehti nende metaandmete kohaselt alles 23.12.2024.a. mitte 20.12.2024.a. ehk 3 päeva hiljem pärast kehavigastuste avastamist. Seda kinnitas ka kostja juhatuse liige R. L. (08.12.2025.a. kohtuistungi protokoll, salvestuse algus 00:16:26). T. B. 06.11.2025.a. seletuskirjast nähtuvalt sooviti algselt hagejaga lõpetada tööleping poolte kokkuleppel ja kui hageja ei olnud sellega nõus, siis ütles kostja otsitud põhjustel töölepingu erakorraliselt üles. Samuti viidatud seletuskirja kohaselt ei olnud töölepingu erakorralise 4(17)
ülesütlemise põhjuseks hoolduspäevikusse kande tegemata jätmine. Kostja ei ole välja selgitanud E. L.l kehavigastuste tekkimise põhjuseid, neid tekitanud isikut (sh võis need tekitada ka hooldatav) ega ka tekke aega. Kostja on leidnud, et lihtsam on nö leida isik, kellele omistada kehavigastuste tekitamine hooldatavale (so leida süüdlane) ja antud juhul osutus selleks kahjuks hageja. Hageja on seisukohal, et sellisel viisil juhtumi menetlemisega on kostja ka rikkunud TLS § 28 lg 1 sätestatut (lojaalsuskohustus) ja ka TsÜS § 138 lg 1 sätestatut, millise kohaselt tuleb kõigil isikutel toimida õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. 20.10.2025.a. toimunud kohtuistungil kostja väitis, et hooldatav E. L. oli liikumisvõimetu ja ei saanud ennast pöörata ka. Ei suuda liigutada ennast ja ei suuda midagi teha (protokollis salvestuse algused 00:16:34, 00:34:33). Nimetatud väide ei vasta tõele. Nähtuvalt kostja kohtule esitatud hoolduspäeviku kannetest (2024.a. kanded 2.11-3.11, 20.12-21.12, 25.1226.12, 26.12-27.12, 31.12. ning 2025.a. kanded 12.01.-13.01 ja hageja poolt 16.12.2025.a. esitatud hoolduspäeviku kannetest 20.01-21.01, 24.01-25.01, 25.01-26.01, 29.01-30.01, 31.011.02, 3.02-4.02) oli hooldatav E. L. liikumisvõimeline, veelgi enam ka konfliktne ja sisuliselt sai ka ise endale vigastusi tekitada. Ka kostja esindaja on 08.12.2025.a. kohtuistungil (protokollis 00:31:04) märkinud, et hooldatavad võivad ennast ise vigastada. Kostja on lugenud tõendatuks E. L.le kehavigastuste tekitamise järgnevate tõenditega: V. V. avaldus, S. K. ema seletuskiri, S. K. ütlused. Hageja on seisukohal, et mitte ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks hooldatavat E. L.e väärkohelnud (sh tekitanud talle vigastusi näos, kätel). Samuti on asjas kogutud kaudsete tõendite kohaselt kõik seletused/ütlused vigastuste tekke osas vastuolulised – kord vehkis keegi linaga, löödi linaga vastu kätt ja nägu, vehiti lina või rätiga, hooldatavat lükati. Hooldatava E. L. kätel olevaid sinikaid ei ole üheski töölepingu ülesütlemise aluseks olevas tõendis (sh hoolduspäevikus) käsitletud. Hageja rõhutab, et kostja ei fikseerinud hooldatava E. L. vigastusi 20.12.2024.a. vaid alles 3 päeva hiljem, kui silma ümber sinikad olid juba välja tulnud (08.12.2025 kohtuistungi protokoll 00:08:54). hagejale on teadmata sündmused perioodil 20-23.12.2025.a. Hageja suhtes algatatud kriminaalasi nr 25244050023 lõpetati 12.03.2025.a. hageja tegevuses ei tuvastatud hooldatavale E. L.le kehavigastuste tekitamist ega ka väärkohtlemist. 20.10.2025.a. toimunud kohtuistungil selgitas kostja hoolduspäevikusse kannete tegemist (protokollis salvestuse algus 00:02:07). Selgituse kohaselt peaksid hooldajad hoolduspäevikusse kandma tähelepanekud hooldatava seisundi kohta, kui seisund muutub, kui on midagi ebaharilikku. Kõiki asju ei pea kirja panema. Kirjas peavad olema ainult olulised hooldatava hooldusravi ja tervisega. Hageja rõhutab, et hooldatava E. L. kätel olevaid sinikaid ei ole üldse hoolduspäevikusse kantud. Nähtuvalt kohtule esitatud hoolduspäeviku kannetest (2024.a. kanded 10.11-11.11-F., 11.11-12.11-J., 12.11-13.11 – J., L., 26.11-27.11-E., 27.1128.11-K., K., 11.12-12.12-S., 14.12-15.12-S., 16.12-17.12-S., 27.12-28.12-M., 29.12-E. ning 2025.a. kanded 02-03.01-B., 7-8.01-L. ) nähtuvalt on kirjeldatud hoolealuste tervislikku seisundit, kuid ajaliselt järgnevates kannetes puuduvad kanded tervisliku seisundi muutuse osas (sh on paremaks/halvemaks läinud). Seega on hooldajad jätnud kanded tegemata. Eriti tähelepanuväärne on kannete (sh V. V. poolt) puudumine E. L. kätel olevate sinikate kohta. Hagejale teadaolevalt ei ole hooldajatega (sh V. V.) töölepinguid üles öeldud põhjusel, et hoolduspäevikusse on kanded tegemata. Tööandja ei ole avaldajale ühtegi hoiatust teinud ega andnud ka mõistlikku tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. TLS § 3 sätestatu kohaselt tööandja on kohustatud järgima võrdse kohtlemise põhimõtet (sarnases olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda võrdselt) Antud juhul ei ole kostja vastavat põhimõtet hageja osas järginud. Hagejaga on tööleping üles öeldud põhjendusel, et hageja ei teinud kannet hoolduspäevikus, kuid teiste töötajatega ei ole hageja töölepinguid üles öelnud, kuigi ka nemad ei teinud vastavaid kandeid hoolduspäevikus. Rahalise hüvitise arvestustes tugineb hageja töövaidluskomisjonis kostja esitatud arvestuskäigule (toodud TVK otsuse p. 57, 64, 66). 5(17)
III
SA JÕHVI HOOLDEKESKUS VASTUVÄITED
7.SA Jõhvi Hooldekeskus hageja nõudeid ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib, et töötaja (hageja) pidi oma töös juhinduma tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest, mis olid töötajale allkirja vastu teatavaks tehtud. 26.04.2023 muutis tööandja töökorralduse reegleid. Muudetud reeglite kohaselt pidid hooldajad fikseerima hooldatavate tervisliku seisundi vahetuse üleandmise kaustikusse (hoolduspäevikusse). Töökorralduse reegleid tutvustati ja selgitati tööandja korraldatud koosolekul 11.05.2023, millel osales ka avaldaja. Avaldaja on läbinud tööandja kulul kõik tööks vajaminevad koolitused, sh Hooldustöötaja tase 3, esmaabikoolitus, ergonoomika koolitus, eesti keel A2 tasemel. 01.10.21 on vormistatud tööohutusalase juhendamise väljaõppe kaart. Seega oli töötaja tööülesannete kohaseks täitmiseks saanud piisava väljaõppe ja instrueerimise. 20.12.2024 avastas hommikul tööle tulnud hooldaja V. V., et hooldataval E. L.l on silm sinine ja käel suur verevalum (lisatud fotod), mille kohta ei ole valvepäevikus midagi kirjas. Hooldatav suutis tööle tulnud hooldajale selgitada, et seda tegi varem seal olnud naine, valge peaga (kirjelduse järgi avaldaja T. P.) V. V. tegi valvepäevikusse kande. Sündmuse juures viibis samas palatis olev hooldatav S.K., kes nägi, kuidas avaldaja liikumatult lamavat hooldatavat valge asjaga (linaga) lõi. Avaldaja imelikku käitumist pani tähele ka 19.12.2024 tööl olnud toidukoordinaator V. S. (seletuskiri lisatud). 23.12.2024.a. vormistas tööandja teatise töölepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et lõpetab töölepingu 23.12.2024.a. TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, seoses töölepingu rikkumise erilise raskusega. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on alusetud ning hagejaga on tööleping üles öeldud õigel alusel ning tööandjalt ei saanud nendel asjaoludel eeldada töösuhte jätkamist. Hoiatus olnuks avaldaja rikkumise puhul selgelt ebapiisav. SA Jõhvi Hooldekeskus ei saa töösuhet jätkata hooldajaga, kes on abitule voodis lamavale hooldatavale põhjustanud oma tegevusega kehavigastuse. Nii hooldatav ise kui ka samas palatis olev tunnistaja kinnitavad, et hooldaja T. P. lõi hooldatavat linaga. Hooldatava löömine on väga raske töökohustuste rikkumine ja töötaja on seega sedavõrd raskelt rikkunud oma hoolsuskohustust TLS § 16 lõike 2 mõttes, et töösuhte jätkamine on võimatu. Tööandja on seisukohal, et töötaja oli vajalikul määral koolitatud ja juhendatud ning pidi aru saama, et liikumatult lamava hooldatava suhtes vägivalla tarvitamine on andestamatu rikkumine. Tööandja on hinnanud töötaja hoolsuse määra ja jõudnud järeldusele, et selline töölepingu rikkumine on eriliselt raske rikkumine. Tööandja ei saa aktsepteerida töötaja vägivaldset käitumist abitus seisundis oleva hooldatava suhtes, see peaks igale mõistlikule inimesele olema arusaadav ja ka see peaks olema selge, et töötajat, kellel puudub enesekontroll ja kes on hoolealuste suhtes vägivalda tarvitanud, tööandja enam usaldada ei saa, seega ei ole ka töösuhte jätkumine võimalik. Tööandja esindaja R. L. selgitas töölepingu ülesütlemise põhjuseid T. P.le suuliselt 23.12.2024 ja assistent T. B. saatis T. P.le samal päeval avalduse ja tunnistajate seletuskirjad e-kirjaga, mille peale T. P. palus 02.01. 2025 saata ka kannatanust tehtud fotod. Seega on ilmne, et T. P.le oli tutvustatud asjas kogutud materjale, sh fotosid kannatanust. Fotodest nähtub selgelt, et ise lamav haige endale selliseid vigastusi põhjustada ei saa, need pidi põhjustama teine isik ja just avaldajat nähti hooldatavat löömas, mida kinnitas ka hooldatav. Töötaja rikkus töökohustusi ka sellega, et jättis toimunu valvepäevikus kajastamata ja teabe järgmisele vahetusele edastamata. Ka see näitab, et töötaja püüdis oma tegu varjata ja lootis, et see ei tule välja, sest verevalumid muutuvad siniseks alles teatud aja möödudes ja siis ei pruugi hooldatav enam mäletada, kuidas sinikad tekkisid. Kui juhtunud oleks lihtsalt õnnetus, poleks olnud põhjust toimunut varjata ja seda valvepäevikusse märkimata jätta. Vigastuste tekkimine 6(17)
on ilma igasuguse kahtluseta teave, mida personal vajab ja peab teadma, et teenust kohaselt osutada.
8.Lõppseisukohtades jääb kostja oma vastuväidete juurde leides, et tööleping öeldi hagejaga üles õiguspäraselt. Kohtuistungi käigus uuritud tõendid ja protokollis kajastatud ütlused kinnitavad kostja seisukohta. Tõenditest ja tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et hooldatav E. L. sai kehavigastused ajavahemikul, mil tööl oli hageja; vigastuste olemasolu on objektiivselt tõendatud fotode ja terviseportaali HEDA kannetega; hooldatav ise on järjekindlalt selgitanud, et vigastused põhjustas hooldustöötaja; sama kinnitas ka palatis viibinud hooldatav S. K., kelle ütlused on eluliselt usutavad; valveõde J. B. fikseeris vigastused vahetult pärast vahetuse algust ning kajastas need ametlikus tervisedokumentatsioonis. Need tõendid moodustavad loogilise ja vastuoludeta terviku, mis võimaldab järeldada, et vigastused ei saanud tekkida juhuslikult ega muude isikute tegevuse tulemusena. Tunnistajate ütlustest nähtub, et töötaja teadis vigastuste tekkimisest, kuid ei informeerinud sellest tööandjat ega järgmist vahetust. Kui vigastused ei tekkinud töötaja tegevuse tulemusena, on selline varjamine arusaamatu ja käsitletav eraldi töölepingu olulise rikkumisena, sest teave patsientidega toimunu kohta võib olla kriitilise tähtsusega. Hageja käitumine kujutab endast rasket töökohustuste rikkumist, arvestades, et hooldatav oli liikumisvõimetu ja täielikult sõltuv personali abist. Mistahes vägivald või agressiivne käitumine sellise isiku suhtes on tööandja tegevusvaldkonnas absoluutselt lubamatu ning isegi juhul, kui kohus ei peaks tõendatuks otsest löömist, on vaieldamatu, et töötaja ei täitnud kohaselt oma hoolsuskohustust, põhjustades või võimaldades hooldatava vigastuse. Hageja on olnud vastava väljaõppega, läbinud vajalikud koolitused ning pidi täielikult mõistma oma tegevuse võimalikke tagajärgi. Tööandja ei pea usaldusväärseks töötaja versiooni E. L. võimaliku enesevigastamise kohta, kuivõrd plastikust ülikerge ümara kruusiga, mida hooldekeskuses kasutatakse, ei ole võimalik sellist vigastust tekitada, kui ei kasutata ülisuurt jõudu, mida lamaval haigel ei ole. Lisaks füüsilisele kahjule rikkus hageja oluliselt ka kohustust dokumenteerida hooldatava terviseseisundi muutused ja kohustust edastada kriitiline teave järgmisele vahetusele. Valvepäevikusse ei tehtud ühtegi kannet, kuigi vigastused olid objektiivselt olemas. Selline käitumine ei ole seletatav hooletusega, vaid viitab teadlikule tegevusetusele, mis kahjustab tööandja usaldust töötaja vastu veelgi. Eelnev hoiatus ei olnud selles olukorras vajalik ega mõistlik ning arvestades rikkumise iseloomu ja raskust ei saanud tööandjalt mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist. Tööandja vastutab hooldatavate turvalisuse eest ning peab reageerima viivitamatult, sest hooldatavate turvalisuse osas ei saa teha mööndusi. Töövaidluskomisjoni seisukoht, et hoiatuse puudumine muudab ülesütlemise õigusvastaseks, ei arvesta TLS § 88 lg 3 teist lauset ega tööandja tegevusvaldkonna eripära. Kohtuistungil käsitletud asjaolu, et kriminaalmenetlust ei alustatud, ei oma käesolevas tsiviilasjas otsustavat tähendust. Töölepingu ülesütlemise õiguspärasus ei sõltu kriminaalkorras süü tuvastamisest, vaid tööandja usalduse kaotusest ja töösuhte jätkamise võimatusest. Kostja hinnangul on asjas tõendatud, et hageja rikkus raskelt oma töökohustusi, rikkumine tõi kaasa tööandja põhjendatud usalduse kaotuse, töölepingu erakorraline ülesütlemine oli selles olukorras põhjendatud, sest tööandja ei saa usaldada töötajat, kes ei suuda oma tööülesandeid korrektselt täita nii hoolealuste kohtlemise kui probleemide dokumenteerimise osas. IV
KOHTU PÕHJENDUSED
7(17)
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et T. P. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskus sõlmisid 1.10.2021.a. töölepingu nr 197 (dtl 27-31), leping sõlmiti määramata ajaks (lepingu p 2.3) ja T. P. asus tööle hooldustöötajana (p 2.5); 1.07.2024 muutsid pooled töölepingut Lisa nr 2, T. P. töötasu täistööajaga töötamise korral 1100 eurot (dtl 33) - 23.12.2024.a lõpetas SA Jõhvi Hooldekeskus T. P.ga töösuhte TLS § 88 lg 1 p 5 ja 3 alusel; töölepingu lõpetamise päev on 23.12.2024 (dtl 33).
11.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel on põhjendamatu ja tühine (TLS § 104 lg 1): tööandja ei ole töölepingu lõpetamist põhjendanud (ülesütlemisavalduses), täitmata on ülesütlemise materiaalsed eeldused; töötaja ei ole talle ette heidetavaid rikkumisi toime pannud, ei ole eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ega rikkunud töökohustusi; tööandja ei ole teinud töötajale eelnevat hoiatust ega andnud tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud: - töösuhe lõpetati töötajast tulenevalt põhjusel seoses töölepingu rikkumise erilise raskusega, millest tulenevalt ei saanud tööandjalt eeldada töösuhte jätkamist, seetõttu polnud ka eelneva hoiatamine vajalik ega asjakohane; - töötaja põhjustas hooldatavale kehavigastuse (verevalumid) ning jättis toimunu hooldus päevikus kajastamata ja teabe järgmisele vahetusele edastamata.
12.T. P. palub kohtul tuvastada, et 23.12.2024.a töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel on tühine. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused, st ülesütlemine peab: tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3). Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. 8(17)
Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Ülesütlemisavalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. SA Jõhvi Hooldekeskus ülesütlemisavaldus on vormistatud kirjalikult (dtl 32). Kohus nõustub, et ülesütlemise põhjendus ülesütlemisavalduses puudub, on üksnes viide ülesütlemise alusele. Ülesütlemise alusena on märgitud TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3. Kohus möönab, et ülesütlemisavalduse sõnastus on mõnevõrra segane ja vastuoluline „...SA Jõhvi Hooldekeskus ja T. P. leppisid kokku, et alates 23. detsembrist 2024 lõpetatakse poolte vahel 1. oktoobrist 2021 sõlmitud töölepingu nr 197. alljärgnevalt.....“ (dtl 32); edasi järgneb teavitus, et „...tööleping lõpetatakse erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu...“ TLS § 88 näeb ette töölepingu erakorralise lõpetamise tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel, seega ei ole asjakohane viidata mingisugusele kokkuleppele. Samas leiab kohus, et töölepingu lõpetamisena pealkirjastatud ülesütlemisavaldusest nähtub tööandja tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning töösuhte lõpetamise päev on 23.12.2024. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja on tööandja tahteavalduse kätte saanud 23.12.2024 (kinnistus ülesütlemisavaldusel) ning aru saanud et töösuhe on lõppenud Sellega on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.
13.Materiaalse alusena tugineb tööandja töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3. Vastavalt TLS § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel järgides etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Sätte 2. lause sätestab, et töölepingu ülesütlemisest eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda eelnevalt hoiatamata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja rikkumine, mille järel ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkumist. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1), täites sama paragrahvi lg 2 loetletud kohustusi (sh lg 2 p 5 hoiduma tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara, p 3 täita õigel ajal ja täpset tööandja seaduslikke korraldusi) Vastavalt TLS § 16 lg 1 peab töötaja täitma oma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tooge seotud tavalisi riske, töötaja 9(17)
väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Lojaalsust eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumise kohustus. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööandja ei ole ülesütlemisavalduses välja toonud, milline töötaja tegu põhjustas töösuhte erakorralise ja etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise.
14.Etteheidetavat tegu/tegusid selgitas tööandja töötajale 23.12.2024 kabinetis (00:08:43, 00:14:58 dtl 330-331; T. B. seletus dtl 408; 23.12.2024 saadeti hagejale töölepingu lõpetamise materjalid: töölepingu lisa (lõpetamine), hooldaja seletus, seletuskirjad dtl 93). Vaidlust ei ole selles, et T. P.t varasemalt ei ole karistatud ning töölepingu lõpetamise alusena etteheidetu eest töösuhte lõpetamise hoiatust ei tehtud. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17) TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).
15.Iseenesest nõustub kohus, et hooldekeskus ei saaks töösuhet jätkata hooldajaga, kes on abitule voodis lamavale hooldatavale põhjustanud oma tegevusega kehavigastuse. Lamava hooldatava suhtes vägivalla tarvitamine oleks rikkumine, mille puhul on ilmselgelt õigustatud töösuhte erakorraline lõpetamine ja seda eelnevat hoiatust tegemata ning etteteatamistähtaega järgimata. Kohus nõustub, et tööandja tegevusvaldkonnas on mistahes vägivald või agressiivne käitumine abitute hooldatavate suhtes lubamatu ning sellele tuleb reageerida koheselt ja adekvaatselt. Sel juhul oleks tegemist usalduse kaotusega (TLS § 88 lg 1 p 5) töötaja suhtes. Küll aga on kohus seisukohal, et lõpetades töötajaga töösuhte TLS § lg 1 p 5 alusel et viimane väärkohtles hooldatavat, pidi tööandja tuvastama millal ja kuidas ja kelle poolt ja kas üldse on väidetav väärkohtlemine aset leidnud.
16.Hooldekeskus heidab hagejale ette - hooldatava E. L. väärkohtlemist; - dokumenteerimiskohustuse rikkumist (hoolduspäevikusse kande tegemata jätmist) TLS § 88 lg 1 p 5 eeldab, et töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kui tööandja lõpetab töösuhte tuginedes asjaolule, et töötaja pani toime teo, millega põhjustas tööandja usaldus kaotuse enda vastu, peab selle teo toimepanemine olema ka tuvastatud ja tõendatud. Kohus on seisukohal, et tööandja ei ole tuvastanud ega tõendanud kas, mil viisil, kelle poolt hooldatava väidetav väärkohtlemine aset leidis. 10(17)
17.Esmalt märgib kohus, et ühtegi tõendit, millest tuleneks, et verevalumid (dtl 91-92) E. L.le tekitas T. P., kohtu ette toodud ei ole. E. L. enda väide/kinnitus, et teda lõi/väärkohtles T. P., tõendatud ei ole. Kostja tugineb juhatuse liikme sõnadele, kellele väidetavalt E. L. ütles, et seda tegi valge peaga naine; hooldaja V. V. ja hooldatava S. K. ja tema ema seletustele ehk kolmandate isikute selgitustele, mis on vastuolulised. 17.1 20.12.2024 T. P.lt vahetuse üle võtnud V. V. märgib oma seletuskirjas, et ...küsisin ta (E. L.) käest mis juhtus, vastas, et naine, kes siin oli tegi, valge peaga, seda kinnitas ka tema naaber..“ (dtl 80) Samas ei märgita, millal see toimus. V. V.i selgitus tõendab asjaolu, et sinikas E. L. silmanurgas avastati 20.12.2024 hommikul, kuid ei tõenda, millal ja kes selle tekitas. Samas ei tuvastanud V. V. samal hommikul sinikat hooldatava käel, vähemalt märge hoolduspäevikus selle kohta puudub (dtl 79). 8.12.2025 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud V. V.i ütluste kohaselt avastas sinika E. L. vasaku silma nurgas 20.12.2024 hommikul medõde (dtl 372 00:21:35) tunnistaja küsis, kes seda tegi, E. L. sõnade kohaselt tegi seda see, kes oli hommikul tööl, sama kinnitas samas toas naaber S. K.. Kohtu küsimusele, kas nad selgitasid ka kuidas seda tehti, vastas tunnistaja, et „...alguses ütles, et niisama, pärast et rätikuga vehkis...“. Kriminaalmenetluses ülekuulamisel on V. V. tunnistajana andnud ütlusi, et E. L. sõnade kohaselt ... naine, kes siin oli valge peaga, vehkis rätikuga (dtl 441). Nimele ei viitatud. Kohtu hinnangul saanuks tööandja tuvastada konkreetselt verevalumi tekitaja, minnes koos töötajaga palatisse ja küsida E. L.lt ja tema naabrilt, kas see isik lõi, vehkis või mida veel tegi. Seda ei tehtud. Tööandja ei pidanud vajalikuks ka töötajalt selgitust nõuda, kas midagi toimus, mis toimus ja kuidas toimus. Selgitus, et töötaja oleks niikuinii eitanud ning poleks midagi öelnud, ei ole tõsiseltvõetav. 17.2 E. L. samas palatis olev S. K. on kirjutanud, et nägi kuidas hooldaja vehkis linaga (dtl 82). Kes oli see hooldaja, millal vehkis, teada ei ole. Samuti jääb arusaamatuks kuidas linaga vehkimine on põhjuslikusk seoses sinikatega E. L.l. 17.3 S. K. ema L. K. selgitab oma kirjas, et käis 20.12.2024 oma tütart vaatamas ja viimane rääkis intsidentist 19.12.2024 mil tööl olnud hooldaja lõi kõrval voodis olevat haiget linaga vastu kätt ja nägu ning L. K. vaatas, et need olid sinised (dtl 81). 20.12.2024 oli nii hooldekeskuse juhataja, tunnistaja V. V.i kui S. K. sõnul märgata E. L. vasaku silma nurgas väikest sinist täppi. Sinisele käele ei viita ei vahetuse ülevõtnud hooldaja ega ka medõe kanne (dtl 421), ega ka keegi teine. Hoolduspäevikusse tehti kanne sinika kohta silma juures, kuid ei ole märgitud sinikat käel (dtl 79). Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sai L. K. märgata 20.12.2024 sinikat E. L. käel, samas ei viita sellele medõde, hooldaja ega hooldekeskuse juhataja. 17.4 Medõe J. B. kande kohaselt ütles patsient, et teda lükkas hooldustöötaja (dtl 421). Siinkohal ei ühti kanne V. V.i ja S. K.i selgitustega, mille kohaselt vehkis hooldustöötaja rätikuga, lina või tekiga. Medõde J. B. on andnud kirjaliku seletuse 11.06.2025 (dtl 317), milles märgib, et 20.12.2024 informeeris teda E. L. verevalumitest V. V., kes nägi esimesena, et E. L.l on verevalumid. Samas toas on ka S. K., kes nägi hommikust juhtumit pealt ja kirjeldas seda mitmel korral. Tema ütluste järgi, tegi seda tööl olnud heleda peaga töötaja, kes vehkis räti või tekiga. Siin on vastuolu V. V.i ütlustega, kelle sõnade järgi, avastas verevalumi E. L. silma juures medõde , samuti on vastuolu S. K.i ema selgitusega, mille järgi tütre sõnade kohaselt toimus intsident 19.12.2024. Seega ei ole tõendatud, millal konkreetselt intsident toimus, kas toimus, mil viisil toimus. 17.5 Kostja tugineb küll V. V.i selgitustele/ütlustele, S. K.i väidetele ning väidetavalt E. L. sõnadele, küll aga ei kinnita ega tõenda need seda et vigastused (sinika) silma juures tekitas T. 11(17)
P., ei tõenda ega kinnita seda, mil viisil seda tekitati (kas löömisega, voodipesu/pampersite vahetamisega. ei ole leidnud ka vigastuste tekkimise aeg, kas 19.12.2024 (nagu väidab L. K. oma seletuses), sellisel juhul tekib küsimus, kelle vahetuse ajal, või 20.12.2024 hommikul, sellest tulenevalt kelle tekkis dokumenteerimiskohustus. 17.6 Hooldekeskuse toidukoordinaatori V. S. 19.12.2024 avaldus (dtl 83, tõlge dtl 84) ei tõenda mingil viisil väidetavalt toimunud sündmusi, vaid töötaja annab oma hinnangu T. P. seisundile 19.12.2024 hommikul. 17.7 Tööandja ei ole menetluse vältel selgitanud ega tõendanud, mil viisil ta välistas võimaluse, et hooldatav tekitas verevalumid endale ise või need tekkisid näiteks voodipesu/riiete/pampersite vahetamise käigus. Asjas on tõendatud, et E. L. oli küll voodihaige, kuid sai ülakeha liigutada, sai endalt pamperseid ja ka voodipesu ära kiskuda. (dtl 370 00:11:50; dtl 372 00:24:22; dtl 371 00:11:50) Hooldataval esines ka agressiivsusehoogusid, mil ta karjus, kakles. Tunnistajana üle kuulatud V. V. märkis, et E. L. on kiskunud endalt pamperseid. Hoolealused, kellel on hooldajaga keelebarjäär, võivad mitte lasta endale pamperseid vahetada, karjuvad, et mingu ära (dtl 373). Hooldatavad võivad ise endale sinikaid tekitada (00:31:04, dtl 375). 20.12.2024 oli silma juures väike sinikas (dtl 374). 8.12.2025 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S. K. rääkis, et 20.12.2024 hommikul lõppes tal vahetus ning T. P. sõnul oli probleem E. L. tema ümber riietamisega, patsient vehkis kätega, veekruus kukkus vasakule kulmu peale ja T. P. muretses et tekib sinikas. Läksid vaatama, nägi E. L.l väikest sinikat silma juures (dtl 377 00:42:16). Hooldekesksuse juhataja 8.12.2024 istungil antud väited, et E. L. loopis pamperseid ära algul, hiljem seda ei teinud (dtl 370 00:11:50 ja dtl 371 00:14:11) on ümber lükatud hoolduspäeviku sissekannetega: 20.12 ei maganud, kiskus endalt kõik ära dtl 387; 25.12. dtl 389 sama; 2627.12 sama; 31.12. terve öö kisub ära pamperseid ja voodipesu dtl 390, sama 12.01 dtl 391; 2.02 dtl 398, 20.01.2025 kanne - kakles, kiskus pamperseid 399, 23.01 kisub pamperseid fekaalidega, loobib laiali dtl 401; 24.01.2025 kanne - ärritunud dtl 401, rahutu dtl 402, 2930.01.2025 rebib pamperseid, viskab põrandale, kuseb, kakab voodisse, kui hakkad vahetama, näitab rusikaid (dtl 403). Hoolduspäeviku kanded kinnitavad, et E. L.l esines agressiivsushoogusid, loopis pidevalt mähkmeid ja voodipesu, seega oli võimalus, et võis end vigastada ise. 17.8 Eeltoodust tulenevalt on kohu seisukohal, et hooldatava väärkohtlemine hageja T. P. poolt tõendatud ei ole. Väärkohtlemist ei tuvastatud ka kriminaalmenetluses (dtl 105-106). Iseenesest märgib kostja esindaja õigesti, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei välista vastutust töölepingus seadusest tulenevalt, kuid see ei tähenda omakorda seda, et tööandja ei peaks töösuhte lõpetamisel materiaalseid eelduseid tuvastama ja tõendama. Kostja tugineb oma järeldustes kaudsetele selgitustele, oletustele. Kohtu hinnangul lõpetas tööandja töösuhte tuvastamata millal ja kuidas, mis sündmuse/ kelle tegevuse kaudu sinikad E. L.le tekkisid. Tööandja sai 20.12.2024 teada, et E. L.l on sinikas silmanurgas, samas vigastusi samal päeval ei fikseeritud. Fotod tehti 23.12.2024 ehk kolme päeva möödumisel väidetava sündmuse toimumist. Fotol (23.12.2024) on sinikad ka hooldatava käel, mida nt üheski 20.12.2024 selgituses, sissekandes fikseeritud ei ole. Toanaabri ema on küll viidanud sinikale käel, kuid ei vahetuse üle võtnud hooldaja, medõde ega ka juhataja pole viidanud käe sinikale. Ei ole eeltoodu kajastatud ka hoolduspäevikus.
18.Kostja tugineb töölepingu lõpetamisel ka töötajapoolsele dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmisele. Poolte vahel sõlmitud töölepingust ei tulene hoolduspäeviku täitmise kohustust. 12(17)
Alates 26.04.2023 kehtestatud töökorralduste reeglite muudatusele (dtl 77, 78) fikseerivad hooldajad hoolealuste tervisliku seisundi vahetuse üleandmise kaustikusse. Reeglite muudatus on töötajale teatavaks tehtud, selles osas vaidlust poolte vahel ei ole (töötaja on tutvumist oma allkirjaga kinnitanud). Kohus uuris menetluses SA Jõhi Hooldekeskus hoolduspäeviku (originaali) kandeid. Kannete olulisust rõhutas kostja 20.10.2025 kohtuistungil (dtl 331-332). Samas märkisid nii hageja kui tunnistajana üle kuulatud V. V. ja S. K., et kanded tehakse siis kui on patsiendi seisundis muutused või vajab midagi jälgimist. See nähtub ka hoolduspäeviku kannetest (väljavõtted dtl 383-391, 398-405), kandeid ei ole iga vahetuse kohta ning mitte kõigi hoolealuste suhtes, kandeid on tehtud minimaalselt. Seega faktiliselt tehti märkmed hoolduspäevikusse ainult üksikute hoolealuste kohta, mitte kõigi konkreetsel korrusel oleva hooldusaluse kohta ja mitte igapäevaselt, kuigi töökorralduse reeglitest loeb kohus, et kanded tuleks teha kõigi suhtes ja iga vahetuse kohta. Töökorralduse reeglite järgi annab tööpäeva lõpetav hooldaja vahetuse üle tööd alustavale hooldajale konkreetsel korrusel. Vahetuse üleandmisel käiakse läbi kõik üleantava korruse toad, jagatakse olulist informatsiooni hoolealuste vajadustest lähtuvalt. Võetakse vastu ja jälgitakse toa hügieeninõudeid (laudade, voodite, riiete puhtus ja kord) (dtl 77,78) Ka seda faktiliselt ei tehtud (dtl 368-380 V.V.i ja S. K. ütlused). Kohtul puuduvad andmed, et kostja oleks hooldajaid (sh hagejalt 20.12.2024 vahetuse üle võtnud hooldajat) rikkumisest teavitanud, hoiatanud, karistanud. Arvestades eeltoodust ei saa eraldivõetuna dokumenteerimiskohustuse rikkumist lugeda sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis põhjustaks tööandjal töötaja suhtes usaldamatuse, mille tõttu ei saa temalt oodata enam töösuhte jätkamist selle töötajaga ning õigustaks töösuhte erakorralist lõpetamist eelneva hoiatuseta ja etteteatamistähtaega järgimata. Vahetuse üleandmisel oleks tulnud koheselt tuvastada, mil viisil, kelle poolt hooldatavale verevalumid tekkisid, võtma selgitused nii töötajalt kui hoolealuselt. Vahetuse töökorralduse reeglite järgset üleandmist ei toimunud, ka hooldatava seisundit (verevalumeid) nende avastamise päeval ei fikseeritud. Käsivarrel oleva verevalumi kohta puuduvad kanded nii 20. 12.2024 kui ka hiljem. Põhjendamatu on töötajate ebavõrdne kohtlemine, kui ühe töötaja kande tegemata jätmine on oluline dokumenteerimiskohustuse rikkumine, mis päädib töösuhte erakorralise ülesütlemisega, teiste puhul tehakse kandeid üksikult ja hooldaja hinnangu alusel ja kontroll puudub (pole teada kas ja millised olulised märked on tegemata jäetud). Kuivõrd tööandja on jätnud tuvastamata, kelle tegevuse tulemusena verevalumid hooldataval tekkisid, kas selle eest on vastutav töötaja (hageja) ning kas selles tulenevalt rikkus töötaja töökorralduse reegleid (hoolduspäeviku täitmata), ei saanud kostjal tekkida usalduse kaotust töötaja suhtes, mille tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töösuhe lõpetada. 23.12.2024 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on tühine eeltoodud põhjendustel. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.
19.Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab kohus või töövaidluskomisjon töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 23.12.2024. Riigikohus on märkinud, et varasem seisukoht, et tööleping tuleb TLS § 107 lg 2 järgi lõpetada ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, kohaldub üksnes koostoimes enne 17. märtsi 2023 kehtinud TLS § 109 lg-tega 1 ja 2. Kuivõrd töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivus ei sõltu sellest, kas tööandja järgis töölepingu ülesütlemisel 13(17)
etteteatamistähtaega ning alates 17. märtsist 2023 kehtiva TLS § 109 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud hüvitis ei ole käsitatav mh töötaja saamata jäänud töötasu sisaldava kahjuhüvitisena, tuleb alates 17. märtsist 2023 kohalduva TLS § 109 lg-te 1 ja 2 korral lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemisavalduse järgi, või poole taotlusel muust ajast (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-23-6597 p 32). Seega lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu alates 23.12.2024.a.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3514,62 eurot. Hageja tugineb arvestuses kostja esitatud keskmise töötasu tõendile (dtl 76) mille kohaselt oli T. P. keskmine töötasu 1171,54 eurot kuus. TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lgs 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 teine lause sätestab, et töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega, kuigi töösuhte lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel ei ole jäetud töövaidlusorganile kaalumisruumi, on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Töövaidlusorgan võib kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 p 32.2) Töövaidluskomisjon rahuldas hüvitise nõude osaliselt – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Ühe kuu keskmise töötasu ulatuses jättis töövaidluskomisjon nõude rahuldamata. (töövaidluskomisjoni rahuldatud osas). Hageja osas, milles töövaidluskomisjon nõude rahuldamata jättis, hagiavaldust kohtule ei esitanud. TvLS § 54 lg 3 ja 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kohus saab lahendada need nõuded, mida on töövaidluskomisjon rahuldanud (osas, mida töövaidluskomisjon on jätnud rahuldamata, ei ole kohtule nõuet esitatud, rahuldamata jäetud ulatuses on TVK otsus jõustunud). Kohus, juhindudes TLS § 109 lg 1 toodud hüvitise eesmärgist, arvestab hüvitise suuruse määramisel ülesütlemise asjaolusid. Kohus võtab arvesse, et tööandja ei ole tõendanud töötajapoolset töökohustuste rikkumist, hooldatava väärkohtlemist, samas on kinnitust leidnud asjaolu, et töökorralduse reegleid kohaselt ei täidetud, hoolduspäevikut korrektselt ei peetud, vahetust üle ai antud (nagu töökorralduste reeglid ette nägid). Samas möönab kohus, et hoolduspäeviku täitmise üle puudus ka adekvaatne kontroll. Kohus peab mõistlikuks välja mõista hüvitisena töötaja kahe kuu keskmise töötasu 2343,08 eurot (2 x 1171,54 eurot).
21.Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 5 alusel vähem etteteatatud aja eest hüvitis 1007,46 eurot. Poolte vaheline töösuhe algas 1.10.2021 ning kestis töölepingu ülesütlemise ajaks üle kolme aasta. Tööandja peab töölepingu lõpetamisest ülesütlemisest ette teatama töötajale vähemalt 30 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnus 1-5 aasta (TLS § 97 lg 2 p 2). 14(17)
Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema esimesel päeval pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist ehk 24.12.2024 ning lõpeb viimsel päeval ehk 30. päeval. 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse kättesaamisest täitus 22.01.2025.a Etteteatamise eesmärgiks on anda töötajale võimalus leida uus töökoht, et töötajal ei tekiks töövaba perioodi pärast töölepingu lõppemist. TLS § 100 lg 5 alusel on töötajal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud (jõustunud 17.03.2023). Etteteatamise hüvitise väljamõistmise eelduseks on kehtiv tööleping, tehtud ülesütlemisavaldus, mis on teisele poolele kätte toimetatud, see kehtib ning pole järgitud etteteatamistähtaega ega seda põhjendatud. Kohus leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine. TLS § 100 lg 5 kohaselt makstakse hüvitist nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Avaldajale oleks tulnud töölepingu lõpetamisest ette teatada 30 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p 3). Tähtaeg algas avalduse kättesaamisele järgnevast kuupäevast ehk 24.12.2024 ning lõppes 22.01.2025. Seega jäi hagejal saamata keskmine töötasu 18 tööpäeva eest. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise 1007,46 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista Avaldaja palub vastaspoolelt välja mõista viivise alates töölepingu lõppemisele järgnevast päevast 24.12.2024 kuni kõikide väljamõistetavate rahaliste nõuete tasumise päevani VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest arvates kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tööandja rahaline kohustus hageja ees on 3350,54 eurot (hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2343,08 eurot + hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 1007,46 eurot TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõude. Kohus rahuldab viivise nõude VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras). Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt üksnes TLS § 109 lg 1 rahalise hüvitise osas. Kuivõrd TLS § 109 lg 1 rahaline hüvitis tuleneb sellest, et töölepingu lõpetamine tööandja ülesütlemisavalduse alusel on tühine, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses tööandja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Vastaspoole menetluskulude (ka osaliselt) väljanõudmine töötajalt, kellega töösuhte lõpetamine on TLS § 104 lg 1 tulenevalt tühine, on kohtu hinnangul töötaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 15(17)
24.Hageja esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kokku 2 938,06 eurot (dtl 450-452, sh esindaja kulu töövaidluskomisjoni menetluses 1 264,56 eurot, maakohtu menetluses 1612 eurot; tõlketeenus 20.10.2025 kohtuistungil summas 37,20 eurot (koos käibemaksuga), tasutud tunnistajatasu 24.30 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TvLS § 16 lg 2 sätestab, et töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 punkti 4 tähenduses. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes.
25.Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 2-17-13164 p 9). Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hagejat esindas menetluses kvalifitseeritud vandeadvokaat. Hageja esindaja tunnitasu suurus on kulunimekirja kohaselt 130 eurot/h käibemaksuta, 161,20 eurot käibemaksuga. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu lahendid 11.02.2015 nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (Riigikohtu lahend 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17), 200 eurot (Riigikohtu 29.05.2025 lahend tsiviilasjas nr 2-20-17399, p 26.1.). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega, arvestades käesolevas asja sisu, mahtu ja keerukust (tavapärase mahu ja keerukusega vaidlus), hageja esitatud dokumentide sisu ning teostatud õigusabitoiminguid. Kohtu hinnangul on hageja esindaja kulu põhjendatud (TsMS § 175 lg 1), osutatud toimingud asjakohased menetlusosalise esindamiseks ja toimingutele kulutatud aeg vajalik. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 2938,06 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10) TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, 16(17)
mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06, p 12; nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on arvestanud menetluskulu 2938,06 eurot koos käibemaksuga (kuigi märgib et käibemaksuta; nt 12.01.2026 toiming 30 min = 80,60 eurot (ehk 161,20 eurot/h). Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks 2938,06 eurot.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.