Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi
10. juuli 2024 Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Leanika Tamm 2-21-14502 H. J. hagi XXX vastu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ning hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2707,73 eurot Hageja: H. J. , IK XXX, Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus, e-post XXX Kostja: XXX, XXX, e-post XXX Kostja lepinguline esindaja: advokaat Piret Rummi R. P. & Partnerid Advokaadibüroo XXX 11312 telefon 660 6974 e-post: XXX 19.06.2023, edasi jätkas kohus kirjaliku menetlusega, menetlust on uuendatud 19.01.2024 Apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi tuleb apellatsioonitähtaja kestel teha menetlustoiming, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitada kaebus. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle kaebuse läbivaatamist kohtuistungil.
Kohtuistungi toimumise aeg Edasikaebamise kord
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada H. J. nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Tuvastada, et tuvastada kostja poolt hagejaga 04. veebruaril 2008. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus tööandja S. Vallavalitsuse poolt 16ndal augustil 2021 on tühine.
2.Lõpetada hageja ja kostja vahel 04. veebruaril 2008. a sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning lugeda viimaseks tööpäevaks 16. august 2021. a;
Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja XXX kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2 707,73 eurot (brutotasu) Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse
2-21-14502 jõustumist. Hagejal tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
ASJAOLUD, POOLTE NÕUDED JA ARGUMENDID
5.Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded a. Hageja H. J. esitas 15.09.2021 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse S. valla vastu järgmistes nõuetes: (i) tuvastada kostja poolt hagejaga 04. veebruaril 2008. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise (16. august 2021. a ülesütlemisavaldus) tühisus; (ii) lõpetada hageja ja kostja vahel 04. veebruaril 2008. a sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning lugeda viimaseks tööpäevaks 16. august 2021. a; (iii) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja XXX kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2 707,73 eurot (brutotasu); alternatiivselt (iv) punktides 1-3 sätestatud nõuetega, st juhul kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel töötaja XXX kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2 707,73 eurot (bruto);
(i)
b. Hagi aluseks olevad asjaolud i. Töösuhte algus ja tööülesannete sisu. Hageja ja kostja sõlmisid 04. veebruaril 2008. a töölepingu (lisa 1), mille alusel asus hageja kostja juurde tööle alates 01. veebruarist 2008. A XXXe juhatajana. Töösuhe pidi algselt olema tähtajaline (kuni 31.12.2008), kuid muudeti tähtajatuks. Hageja tööülesanded on toodud 04. veebruaril 2008. a sõlmitud töölepingus ning samal ajal allkirjastatud ametijuhendis. 30. detsembril 2011.a muudeti ametinimetust ning hageja uueks ametinimetuseks oli XXXe juhataja. Töö sisu jäi samaks. Hageja töötasu suurus oli XXX eurot (bruto). ii. Ülesütlemisavaldus. Kostja esitas 16. augustil 2021. a hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega lõpetas ilma eelneva hoiatamiseta hagejaga töölepingu. Õigusliku alusena tugines kostja TLS § 88 lg 1 p-le 5 (tööandja usalduse kaotus). Samuti loetles kostja ülesütlemisavalduses üles need väidetavad asjaolud, mis tingisid lepingu ülesütlemise: iii. Tööandja poolt 16.08.2021 töölepingu ülesütlemise avalduses toodud teod, mis tingisid usalduse kaotuse töötaja vastu (kronoloogiliselt järjestatuna): Kostja heidab hagejale ette, et hageja käsutas kostja eelarvevahendeid teadlikult mittesihipäraselt: 30.06.2020, tasudes Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ-le õigusteenuste eest summa 1200 eurot, milline kulu on XXXe kulureal. XXXe juhatajana advokaadibüroo õigusliku analüüsi kostjale (08.07.2020). S. Vallavolikogu revisjonikomisjon on teinud 25.05.2021 aktis ettepaneku summa tagasi nõuda, revisjonikomisjon koostas oma akti 25.05.2021. 30.06.2021 esitas hageja kostjale sõidupäeviku isikliku sõiduauto kasutamise kohta. Sõidupäevikust nähtub, et hageja kasutas isiklikku sõiduautot 14., 15. ja 17. juunil seoses „XXX XXX“ programmiga ning
2-21-14502
(ii)
(iii)
29.06.21 seoses XXXe prügi viimisega prügilasse. Kostja andis 14.18.06.2021 „XXX XXX“ programmiga seotud väljasõitudeks XXXe kasutusse Tööandja väikebussi VW Carawelle Comfortline.17.06.21 teavitas hageja Tööandjat, et väljasõidu tarbeks kasutati lisaks väikebussile ka isiklikku sõiduautot, et tagada transport kõigile osalejatele.. Tööandjale antud vastuses ja selgituskirjas teatasite, et 14.06 liiguti bussi, Teie autoga ja veel ühe autoga, 15.06 ainult bussiga, kuid kuna Te lubasite 14.06 kaasatud sõiduki valdajale kütusekulu kompenseerida, kandsite sõidupäevikusse ka tegelikkusele mittevastava 15.06 sõidu. Kostja heidab hagejale ette hageja kandis sõidupäevikusse tegelikkusele mittevastavad andmed ning nende andmete esitamine on käsitletav kostjale teadvalt valeandmete esitamisena, mis mõjutab tööandja usaldust hageja suhtes. Tööandja maine kahjustamine postitusega sotsiaalmeedias. 09.07.2021 kostja korralduse nr 284 „XXXe ajutine sulgemine“ alusel tuli hagejal korraldada hallatava asutuse töö XXXe sulgemise perioodil. Hageja tõlgendas kostja korraldust XXXe ajutise sulgemise kohta tööandja nõudena teha tööd kollektiivpuhkuse ajal. Sellist väärarusaama kommunikeeris kostja ka kogukonnale avalikul Facebooki XXXe sotsiaalmeediakontol. Tööandja edastas XXXe üldmeilile teate, et leppida kokku XXXe ligipääsuvahendite üleandmises, kuid tagasisidet ei saanud. Tööandja käis XXXes kohapeal, et leppida kokku ligipääsuvahendite üleandmises, kus selgus, et hageja ei ole oma puhkuse ajaks vajalike ülesannete täitmiseks asendajat määranud ega andnud ka ise asutuse töötajale korraldust hallatava asutuse ligipääsuvahendite üleandmiseks Tööandjale, mistõttu keeldus hallatava asutuse töötaja ligipääsuvahendite üleandmisest. Töötaja keeldumine on registreeritud kohapeal ka kirjalikult. Seejärel andis Tööandja hagejale seadusliku korralduse tuua XXXe ligipääsuvahendid S. Vallavalitsusse hiljemalt 23. juulil 2021, mida hageja samuti eiras. Tööandja saatis 29. juulil hageja mobiiltelefonile (number XXX) SMS-i, milles andis täiendava korralduse ja järgmise tähtaja ligipääsuvahendite üleandmiseks. Järgmiseks tähtajaks määras Tööandja 30. juuli kell 15.00 ning üleandmise asukohaks vallavalitsuse hoone aadressil XXX, K. . Ka seda korraldust hagea ei täitnud. Seetõttu tuli Tööandjal enda hallatava asutuse ruumidesse pääsemiseks avada uksed, paigaldada uued lukusüdamikud ning taastada valvesüsteemi töökord, et tagada S. Vallavalitsuse 09.07.2021 korralduse nr 284 „XXXe ajutine sulgemine“ täitmine. Tööandja maine kahjustamine postitusega sotsiaalmeedias 04.08.2021 kell 11:45 tehti sotsiaalmeediakonto Facebookis XXX administraatori poolt postitus, mille sisu oli väga üheselt mõistetavalt suunatud S. Vallavalitsuse kui tööandja maine kahjustamisele (postitusest on salvestatud ekraanipilt). XXX on S. Vallavalitsuse hallatav asutus, millele on loodud sotsiaalmeediakonto Facebookis XXX). Tegemis on ametliku asutuse sotsiaalmeediakontoga, mille eesmärgiks on tutvustada XXXe tegevust ning kajastada informatsiooni ja teateid. 09.08.2021 edastatud e-kirjaga juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et asutuse ametlikule sotsiaalmeediakontole postitades peab lähtuma eetika normidest ning hoiduma tööandja maine kahjustamisest. Kostja palus postituse koheselt K. XXXe ametlikult Facebooki lehelt eemaldada ning tagada edaspidi nimetatud lehel vaid eesmärgipärase teabe edastamine. Tööandja tähelepanu juhtimise järel postitust muudeti ja asemele lisati ebasobiv kommentaar, mis samuti pole kooskõlas XXXe sotsiaalmeediakonto eesmärgiga. Kostja hinnangul käitus hageja viisil,
2-21-14502
(iv)
mis pole kooskõlas heade tavadega ja professionaalsusega, mida asutuse juhataja amet nõuab. Töölepingu sõlmimine fiktiivse töötajaga Tööandja (kostja) ja L. T. vahel sõlmiti 25.11.2019 tööleping, mille alusel L. T. asus tööle XXXe koristaja ametikohale. Seoses XXXe registreerimisega e-äriregistris S. Vallavalitsuse hallatava asutusena, anti 12.02.2020 üle XXXe töötajate töölepingud K. XXXele. XXXe põhimääruse § 9 lg 1 p 6 alusel on XXXe juhataja tööandja õigust omavaks isikuks XXXe töötajatele kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega ning L. T. töölepingu p 2.3 kohaselt annab talle tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist XXXe juhataja. Hagejale pannakse süüks, et hageja on esitanud tööandjale XXXe töötajate tööaja arvestuse tabelid, millest nähtub koristaja L. T. töötamine. 11.08.2021 esitas L. T. XXXe juhataja asendajale avalduse koristaja ametikohalt vabastamiseks, millele lisas seletuskirja. Seletuskirjas kinnitab L. T. , et oli XXXe koristaja ametikohal, kuid ei ole kordagi hoones koristamas käinud. Antud tööd pidid teostama teised isikud (nimed seletuskirjas). Eeltoodust tulenevalt leiab tööandja, et hageja on esitanud talle valeandmeid tööaja arvestuse tabelis, mis on olnud aluseks koristajale töötasu maksmiseks. Valeandmete esitamine on käsitletav pettusena, millega hageja on väidetavalt põhjustanud kostja kui tööandja usalduse kaotuse enda suhtes. Hageja tõendid: Hageja on oma hagiavaldust tõendanud nii kirjalike tõenditega: hagiavalduse lisadena: tööleping; ametijuhend; ametinimetuse muutmine; töölepingu ülesütlemisavaldus; puhkuste teade; puhkuste ajakava kinnitamine; töötajate puhkusele lubamise käskkiri; hageja puhkuseavaldus; S. Vallavanema KK nr 50; avaldus XXXe ajutiseks sulgemiseks; XXXe ajutine sulgemine; 13.07.2021 hageja kiri; 02.08.2021 kostja kiri; ajakirjaniku kiri; XXXe FB leht. /dtl 12-44/; Täiendavalt on hageja esitanud 16.12.2022 tõenditena/dtl 123-125/: 25.05.2021 revisjonikomisjoni akt; S. VV otsus 16.06.2021 nr 34; Saarvde VV otsus 16.06.2021 nr 35; 16.06.2021 volikogu istungi protokoll; väljavõte eelarvest ja lisaeelarvest;12.12.2021 arengukomisjoni otsus; XXXe tegevuse lõpetamine; XXXe töötaja koondamisteade; XXXe töötaja koondamisteade; 09.11.2022 huvikeskuse tegevus pärast pausi; 04.08.2022 kostja vastus järelepärimisele; 05.10.2022 hageja järelepärimine; 19.10.2022 kostja vastus järelepärimisele; Tööaja käskkiri; Töökorralduse edastamine puhkuse ajal; kui ka tunnistaja A. T. (T. ) ütlustega 17.04.2023 kohtuistungil /dtl589-594/ Lisaks on hageja 02.02.2024 esitanud täiendavalt tõendina vallavanema 16.08.2021 käskkiri nr 14/1-58 käskkirja töölepingu lõpetamise kohta.
6.Kostja vastused, seisukohad ja tõendid. Kostja oma 16.12.2022 esialgses vastuses hagi ei tunnista. Kostja vaidleb avaldaja nõuetele kogu ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt kostja 16.08.2021 avaldusega on õiguspärane ja kehtiv. Hageja ei täitnud oma töökohustusi kostja suhtes lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt kostja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tööandja on töölepingu ülesütlemise avalduses põhjalikult selgitanud ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ning hageja rikkumisi, mis viisid kostja usalduse kaotuseni hageja suhtes. Töötajale (hagejale) etteheidetavad tegevused ja rikkumised olid tema töökohta (allasutuse juht) arvestades väga olulised ja tõsised. Juhina pidi ta nõuetekohaselt juhtima XXXt ja järgima kõiki tema tegevust reguleerivaid nõudeid, sh täitma rahaliste vahendite
2-21-14502 käsutamisega seotud kohustusi hoolsalt ja nõuetekohaselt, sh käsutama vahendeid sihipäraselt ja oma volituste piires. Hageja ei täitnud oma kohustusi hoolsalt ja nõuetekohaselt, vaid pani toime mitmeid väga olulisi rikkumisi, näiteks eelarvevahendite teadlik mittesihipärane käsutamine (so õigusteenuste arve tasumine eelarvevahenditest), samuti teadlikult sõidupäevikusse tegelikkusele mittevastavate andmete kandmine, tööandja korralduste täitmata jätmine, XXXe sotsiaalmeediakontole ebasobivate ja tööandja mainet kahjustavate postituste tegemine ning teadlikult ebaõigete andmete esitamine XXXe töötaja töötamise kohta. Mitmete hagejale etteheidetavate tegevuste ajendiks oli suure tõenäosusega hageja omakasu. Hageja sellised tegevused on kostjale kaasa toonud reaalse kahju ning arusaadavalt tööandja usalduse kaotuse töötaja suhtes. Kostja on 18.02.2023 kohtule esitanud kostja poolt esitatud avalduse PPA-le kriminaalmenetluse algatamiseks ning PPA teatise, et on algatatud kriminaalmenetlus nr 21267000670 /dtl 88-92/ ja esitanud avalduse käesoleva menetluse peatamiseks kuni kriminaalmenetluses tehtava lahendi jõustumiseni. Täiendavas 28.02.2023 esitatud vastuses leiab kostja, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel oli õiguspärane ja kehtiv. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses kirjeldatud rikkumised on hageja poolt toime pandud. 10. Hageja ja kostja sõlmisid 04.02.2008 töölepingu (lisa 1 – leping), mille alusel asus hageja kostja juurde tööle alates 01.02.2008 XXXe juhatajana. Töösuhe pidi algselt olema tähtajaline (kuni 31.12.2008), kuid muudeti tähtajatuks. Hageja tööülesanded on toodud töölepingus ning samal ajal allkirjastatud ametijuhendis (lisa 2 – ametijuhend). 30.12.2011 muudeti hageja ametinimetust ning hageja uueks ametinimetuseks oli XXXe (edaspidi XXX) juhataja (lisa 3 – ametinimetuse muutmine). Töö sisu jäi samaks. 11. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 16.08.2021. Nagu kostja 24.11.2022 vastuses selgitas, siis hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine oli õiguspärane ja kehtiv. 16.08.2021 ülesütlemisavaldus on põhjendatud ja nõuetekohane. Hageja leidis hagis kokkuvõtlikult, et ükski ülesütlemisavalduses esitatud põhjendus ei ole tegelikkusele vastav ning kostja on need välja mõelnud üksnes eesmärgil, et hagejaga tööleping üles öelda. Hageja vastav väide on ebaõige. Ülesütlemisavalduses esitatud põhjendustel ütles kostja hagejaga töölepingu üles, need põhjendused on õiged ja tegelikkusele vastavad (vt ka allpool esitatud põhjendused). Hageja ei nõustu nendega ja leiab, et need ei vasta esitatud kujul tõele. Samuti vaidleb hageja selle üle, kas kosta on viidanud õigele TLS § 88 lg 1 punktile. Samas on selge, et töölepingu ülesütlemise avaldus on korralikult põhjendatud ning ülesütlemise põhjendused üheselt mõistetavad. Ka käesolevast vaidlusest on näha, et mõlemale poolele on selgelt arusaadav, millised faktilised asjaolud on kostja poolt töölepingu ülesütlemise põhjusteks. Kostja on taotlenud tunnistajate E. T. i ja Õ. T. ärakuulamist. Kohus on tunnistajate ära kuulamise taotluse rahuldanud ja kuulanud tunnistajad ära 17.04.2023 kohtuistungil /dtl 587-612/. Kostja on peale menetluse uuendamist 01.02.2024 esitanud täiendava kirjaliku seisukoha ning selgitused vallandamise toimingute kohta alljärgnevalt: 16.08.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse allkirjastas ja andis H. J. le (hageja) üle S. valla tolleaegne vallavanem K. K. . Eelnevalt 16.08.2021 toimus S. Vallavalitsuse istung (kell 8.30-9.05), kus arutati vallavanem K. K. ettepanekut XXXe juhataja ehk hageja ametist vabastamiseks (töölepingu lõpetamiseks) usalduse kaotuse tõttu. Vallavalitsus otsustas nõustuda ettepanekuga ja seega hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamisega usalduse kaotuse tõttu. Kostja esitas täiendava tõendina S.
7.Kohtuistungitel arutasid pooled korduvalt kompromissivõimalusi, kuid ka kohtu kaasabil ei osutunud kompromissi sõlmimine võimalikuks. Kohus kuulas 17.04.2023 kohtuistungil /dtl 588- /ära hageja H. J. (vande all), hageja tunnistaja A. T. (T. ) ja kostja tunnistajad E. T. i (T. ) ja Õ. T. . Kohus kuulas 12.05.2023 kohtuistungil /parandustega protokoll dtl 671-688/ vande all ära S. vallavanema K. K. , kes allkirjastas töölepingu lõpetamise 16.08.2021. Kohtuvaidlused pidas kohus kirjalikus menetluses, kirjalikke teese otsuse tegemisel läbi vaadates pidas kohus vajalikuks menetluse uuendada. Kohus leidis kohtuotsuse koostamisel menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Seetõttu uuendab kohus menetluse kuna asja uuel läbivaatamisel tuleb pooltel esitada omapoolne seisukoht vallavanemal vastava pädevuse või volituste osas 16.08.202 töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ning sellest tulenevalt on kohtul võimalik hageja nõuet ja kostja vastuväiteid uuesti hinnata.Kohus uuendas19.01.2024 menetluse ning määras täiendavad tähtajad seisukohtade esitamiseks. Pooled esitasid täiendavad seisukohad ja täiendavad tõendid kohtule tähtaegselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, olles kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike ja videotõenditega, kuulanud ära hageja ja kostja juhatuse liikme, hindas tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt, ning leiab, et haginõue tuleb rahuldada täies ulatuses.
9.Tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud, mida pooled on uurinud ja asjaoludele, mille kohta pooltel on olnud võimalust arvamust avaldada.
10.Kohus lahendab töölepingu lõpetamise vaidlust töölepingu lõpetamise seisuga st. kohus analüüsib lepingu lõpetamise aluseks olevate asjaolude kogumit lepingu lõpetamise ajahetkel. Käesolevas menetluses on kostja kohtule selgitanud, et lisaks töövaidlusele on kostja esitanud ka avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks hageja suhtes. Kohus märgib, et kohus ei saa lepingu lõpetamise toimingu õiguspärasust hinnates võtta arvesse täiendavaid asjaolusid, mis said tööandjale teatavaks pärast töölepingu ülesütlemist.
11.Hageja palub tuvastada tööandja poolt hagejaga 04. veebruaril 2008. a sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus tööandja S. Vallavalitsuse poolt 16-ndal augustil 2021. Töölepinguseaduse (TLS) § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Eeltoodust tulenevalt on
2-21-14502 kohtu ülesandeks käesolevas menetluses kontrollida, kas käesolevas vaidluses on töölepingu ülesütlemise formaalsed ja sisulised eeldused täidetud.
12.RKL 3-2-1-21-14 p.12 kohaselt piisab TLS § 104 lg 1 järgi ülesütlemise tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Käesoleva vaidluse lahendamisel peab kohus esmalt võtma faktilistel asjaoludel põhineva põhjendatud seisukoha selle kohta, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Töölepingu sisu ja lõpetamine
13.Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel - usalduse kaotus, mis saab toimuda erinevate tegevuste või tegevusetuse tagajärjel (TLS § 88 lg 1 p5: vargus, pettus või muu tegu). Seetõttu tuleb kohtul tuleb esmalt tuvastada asjaolude esinemine, mille tõttu tööandja töötaja usalduse kaotas Kohus tuvastas, et (i) Hageja ja kostja sõlmisid omavahel kirjaliku tähtajatu töölepingu 04.02.20081; (ii) Hageja tööülesanded olid loetletud ametijuhendis2 alljärgnevalt: Organiseerib huvialast tegevust, erinevaid kohtumisi ja üritusi, selgitab päevakeskusesse pöördujate vajadusi, hoiab päevakeskuses korda ja koristab, hooldab inventari ja kirjutab projekte, levitab päevakeskusega seotud infomaterjale, hoiab häid tööalaseid suhteid külastajatega ja loob päevakeskuses hubase õhkkonna. Lisaks määratleb hageja kohustused õigusakt XXXe põhimäärus, mis on vastu võetud 22.01.2020 S. Vallavolikogu määrusega nr 2 (jõustunud 09.02.2020) § 9 lg 1 mis määratleb juhataja ametikohustused alljärgnevalt: korraldab ja kindlustab põhimääruses XXXe eesmärke arvestava tegevuse ning ülesannete täitmise; tegutseb põhimääruse ja ametijuhendi alusel; esindab XXXt vallasiseselt ja vallast väljaspool; käsutab eelarvevahendeid temale antud volituste ulatuses, tagab XXXe varade ja rahaliste vahendite sihipärase kasutamise; koostab XXXe eelarve eelnõu ja vastutab volikogu poolt kinnitatud eelarve täitmise eest; on tööandja õigust omavaks isikuks XXXe töötajatele kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega; koostab kõigile töötajatele ametijuhendid; kinnitab töökorralduse reeglid ja muud XXXe sisesed eeskirjad; teeb vallavolikogule ja -valitsusele ettepanekuid XXXe sisulise tegevuse arendamiseks ning majandusliku olukorra parandamiseks; annab oma pädevuse piires käskkirju; annab XXXe tegevuse kohta aru vallavalitsusele; täidab muid
30.detsembril 2011.a muudeti ametinimetust ning hageja uueks ametinimetuseks oli XXXe juhataja.3 Töö sisu jäi samaks. Kostja, S. vallavalitsus oma 16.08.2021 istungil (toimus kell 8:30-9:05)4 e kuulas ära vallavanema ettepaneku hallatava asutuse juhataja (hageja) ametist vabastamiseks erakorraliselt. usalduse kaotuse tõttu. Protokoll on lakooniline ning töölepingu lõpetamise ettepanekut ja arutelu sisu ei kajasta. Vallavalitsus otsustas nõustuda vallavanema ettepanekuga. Protokoll on allkirjastatud sekretäri poolt 16.08.2023 kell 11:33 ja vallavanema poolt 16.08.2021 kell 12:18. Pärast vallavalitsuse istungit allkirjastas vallavanem töölepingu lõpetamise avalduse kell 09:415 Töölepingu lõppemise päevaks on 17.08.2021, töölepingu kehtivuse viimane kuupäev on 16.08.2021, so tööpäev, mil peate üle andma vallavara ja asutuse dokumentatsiooni. Kostja esitas 16. augustil 2021. a hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega lõpetas ilma eelneva hoiatamiseta hagejaga töölepingu. Õigusliku alusena tugines kostja TLS § 88 lg 1 p-le 5 (tööandja usalduse kaotus). Samuti loetles kostja ülesütlemisavalduses üles need väidetavad asjaolud, mis tingisid lepingu ülesütlemise (vt eraldi allpool). Töölepingu lõpetamine toimus 16.08.2020 kostja poolt ette teatamata hageja esimese tööpäeva 16.08.2021 hommikul, koheselt peale puhkuselt naasmist. Töötajaga töölepingu lõpetamise asjaolusid eelnevalt ei arutatud.
Lõpetamise kirjaliku vormi nõude järgimine
14.TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS§ 95 lg 2 tulenevalt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (vt nt Riigikohtu lahend nr 32-1-52-14, p 13). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 16.08.2021. Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
15.Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus vastas vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele.
Hageja tõend Saarde VV käskkiri nr 16.1-1/96 tööleping /dtl 11-14/ Kostja tõend, Saarde VV istungi protokoll 16.08.2020 nr 25 /dtl 789/
16.TLS §-st 87 tulenevalt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. TLS § 97 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
17.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 04. veebruaril 2008. a töölepingu, seega töötab hageja kostja juures enam kui 10 aastat. TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest juhul kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud enam kui 10-aastat, vähemalt 90 kalendripäeva ette teatama. S. vallavalitsuse 16.08.2021 istungiprotokollist nr 25 ei nähtu, et vallavalitsus oleks arutanud või teinud otsustuse hagejaga töölepingu lõpetamiseks etteteatamistähtajata TLS § 98 lg 2 kohaselt. Tööandja esindaja Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole järginud TLS § 97 lg 2 p 4 toodud etteteatamise tähtaega 90 kalendripäeva. Kostja esindusorganite pädevused töölepingu lõpetamiseks
18.Töölepingu lõpetamise on 16..08.2021 kell 089:41 allkirjastanud S. vallavanem K. K. . Ülesütlemise avalduses ei ole välja toodud vallavanema volituste olemasolu töölepingu lõpetamiseks ega vallavalitsuse vastava otsuse olemasolu.
19.Kostja pädevus töölepingu lõpetamiseks tuleneb XXXe põhimääruse6 (vastu võetud 22.01.2020 S. Vallavolikogu määrusega nr 2 (jõustunud 09.02.2020), mille § 3 lg 1, et XXX on S. vallavalitsuse hallatav asutus ning sama õigusakti § 8 lg 1 kohaselt XXXe tööd juhib juhataja, kelle vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus avaliku konkursi ning kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus, v.a õigusaktides sätestatud juhtudel.
20.Kohus on seisukohal, et kostja otsustamispädevus hallatavate asutuste juhtidega (sh. hagejaga) töölepingute erakorraliseks lõpetamiseks on üheselt antud vallavalitsusele. S.
https://www.riigiteataja.ee/akt/406022020023
2-21-14502 valla põhimääruse (S. VPM)7 § § 53 lg 2 p 4,6 kohaselt lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada, ning korraldab S. valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelelvalvet;. S. VPM 58 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse töövormiks istung; § 58 lg 3 kohaselt vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks: S. VPM § 59 lg 1,3 ja 4 kohaselt vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem; istungi kokkukutsumisest teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse liikmetele kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Vallavalitsuse istungi korra määratleb Saare VPM § 62-64 ning protokollile esitatavad nõuded Saare VPM § 65.lg 5, mille kohaselt kantakse istungi protokolli vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist. Protokollile lisatakse S. VPM § 65 lg 6 kohaselt vastu võetud õigusaktid.
21.Kohus on seisukohal, et S. valla tegevust ja pädevust määratlevatest õigusaktidest nähtub üheselt, et nii S. valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelelvalve teostamine kui ka XXXe juhataja ametist vabastamine on vallavalitsuse pädevuses ning vallavanemal puudub iseseisev pädevus valla hallatavate allasutuste juhtide üle teenistusliku järelvalve teostamiseks kui ka erakorralist töösuhete lõpetamiseks. Allasutuse juhi ametist vabastamiseks vajaliku otsuse teeb vallavalitsus. Järgnevalt analüüsib kohus poolte vastavaid argumente .
22.Hageja oma 02.02.2023 esitatud täiendavas
seisukohas leiab, et vallavanem K. K. l puudus pädevus või volitus töölepingu ülesütlemiseks. S. valla põhimääruse § 58 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse töövormiks istung; § 58 lg 3 kohaselt vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. S. valla põhimääruse § 76 lg 2 kohaselt vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad vallavalitsuse liikmetele olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks tund enne vallavalitsuse istungi toimumist. S. valla põhimääruse § 73 p 2 kohaselt annab vallavalitsus oma pädevuse alusel ja volituste piires üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi. Eelnevast nähtub hageja hinnangul, et XXXe
https://www.riigiteataja.ee/akt/405042018005 Hageja 02.02.2024 esitatud seisukoht /dtl 791-795/
2-21-14502 juhataja ametist vabastamiseks peab: (i) vallavanem esitama vallavalitsusele ettepaneku hallatava asutuse juhi ametist vabastamiseks; (ii) hallatava asutuse juhi ametist vabastamise kohta tuli koostada eelnõu ning see tuli vallavalitsuse liikmetele teha elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt üks tund enne vallavalitsuse istungi toimumist; (iii) vallavalitsus vabastab hallatava asutuse juhi ametist, vastav otsus peab olema vastu võetud otsustusvõimelisel vallavalitsuse istungil; (iv) hallatava asutuse juhi ametist vabastamine tuli vallavalitsusel anda korraldusena, mille kohaselt töölepingu lõpetamise hallatava asutuse juhiga vormistab vallavanem. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud S. valla poolt vallavalitsuse otsuse tegemise korra järgimist ega vallavalitsuse poolt vastava ametist vabastamise korralduse tegemist. Hageja on täiendavalt esitanud S. vallavanema 16.08.2021 vormistatud käskkiri nr 14/1-589 (lisa 1), mille kohaselt vormistas vallavanem hageja ametist vabastamise käskkirjaga. Nimetatud käskkirjas ei ole samuti vallavanem viidanud vallavalitsuse korralduse olemasolule, küll aga on viidatud 16.08.2021 ülesütlemisavaldusele (mille on samuti allkirjastanud vallavanem). Samuti puuduvad käskkirjast otsustused etteteatamise tähtaja eiramise ning vastava hüvitise maksmata jätmise kohta.
23.Kostja 01.02.2024 esitatud ja 12.02.2024 täiendatud seisukohas10 selgitab, et vallavanem K. K. l oli õigus tuginedes S. Vallavalitsuse 16.08.2021 istungi protokollile nr 25, mille kohaselt otsustas vallavalitsus nõustuda vallavanema ettepanekuga lõpetada hagejaga sõlmitud töölepingu usalduse kaotuse tõttu, allkirjastada 16.08.2021. ülesütlemisavaldus ja anda see hagejale üle. Pärast vallavalitsuse istungit (16.08.2021 kell 8.30-9.05) vallavanem allkirjastas ja andis hagejale üle ülesütlemisavalduse. Ülesütlemine on vastavas osas kooskõlas ülesütlemise ajal kehtinud S. valla põhimääruse § 47 lg-ga 4 ja § 84 lg-ga 1 ning XXXe põhimääruse § 3 lg-ga 1, § 8 lg-tega 1 ja 2. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud seisukohaga ülesütlemise eelduste kohta, täpsemalt, et hallatava asutuse juhi ametist vabastamise kohta tuli koostada eelnõu ning see tuli vallavalitsuse liikmetele teha elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt üks tund enne vallavalitsuse istungi toimumist; samuti ei nõust kostja, et ning, et hallatava asutuse juhi ametist vabastamine tuli vallavalitsusel anda eraldi vormistatud korraldusena (4). Samuti on hageja ekslikul viisil käsitlenud eeldust, et vallavalitsus vabastab hallatava asutuse juhi ametist, vastav otsus peab olema vastu võetud otsustusvõimelisel vallavalitsuse istungil (3). S. valla põhimääruse (2021.a. augustis kehtinud redaktsioon, vastu võetud 21.03.2018, redaktsiooni kehtivuse aeg alates 08.05.2021) § 47 lg 4 kohaselt vallavanem esindab S. valda tööandjana suhetes
Hageja 02.02.2024 tõend vallavanema käskkiri /dtl 796-797/ Kostja 12.02.2024 esitatud seisukohast /dtl 800-804/
2-21-14502 ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning teeb vallavalitsusele ettepaneku nende ametist vabastamiseks (v.a juhul, kui asutuse juhi tööleping lõpeb tähtajalise töölepingu lõpptähtpäeva saabumisega või töötaja soovib töölt lahkuda omal soovil) ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Eelnevast tuleneb, et vallavanem kohustus tegema vallavalitsusele ettepaneku hallatava asutuse juhi ametist vabastamiseks. Hallatava asutuse juhi ametist vabastamise kohta õigusakti andmise (sh eelnõu) esitamise nõuet ei ole sätestatud. 01.02.2024 esitatud tõend (16.08.2021 vallavalitsuse istungi protokoll) kinnitab, et vallavanem tegi nõuetekohase ettepaneku vallavalitsusele ja vallavalitsus nõustus sellega. Siiski selgitab kostja, et ettepanekuga seotud materjalid olid elektrooniliselt üldkaustas kättesaadavad kõikidele vallavalitsuse liikmetele enne vallavalitsuse istungit, kellel oli võimalus tutvuda eelnevalt töölepingu ülesütlemise aluseks olevate dokumentidega ning ülesütlemisavalduse projektiga. Vastavalt 01.02.2024 tõendina esitatud 16.08.2021 vallavalitsuse protokollile toimus vallavalitsuse istung (põhimääruse § 58 lg 3) ja vallavalitsus oli otsustusvõimeline (põhimääruse § 58 lg 3) ning otsustati nõustuda vallavanem K. K. ettepanekuga K. XXXe juhataja ametist vabastamiseks (töölepingu lõpetamiseks) usalduse kaotuse tõttu ühehäälselt (3 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud). KOKS § 49 lg 7 kohaselt tehakse vallavalitsuse otsused poolthäälte enamusega. Tulenevalt põhimääruse § 47 lg-st 4 ja 84 lg-st 1 oli vallavanema pädevuses ja tema ülesandeks vormistada nõuetekohane töölepingu ülesütlemise avaldus ja anda see hallatava asutuse juhile üle ehk vabastada asutuse juht ametist. Eraldi korralduse vormistamise kohustus puudus. Töölepingu erakorralise ülesütlemise alused ja kord töösuhtes tulenevad töölepingu seadusest, mitte S. valla põhimäärusest
24.Kohus on seisukohal, et S. vallavalitsus ei ole vastu võtnud nõuetekohast otsustust töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks töötaja kahjuks TLS-s toodud töölepingu erakorralise lõpetamise normidest ebasoodsamatel tingimusutel (etteteatamise tähtaja ärajätmine ning hüvitise maksmata jätmine). Kostja ei ole tõendanud, et S. vallavalitsus oleks töötaja vallandamisel järginud seadusega ette nähtud otsuse tegemise korda. Vallavalitsuse pädevuses on S. VPM § 53 lg 2 punkti 6 kohaselt korraldada S. valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelelvalvet. Käesoleval juhul ei ole vallavalitsus väidetava töötaja poolsete korduvate rikkumiste ilmnemisel eelnevalt otsustanud teenistusliku järelevalve korraldamist hageja tegevuse üle vastavate puuduste ilmnemisel. Kohus on seisukohal, et kuigi S. VPM § 47 lg-st 4 ja 84 lg-st 1 oli vallavanema pädevuses ja tema ülesandeks on vormistada nõuetekohane hallatava asutuse juhi töölepingu ülesütlemise avaldus, peab S. VPM ja XXXe põhimääruses sätestatust tulenevalt
2-21-14502 töölepingu lõpetamise aluseks olema vastav vallavalitsuse otsus, mis on halduse üksikakt. Töölepingu lõpetamise korralduses peavad kohtu hinnangul sisalduma need vallavalitsuse otsustused, millest nähtub tööandja põhistamiskohustuse täitmine, ning määratletud töölepingu lõpetamise tingimused, mis väljuvad töötaja kahjuks TLS sätestatud tavapärastest raamidest (nt. seadusest tuleneva etteteatamistähtaja mittejärgimine, hüvitise maksmata jätmine). Seega kohtu hinnangul pidanuks vallavalitsuse otsus valla allasutuse juhatajaga erakorraliseks töölepingu lõpetamiseks sisaldama minimaalselt otsustust töölepingu lõpetamise aluse (TLS § 88 lg 1 p 5) kui ka põhistamiskohustusega seotud lepingu lõpetamisel tehtavate otsustuse osas s.o. vabastada kostja ametist ilma eelneva hoiatuseta(TLS § 97 lg 3), sealjuures seadusest tuleneva etteteatamise tähtaega eirates (TLS § 97 lg 2 p 4) ja sealjuures keeldudes tähtaja järgimata jätmisest tuleneva hüvitise maksmisest (TLS § 100 lg 5). Kohtule esitatud vallavalitsuse protokollist nimetatud otsustuste arutamist valitsuse 16.08.2021 istungi ega vastavasisuliste otsustuste tegemist ei nähtu. Istungi protokolli ei ole kantud vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist ( S. VPM § 65 lg 5) ega lisatud vastu võetud töölepingu lõpetamise otsustust (S. VPM § 65 lg 6). Protokollist ei nähtu, et vallavalitsus oleks vastu võtnud korralduse töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks, ning töölepingu lõpetamiseks, väljudes TLS toodud töölepingu erakorralise lõpetamise normide piirest töötaja kahjuks.
25.Kohus peab vajalikuks välja tuua ka seda, et ajaliselt on töötajaga töölepingu lõpetamise toimingud sooritatud ebaloogilises järjekorras: (i) vallavalitsuse istung toimus 16.08.2021 kell 8:30-9:05, samas kui istungi protokoll on allkirjastatud vallasekretäri poolt 16.08.2023 kell 11:33 ja vallavanema poolt 16.08.2021 kell 12:18. (ii) Töölepingu lõpetamise avaldus töötajale (kokku 5-l lehel) on vallavanema poolt allkirjastatud 16.08.2024 kell 09:41. (iii) Lisaks on vallavanem hiljem täiendavalt väljastanud töölepingu lõpetamiseks vallavanema käskkirja nr 14-1/58, mille allkirjastamise aeg on 16.08.2021 kell 12:07 (vt otsuse punkt 22.)
26.Eeltoodust nähtuvalt on töölepingu lõpetamise avaldus koostatud ja allkirjastatud enne vallavalitsuse otsust sisaldava istungiprotokolli kinnitamist. Samuti on enne vallavalitsuse vastavasisulist otsust, kuid peale töötajale tehtud töölepingu lõpetamise avalduse allkirjastamist välja antud vallavanema käskkiri lepingu lõpetamise kohta. Pole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks sai vallavanem koostada, allkirjastada ja edastada ülesütlemisavalduse hagejale 16.08.2021 vastavalt kell 9:41 ja 9:44, kui samas nii vallavanema käskkiri nr 14-1/58 allkirjastati 16.08.2021 kell 12:07 so. samuti enne vallavalitsuse otsust, olukorras, kus
2-21-14502 vallavalitsuse 16.08.2021 istungi protokoll küsimuse otsustamise kohta koostati ja allkirjastati tagantjärele alles vastavalt kell 11:17, 11:33 ja 12:18. Töötaja eelneva hoiatamise nõue
27.Kehtiva kohtupraktika kohaselt: RKTKo 3-2-1-187-15 p. 12, 13 on kolleegium leidnud, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
28.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja tugineb töölepingut üles öeldes väga mitmele ja pika ajavahemiku vältel toimunud erinevale sündmusele, kuid samas ei ole S. vald töötaja suhtes algatatud teenistuslikku järelevalvet, pidanuks tööandja vähemasti küsima töötajalt selgitusi antud sündmustele, seejärel vastavalt selgitustele ja vajaduse olemasolule tegema järgmised otsustusedkas teha hoiatus töölepingu lõpetamise osas. Kohus on seisukohal, et tööandja ei ole töötajat ei eelnevalt hoiatanud ega võimaldanud anda töötaja poolseid selgitusi juhtunule. Kohus märgib, et tööandja on tahtlikult vältinud töötaja ärakuulamist, arutades töötaja vallandamist töötaja osavõtuta töötaja esimese tööpäeva so. 16.08.2024 hommikul pärast puhkust, mil tööandja ise antud küsimust vallavalitsuse istungil algusega kl arutas asus.
29.Tööandja on töölepingu ülesütlemisel etteteatamise nõude järgimata jätmist põhistanud alljärgnevalt: „Arvestades töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolusid (muu hulgas rikkumiste korduvust), ei ole mõistlik ega võimalik etteteatamistähtaja järgimine. Seega ütleb Tööandja töölepingu üles ilma eelneva hoiatamiseta ning hüvitist maksmata.“ Kohus leiab, et kostja tööandjana ei ole etteteatamise tähtaja järgimata jätmist nõuetekohaselt põhistanud, vaid on piirdunud formaalse konstateeringuga, viidates üksnes rikkumiste korduvusele. Sealjuures ei ole kostja töötajat eelnevalt töölepingu lõpetamise eest hoiatanud ega ole varasemalt määranud ühtki distsiplineerivat meedet.
Hageja palub tuvastada tööandja poolt töölepingu nr 159
2-21-14502 lõpetamise tühisus TLS § 104 lg 1 järgi. Kehtiva kohtupraktika RKL 32-1-21-14 p.12 kohaselt piisab TLS § 104 lg 1 järgi ülesütlemise tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Kohus on seisukohal, et ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, millest tulelevalt tuleb hagi jätta rahuldmata. Ülesütlemise aluste olemasolu tööandja avalduses
31.TLS §104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu ülesandeks käesolevas menetluses kontrollida, kas käesoleva kaasuse puhul olid töölepingu ülesütlemise formaalsed ja sisulised eeldused täidetud
32.Kuna hageja taotleb lisaks kostja otsustuspädevuse hindamisele ka ülesütlemise tühisuse sisulist tuvastamist, peab kohus vaidluse lahendamisel vajalikuks käsitleda ka ülesütlemise faktilistel asjaoludel olemasolu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel kõigi töötajale süüks pandavate episoodide osas ning hindama iga episoodi osas ka seda, kas tööandja on ülesütlemise avalduse teinud mõistliku aja jooksul.Selleks teeb kohus kohtu ette toodud asjaolude põhjal kindlaks, kas hageja pani toime teo või teod, mis andsid kostjale aluse öelda hageja tööleping üles TLS§88 lg1 p5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Kui kohus sellise teo tuvastab, peab kohus võtma seisukoha ka selle osas, kas antud teo puhul pidi kostja hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama või esinesid erandlikud asjaolud, millest tulenevalt etteteatamata jätmine on põhjendatud. Kohus analüüsib allpool iga episoodi osas ka seda, kas tööandjal esinesid selle episoodi puhul erandlikud asjaolud, millest tulenevalt ette teatamata jätmine on põhjendatud.
33.Kostja on töölepingu lõpetamise avalduses hageja suhtes välja toonud viis eraldiseisvat tegu ning leiab, et need teod kogumis annavad kostjale aluse öelda tööleping üles. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
34.Kohus analüüsib 16. august 2021 töölepingu lõpetamise asjaolusid alljärgnevalt iga ette heidetava teo episoodi eraldi, lähtudes töölepingu lõpetamise avalduses toodud järjestusest. I Eelarvevahendite teadliku mittesihipärase kasutamise episood 30.06.2020;
Kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemise avalduses (dtl 17-21) on kostja
2-21-14502 faktilise asjaoluna nr 1 esitanud järgneva põhistuse : „S. Vallavolikogu revisjonikomisjoni 25.05.2021 akti (2020 aasta majandusaruande juures) kohaselt tuvastati valikulise dokumendikontrolliga, et 30.06.2020 on tasutud Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ arve õigusteenuste eest summas 1200,00 eurot. Kulu on kirjeldatud K. XXXe kulureal. Revisjonikomisjoni ettepanek: Kuna ei selgunud, mis vajadus tingis selle teenuse tellimise, siis on ettepanek see summa tagasi nõuda. S. Vallavolikogu 21.03.2018 määruse nr 10 „S. valla põhimäärus“ § 84 lg 5 kohaselt finantseeritakse hallatavat asutust S. valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel osaliselt riigieelarvest.“ (dtl 17)
36.Kohus, olles uurinud vastavat episoodi käsitlevaid dokumentaalseid tõendeid ja ära kuulanud tunnistajad E.T. i /dtl 594-600/, hageja H. J. vande all antud selgitused, kostja esindajate K. K. ja K. V. i /dtl 671-687 vande all antud selgitused,tuvastas, et /DTL 185-186 /Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ esitas 29.06.2020 arve nr 2190 S. Vallavalitsusele (klient: XXX) ning 02.07.2020 kell 08:20 algatati kinnitusring, kinnitajana oli märgitud oli E. T. (tolleaegne vallavanem). Kinnistusringil on osalejana märgitud hageja. Esimesel kinnisturingil tulemus puudub. Teine kinnitusring algatati 15.07.2020 kell 9:45 raamatupidaja A. S. poolt, millel pidi samuti osalema hageja, kes kinnitas arve 15.07.2020 kell 11:01. Seega on arve kinnitamiseks esitatud S. vallale esimese kinnitusringi kohaselt 02.07 2023 ning siis 15.07.2020. Kirjavahetusest perioodil 14.07.2020-03.07.2020 Priit Palmiste advokaadibüroo, E. T. i ja hageja vahel /dtl 476-480/ nähtub, et vallavanem E. T. on tööandja esindajana küsinud H. J. lt selgitusi advokaadibüroo arve ja õigusteenuse sisu osas ning H. J. on omapoolsed selgitused andnud. Peale töötajalt selgituste saamist tööandja mingeid omapoolseid toiminguid töötaja tegevuse suhtes teinud ei ole. /Dtl 123-140/ S. Vallavolikogu kuulas 16.06.2021 revisjonikomisjoni arvamuse ära ning võttis selle teadmiseks ning kinnitas üksmeelselt (13 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei olnud) 2020. a majandusaruande. .
37.Kohtu hinnangul on antud episoodi puhul rikutud TLS § 88 lg 4 toodud mõistliku aja printsiipi. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Hagiavalduses toodud asjaoludest ning töölepingu ülesütlemise teatisest nähtuvalt (dtl 17-21) on väidetav usalduse kaotust tinginud sündmus - eelarvevahendite teadlik mittesihipärane kasutamine - toimunud 30.06.2020. Kohus tuvastas, et tööandja on hagejalt vastava teenuse osas küsinud selgitused vahetult peale arve saamist 02-03.07.2020 /dtl 476-480/ . Tööandja ei ole peale selgituste küsimist töötajale teinud hoiatust ega noomitusi. Kohtu seisukohalt on selle fakti põhjal ainetu kostja väide, mille kohaselt tuleks mõistlikku tähtaega TLS § 88 lg 4 mõttes lugeda alates S. Vallavolikogu revisjonikomisjon 25.05.2021 aktist, millega komisjon on teinud tööandjale ettepaneku summa tagasi nõuda. Kohus on eeltoodust tulenevalt veendunud, et nimetatud õigusteenuse tellimisest ja esitatud arvest oli tööandja teadlik ja küsis töötaja selgitusi juba 02.07.2020. Töölepingu lõpetamise avalduse esitas kostja hagejale aga 16.08.2021, seega enam kui aasta ja üks kuu peale väidetavat kahjusündmust ennast, Tulenevalt RKL 2-17-9268 p. 17 on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõistliku aja hindamine diskretsiooniotsus, mille kohus teeb konkreetse juhtumi asjaolusid kaaludes (Riigikohtu 6. juuni 2012. a
2-21-14502 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-12, p 12). Kohus nõustub hageja esitatud argumendiga, et üle aasta pikkust ajavahemikku sündmusest kuni töölepingu ülesütlemiseni ei ole võimalik kuidagi ega mitte ühelgi asjaolul lugeda mõistlikuks. Isegi juhul kui lugeda mõistliku ajavahemiku algust väidetavast sündmusest sellest teadasaamisest läbi revisjonikomisjoni arvamuse maikuus 2021 kuni töölepingu ülesütlemiseni augustis 2021 on kohtu hinnangul igal juhul kulunud ebamõistlikult pikk aeg. Kohus on seisukohal, et kostjal tööandjana puuduvad mistahes objektiivsed põhjused, miks ei saanud töölepingut varem üles öelda, või kohaldada TLS § . Seega kuna kostja ei ole järginud TLS § 88 lg 4 ja TLS §101 tulenevat nõue ülesütlemisele üksnes mõistliku aja jooksul, on töölepingu ülesütlemine hageja poolt 30.06.2020eelarvevahendite teadliku mittesihipärase kasutamise episoodis tühine. II Sõidupäeviku täitmisega usalduse kaotuse põhjustamise episood
38.Kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemise avalduses (dtl 17-21) on kostja usalduse kaotust põhjustanud tegu nr 2 kirjeldanud järgnevalt: 30.06.2021 esitasite Tööandjale sõidupäeviku juunis 2021 isikliku sõiduauto kasutamise kohta. Sõidupäevikust nähtub, et kasutasite isiklikku sõiduautot 14., 15. ja 17. juunil seoses „XXX XXX“ programmiga ning 29.06.21 seoses XXXe prügi viimisega prügilasse. Vastavalt Teie soovile oli 14.-18.06.2021 „XXX XXX“ programmiga seotud väljasõitudeks antud XXXe kasutusse Tööandja väikebuss VW Carawelle Comfortline. 17.06.21 teavitasite Tööandjat, et väljasõidu tarbeks kasutasite lisaks väikebussile ka isiklikku sõiduautot, et tagada transport kõigile osalejatele. Eeltoodut arvestades esitas Tööandja Teile päringu isikliku sõiduauto kasutamise kohta 14. ja 15. juunil. Tööandjale antud vastuses ja selgituskirjas teatasite, et 14.06 liiguti bussi, Teie autoga ja veel ühe autoga, 15.06 ainult bussiga, kuid kuna Te lubasite 14.06 kaasatud sõiduki valdajale kütusekulu kompenseerida, kandsite sõidupäevikusse ka tegelikkusele mittevastava 15.06 sõidu, nimetades teadlikku ebaõigete andmete avaldamist „õiglaseks valeks“. /.../ XXXe juhatajana olite teadlik, et Töötaja poolt esitatava sõidupäeviku alusel ei hüvitata sõiduauto kasutamist kolmandale isikule või kolmanda isiku omandis või kasutuses oleva sõiduauto kasutamist. Samuti olete teadlik kolmandatele isikutele sõidukulude kompsenseerimise võimalustest (nt kütusekulu arve alusel). Aktsepteeritav ei ole Teie püüd õigustada enda teguviisi „õiglase valega“, sest on täiesti lubamatu kolmandatele isikutele sõidukulude kompenseerimine tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise kaudu. Arvestades, et Te töötate XXXe juhataja ametikohal, kelle pädevuses on vastavalt XXXe põhimääruse § 9 lg 1 p-le 4 muu hulgas eelarvevahendite kasutamine juhatajale antud volituste ulatuses ning XXXe varade ja rahaliste vahendite sihipärase kasutamise tagamine, on Tööandjal eriline ja kõrgendatud huvi ning õigustatud ootus selles osas, et Te esitate Tööandjale rahaliste vahendite osas õigeid ja tõeseid andmeid ega loo skeeme Tööandjalt saadavate rahaliste vahenditega manipuleerimiseks. Teie poolt sõidupäevikusse tegelikkusele mittevastavate andmete kandmine on käsitletav Tööandjale teadvalt valeandmete esitamisena, mis mõjutab tugevalt Tööandja usaldust Teie suhtes. Sõidupäevikus teadvalt valeandmete esitamine, mille eesmärgiks on saada tegelikkusele mittevastavate andmete alusel hüvitist, on käsitletav pettusena, milline on põhjustanud Tööandja usalduse kaotuse Teie vastu. Tööandja selgitab, et käesoleval juhul ei oma tähendust Teie poolt pettuse teel taotletud hüve suurus, vaid
2-21-14502 tegu kui selline iseenesest.“
39.Kohus tuvastas 16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduses nimetatud episoodi lahendamiseks vajalikud asjaolud alljärgnevalt: (i)
/DTL/ 215-216/ Hageja ja kostja 30.06.2021 e-kirjavahetusest kostjaga nähtub järgnev: 30. juuni 2021 kell 18:41 kirjutab kostja esindaja K. K. Hagejale: “Esitasid juuni sõidupäeviku. Sõidupäevikusse oled kirja pannud isikliku sõiduauto kasutamise 14. ja 15. juunil. Samas andsid 10. juunil mulle teada, et on võimalik, et isikliku sõiduauto kasutamine on vajalik XXX XXX raames
17.juunil. Lisaks palun ka täpsustust, millist XXXe prügi Paikresse viisid? Igal juhul on vaja sõidupäevik parandada, võtta välja 14. ja 15. juuni ning esitada sõidupäevik uuesti.” (ii) 30.06.2021 kell 18:58 selgitab hageja kostja esindajale (K. K. ), et “Esmaspäevase ringi sõitsime suisa 3 sõidukiga, kuna huvilised ei mahtunud bussi ja ühte autosse ära. Esmaspäevase kolmanda auto kütuse lubasin kompenseerida, seetõttu kandsin päevikusse ka teisipäeva. Teisipäevane väljasõit toimus ainult bussiga. Neljapäeval bussi ja isikliku autoga. Koroona perioodil , kui koristasime ja remontisime maja, siis viisime mittevajalikud ja katki läinud asjad majast eest ära - kuuri. Sel nädalal koristame omakorda kuuri ja viisime prügimäele mittevajalikud ja purunenud vahendid, segaprügi, mida ei sobi kuidagi panna olmejäätmete prügikasti ja mis sinna ka ei mahtunud.” (iii) Kostja esitab 02.07.2021 hagejale seletuskirja nõude 30.06.2021 esitatud e isikliku sõiduauto kasutamise kohta juunikuu sõidupäeviku. 14. ja 15. juuni sissekannete kohta. Lisades, et tulenevalt asjaolust, et olete tööandjale sõidupäeviku esitamisega valeandmeid esitanud, ootan hiljemalt 09. juuniks 2021. a seletuskirja, milles selgitate valeandmete esitamist.”Kohus märgib, et kostja on ilmselt eksinud kuu nimetusega, kuna selgituskirja nõue on koostatud 30.06.2023, seega eelduslikult on tähtaeg 09.07.2021. (iv) DTL 218-219 Hageja vastab kostjale 09.07.2023 järgmise selgitusega: “14. juunil „XXX XXX” suundusime Valgeranna seiklusparki ja Alpaka farmi. Me ei tõrjunud kedagi kõrvale, kõik noored , kes soovisid esmaspäevases tegevuses osaleda, seda ka said. Noorte huvist tulenevalt oli mul kaks lahendusteed, kas rentida teine buss või leida kolmas auto. Viimasel hetkel bussi rentida ei õnnestunud, seetõttu lahendasin olukorra selliselt, et kaasasin kolmanda auto, mis ühtlasi osutus S. vallale ka kõige soodsamaks variandiks (130 km teekond x 0,25 senti km = 32.50 €) ja seda kõike ikka selle nimel, et täita XXXele seatud eesmärke kõige paremal moel, kaasates tegevustesse rohkem noori. Traditsiooniliselt eristatakse kolme valet: pahatahtlik, naljatlev ja „õiglane vale“. Selleks, et lihtsustada asjaajamise käiku, olen S. vallavalitsusele esitanud „õiglase vale” abil tõesed andmed, kuna pean moraalselt õigeks kolmanda auto kütusekulu kompenseerida ning palun sõidupäevikus esitatud andmete alusel kütusekulu kompenseerida.”
40.Kohus, olles vaadanud läbi nimetatud episoodis esitatud asjaolud, on seisukohal, et kirjeldatud episoodis puudub alus töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Esmalt: kostja hinnang: “hageja kandis sõidupäevikusse tegelikkusele mittevastavad andmed ning nende andmete esitamine on käsitletav kostjale teadvalt valeandmete esitamisena” ei vasta seletuskirjas välja toodule. Kohus on seisukohal, et hageja on oma 30.06.2021 e-kirjas kostja esindajale, vallavanem K.
2-21-14502 K. le selgitanud 14.06.2021 noorterürituse läbiviimisel tekkinud erakorralist vajadust kasutada kolme sõidukit, millest tulenevalt hageja esitas sõidupäevikusse kaks kannet 14.06.2021 ja 15.06 2021. Seega hageja ise avaldas kostjale, et ta on juunikuus 2021 esitanud sõidupäevikus andmed mitte enese sõidu, vaid kolmanda isiku sõiduki eest tema poolt korraldatud ürituse raames. Hageja selgitusest tulenevalt on kostja 02.07.2021 esitanud kostjale kulutuste osas selgituskirja esitamise nõude. Kohus on tuvastanud (vt. kohtuotsuse p.16), et kostja vastas hagejale 09.07.2021 tähtaegselt seletuskirjaga, milliste asjaolude tõttu ta sõidupäevikusse vaidlusaluse kande tegi. Kohus märgib, et sealjuures puudub pooltel vaidlus asjaolu üle, et valla 14.05.2021 noorteüritusel “XXX XXX” tekkis vajadus kasutada noorte sõidutamiseks täiendavat transpordivahendit ning noorte transportimiseks kasutati 14.06.2021 lisaks tellitud ja hagejale kuuluvale sõidukile ka kolmandat sõidukit. Kuigi hageja sõidupäevikusse on tehtud ebaõige kanne, on sisuliselt tegemist mitte fiktiivse. vaid kolmanda isiku poolt erakorraliselt valla noorterürituse raames reaalselt kantud transpordikuluga. Kohus möönab, et kuigi hageja käitumine sõidupäeviku täitmisel ei olnud korrektne, ei ole kohtu hinnangul tegemist teoga, mida saab lugeda töötajapoolseks usalduse kaotamise tinginud rikkumiseks TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes. Kohus selgitab, et kuigi hageja on rikkunud sõidupäeviku kande tegemise korda, tuleb tööandjal sealjuures arvesse võtta talle teatavaks saanud rikkumise tegelikke asjaolusid: tegemist on 14.06.2021 toimunud valla noorteürituse raames erakorraliselt tekkinud reaalse transpordikuluga ning hageja taotletud kompensatsiooni sõidukulutuste eest on 32,50 eurot, milline kulu on reaalselt kolmanda isiku poolt kantud. Kohtu hinnangul piisanuks nendest asjaoludest nähtuvalt sellest, et kostja kui tööandja viitaks hagejale sarnaste rikkumiste vältimiseks, kuidas toimub kolmanda isiku poolt kantud kulutuste hüvitamine, ning teeb ettepaneku kolmanda isiku poolt kulutuste kandmiseks avalduse esitamist. Kohus märgib, et sellele lisaks on tööandjal oli peale seletuskirja saamist diskretsiooniõigus jätta hüvitis summas 32,50 eurot hagejale hüvitamata ja tulenevalt TLS § 72 kohaselt kasutada võlaõigusseaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Kostja on oma 09.07.2021 käskkirjaga nr 14-4/12 /dtl 544/ otsustanud punktis 11.3. maksta S. Vallavalitsuse ja S. Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajatele välja töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto (lisa 1) kasutamise hüvitised perioodil 01.06.-30.06.2021. a vastavalt sõidupäevikutes toodud arvestustele alljärgnevalt XXX XXX juhataja H. J. - isikliku sõiduauto kasutamise kulud kogusummas 80 € (kaheksakümmend eurot) (läbisõit tööülesannete täitmisel 600 km, millest hüvitamisele kuulub 320 km). Seega on kostja kohast õiguskaitsevahendit 09.07.2023 kasutanud ning ei ole samas töötaja suhtes rakendanud distsiplinaarkaristust ega teinud töölepingu ülesütlemise hoiatust. Kohus märgib et nimetatud käskkirjast nähtuvalt on sõidukulusid osaliselt hüvitatud veel ka punktis 1.2, millest kohus järeldab, et sõidupäeviku andmete kontrollimisel esinenud minetuste puhul on tavapärane jätta põhjendamatud kulutused hüvitamata. Kohus on veendumusel, et 14-15.06.2021 hageja poolt sõidupäeviku täitmise korral rikkumine on olemuselt ebaoluline rikkumine, mis ei kujuta enesest TLS § 88 lg 1 p 5 kirjeldatud rikkumise toimepanemist hageja poolt. Seega puuduvad alused ilma hoiatuseta töösuhte lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud alusel. III XXXe puhkuste ajal avatuna hoidmiseks kohustamise episood
41.Kohus tuvastas, et 16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduses kirjeldab kostja rikkumist alljärgnevalt : Tööandja edastas XXXe üldmeilile teate, et leppida kokku XXXe ligipääsuvahendite üleandmises, tagasisidet
2-21-14502 ei saanud. Tööandja käis XXXes kohapeal, et leppida kokku ligipääsuvahendite üleandmises, kus selgus, et Teie ei ole oma puhkuse ajaks vajalike ülesannete täitmiseks asendajat määranud ega andnud ka ise asutuse töötajale korraldust hallatava asutuse ligipääsuvahendite üleandmiseks Tööandjale, mistõttu keeldus hallatava asutuse töötaja ligipääsuvahendite üleandmisest. Nimetatud keeldumine on registreeritud kohapeal ka kirjalikult. Seejärel andis Tööandja Teile seadusliku korralduse tuua XXXe ligipääsuvahendid S. Vallavalitsusse hiljemalt 23. juulil 2021, mida Te samuti eirasite. Tööandja saatis 29. juulil Teile mobiiltelefonile (number XXX) SMS-i, milles andis täiendava korralduse ja järgmise tähtaja ligipääsuvahendite üleandmiseks. Järgmiseks tähtajaks määras Tööandja 30. juuli kell 15.00 ning üleandmise asukohaks vallavalitsuse hoone aadressil XXX, XXX. Ka seda korraldust Te eirasite. Vaatamata sellele, et Tööandja tegi korduvalt pöördumisi ja andis tähtaegu XXXe ligipääsuvahendite üleandmiseks Tööandjale, ei reageerinud Teie kui hallatava asutuse juhataja nendele. Seetõttu tuli Tööandjal enda hallatava asutuse ruumidesse pääsemiseks avada uksed, paigaldada uued lukusüdamikud ning taastada valvesüsteemi töökord, et tagada S. Vallavalitsuse 09.07.2021 korralduse nr 284 „XXXe ajutine sulgemine“ täitmine. Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt ning lg 2 p 5 järgi töötaja peab hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita. TLS § 16 lg järgi peab töötaja töökohustusi täitma lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Antud juhtumi puhul eirasite Te põhjendamatult korduvaid Tööandja korraldusi ja püüdeid koostööks. Sellise vastutustundetu käitumisega tekitasite Tööandjale nii rahalist kui mainekahju (kirjeldus käesoleva dokumendi punktis 4), millega kokkuvõttes olete põhjustanud usalduse kaotuse.
42.Kohus tuvastas järgmised käesoleva episoodi lahendamisel olulised asjaolud: /dtl 22/ Hageja edastas kostjale enese ja teiste XXXe töötajate puhkusesoovid 21.01.2021, vastavalt H. J. 12. juuli - 15. august 2021; M. A. 19. juuli -15. august; 2021 M. I. 12. juuli- 15 august 2021; L. T. 19.juuli - 15. august 2021; /dtl 23- 28/ Kostja (tööandja) S. vald kinnitas töötajate puhkusegraafiku 08.02.2021 käskkirjaga nr 14-2/7, mille kohaselt kostja põhipuhkus oli 12.07-15.08 / 35 päeva. /dtl 31-32/ Kostja lubas oma 21.06.2021 käskkirjadega puhkusele kütja-remondimehe M. I. u (I. ) ja koristaja L. T.; /dtl 35/ Kostja 28.06.2020 (viga aastaarvus) käskkirjaga nr 14-2/50 lubas kostja XXXe juhataja H. J. põhipuhkusele alates 12. juulist kuni 15. augustini 2021. a (35 kalendripäeva) 2021. a puhkuse arvelt. /dtl 37/ Hageja tegi kostjale 30.06.2023 ettepaneku XXXe ajutiseks sulgemiseks 19. juulist kuni 15. augustini 2021 a. seoses XXXe töötajate kollektiivpuhkusel viibimisega. /dtl 39/ Kostja 09.07.2021 korralduse nr 284 kohaselt p. 1 Sulgeda XXX kollektiivpuhkuseks perioodil 19. juuli kuni 01. august 2021. p. 2. Perioodil 02. august kuni 15. august 2021. a korraldada XXXe juhatajal hallatava asutuse töö nii, et oleks tagatud külastajatele võimalus kasutada K. XXXt tavapärases korras. p.3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Korralduse allkirjastasid valla esindajad K. K. kell 15:25 ja K. V. kl
2-21-14502
16:16. 09.07.2021 oli reedene päev, ning hageja puhkus algas sellele järgnevast tööpäevast so. 12.07.2021. /dtl 41/ Hageja saatis 13.07.kostjale vastuseks e-kirja aadressilt XXX. Hageja toob välja, et seoses vallavalitsuse korraldusega nr. 284 ja tulenevalt vallavanema käskkirjast nr. 50 ning võttes aluseks TLS § 54 lg1, § 69 lg 1, lg 2,lg 4 lg 5, saab puhkuste ajakava muuta üksnes tööandja ja töötaja kokkuleppel. Kostja ei saa ega soovi ettenähtud põhipuhkuse ajal XXXe tööd korraldada. Kui vallavalitsus soovib, et XXX oleks avatud XXXe töötajate kollektiivpuhkuse ajal 2. augustist kuni 15 augustini tuleb vallavalitsusel olukord lahendada kuidagi teisiti. Kostja pöördus hageja poole 14.07.2021 e-kirjaga, lisaks käis kostja XXXes kohapeal, kus tal ligipääsuvahendeid kätte saada ei õnnestunud. Seejärel saatis kostja hagejale korralduse 19.07.2021 ning viimaks hageja telefonile 29.07.2021 SMS-i /Dtl 42/ Kostja teavitas hagejat hageja puhkuse ajal 03.08.2021 S. vallavalitsuse korraldusest 03.08.2021 nr 10-2/902-7. selgitades: Selleks, et tagada S. Vallavalitsuse 09. juuli 2021. a korralduse nr 284 „K. XXXe ajutine sulgemine“ täitmine, on alates 02. augustist kuni 15. augustini K. XXXe juhataja asendajaks koos kõigi õiguste ja kohustustega määratud A. P. . Kõigi juhataja asendamist puudutavate küsimustega pöörduda minu poole. Tulenevalt asjaolust, et vaatamata korduvatele pöördumistele ja tähtaegadele ei antud S. Vallavalitsuse esindajale üle K. XXXe ligipääsuvahendeid, avasime 02. augustil nelja isiku, sh juhataja asendaja A. P. i, juuresolekul XXXe uksed ja paigaldasime ustele uued lukusüdamikud. Lisaks oli vaja vaigistada ka valvesüsteem, mille koodi samuti vallavalitsuse esindajale tähtaegselt teada ei antud. Hoone valvesüsteemi töökord taastati ja süsteemi lisati valvekoode juurde. Lisaks eelnevale teostasime 02. augustil inventuurinimekirja alusel ning juhataja asendaja juuresolekul ka K. XXXe varade inventuuri. Inventuuriaktis on märgitud nii asjad, mille inventuurikomisjon kohapeal leidis kui ka need, mida leida ei õnnestunud.“ Vaidlus puudub selle üle, et hageja puhkus lõppes ning ta naases tööle 16.08.2023. Kostja allkirjastas töölepingu ülesütlemise avalduse 16.08.2021 kell 09:41, kirja autoriks on märgitud I. T. ning fail on loodud 16.8.2022 kell 09:40:55, maht 5 lk.
43.Tulenevalt TLS § 17 lg 2 peab tööandja korralduse andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Selle sätte rikkumise korral kohaldub TLS § 17 lg 3, millest tulenevalt töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. TLS § 69 lg 2 esimese lause kohaselt tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. TLS § 69 lg 4 tulenevalt on puhkuste ajakava õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel. TLS § 69 lg 5 esimese lause kohaselt on tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
2-21-14502
44.Kohus on seisukohal, et käesoleva juhtumi puhul ei ole kohtul võimalik hagejapoolset töökohustuste rikkumist üldse tuvastada. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja lubanud hageja korralisele puhkusele vastavalt jaanuaris 2021 avaldatud puhkusesoovile /dtl 22/ ja 08. veebruaril 2021 kinnitatud puhkusegraafikule. Kohus on veendunud, et tulenevalt puhkusegraafikust oli kostjale kui tööandajale juba 08.02.2021 käskkirja nr 14-2/7 väljaandmisel (/dtl 23-28/väljaandjaks vallavanem A. A. ) teada ja üheselt arusaadav, et hageja viibib puhkusel 12.07-15.08.2021, ning hallatavas asutuses puhkasid kõik töötajad samal perioodil. Hageja on välja toonud, et suvine kollektiivpuhkus oli igal varasemal aastal olnud tavaline, igal suvel oli periood, kus XXX oli suletud. Hageja selgitab, et ta tegi rutiinselt, sarnaselt varasematele aastatele ning vastavalt XXXe põhimääruse § 10 lg-le 3 vallavalitsusele 30.06.2021 avalduse XXXe ajutiseks sulgemiseks kollektiivpuhkuse tõttu /dtl 37/. Mingeid erakorralisi asjaolusid ega vallavalitsuse seisukoha muutmist suviste kollektiivpuhkuste osas hagejale kuni 30.06.2023 teada antud ei olnud.
45.Kohus nõustub hagejaga, et tööandja 09.07.2021 korraldus oli hageja jaoks üllatuslik. Samuti tuvastas kohus, et kostjal puudusid 09.07.2021 korralduse andmise ajal nii hageja kui ka teiste XXXe töötajate nõusolekud puhkuste muutmiseks. Kohtu jaoks jääb täiesti arusaamatuks kostjapoolne hagejale erakorraliste ja sisuliselt hageja puhkuse katkestamist nõudvate korralduste andmine viimase puhkuseelse tööpäeva 09.07.2020 lõpus, kui valla korralduse allkirjastasid valla esindajad K. K. kell 15:25 ja K. V. kl 16:16 st. vähem kui tund aega enne tööpäeva lõppu. Samuti märgib kohus, et tulenevalt XXXe põhimääruse §-st 9 lg 2 asendab XXXe juhatajat asendab juhataja puhkusel või töölähetuses viibimise ajal või haigestumise või töölt vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega isik, kellele on vallavanema käskkirjaga tehtud ülesandeks juhataja ülesannete täitmine. Seega oli vallavanema
K. K.
pädevuses juhataja asendaja õigeaegne määramine ning käskkirjaga korralduste tegemine valduse üleandmiseks mõistliku aja vältel, töötaja töökohustuste täitmise ajal, seega mõistliku aja vältel enne töötaja puhkusele siirdumist
46.Kohus on seisukohal, et kõigist kohtule esitatud antud episoodi puudutavatest kirjalikest tõenditest ning hageja H. J. ja kostja esindaja K. K. tunnistajana ärakuulamise protokollidest nähtuvalt hageja kui tööandja ise XXXe põhimääruse §st 9 lg 2 õigeaegselt ei täitnud ega taganud võimalust, kus puhkusele siirduv töötaja saaks vajadusel üle anda hoone valduse, valvekoodid jne.
47.Sealjuures on kohtu jaoks on kummastav ja arusaamatu, miks valla bilansis oleva allasutuse - XXXe juurdepääsu- ja valveseadmete küsimuse lahendamist ning inventuuri läbiviimist ei olnud võimalik korraldada varem, hageja kui keskuse juhataja tööajal, vaid seda oli vältimatult vajalik asuda teostama just juhataja põhipuhkuse ajal. Kohus märgib siinkohal ära ka selle, et tulenevalt XXXe põhimääruse §-st 13 teostavad XXXe ja selle juhataja tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalvet vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon. Samas puuduvad andmed, et juhataja tegevuse õiguspärasust oleks üldse enne 16.08.2023 toimunud töölepingu ülesütlemist vastavalt XXXe põhimääruse §-le 9 lg 2 kontrollitud vallavalitsuse ja revisjonikomisjoni poolt. Kohtule jääb täiesti mõistetamatuks olukord, kus kostjal valla vara omanikuna puuduvad valla bilansis olevatesse ehitistesse juurdepääsu tagavad võtmed või valvekoodid ning täiesti
2-21-14502 põhjendamatu ja taunitav on asuda hagejale kui töötajale korraldusi võtmete üleandmiseks anda alles töötaja korralise ja jaanuarist kostjale ette teada olnud puhkuseperioodi ajal.
48.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja tööandjana, andes alles 09.07.2021 tööpäeva lõpul välja korralduse nr 284, ei ole antud juhul järginud ei TLS § 17 lg 2 ega TLS § 69 lg 4, sätestatut, ega S. vallavolikogu poolt kehtestatud XXXe põhimääruse § 9 lõiget 2, vaid on ise jätnud õigeaegselt määramata XXXe juhataja asendaja, Kohus on seisukohal, et kostja kui tööandja käitumine 09.07.2021 toime pandud TLS § 17 lg l on olnud ette kavatsetud ja tahtlik, kuna tööandjal puudusid mistahes kaalukad põhjused XXXe lahtiolekuaja muutmise korralduse välja andmiseks sisuliselt tund aega enne töötaja viimase puhkuse-eelse tööpäeva lõppu, sealjuures talle XXXe põhimääruse §-st 9 lg 2 tulenevalt puhkuseaegset asendajat määramata. Kohus hindab siinjuures õigusvastaseks ka kostja vältava tegevus hagejale puhkuse ajal erinevate tööd puudutavate korralduste edastamise e-posti ja telefoni teel alates 14.07.2021 kuni 03.08.2021.a. S. vallavalitsuse korraldusest 03.08.2021 nr 10-2/902-7, mistõttu kostja korraldused on tühised TLS § 17 lg 3 alusel. Samuti on kostja tegevus vastuolus hea haldusse tavaga, kus avaliku võimu kanda koostab ja edastab oma töötajale kui akti adressaadile suunatud korralduse viimase puhkuse-eelse tööpäeva lõpus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tööandja ise jämedalt rikkunud TLS § 69 lg 4 sätestatut, kui ka koostanud korralduse nr 284, mis läheb otsesesse vastuollu kostja enda poolt varasemalt antud korraldustega puhkusegraafiku kinnitamisel. Samuti puudub kostjal alus hageja puhkuse katkestamiseks TLS § 69 lg 5 toodud alustel. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja jätnud oma tegevuse mõistlikul viisil ette planeerimata juhul kui kostja sooviks oli hoida XXX avatuna hageja puhkuse ajal. Seega puuduvad antud episoodi puhul mistahes alused töötajaga töösuhte lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud alusel. . IV Facebooki postituse episood
49.Kohus tuvastas, et 16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduses kirjeldab kostja hagejapoolset rikkumist järgnevalt: S. Vallavalitsuse 09.07.2021 korralduse nr 284 „XXXe ajutine sulgemine“ alusel tuli Teil korraldada hallatava asutuse töö XXXe sulgemise perioodil. Teie tõlgendasite korraldust XXXe ajutise sulgemise kohta Tööandja nõudena teha tööd XXXes töötajate kollektiivpuhkuse ajal. Sellist väärarusaama kommunikeerisite ka kogukonnale avalikul XXXe sotsiaalmeediakontol.
50.16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduses (dtl 17-21) on faktilise asjaoluna nr 4 esitatud järgnev XXX on S. Vallavalitsuse hallatav asutus, millele on loodud sotsiaalmeediakonto Facebookis XXX). Tegemis on ametliku asutuse sotsiaalmeediakontoga, mille eesmärgiks on tutvustada XXXe tegevust ning kajastada informatsiooni ja teateid. 04.08.2021 kell 11:45 tehti XXXe Facebooki lehele administraatori poolt postitus, mille sisu oli väga üheselt mõistetavalt suunatud S. Vallavalitsuse kui tööandja maine kahjustamisele (postitusest on salvestatud ekraanipilt). 09.08.2021 edastatud e-kirjaga juhtis Tööandja Teie tähelepanu sellele, et asutuse ametlikule sotsiaalmeediakontole postitades peab lähtuma eetika normidest ning hoiduma tööandja maine kahjustamisest. Kuna hallatava asutuse juht on nii enda juhitava asutuse kui ka vallavalitsuse väärtuste esindaja ja mainekujundaja, siis on talle ka kõrgemad ootused käitumisstandardite
2-21-14502 järgimisele, mis lubab eeldada, et hallatava asutuse ametlikul sotsiaalmeediakontol ei kajastata tööandja mainet kahjustava sisuga postitusi. Tööandja palus postituse koheselt K. XXXe ametlikult Facebooki lehelt eemaldada ning tagada edaspidi nimetatud lehel vaid eesmärgipärase teabe edastamine. Tööandja tähelepanu juhtimise järel postitust muudeti ja asemele lisati ebasobiv kommentaar, mis samuti pole kooskõlas XXXe sotsiaalmeediakonto eesmärgiga. Sellest tulenevalt pole Tööandjal kindlust, et olete enda vääriti käitumist mõistnud ja Tööandja hinnangul olete käitunud viisil, mis pole kooskõlas heade tavadega ja professionaalsusega, mida asutuse juhataja amet nõuab. Töölepingu seaduse § 15 lg 2 p 9 kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Tõendamaks klientide või partnerite usaldamatuse põhjustamist, ei ole vaja saada konkreetse kliendi või äripartneri vastavat hinnangut, vaid piisab, kui töötaja tegu on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse (Ringkonnakohtu 31.01.2013 lahend nr 2-117756/29). XXXe sotsiaalmeediakontole administraatori poolt postitatud isiklikud seisukohad, hinnangud ja kommentaarid tekitavad Tööandja suhtes usaldamatuse tekkimise võimaluse juba ainuüksi seetõttu, et postitajale sobivalt esitatud pooltõed, valed ning faktimoonutused loovad Tööandja tegevusest ebaõige kuvandi. Tööandja hinnangul olete rikkunud lojaalsuskohustust ja kahjustanud Tööandja mainet, mida kinnitab kogukonna reageerimine XXXe sotsiaalmeediakonto postitusele, kus Te endale sobivalt asutuste vahelist töökorralduse teemat käsitlesite. Sellise teoga olete põhjustanud ja loonud võimaluse Tööandja maine kahjustamiseks, mistõttu ei ole aktsepteeritav Teiega koostöö jätkamine.“
51.Hageja viibis postituse tegemise ajal puhkusel. Kostja on kohtule esitanud kuvatõmmiseid viidatud 04.08.2022 postitustest, 16.12.2022 menetlusdokumendi lisades /dtl 222-225/. Postituses kirjeldatakse XXXe suvist sulgemist kollektiivpuhkuse ajal ning kostja esitatud korraldusi hagejale keskuse avamiseks jne. Rikkumise kirjeldusest ei nähtu mainekahju teke kostjale. Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt juhtis kostja 09.08.2021 tähelepanu sellele, et tema hinnangul on postitus tööandja mainet kahjustava sisuga ning palus postituse kustutada, kuid ei esitanud hagejale hoiatust töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 3 mõttes. Sellest järeldab kohus, et ka kostja ise ei pidanud vahetult pärast postituse tegemist hagejat töölepingut või oma kohustusi rikkunuks. Kostja selgitab lisaks, et 09.08.2021 kirja järel postitust muudeti ja asemele lisati ebasobiv kommentaar. Kohtule ei ole arusaadav, milline on „ebasobiv kommentaar,“ mis on samuti lehelt eemaldatud. Hageja on menetluses selgitanud, et XXXe Facebooki lehel on vaid kolm jälgijat ning kolm isikut (võimalik, et samad isikud) on lehe ka „meeldivaks“ märkinud (lisa 15). Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja lühikest aega FB lehel üleval seisnud postitus oli kostja mainet kahjustav või põhjustas kostja klientide ja partnerite usaldamatuse kostja kui tööandja vastu. Kostja ei ole mainekahju tekkimise kohta esitanud ühtegi tõendit.
52.Kohus on seisukohal, et FB postituse tegemisel, milles hageja ühepoolselt kajastas oma nägemust XXXes juulis-augustis 2021 toimunud sündmusi ning eemaldas postituse koheselt peale tööandja vastava avalduse saamist, ei anna samuti alust hagejaga päevapealt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu lõpetamiseks. Seega ei ole töötaja töölepingu täitmisel rikkunud oma hoolsuskohustust ning isegi juhul, kui lugeda FB postituse algne tegemine töötaja lojaalkohustuse rikkumiseks, on tegemist olemuselt ebaolulise rikkumisega, mis ei kujuta enesest TLS § 88 lg 1 p 5 kirjeldatud rikkumise toimepanemist hageja poolt. Seega puuduvad alused ilma hoiatuseta
2-21-14502 töösuhte lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud alusel. Tööandja ja L. T. vahel 25.11.2019 sõlmitud töölepingu täitmise asjaolud
53.Kohus tuvastas, et 16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduses (dtl 17-21) on faktilise asjaoluna nr 5 esitatud järgnev “Tööandja ja L. T. vahel sõlmiti 25.11.2019 tööleping, mille alusel L. T. asus tööle XXXe koristaja ametikohale. Seoses XXXe registreerimisega e-äriregistris S. Vallavalitsuse hallatava asutusena, anti 12.02.2020 üle XXXe töötajate töölepingud K. XXXele. XXXe põhimääruse § 9 lg 1 p 6 alusel on XXXe juhataja tööandja õigust omavaks isikuks XXXe töötajatele kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega ning L. T. töölepingu p 2.3 kohaselt annab talle tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist XXXe juhataja. Olete esitanud Tööandjale XXXe töötajate tööaja arvestuse tabelid, millest nähtub koristaja L. T. töötamine. 11.08.2021 esitas L. T. XXXe juhataja asendajale avalduse koristaja ametikohalt vabastamiseks, millele lisas seletuskirja. Seletuskirjas kinnitab L. T. , et oli XXXe koristaja ametikohal, kuid ei ole kordagi hoones koristamas käinud. Antud tööd pidid teostama teised isikud (nimed seletuskirjas). Eeltoodust tulenevalt olete esitanud Tööandjale valeandmeid tööaja arvestuse tabelis, mis on olnud aluseks koristajale töötasu maksmiseks. Valeandmete esitamine on käsitletav pettusena, millega olete põhjustanud Tööandja usalduse kaotuse enda suhtes.“
54.Kohus tuvastas järgmised käesoleva episoodi lahendamisel olulised asjaolud: /DTL 250- 253/ S. vallavalitsuse 25.11.2019 käskkirjast nr 14-1/92 tulenevalt sõlmis vallavanem E. T. L. T. ga 25.11.2019 tähtajatu tööleping, mille alusel L. T. asus tööle XXXe koristaja ametikohale. Töölepingu on allkirjastanud vallavanem E. T. ja L. T. Seoses XXXe registreerimisega e-äriregistris S. Vallavalitsuse hallatava asutusena, anti 12.02.2020 üle XXXe töötajate töölepingud K. XXXele. L. T. töölepingu p 2.3 kohaselt annab talle tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist XXXe juhataja. /DTL 254/ Kogu töötamise perioodi 06.12.2019-11.08.2021 laekus L. T. töötasu tema Swedbank pangakontole XXX Lisaks on kohtule on esitatud ka isikukaardi väljavõtted detailsete töötasuandmetega /dtl 255-257/. /Dtl 262/ L. T. on 11.08.2021 esitanud omakäelise avalduse: “Palun vabastada mind omal soovil XXXe koristaja ametikohalt alates 11.august 2021, millele on lisatud kanne ”Rahuldan, A. P. 11. Aug. 2021,a,” /DTL 263/ on L. T. esitatud omakäelise seletuskirja, milles on kirjas” Mina, L. T. kinnitan, et olin XXXe koristaja ametikohal, kuid ei ole kordagi hoones koristamas käinud. Antud tööd pidid teostama H. J. ja R. T. .
55.Kostja on hagejale süüks pannud, et hageja koostas tööandjale XXXe töötajate tööaja arvestuse tabelid, millest nähtub koristaja L. T. töötamine. XXXe põhimääruse § 9 lg 1 p 6 alusel on XXXe juhataja tööandja õigust omavaks isikuks XXXe töötajatele kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
56.Kohus tuvastas, et hageja tööülesanded olid loetletud ametijuhendis /dtl 14/, mille hulgas oli hageja kohustuseks „hoiab päevakeskuses korda ja koristab.“ Seega oli hagejal samuti ametijuhendist tulenev ruumide koristamiskohustus, mille täitmine st. koristamine ei saa olla hagejale ette heidetav.
Kohus olles uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid
2-21-14502 ja kuulanud ära tunnistajad Õ. T. , E. T. i, A. T. , vande all hageja H. J. ning kostja esindaja K. K. teeb järgmised järeldused: L. T. ja kostja vahel sõlmiti 25.11.2019 tähtajatu tööleping. Töölepingu allkirjastas kostja esindajana vallavanem, seda kinnitavad ka tunnistajate T. i kui T. ütlused. Vaidlust ei ole ka selle üle, et töölepingu L. T. ga sõlmis kostja ise. L. T. le maksti töötasu alates 25.11.2019, kuid töölepingud anti XXXele üle 12.02.2020. Kohus loeb tõendite kogumi põhjal tõendatuks, et kostja on olnud lepingu sõlmimise ajast teadlik, et tegelikkuses eakas L. T. ise reaalselt tööd tegema ei hakka. Seega on kostja ise loonud olukorra ja kujundanud praktikat näiliselt tööle võetud töötajale palgaarvestuse pidamise ja palga väljamaksmise osas. Vaidlus puudub selle üle, et alates 25.11.2019 on hageja täitnud tööaja tabeleid kõigi XXXe töötajate sh. L. T. suhtes. Tabelid11 on igakuiselt esitatud kostja raamatupidamisele, ning raamatupidamist on kontrollinud ka valla revisjonikomisjon. Hageja kinnitab, et tema ei ole L. T. töötamise arvelt täiendavat töötasu saanud ning see asjaolu on kostja poolt tõendamata. Tunnistajate T. i, T. ja T. selgitustega on leidnud tõendamist, et L. T. asemel koristas tegelikult R. T. . Kostja poolt 17.02.2023 menetlusdokumendina lisana 1 esitatud tööajatabelitest nähtuvalt on näidatud koristaja töötunnid. Kuna L. T. asemel koristas XXXt R. T. , mistõttu tööaja tabelis kajastuvad koristaja töötunnid Kostja ei ole tõendanud, et töid ei teostatud ning kajastatud tundide ajal XXXes ei koristatud. Endine vallavanem E. T. selgitas 17.04.2023 istungil vande all, et L. T. ga töölepingu sõlmimine sai alguse vaidlusest, mis puudutas hageja (tegelikult ka R. T. ) lisatasusid. Vastavas osas on hageja ja E. T. i seletused sarnased. Kohus märgib, et kohus ei võta arvesse kostja esitatud fotod 12 mingitest objektidest, mis väidetavalt paiknesid XXXes. Kostja väidab, et fotod tegi XXXe juhataja kohusetäitja A. P. (alates 2021 augustist). Kohus märgib, et fotode tegemise aeg ja koht ei ole üheselt teada, samuti ei ole fotode tegemise juures viibinud hageja ise, ega valla esindaja. Enne kollektiivpuhkusele minekut ei ole XXXe tegevusele ega puhtusele etteheiteid tehtud.
58.Kohus on seisukohal, et kuna töölepingu L. T. ga on novembris 2019 sõlminud kostja vallavanem E. T. i isikus ise, tuleb L.T. ga sõlmitud töölepingu asjaolud (sh näilise lepingu sõlmine lugeda kostjale teadaolevaks alates novembrist 2019. Kohus ei loe eluliselt usutavaks tunnistaja T. i ebamääraseid selgitusi selle kohta, et tema kostja esindajana ei olnud töölepingu sõlmimisel teadlik töötaja L. T. tervislikust seisundist olukorras, kus ta samas möönab, et oli L. T. ga perekonnatuttav, või asjaolust, et koristaja tööd tegi tegelikult L. T. asendajana R. T. . Vastupidi, tunnistaja on kinnitanud, et R. T. toimetas ringi mh. koristajana. Vaidlust ei ole ka selles osas, et koristaja tööd töölepingu kehtivuse perioodil teostati ning selle alusel maksti töötasu nimelt L. T. le, mida tõendab kostja poolt esitatud kontoväljavõte /dtl 254/. Kostja ei ole hagejale kogu L. T. töötamise perioodi vältel varasemalt etteheiteid teinud ega täiendavaid selgitusi küsinud. Antud töölepingu asjaolude uurimiseks ei ole kostja läbi viinud teenistuslikku juurdlust. Kostja ei ole hagejale teinud ka täiendavaid korraldusi, hoiatusi ega antud korraldust kostja enese poolt sõlmitud töölepingu lõpetamiseks. Tööaja tabelite täitmine on algusest peale toimunud on olnud vältav ning hagejale ei ole selles osas tehtud ühtegi etteheidet ega
Kostja tõend 16.12.2022 L. T. tööaja arvestuse tabelid /dtl 255-257/ Kostja 16.12.2022 tõendid – fotod /dtl 264- 272/
2-21-14502 antud korraldust lepingu lõpetamiseks. Kuivõrd tööleping on sõlmitud vallavanema poolt, kes oli kostja esindaja töölepingu sõlmimise ajal, langeb sisuline vastutus fiktiivse töölepingu sõlmimise ja selle täitmise (tasu maksmise) osas kohtu hinnangul pigem kostjale. Selles olukorras ei ole kohtu hinnangul ei õiglane ega põhjendatud hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, samuti on kohus seisukohal, et täitmata on TLS § 88 lg 4 toodud tingimus, mille kohaselt tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Seega on ka sellest episoodist hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine.
59.Kokkuvõtvalt on kohus veendunud, et kostja poolt hagejaga 16.08.2021 töölepingu nr 159 ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3. alusel on tervikuna tühine TLS §104 lg 1 tulenevatest alustest. Seega kuulub hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamisele. Kohus lõpetab hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. Kohus on tuvastanud, et tulenevalt TLS § 97 lg 2 p-st 4 on kostjal kohustus hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada, vähemalt
kalendripäeva. Seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks 90 päeva möödumisel alates 08.11.2020 ning teha vastav kanne töölepingu lõppemise kohta töötamise registris.
60.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle Hüvitise arvestamise alused
61.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse
7.peatükis sätestatut. Kohus võtab hüvitise väljamõistmisel arvesse, et tegemist oli pikaajalise, üle 10 aasta kestnud e töösuhtega, poolte käitumist töösuhte lõpetamisel ning kostja poolt ebaseaduslikult töölepingu ülesütlemist. Hageja on esitanud hüvitisenõude TLS § 109 lg 1 alusel, nõudes hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2 707,73 eurot (brutotasu). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ühe kuu keskmise töötasu suuruseks on 902,58 eurot (bruto).Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kogu hüvitise nõude ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt S. vallalt hageja H. J. kasuks välja hüvitise XXX kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2 707,73 eurot (brutotöötasu) TLS § 109 lg 1 alusel. Menetluskulud
62.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, 173 lg 1 ja 174 lg 1 jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Hagejal tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
2-21-14502 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 12-09-2025 otsus resolutsioon ja resolutsiooni terviklik sõnastus: I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Tühistada Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsus osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis suuremas summas kui 1353,87 €. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta nõue nimetatud summat ületavas osas rahuldamata. Tühistada sama otsus osas, milles hageja menetluskulud jäid kostja kanda ja jätta see kulu hageja enda kanda. Ülejäänud osas jätta sama otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega. I.2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada osaliselt. II.2. Tuvastada, et poolte 04.02.2008 sõlmitud töölepingu kostjapoolne 16.08.2021 ülesütlemine on tühine. II.3. Lõpetada poolte 04.02.2008 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, lugedes viimaseks tööpäevaks 16.08.2021. II.4. Mõista kostjalt S. vallalt hageja H. J. kasuks välja 1353,87 € (bruto). II.5. Menetluskulud maa ja ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.