X hagi Revensen OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2023/4018
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.11.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Revensen OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht Kostja Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepingulised esindajad vandeadvokaat Gert Kasekivi ja vandeadvokaadi abi Aivar Pihlak
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 18.06.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2023 otsus osas, millega maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 022/2023/4018 lubamatuks 88 021,59 euro osas (s.o põhivõlg 82 623 eurot ja viivis 5398,59 eurot 05.07.2024 seisuga) ja viivise osas alates 06.07.2024 0,033% põhivõlalt (82 623 eurot) päevas (resolutsiooni p 1 osaliselt), tühistas Harju Maakohtu 21.07.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (resolutsiooni p 2), jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud ning mõistis Revensen OÜ menetluskulud Xlt koos viivisega välja (resolutsiooni p 3, sh alapunktid 3.1–3.3). Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/4018 lubamatuks 88 021,59 eurot ületavas osas (s.o põhivõlg 82 623 eurot ja viivis 5398,59 eurot 05.07.2024 seisuga) ja osas, mis ületab viivist alates 06.07.2024 0,033% põhivõlalt (82 623 eurot) päevas ning teha uus menetluskulude jaotus vastavalt resolutsiooni p-s 3.3 märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kui muuta ja täiendada osaliselt selle põhjendusi.
3.2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/4018 lubamatuks 88 021,59 eurot ületavas osas (s.o põhivõlg 82 623 eurot ja viivis 5398,59 eurot 05.07.2024 seisuga) ja osas, mis ületab viivist alates 06.07.2024 0,033% põhivõlalt (82 623 eurot) päevas.
3.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 60,5% ulatuses X kanda ja 39,5% ulatuses Revensen OÜ kanda.
3.4.Mõista Xlt ja Revensen OÜ-lt solidaarselt riigituludesse hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 175 eurot. Omavahelises suhtes vastutavad riigilõivu tasumise eest 60,5% ulatuses X ja 39,5% ulatuses Revensen OÜ. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta Xl ja Revensen OÜ-l solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 20.07.2023 Harju Maakohtule hagi Revensen OÜ (kostja) vastu, paludes tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/4018 (täiteasi).
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja AB Kreditex AS (laenuandja) kolm laenulepingut (laenulepingud). -
12.06.2017 laenulepingu nr 70612-2 (2017 laenuleping), mille kohaselt oli kasutusse võetav laenusumma 80 000 eurot, laenu sihtotstarve refinantseerimine ja laenu tagastamine annuiteetgraafiku ja lõpptähtajaga 22.06.2032;
-
21.03.2018 laenulepingu nr 80321-3 (2018 laenuleping), mille kohaselt oli kasutusse võetav laenusumma 105 000 eurot, laenu sihtotstarve refinantseerimine ja laenu tagastamine annuiteetgraafiku ja lõpptähtajaga 10.03.2033;
2-23-10342 -
29.10.2019 laenulepingu nr 91029-2 (2019 laenuleping), mille kohaselt oli kasutusse võetav laenusumma 130 000 eurot, laenu sihtotstarve refinantseerimine ja laenu tagastamine bulletgraafiku ja lõpptähtajaga 10.10.2021;
-
07.10.2021 sõlmisid hageja ja laenuandja 2019 laenulepingule lisad 2 ja 3, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega 24 kuud.
1.2.Hageja ja laenuandja sõlmisid ka hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingud, millega hagejale kuuluv kinnisasi (kinnisasi) koormati hüpoteekidega laenuandja kasuks hageja kohustuste tagamiseks.
1.3.Laenuandja loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded ja andis hüpoteegid üle kostjale.
1.4.Kostja esitas täitmisavalduse, mille alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse. Hageja hinnangul on sundtäitmine lubamatu.
1.4.1.Laenulepingutes on laenusummade kujunemine ebaselge. Hageja ei ole saanud laenu 2019 laenulepingus märgitud summas, s.o 130 000 eurot. 2019 laenulepinguga refinantseeriti laenuandja varasemad laenud. Kolme laenulepingu alusel laekus hageja kontole 38 304,54 eurot. Hageja on laenu tagasi maksnud 73 511 euro ulatuses.
1.4.2.Hageja ei ole saanud teadet 2019 laenulepingu ülesütlemise kohta. Samuti ei ole kostja täitemenetluses esitanud hüpoteegi seadmise lepingut, millest nähtuks, et hüpoteek tagab 2019 laenulepingust tulenevaid nõudeid. Hageja sai 2019 laenulepingu alusel laenu 17 741,27 eurot.
1.4.3.Täitmisavalduses märgitud viivise määr on vastuolus 2019 laenulepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-ga 1. Samuti ei ole kostja arvestanud maksetega, mille hageja tegi pärast 2019 laenulepingu ülesütlemist – hageja tasutud 8000 eurot tuleb VÕS § 415 lg 2 järgi lugeda tasutuks põhivõla katteks.
1.4.4.Laenulepingutes ei ole märgitud laenu brutosummat ja laenu kogukulu. Laenulepingud on seetõttu VÕS § 408 lg 1 alusel tühised. 2019 laenulepingu alusel saadud laen tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja põhivõlg ei ole suurem kui 82 623 eurot.
1.4.5.Kui kohus leiab, et laenulepingud ei ole tühised, siis tuleb hinnata, kas laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnates muu hulgas, kas ja millises summas on hagejale seetõttu tekkinud kahju. Laenuandja ei kontrollinud ühegi laenulepingu puhul hageja maksevõimet (VÕS § 4034 lg 1). Hagejal oli laenulepingu sõlmimise ajal suured rahalised kohustused, hageja töötasu oli väiksem kui tema kohustused, kinnisasjale oli seatud käsutamise keelumärked ning 2019 laenulepingu sõlmimise ajal olid hagejal maksehäired.
1.4.6.Hagejale tekkis laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu kahju vähemalt 150 911,66 eurot, mille hageja tasaarvestab kattuvas ulatuses kostja nõudega. Kostja nõue hageja vastu on tasaarvestusega lõppenud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja kontrollis hageja maksevõimelisust iga laenulepingu puhul. Hageja oli laenulepingute sõlmimise ajal
2-23-10342 krediidivõimeline, ta töötas ja omas piisavat sissetulekut laenulepingutega võetud kohustuste täitmiseks. Hageja võttis laenu peamiselt olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Hageja võttis varasema võlgnevuse likvideerimiseks uue laenu. Uue laenulepingu järgne laenusumma on käsitatav põhivõlana. Laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine ei anna garantiid, et laenusaajal ei teki tulevikus kohustuste täitmisega raskusi.
2.2.2018 laenulepingust tulenenud võlgnevuse kohta sõlmisid hageja ja laenuandja 29.10.2019 võlatunnistuse, millega välistati hageja vastuväited võlgnevuse suurusele ja koosseisule. 2018 laenulepingust tulenevate kohustuste refinantseerimiseks ja SkySelect Inc optsioonide realiseerimiseks sõlmisid hageja ja laenuandja võlatunnistusega samal päeval 2019 laenulepingu, millega hageja ja laenuandja omandasid uued õigused ja kohustused.
2.3.Kuna hageja ei täitnud 2019 laenulepingust tulenevaid kohustusi, hoiatas laenuandja hagejat 13.12.2021, 16.02.2022 ja 13.07.2022 laenulepingu ülesütlemise eest. Laenuandja ütles laenulepingu 07.09.2022 hageja võlgnevuse tõttu üles, saates ülesütlemisteate hagejale lihtkirjaga, tähitult ja e-kirjaga. 2019 laenuleping on lõppenud ja sellest tulenevad kohustused on muutunud sissenõutavaks.
2.4.Laenulepingud ei ole tühised. Kõik vajalikud andmed on laenulepingutes esitatud. Laenuandja esitas hagejale teabelehed, samuti nähtuvad laenu tagastamise graafikutest krediidi brutosummad.
2.5.Kostja nõustub, et täitmisavalduses on märgitud ebaõige viivisemäär (s.o 0,0657% päevas). 2019 laenulepingu järgi on viivisemäär 0,033% päevas. Samuti on kostja täitmisavaldust esitades jätnud ekslikult arvestamata pärast 2019 laenulepingu ülesütlemist tehtud tagasimaksetega. Eelnevat arvestades on kostjal hageja vastu nõuded kokku 143 839 eurot (s.o põhivõlg 122 010 eurot, viivis 14 005,67 eurot, tasumata intress kuni 07.09.2022 5513,33 eurot ja kahjuhüvitis intressi tasumisega viivitamise eest 2310 eurot).
2.6.Hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Hageja kahjunõue on alusetu ja tõendamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 01.11.2023 otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas lubamatuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohus tuvastas, et hageja kinnisasjale on seatud kostja kasuks hüpoteegid kokku 260 000 eurot ning et kostja on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse, milles nõuab hagejalt hüpoteekidega tagatud nõude rahuldamiseks 145 475,66 euro tasumist, sh tagastamata põhiosa 124 010 eurot, tasumata intressid kuni 07.09.2022 3563,33 eurot, kõrvalnõuded 2310 eurot ning viivised pärast 2019 laenulepingu ülesütlemist (07.09.2022–07.06.2023) 15 592,33 eurot. Samuti nõuab kostja põhivõla jäägilt (124 010 eurot) arvestatavat jooksvat viivist alates 08.06.2023 viivise määraga 0,0657% päevas. Võlaarvestuse aluseks on 2019 laenuleping ning selle lisad 2 ja 3, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 10.10.2023. Laenuandja on loovutanud kostjale 2019 laenulepingust tulenevad nõuded hageja vastu ja andnud kostjale üle tagatised.
3.2.Hageja on kätte saanud 07.09.2022 ülesütlemise teate. 07.09.2022 saadeti hagejale 2019 laenulepingu ülesütlemise teade nii lihtkirjaga (dtl 491) kui tähitud kirjaga (dtl 492).
2-23-10342 Lisaks saadeti ülesütlemisteade hagejale e-posti aadressidel XXX ja YYY (dtl 493). Viidatud e-postiaadresside kaudu suhtlesid hageja ja laenuandja omavahel korduvalt. Hageja on lepingu ülesütlemisele ka vastanud, märkides 22.09.2022 e-kirjas, et „leidsin täna postkastist reklaamide vahelt kirja, et soovite lepingut lõpetada“ (dtl 494–495).
3.3.Hagejale on esitatud teabelehed, millest nähtuvad mh krediidiga seotud kulude ja krediidi kulukuse määraga seotud andmed (dtl 324–325, 346–350, 384–387, 402–404). Laenulepingud ei ole tühised. Lisaks tuleneb VÕS § 408 lg-st 2, et VÕS § 404 lg-s 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja ei ole tuginenud sellele, et ta poleks laenulepingute alusel kokku lepitud raha saanud (sh hageja soovil võlausaldajatele hageja kohustuste refinantseerimiseks kasutatud raha). Kui laen makstakse laenusaaja soovil otse edasi laenusaaja kohustuste täitmiseks, tuleb lugeda laen nõuetekohaselt välja makstuks.
3.4.Kostja on tõendanud, et laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet seoses 2017 ja 2018 laenulepingutega.
3.4.1.Laenuandja küsis hagejalt andmeid tema majandusliku seisundi, sissetulekute, soovitavate laenutingimuste, olemasolevate finantskohustuste jms kohta. Hageja esitatud andmete põhjal hindas laenuandja hageja laenutaotlust igakülgselt ning leidis, et laen laenulepingus ette nähtud tingimustel on hageja majanduslikku olukorda arvestades hagejale jõukohane ning laenu andmine hagejale on võimalik. Hageja oli 2017 ja 2018 laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline, ta töötas ja omas piisavat sissetulekut laenulepingutega võetud kohustuste täitmiseks. Nii 2017 kui ka 2018 laenulepinguga refinantseeris hageja olemasolevaid kohustusi. Laenuandja kandis kõik summad ise üle võlausaldajatele.
3.4.2.2017 laenulepingu alusel saadud laen tuli annuiteetgraafiku alusel tagastada 180 osamaksena perioodil 22.07.2017–22.06.2032, mida pikendati kuni 22.02.2033 vastavalt 2017 laenulepingu lisale 2.
3.4.3.2018 laenulepingu alusel saadud laen tuli annuiteetgraafiku alusel tagastada 180 kuu jooksul perioodil 10.04.2018–10.03.2033. Hagejale oli mõlema laenulepingu alusel antud piisavalt pikk aeg laenu tagastamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ei saa järeldada ka 2018 laenulepingu alusel igakuise laenumakse mõningasest suurenemisest.
3.5.Laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet seoses 2019 laenulepingu ja selle 07.10.2021 lisaga.
3.5.1.2019 laenulepinguga andis laenuandja varasemate kohustuste refinantseerimise eesmärgil hagejale laenu 130 000 eurot. Laenust kanti hagejale reaalselt üle 20 563,27 eurot (dtl 72), ülejäänud osas läks laen hageja seniste kohustuste refinantseerimiseks. Hageja ja laenuandja sõlmisid samas ka võlatunnistuse, millega hageja tunnistas oma 2018 laenulepingust tekkinud võlga 110 502,51 eurot, sh põhinõue 102 470,28 eurot (dtl 394). Võlatunnistus ei võta hagejalt õigust tugineda 2019 laenulepingu osas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele. Võlatunnistusest ei nähtu, et hageja oleks loobunud tuginemast vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ja sellise kokkuleppe sõlmimine ei olnuks hageja kui tarbijaga ka õiguslikult võimalik (VÕS § 421).
3.5.2.2019 laenulepingu maksegraafiku (nn bulletgraafik) kohaselt pidi hageja hiljemalt 01.10.2021 ühe maksena tasuma kogu laenu põhiosa 130 000 eurot (07.10.2021 pikendatud graafiku kohaselt ühe maksena 130 000 tähtajaks 10.10.2023). Sellistel tingimustel sõlmitud
2-23-10342 laenuleping rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest 2019 laenulepingu sõlmimise ajal teadaolevad asjaolud ei võimaldanud järeldada, et hageja olnuks võimeline antud lepingus kokkulepitud tingimustel saadud laenu tagasi maksma. Laenuandja jättis vastuolus VÕS § 4034 lg 1 p-dega 1 ja 2 tähelepanuta asjaolu, et hageja ei suutnud nõuetekohaselt täita juba varasemast, s.o 2018 laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kuna hageja ei olnud võimeline 2018 laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma, siis sõlmiti 29.10.2019 võlatunnistus (kus fikseeriti 2018 laenulepingust tulenev võla jääk) ning samal päeval refinantseeriti laen 2019 laenulepinguga, millega anti hagejale ühtlasi laenu juurde 20 563,27 eurot. Olukorras, kus hageja ei suutnud nõuetekohaselt täita 2018 laenulepingut, ei olnud laenuandjal hageja varasema maksekäitumise põhjal alust arvata, et hageja suudab täita uue laenulepingu järgseid veelgi suuremaid kohustusi. Seejuures lühendas laenuandja laenusummat suurendades oluliselt laenu tagasimakse tähtaega võrreldes 2018 laenulepingus märgitud laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.03.2033. 2019 laenulepingu maksegraafiku (nn bulletgraafik) kohaselt pidi hageja hiljemalt 01.10.2021 tasuma ühe maksena kogu laenu põhiosa 130 000 eurot (07.10.2021 pikendatud graafiku kohaselt ühe maksena 130 000 eurot tähtajaks 10.10.2023). 2019 laenulepingu bulletgraafik vaatas mööda hageja krediidivõimetusest laenu saamiseks ning lükkas probleemi üksnes edasi, süvendades veelgi hageja kohustusi ja makseraskusi. Kostja ei suutnud veenvalt vastata kohtu küsimusele, millistest vahenditest pidanuks hageja kostja arvates olema võimeline tasuma 10.10.2021 või 10.10.2023 ühekorraga 130 000 eurot. Kohtule ei esitatud andmeid või analüüsi selle kohta, milliste hageja sissetulekute või muude allikate põhjal nägi laenuandja võimalust, et hageja suudab ühekorraga tasuda 130 000 eurot. Laenuandja ei oleks VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga 2019 laenulepingut ja selle lisa sõlmida.
3.6.Kuna kostja sundtäitmisele esitatud nõude arvutamise aluseks oli 2019 laenuleping, mille sõlmimisel rikkus laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet, põhineb kostja sundtäitmisele esitatud nõue valedel alustel ja on ebaõige suurusega. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
3.7.24.10.2023 kohtuistungil kinnitas kostja, et ei ole teinud alternatiivseid võlaarvestusi juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise koos VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärgedega. Asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada kostja poolt sundtäidetava nõude aluseks oleva võlgnevuse täpselt määratletud alust ja suurust. Kostja ei ole esitanud ega arvestanud oma nõude summat vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, mille kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine ei ole sellise ebamäärasuse ja valedel eeldusel esitatud nõude puhul lubatav. Kostja ülesanne oli tõendada, et tal on nõue, mille ulatuses ta võib täitemenetlust korraldada. Kostja peab esitama ka võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja näitama detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab.
3.8.Eelnevast tulenevalt tunnistas maakohus sundtäitmise täiteasjas lubamatuks, märkides, et hagi rahuldamine ei tähenda aga seda, et kostjal puuduks hageja vastu nõuded.
3.8.1.Maakohus selgitas, et lahendas praeguses asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid ei lahenda otsusega küsimust sellest, milline on kostja nõude täpne suurus hageja
2-23-10342 vastu lähtudes 2019 laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise nõude rikkumisest ja selle tagajärgedest. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud viivist arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Kuna hagejale ei ole uut tagasimaksegraafikut teatatud, ei ole hageja saanud maksetega viivitusse sattuda.
3.8.2.Kuna 2019 laenuleping on tänaseks igal juhul lõppenud (nii lepingu pikendamise ülesütlemise kui ka maksegraafiku tähtaja möödumise tõttu), ei ole hagejale võimalik koostada uut maksegraafikut ning kostja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda hagejalt üksnes põhivõla tasumist. Selleks tuleb kostjal VÕS § 4034 lg 7 alusel tuvastada, kui suure summa laenuandja hagejale 2019 laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Põhivõla arvestuse aluseks tuleb võtta hageja poolt laenulepingu alusel saadud summa tervikuna, sealhulgas laenuandja poolt refinantseeritud hageja kohustused. Kui kostja koostab korrektse võlaarvestuse ja pooled ei jõua selle tasumises kokkuleppele, siis ei ole välistatud, et kostja esitab oma hüpoteegiga tagatud nõude maksmapanekuks uue täimisavalduse.
3.9.Põhjendamatu on hageja tasaarvestus, millega hageja leidis, et ta on laenusaajana õigustatud VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestama oma väidetava kahju hüvitamise nõude kostja krediidi tagastamise nõudega kattuvas ulatuses.
3.9.1.Hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Vaatamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ei ole laenuleping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Kostja saab hagejalt jätkuvalt nõuda põhivõla tasumist.
3.9.2.Hagejal oleks võimalik nõuda üksnes vastutustundliku laenamise nõude rikkumise tagajärjel tekkinud nn usalduskahju hüvitamist, mis võiks väljenduda krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalises hüvitamises. Hagejal ei saa aga olla kostja vastu tasaarvestatavat vastunõuet täitmisele esitatud summa ulatuses, sest täitmisele esitatud nõue ei ole automaatselt hageja kantud nn usalduskahjuks. Kohtutäituri tasu otsust on võimalik vaidlustada kaebuse esitamisega kohtutäituri otsusele. Hageja pole ka väitnud, et ta oleks kohtutäituri tasu reaalselt tasunud ja sellega seotud kahju kandnud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 4034 lg-t 1, leides ekslikult, et laenuandja rikkus 2019 laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Laenuandja kogus hageja krediidivõimelisuse kohta teavet ja hindas seda kohase hoolsusega. Hageja oli 2019 laenulepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Hageja viimase viie kuu keskmine töötasu oli 3800 eurot, majapidamiskulud 935 eurot ning olemasolev liisingukohustus (maksehäire) pidi refinantseeritama. Hagejale jäi üksnes makse laenuandjale 1300 eurot kuus (bulletgraafik). Hageja soovis säilitada oma eluaseme ning palus võimalust võlgnevus refinantseerida. Laenu sihtotstarveks oli refinantseerida 2018 laenulepingust tulenev võlgnevus, lõpetada
2-23-10342 liisingukohustus (maksehäire) ning välja osta optsioonid SkySelect Inc 26 801 aktsia omandamiseks. Hageja selgitas laenuandjale 24.10.2019 e-kirjas, et laenu tagastamine toimuks aktsiate müügitulust, alternatiivselt refinantseerimisest. Kuna maakohus ei selgitanud kostjale, et kostjal tuleb esile tuua ja tõendada, millest lähtudes pidas laenuandja võimalikuks hageja poolt 130 000 euro tagasimaksmist ühe maksega, ei saanud kostja hageja 24.10.2019 e-kirja maakohtu menetluses tõendina esitada. 2019 laenulepingu lisad 2 ja 3 sõlmisid hageja ja laenuandja laenu tagastamise perioodi pikendamiseks. Lepingujärgne graafik lõppes 10.10.2021 ja hageja soovis seda pikendada 24 kuuks. Hageja oli ka lisade 2 ja 3 sõlmimise ajal krediidivõimeline. Asjaolu, et laenu arvelt mh refinantseeriti hageja varasemast laenulepingust tulenevaid kohustusi, ei tähenda, et hageja poleks olnud uue lepingu täitmiseks maksevõimeline.
4.2.Lepingueelne teavitamiskohustus ei ole vaid ühepoolne kohustus, mis kehtib ainult laenuandjale. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab laenuandja esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isiklikule laenuhuvile ja finantsolukorrale, ning vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Laenuandjal on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning esitab laenuandjale õiget informatsiooni. Kliendi krediidivõimelisuse hindamine ei saa anda garantiid, et laenusaajal ei teki tulevikus oma kohustuste täitmisega raskusi.
4.3.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja saab hagejalt nõuda üksnes tagastamata laenu põhiosa. 2019 laenulepingu ja selle lisa 2 kohaselt tuli hagejal tasuda intressimakseid iga kuu
10.kuupäevaks perioodil 10.11.2019–10.09.2023. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on hagejal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras, kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Kuna seadusjärgne intress oli perioodil 29.10.2019–07.09.2022 (s.o 2019 laenulepingu lõppemise kuupäev) 0%, siis ei mõjutanud maakohtu ebaõige seisukoht asja menetluslikku tulemust.
4.4.Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et kostjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu õigus nõuda hagejalt viivise tasumist. VÕS § 4034 lg 7 kõrvaldab krediidilepingu sõlmimise tagajärjena seadusjärgset intressimäära ületava intressimäära, samuti muud krediidilepinguga seotud tasud (nt lepingutasu), kuid ei kõrvalda makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustust, leppetrahvi nõudeid, sissenõudmisel tekkivaid sissenõudmiskulusid (nt kohtutäituri tasud) ega vara väärtuse vähenemisest tekkinud nõudeid. Laenulepingu põhitingimuste p-s 1.13 ja laenulepingu üldtingimuste p-s 9.1 leppisid pooled kokku viivisemääras 0,033% päevas ning selles, et laenulepingu erakorralise ülesütlemise korral tuleb kõik kohustused täita 14 kalendripäeva jooksul. Laenuandja ütles laenulepingu üles 07.09.2022. Seega tuli hagejal laenu põhiosa tagastada hiljemalt 22.09.2022. Hageja oli selleks ajaks tasunud 39 377 eurot ning tasus 22.11.2022, 10.12.2022, 11.01.2023, 13.02.2023 ja 12.04.2023 veel kokku 8000 eurot. Kui asuda seisukohale, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist lepingus kokkulepitud suuruses, s.o 0,033% võlgnetavast summast päevas.
4.5.Laenuandja laenas hagejale 2019 laenulepingu alusel 130 000 eurot. Hageja on laenuandjale 2019 laenulepingu alusel tasunud 47 377 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei olnud alust 82 623 euro ulatuses (= 130 000 – 47 377, s.o laenusumma – hageja makstud summa).
2-23-10342
4.6.Maakohus ei viinud eelmenetlust läbi nõuetekohaselt ja jättis täitmata selgitamiskohustuse, mis tõi kaasa üllatusliku kohtuotsuse. Kui maakohus oleks kostjale selgitanud või teinud ettepaneku esitada nõude arvestuse selliselt, et kõik maksed loetakse põhivõlgnevuse katteks, siis oleks kostja nõude arvestuse esitanud. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas lubamatuks 88 021,59 euro osas ja viivise osas alates 06.07.2024 0,033% põhivõlalt (82 623 eurot) päevas (resolutsiooni p 1 osaliselt), tühistas Harju Maakohtu 21.07.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (resolutsiooni p 2), jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud ning mõistis kostja menetluskulud hagejalt koos viivisega välja (resolutsiooni p 3, sh alapunktid 3.1–3.3). Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata, tunnistab sundtäitmine täiteasjas lubamatuks 88 021,59 eurot ületavas osas ja osas, mis ületab viivist alates 06.07.2024 0,033% põhivõlalt (82 623 eurot) päevas ning teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada selle põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jaotab ka apellatsioonimenetluse kulud.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses.
8.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses praeguse otsuse p-s 3.1 nimetatud maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 2 p 1 järgi apellatsioonkaebuste lahendamisel aluseks. Lisaks ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses mh selle üle, et laenuandja täitis 2017 ja 2018 laenulepingute puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet; hageja on tasunud 2019 laenulepingu alusel kokku 47 377 eurot; ning kinnisasjale seatud hüpoteegid tagavad kostja 2019 laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu (vt ka dtl 61, p 3.2.2 ja dtl 273, p 4.2.1). Täitmisavalduse kohaselt soovis kostja realiseerida kõik kinnisasjale seatud hüpoteegid (dtl 47).
9.Hageja on esitanud hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 järgse täitedokumendi alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine täitedokumendiks oleva lepingu alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda
2-23-10342 tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt nt RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 16 ja seal viidatud kohtulahendid).
10.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses esiteks selle üle, kas laenuandja järgis 2019 laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelkõige on vaidlus selles, kas laenuandja kontrollis piisavalt, et hagejal on võimalik tasuda laenu põhiosa bullet-graafiku järgi ühe osamaksena laenu tagastamise tähtajaks. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kui suur on laenu põhiosa, mis hagejal tuleb kostjale tagastada sõltumata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjas esitatud tõenditest kogumis põhjendatult järeldanud, et laenuandja on jätnud 2019 laenulepingu sõlmimisel nõuetekohaselt hindamata võlgniku krediidivõimelisuse.
11.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Hageja tugines juba hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele laenuandja poolt, märkides muuhulgas, et laenuandja ei kontrollinud hageja maksevõimet (dtl 87 ja 89). Sealhulgas tõi hageja esile, et 2019 laenuleping sõlmiti bullet-graafikuga. Hagile esitatud vastusest nähtub, et kostja on aru saanud, et tal tuli esile tuua ja tõendada, et laenuandja järgis mh 2019 laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tõi detailselt esile asjaolud, mida laenuandja lepingu sõlmimisel kontrollis (dtl 311–312). Kostja tõi esile, et hageja viie kuu keskmine töötasu oli 3800 eurot, majapidamiskulud 935 eurot, olemasolev liisingukohustus (maksehäire) refinantseeritakse ning hagejale jäi kohustusena ainult makse laenuandjale 1300 eurot (dtl 312, p 16). Maakohtu menetluses ei väitnud kostja, et laenuandja oleks kontrollinud mingeid täiendavaid asjaolusid, mis võimaldasid järeldada hageja võimekust tasuda kokkulepitud tähtajaks 130 000 eurot ühe maksena (nt kontrollinud SkySelect Inc osalusoptsioonide väärtust, likviidsust vms). Seda ei väida kostja ka apellatsioonkaebuses.
11.2.VÕS § 4034 lg 1 lubab laenuandjal anda laenu ainult sellisele tarbijale, kelle puhul on tõenäoline, et ta suudab laenu lepingus kokku lepitud tingimustel tagasi maksta, millist kohustust väljendab VÕS § 4034 lg 6. Laenuandjal on kohustus omandada piisav teave, mis võimaldab tal hinnata tarbija krediidivõimelisust ning kogutud andmete põhjal hinnata tarbija krediidivõimelisust, et määrata krediidi tagasimaksmise tõenäosus (VÕS II komm (2019), § 4034, p 3.1). Kuigi krediidivõimelisuse hindamise tulemusena tuvastatud tarbija võimekus täita oma kohustused ei väljenda kindlust, et tarbija oma kohustused igal juhul täidab, tuleb laenuandjal kõrvutada tarbija reaalseid sissetulekuid ja varalist olukorda tarbija kohustuste mahuga (samas, p 3.1.1). Hageja sissetulekud ja kohustused ei võimaldanud järeldada, et hageja oli 2019 laenulepingu ja selle lisade sõlmimisel krediidivõimeline, st tõenäoliselt suudab oma kohustused nõutavatel tingimustel tulevikus täita.
11.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenuandja eiras 2019 laenulepingu ja selle lisade sõlmimisel asjaolu, et hageja ei olnud võimeline tasuma laenu põhiosa 130 000 eurot ühe osamaksena, lühendades seejuures oluliselt 2018 laenulepingus toodud laenu tagastamise tähtaega (s.o varasema 10.03.2033 asemel 10.10.2023). 2019 laenuleping sõlmiti mh seetõttu, et hageja ei suutnud täita 2018 laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja sissetulek (sõltumata sellest, kas hageja keskmine sissetulek oli 3800 eurot kuus, sellest väiksem või puudus sissetulek üldse) ei olnud piisav selleks, et laen 130 000 eurot tagastada nõutavatel tingimustel ühe osamaksena laenu tagastamise tähtajaks.
2-23-10342
11.4.Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et laenuandja ei ole 2019 laenulepingu puhul nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Eirates hageja sissetulekute ja kohustuste suurust, jättis laenuandja nõuetekohaselt hindamata hageja krediidivõimelisuse. Kui laenuandja oleks võtnud arvesse teavet hageja sissetulekute, kohustuste ja varasema maksekäitumise kohta, ei oleks laenuandja saanud järeldada, et hageja on krediidivõimeline ja suudab 2019 laenulepingust tulenevad kohustused nõutud tingimustel probleemideta täita. Järelikult ei oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud hagejaga 2019 laenulepingut ja selle lisasid sõlmida.
11.5.Krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014, 3-2-1-169-13, p 21). Laenuandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
11.6.Ehkki laenutaotlejal on kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja laenuandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et laenuandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, nagu oleks hageja laenuandjale esitanud ebapiisavat või tõele mittevastavat teavet tema majandusliku olukorra või võimaluste kohta. Vastutustundliku laenuandjana ei oleks AB Kreditex AS ka saanud tugineda üksnes hageja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste rikkumine ei välista kostja õigust nõuda hagejalt laenu põhiosa tagasimaksmist.
12.1.Eelnevast tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on hagejal kohustus tagastada laenu põhiosa, ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi (intressiga seonduvat käsitleb ringkonnakohus täpsemalt edaspidi p-s 12.1.5).
12.1.1.Kuigi maakohus on otsuses õigesti märkinud, et kostjal tuleb esile tuua, kui suure summa laenuandja hagejale laenas ja millise summa hageja on tagasi maksnud ning sellele ka kohtuistungil tagasimaksete määramise kontekstis osundanud (dtl 591, p 64 ja dtl 542, ajamärgid 00:40:40, 00:42:30 ja 00:45:00), jättis maakohus kostjale andmata võimaluse need asjaolud esile tuua, eksides TsMS § 392 lg 1 p-de 1–3 vastu. Kostja on menetluses toonud esile, millise summa laenuandja hagejale 2019 laenulepingu alusel laenas, s.o 130 000 eurot. Ka hageja on laenuandjale esitatud taotluses märkinud laenusummana 130 000 eurot (dtl 395) ning selgitanud maakohtu istungil, et hageja sai enda pangakontole laenu 17 741,27 eurot ja 110 502,21 eurot kanti tagasi laenuandja kontole varasema laenu refinantseerimiseks, millega ka kostja nõustus (dtl 540, ajamärgid 00:26:24–00:30:23). Apellatsioonkaebuses on kostja toonud esile summad, mille hageja on 2019 laenulepingu alusel tagasi maksnud (dtl 624–626,
2-23-10342 p 2.9.2). Eelnevat arvestades saab ringkonnakohus maakohtu menetlusliku eksimuse kõrvaldada.
12.1.2.Ringkonnakohus tuvastab, et 2019 laenulepingu järgne laenusumma oli 130 000 eurot (dtl 50, p 1.1). Kuna maakohus tuvastas, et laenuandja ei rikkunud 2017 ja 2018 laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 587, p 49) ja pooled ei ole apellatsioonimenetluses maakohtu asjaomaseid järeldusi vaidlustanud, saab laenusumma tuvastamisel lähtuda 2019 laenulepingus märgitust. Leping on käsitatav dokumentaalse tõendina selle kohta, et hageja laenas laenuandjalt 130 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et 2019 laenulepingu alusel ei makstud hagejale kogu laenu rahas välja. Hageja võis laenu saamisel määrata, et mingi osa saadud laenust kantakse mõnele teisele isikule, nt hageja kohustuste täitmiseks. Kuna laenu sihtostarve oli refinantseerimine (dtl 50, p 1.3), ei ole laenu põhisumma suuruse kindlakstegemisel alust lähtuda üksnes sellest, millised summad kanti hageja pangakontole. 2019 laenulepingus märgitud laenusummat (130 000 eurot) tuleb seega käsitada laenu põhisummana ning selle arvelt tehtud makseid hageja teiste kohustuste täitmiseks ja refinantseerimiseks käsitada hageja otsustusena saadud laenu kasutamise kohta. Ringkonnakohus viitas eelnevalt hageja selgitusele, et ta sai enda pangakontole laenu 17 741,27 eurot ja 110 502,21 eurot kanti tagasivõtmiseõiguseta tagasi laenuandja kontole varasema laenu refinantseerimiseks (dtl 540, ajamärgid 00:26:24–00:30:23). Kumbki pooltest ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et refinantseeritud kohustus sisaldas selliseid nõudeid, mis võisid olla põhjendamatud, ja põhjendada, miks laenuandjal ei olnud õigust neid nõuda.
12.1.3.Ringkonnakohus tuvastab, et hageja on 2019 laenulepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 47 377 eurot. Pooled ei vaidle tagasimaksete suuruse üle (dtl 659). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt krediidiandjale muid tasusid peale laenu põhisumma ja VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi, mis oli asjassepuutuval ajavahemikul 0% (vt ka siinse otsuse p 12.1.5), tuleb kõik hageja tehtud maksed lugeda laenu põhisumma tagastamiseks.
12.1.4.Eelnevat arvestades tuleb laenuandjalt hagejale antud laenu summaks, mis hagejal tuleb kostjale tagastada vaatamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele, lugeda 82 623 eurot (= 130 000 – 47 377, s.o laenu põhisumma – tagasimakstud summad). Hageja on ka ise möönnud, et arvestades laenulepingus märgitud laenusummat 130 000 eurot ja tehtud tagasimakseid 47 377 eurot, ei ole hageja põhivõlg suurem kui 82 623 eurot (dtl 84, esimene lõik). Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 on laenusaajal kohustus maksta laenuna saadud rahasumma laenuandjale tagasi. VÕS § 86 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita kokkulepitud tähtpäeval. Kuna vaidlust ei ole selles, et laenuandja on loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded kostjale, on kostjal õigus nõuda hagejalt laenu tagastamata põhiosa tasumist. Korrigeeritud maksegraafiku esitamata jätmine ei välista praegusel juhul laenu põhiosa tagastamise nõude rahuldamist, kuna kostja nõue laenu põhiosa tagastamiseks on igal juhul sissenõutavaks muutunud 2019 laenulepingu tähtaja möödumisega 10.10.2023 (dtl 439 ja 440, p 1.5). Laenu põhiosa tagastamise kohustus on muutunud sissenõutavaks kohustuse täitmise tähtpäeva möödumise tõttu (VÕS § 82 lg 7).
12.1.5.Kostja õiguse kohta nõuda hagejalt intressi märgib ringkonnakohus järgmist. Täiteasjas nõudis kostja hagejalt intressi 3563,33 eurot arvestatuna kuni 07.09.2022 (dtl 47). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on hagejal kohustus tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi, mis Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli kuni 31.12.2022 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Perioodil 01.01.2023–30.06.2023 oli VÕS § 94 järgne intressimäär 2,50% ja perioodil 01.07.2023–
2-23-10342 10.10.2023 (s.o 2019 laenulepingu lõppemise päev) 4%. Kuna kostja nõudis täitemenetluses intressi arvestatuna üksnes kuni 07.09.2022 (dtl 47), ei saa kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendades arvestada VÕS §-s 94 sätestatud määra järgse intressiga alates 01.01.2023, mil intressimäär ei olnud enam 0%. Kostja ei ole täitemenetluses intressinõuet selle perioodi kohta esitanud. Seega tuleb lugeda kõik hageja tasutud maksed tasutuks laenu põhiosa katteks. Perioodil kuni 07.09.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud määras intress 0%.
12.2.Kuna laenuandja rikkus 2019 laenulepingu ja selle lisade sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tasutud maksed tuleb lugeda tasutuks laenu põhiosa katteks, tuleb viivise arvestamisel lähtuda 2019 laenulepingu tähtaja lõppemise päevast, s.o 10.10.2023 (dtl 439 ja 440, p 1.5). Arvestades, et kostja tõi laenu põhiosa tagasimaksete suuruse esile apellatsioonkaebuses (dtl 624–626, p 2.9), saab lugeda hageja tagasimaksete tegemisega viivituses olevaks alates apellatsioonkaebuse kättesaamisest 20.12.2023 (s.o kohtute infosüsteemi andmed), mitte lepingu lõppemise päevast. Varem ei saanud võlgnik põhiosa maksetega viivitusse sattuda. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 esimene ja kolmas lause). Laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu oli nende kokkulepitud intressimäär (VÕS § 415 lg 1). 2019 laenulepingu kohaselt oli viivisemäär 0,033% päevas (dtl 50, p 1.10 ja dtl 440, p 1.10). Ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga on kostjal viivisekalkulaatori (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) kohaselt õigus nõuda hagejalt viivist 5398,59 eurot (= 27,26559 × 198). Samuti on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist põhivõlalt 0,033% päevas ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast (s.o alates 06.07.2024) kuni põhivõla (82 623 eurot) tasumiseni.
12.3.Muid tasusid hageja kostjale ei võlgne. See tähendab, et kostjal ei ole alust nõuda hagejalt täitmisavalduses märgitud kõrvalnõudeid 2310 eurot (dtl 47). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka väitnud, et kõrvalnõudeid oleks tal olnud õigus hagejalt nõuda sõltumata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest. Eelnevat arvestades ei ole praegusel juhul vajalik hinnata kõrvalnõuete õiguspärasust, sh kooskõla tüüptingimuste ja tarbijakrediidilepingu regulatsiooniga.
13.Kokkuvõttes tuleb tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks 88 021,59 eurot ületavas osas (s.o põhivõlg 82 623 eurot ja viivis 5398,59 eurot 05.07.2024 seisuga) ning osas, mis ületab viivist alates 06.07.2024 0,033% põhivõlalt (82 623 eurot) päevas. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. Kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
14.Hageja on teinud menetluses tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hagi tema vastu rahuldab. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja seisukoht, et tal on tekkinud kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta saab kostja nõudega tasaarvestada, ei ole põhjendatud.
14.1.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab hagejal tekkida kahju hüvitamise nõue algse laenuandja, mitte kostja vastu. Laenuandja loovutas 2019 laenulepingust hageja vastu tulenevad nõuded kostjale, kuid see ei võimalda hagejal esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid nõudeid kostja vastu.
14.2.VÕS § 4034 lg 8 kohaselt on tarbijal lisaks sama paragrahvi 7. lõikes sätestatule õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse rikkumise korral saab nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
2-23-10342 Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p-d 44–45; 27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 25; 15.01.2007, 3-2-1-89-06, p 16). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale kahju tekitanud. Hageja ei ole esile toonud ja tõendanud kahju aluseks olevaid asjaolusid. Seega ei ole hagejal kahju hüvitamise nõuet, mida tasaarvestada kostja nõudega laenu põhiosa ja viivise saamiseks. Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused
15.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb otsus tühistada ka osas, millega maakohus tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel Harju Maakohtu 21.07.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Vastavalt 21.07.2023 määrusele on täitemenetlus täiteasjas hagi tagamise korras peatatud kuni siinses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
16.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Täiteasjas sundtäidetava kostja nõude suuruseks oli 145 475,66 eurot (dtl 47). Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et sundtäitmine on lubatav 88 021,59 euro ulatuses. See moodustab 60,5% täitmisavalduses märgitud kostja nõude summast. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi 60,5% ulatuses hageja kanda ning 39,5% ulatuses kostja kanda.
17.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt ei tule kõrgema astme kohtul kindlaks määrata ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suurust olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (samas, p 22).
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tsiviilasja hind ja riigilõiv
19.Ringkonnakohus muutis 06.12.2023 määrusega maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja määras hagihinnaks 6000 eurot (dtl 638–640).
20.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni ja kaasa arvatud 6000 eurot hagi esitamisel riigilõiv 595 eurot. Seega tuli hagejal tasuda hagilt riigilõivu 595 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 420 eurot (dtl 27). Seega tasus hageja hagilt riigilõivu 175 eurot nõutavast vähem (= 595 – 420).
2-23-10342
21.Arvestades menetluskulude jaotust, vastutavad hageja ja kostja TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagilt vähem tasutud riigilõivu, st 175 euro tasumise eest solidaarselt. TsMS § 146 lg 3 kohaselt vastutavad omavahelises suhtes riigilõivu tasumise eest 60,5% ulatuses hageja ja 39,5% ulatuses kostja.
22.TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.