lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-16934/7

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 03.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-16934/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-23-16934

Määruse kuupäev

Tartu, 3. juuli 2024

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare

Kohtuasi

Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse 30. oktoobri 2023. a kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-16934 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 30. oktoobril 2023 Tartu Maakohtu registriosakonnale (registripidaja) avalduse, milles palus täiteasjas nr 022/2014/6641 kanda käsutamise keelumärge võlgniku Rannet Laasi nimele registreeritud Suur-Jõe Autohooldus OÜ osale PLACET GROUP OÜ kasuks.
2.Registripidaja jättis kandemäärusega nr Ä 50240083/5 avaldaja avalduse rahuldamata. Kandemääruse kohaselt ei vasta avaldus seaduse nõuetele. Kannet ei saa teha, kuna osanik R. Laasi osale on juba kantud keelumärge. Registrikaardile kantud keelumärge keelab kannete tegemise osanike nimekirja. Järgmise keelumärke lisamine on samuti kanne, mille tegemine on seaduse kohaselt keelatud.

2-23-16934

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus registripidaja kandemääruse tühistada ja avalduse rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vastab avaldus seaduse nõuetele. Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 13 kohaselt võib osa käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks kanda osanike nimekirja keelumärke, mis keelab kannete tegemise osanike nimekirja vastavalt märke sisule kas täielikult või osaliselt. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 14 lg 3 järgi kantakse osanike nimekirja ÄS § 182 lg-tes 13 ja 14 nimetatud märgete kohta: 1) selle õigustatud isiku nimi, kelle kasuks on märge tehtud, ja tema isiku- või registrikood ning 2) märke sisu. Seadusandja on äriregistri seaduse eelnõu seletuskirjas märkinud, et ÄRS § 14 lg-s 3 nimetatud märgete all peetakse silmas keelumärkeid ja vastuväiteid ning et kehtiva praktika kohaselt kantakse osanike andmete juurde keelumärkeid. Seega on seadusandja näinud ette, et osanike nimekirja juurde on võimalik kanda keelumärkeid, ja ei ole keelumärgete arvu registris piiranud.
4.Tartu Maakohus esitas määruskaebuse 13. detsembril 2023 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, kuna maakohus määruskaebust ei rahuldanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 12. jaanuari 2024. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja registripidaja määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole põhjendatud avaldaja seisukoht, et kuna ÄRS eelnõu seletuskirjas on § 14 lg 3 juures viidatud märgetele (mitmuses), siis on seadusandja pidanud lubatavaks kanda osanike nimekirja ühele osanikule kuuluva osa kohta rohkem kui üks keelumärge. ÄS § 182 lg-tes 13 ja 14 nimetatud keelumärge ja vastuväide on käsitatavad märgetena kui üldmõistena analoogselt asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 63 sätestatuga ning kohtutäituri tuginemine ÄRS eelnõu seletuskirjale ei anna alust osanike nimekirja ühele osanikule kuuluva osa kohta kahe keelumärke kandmiseks. ÄS § 182 lg 13 alusel osanike nimekirja kantav keelumärge on analoogne AÕS § 63 lg-s 2 sätestatud kinnistusraamatusse kantava keelumärkega. Riigikohtu praktika kohaselt välistab keelumärge mitme keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ning seetõttu jättis kohtunikuabi põhjendatult kohtutäituri avalduse keelumärke osanike nimekirja kandmiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kandeavaldus ja kohustada registripidajat kannet tegema. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi tagasi ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on seadusandja tahe olnud see, et osanike nimekirja on ühe osa kohta võimalik kanda mitu keelumärget. Sellele viitab ÄRS seletuskiri, mille kohaselt ÄRS § 14 lg-s 3 nimetatud märgete all peetakse silmas keelumärkeid ja vastuväiteid ning on selgitatud, et kehtiva praktika kohaselt kantakse osanike andmete juurde keelumärkeid. Ringkonnakohtu viited kinnistusraamatule ei ole asjakohased, sest see puudutab kinnisasju. Osaühingu osa on varaline õigus, mis ei ole kinnisasjaga samastatav. Äriregistrist varasema keelumärke kustutamisel saavad kahjustada teiste sissenõudjate õigused, kuivõrd info keelumärke kustutamisest ei jõua teiste kohtutäituriteni. Sellises olukorras on võlgnikul võimalik täitemenetluse väliselt oma vara käsutada ja võõrandada osalus heausksele ostjale, kes osaluse omandamisel tugines 2(3)

2-23-16934 äriregistri infole. Lisaks ei anna ÄRS § 41 lg 1 alust kandeavalduse tegemisest keelduda põhjusel, et võlgnikule kuuluvale äriühingu osale on juba varasem keelumärge seatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Avaldaja esitas registripidajale avalduse keelumärke kandmiseks täitemenetluse võlgnikule kuuluva äriühingu registrikaardile osanike nimekirja. Sellise märke tegemiseks annab õigusliku aluse alates 1. septembrist 2023 kehtiv ÄS § 182 lg 13, mille järgi võib osa käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks kanda osanike nimekirja keelumärke, mis keelab osanikule kuuluva osa kohta kannete tegemise osanike nimekirja vastavalt märke sisule kas täielikult või osaliselt. Sellekohane märge kantakse ÄRS § 14 lg 3 järgi osanike nimekirja.
9.Kandeavaldus jäi rahuldamata põhjusel, et osanike nimekirja oli juba võlgniku osa käsutamiseks keelumärge tehtud. Avaldaja määruskaebuse peamine väide seisneb selles, et seadusandja tahe on olnud see, et osanike nimekirja on võimalik kanda ühele osanikule kuuluva osa kohta mitu käsutamise keelumärget. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et osanike nimekirja kantav käsutamise keelumärge on analoogne AÕS § 63 lg-s 2 sätestatud kinnistusraamatusse kantava keelumärkega. Riigikohus on selgitanud, et keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, st "lukustab" kinnistusraamatu ja välistab edasised kanded. See tähendab, et mitme erineva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei ole lubatud (RKTKo 13.02.2008, 3-2-1-140-07, p 42; RKTKm 03.10.2006, 3-2-1-79-06, p 22). Kuna ÄRS-s ega ÄS-s ei ole peale ÄS § 182 lg 13 täpsemat regulatsiooni osanike nimekirja kantava keelumärke sisu ja toime ega selle seadmise kohta, siis tuleb analoogia korras lähtuda kinnistusraamatusse kantavat keelumärget puudutavast AÕS regulatsioonist ja selle kohta välja kujunenud kohtupraktikast ning seda vastavalt kohaldada. Sellest lähtuvalt ei ole lubatud ka mitme erineva keelumärke kandmine ühele osanikule kuuluva osa kohta äriregistrisse osanike nimekirja.
10.Nõustuda ei saa avaldaja seisukohaga, et seadusandja tahe oli ÄRS seletuskirja järgi see, et osanike nimekirja on ühele osanikule kuuluva osa kohta võimalik kanda mitu keelumärget. Avaldaja tugineb ÄRS § 14 eelnõu seletuskirjale, mille kohaselt lõikes 3 sätestatakse, et osanike nimekirja kantakse mh keelumärked. Äriregistrisse konstitutiivse sisuga kannete võimaldamise eesmärk oli suurendada kõigi tsiviilkäibes osalejate õiguskindlust. See tähendab, et varem ebaselge tähendusega kannetele anti õiguslik tähendus, mis sarnaneb kinnistusraamatusse tehtavatele kannetele. Kolleegiumi hinnangul oli seadusandja tahe muuta äriregistrisse äriühingu registrikaardile osanike nimekirja kantavate kannete õiguslik tähendus sarnaseks kinnistusraamatu kannetega.
11.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
12.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium