Anne Sarri avaldus XXXXXXXXX korteriühistu 12. mai
üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. veebruari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anne Sarri määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): (isikukood XXXXXXXXXXXX)
Anne
Sarri
Puudutatud isikud:
- XXXXXXXXX
korteriühistu (registrikood
XXXXXXXXX)
- Merle Karu (isikukood XXXXXXXXXXXX) - Endel Kukk (isikukood XXXXXXXXXXXX) - Ene Kukk (isikukood XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute Kaili-Helina Kolts
lepinguline
esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Anne Sarri 10. märtsi 2023. a määruskaebusele lisatud tõendid (lisad 1–3) ja 16. oktoobril 2023 Riigikohtule esitatud vastusele lisatud tõendid (lisad 1–11, 12–14).
2.Jätta Tartu Maakohtu 22. veebruari 2022. a määruse resolutsioon muutmata, muutes, sh täiendades, osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus ja Riigikohtus määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud Anne Sarri kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Anne Sarri (avaldaja) esitas 6. juunil 2021 Tartu Maakohtule avalduse XXXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik I / korteriühistu) 12. mai 2021. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt kuuluvad avaldajale korteriomandid Viljandi linnas aadressil XXXXX ja X. Korteriomanike üldkoosolek otsustas 12. mail 2021 esitada avaldajale nõude likvideerida XXXXX kinnistult hiljemalt 10. juuniks 2021 munakivitee, mille avaldaja rajas sinna ebaseaduslikult, ja hoiatada, et kui ta tähtajaks nõuet ei täida, teeb seda korteriühistu avaldaja kulul. Avaldaja parendas alates 2015. aastast munakivisillutise (sillutis) rajamisega sissepääsutee olukorda oluliselt ja säilitas seda. Avaldajal oli õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike ja korteriühistu nõusolekuta (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lg 1). Enne sillutist oli pinnakatteks killustiku, kruusa ja telliste segu koos liiv-savi pinnaga. Tee olukord oli väga halb, kuival ajal hoov tolmas, vihmasel perioodil oli sõidetav hooviosa pehme, porine ja lompe täis, sest põhjapoolsest otsast valgus vihmavesi lõunapoolsesse otsa. Vesi valgub ka praegu, kuid sillutis toimib drenaažina. Sissepääsutee väravad olid amortiseerunud ega liikunud ka enne sillutise rajamist. Otsus on tühine, sest korraliku sillutise kui kaasomandi osa eemaldamist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vajalik korteriomanike kokkulepe. KrtS § 39 ei kohaldu, sest isegi kui lugeda sillutise eemaldamine kaasomandi eseme ajakohastamiseks, kahjustaks see avaldaja õigustatud huvi säilitada sillutis. Otsus rikub ka häid kombeid ja on tühine, sest seitse aastat hiljem korraliku sillutise ülesvõtmine ilma olulise põhjuseta või kättemaksuks avaldajale, kes soovib kaasomandi lõpetamist ja hüvitist oma kaasomandi suuruse vähenemise eest, ei ole moraalselt aktsepteeritav. Alternatiivselt tuleb otsus tunnistada kehtetuks, sest see ei arvesta avaldaja kui korteriühistu liikme huvidega ja rikub hea usu põhimõtet (tsiviilseadustustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32). Avaldaja ehitas sillutise ise ja ilma otsese rahalise kuluta, kuid tal on kulunud ehitamiseks aega. Sellise sillutise tegemine võib maksta 3400 eurot, millele lisandub materjalikulu. Sillutis tõstab korteriomandite väärtust. Selle hävitamine kahjustab avaldaja kaasomandiosa ja avaldaja
juurdepääsu oma eriomandile ja muule kaasomandiosale. Kui üldkoosolek otsustab sillutise asemel panna muu materjali, tekib avaldajale põhjendamatuid kulutusi.
2.Korteriühistu ning XXXXX korteriomanikud Merle Karu (puudutatud isik II), Endel Kukk (puudutatud isik III) ja Ene Kukk (puudutatud isik IV) palusid jätta avalduse rahuldamata. Sillutist on rajatud aastaid ja seda on tehtud õigusliku aluseta. Avaldaja, kellele kuulub 33,5% kaasomandist, ei ole sillutise rajamiseks kelleltki nõusolekut saanud ja see on ebaseaduslik ehitis. Sillutis ei ole hea kvaliteediga, vaid takistab teel liikumist, muudab väravad kasutuskõlbmatuks ja tõstetud pinnase tõttu voolab sadevesi maja vundamendini. Sillutise rajamine ei ole kaasomandi eseme säilitamine, parendamine ega korrashoid. Avaldaja pole tõendanud varasema olukorra muutmise vajadust. Sillutise omavoliline rajamine ei tohiks anda võimalust nõuda selle rajamise eest tasu või hüvitist.
3.Maakohus rakendas 7. juuni 2021. a määrusega esialgset õiguskaitset ja peatas kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni vaidlustatud otsuse kehtivuse ning keelas üldkoosolekul ja juhatusel samasisuliste otsuste vastuvõtmise.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus jättis 22. veebruari 2023. a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning tühistas esialgse õiguskaitse. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Maakohus lähtus sellest, et menetlusosalised ei vaidle korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise, läbiviimise ega otsuse vastuvõtmisega seotud korralduslike asjaolude üle. Vaieldakse selle üle, kas sillutis tuleb eemaldada. Otsus on suunatud avaldaja mõjutamisele, et ta likvideeriks enda rajatud sillutise, tegemist on hoiatusega, millele võib järgneda uus otsus, mille sisu on tuletatav hoiatusest. Otsus on kehtiv. Avaldaja kujundas kaasomandi esemeks oleva õueala ümber oma äranägemise järgi ja naabrite soove täielikult eirates. Korteriühistu väited sillutisel liikumise raskuste kohta on veenvad. Üldteadaolevalt on munakivisillutisel liikumine raskem kui siledamal pinnal. Tänapäeval on võimalik õueala pinnata ja katta oluliselt paremat läbivust tagavate materjalidega. Avaldaja on sillutist isiklikult rajanud mitmete aastate jooksul. Seega on tema väide, et korteriomanike otsus puudutab juba 2015. aastal rajatud objekti, otsitud. Nii puudub piisav alus järeldada, et sillutise ülesvõtmise nõude esitamise hoiatus on hinnatav heade kommete põhimõtte rikkumisena. Sillutis katab elamu ja tänava vahele jäävast õuealast suuremat osa. Selle korrashoid eeldab reeglina käsitööriistade kasutamist ja seondub seega kulutustega korteriühistule. Sillutis ei ole sedavõrd hästi teostatud, et jätta kõrvale naabrite etteheited õueala läbitavuse kohta. Avaldaja esitatud fotod, sh Viljandi linna muudest munakivisillutistest, ja A. Lükpaki arvamus ei tõenda avaldaja rajatu kvaliteetsust. Muud sillutised on endisaegse linnaehituskultuuri osana hinnatavad teisiti. Arvamuse andja ei ole kohapeal viibinud ja korteriühistu teiste liikmete igapäevane kasutusmugavus ei ole tagatud. Avaldaja ei ole tõendanud, et sillutise rajamine oli või on vajalik kaasomandi eseme säilitamiseks või ka parendamiseks. Avaldaja seletus teekatte varasema olukorra kohta ei võimalda aastaid hiljem hinnata avaldaja teostatud töid asja säilitamiseks vajalike toimingutena (KrtS § 37 lg 1). Kuna otsuse sisuks on avaldaja hoiatamine, siis ei olnud vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe (KrtS § 38).
Sillutise rajamisega võimalik nõustumine tooks avaldajale kaasa võimaluse nõuda korteriühistult kulutuste hüvitamist, mis ei ole sillutise rajamise asjaolusid arvestades eelduslikult põhjendatud. KrtS § 39 kohaldamine ei ole põhjendatud, sest sillutise eemaldamise suunas toimetamine läbi endise olukorra taastamise võib olla esimene etapp kaasomandi eseme ajakohastamiseks, kui on teada pärast sillutise eemaldamist ajakohastamiseks valitud viis. Seni see teada ei ole. Kuna avaldaja rajas sillutise naabrite nõusolekuta, siis ei kahjusta hoiatamine ülemääraselt tema õigustatud huve. Kuna sillutis on rajatud õigusliku aluseta ja naabrite tahte vastaselt ning tegemist ei ole sellise väärtusega, mille eemaldamine tooks kaasa õueala sihtotstarbelise kasutamise välistamise, siis oli otsuse vastuvõtmine tavapärase valitsemise raames kohane.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Avaldaja leidis erinevalt maakohtust, et otsuses sisaldub konkreetne nõue. Samas rikuks nii hoiatus kui ka nõue ise heade kommete põhimõtet ning kindlasti oleks see heade tavade ja kommetega vastuolus nõude esitamine ajal, mil avaldaja ei olnud füüsiliselt võimeline seda täitma (avaldaja kukkus 23. veebruaril 2021, murdis puusaliigese ja kasutas karke). Avaldaja oli isegi karkudega võimeline sillutisel liikuma. Seega pole veenev maakohtu seisukoht sillutisel liikumise raskuste kohta. Puudutatud isik IV esitas enda ja poja keskmise liikumispuude tõendid, kuid kumbki ei kasuta liikumiseks abivahendeid. Poeg on käinud puudutatud isikul IV ehitustöödel abis ja mõlemad on liikunud sillutisel raskeid asju kandes. Avaldaja esitatud videol on jäädvustatud puudutatud isik II hoogsal sammul sillutist ületamas. Sillutise läbitavust tõendavad ka 9. septembri 2021. a vaatluse fotod, sillutist on läbitud nii jalgsi kui ka autodega. Asjatundja võib anda hinnangu sillutise kvaliteetsuse kohta ka fotode järgi. Arusaamatu on, millele tuginedes leidis maakohus, et sillutis ei ole hästi tehtud. Endine olukord ei olnud rahuldav. Avaldaja tugevdas maapinda kättesaadaval viisil. Nii avaldajal kui ka puudutatud isikutel napib raha, et liiva-turbamulla-saepuru-killustikusegust pinnast kaasaegsema materjali vastu vahetada. Avaldaja on kaasomandi eset parendanud. Seega on sillutise eemaldamise nõude kriteeriumiks korteriühistu ja naabrite soovide eiramine, mis on aga XXXXXXXXX maja naabrussuhtes tavapärane praktika.
6.Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu. Määruskaebuses ei ole välja toodud, millist lahendit avaldaja taotleb ja milles maakohus eksis. Seega on maakohtu määrus seaduslik. Avaldaja esitatud tõendid XXXXXXXXX eluolu kohta tuleb tagastada, need ei tõenda, et sillutise rajamiseks oli seaduslik alus.
EDASINE MENETLUS
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus tühistas 17. mai 2023. a määrusega maakohtu määruse avalduse rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning tegi uue määruse, millega rahuldas avalduse korteriühistu üldkoosoleku 12. mai 2021. a otsuse tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus jättis avaldaja menetluskulud korteriühistu kanda ja teiste puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda. Maakohtu määrus jäi muutmata esialgse õiguskaitse tühistamise osas.
Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas avaldaja korteriomanike otsust põhjendatult nõudena (kohustusena) eemaldada omal kulul sillutis või hüvitada korteriühistule sellega seotud kulud. Korteriomanikule sillutise kõrvaldamise nõude esitamine langeb KrtS § 38 lg 1 kohaldamisalasse ja eeldab kaasomanike kokkulepet. Kuna kaasomanike kokkulepe puudub, on otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine.
9.Riigikohus tühistas 18. oktoobri 2023. a määrusega puudutatud isikute määruskaebuse alusel ringkonnakohtu määruse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et sõltumata sellest, kas otsus on üksnes hoiatav või on sellel ka praktiline tagajärg, saab selle teha korteriomanike üldkoosolekul tavapärase valitsemise raames. Korteriomandite kaasomandi eseme õigusvastase muudatuse kõrvaldamist võivad korteriomanikud otsustada tavapärase valitsemise raames (KrtS § 35) ning seda isegi juhul, kui muudatuse kõrvaldamine kujutab endast olemuselt praktikas juba loodud olukorra olulist ümberkorraldust KrtS § 38 mõttes. Vastasel juhul tähendaks see sisuliselt õigusvastase muudatuse legitimeerimist, st ehkki olulise ümberkorralduse tegi mõni korteriomanik ainuisikuliselt, saaks seda kõrvaldada ainult korteriomanike kokkuleppel. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu järeldusega, et sillutise eemaldamiseks oli vajalik korteriomanike kokkulepe, mille puudumise tõttu on vaidlusalune otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine. Kuna avaldaja rajas sillutise kaasomandi esemele õigusvastaselt, võisid korteriomanikud selle kõrvaldamise otsustada mh ka üldkoosolekul tavapärase valitsemise raames. Ringkonnakohtul tuleb Riigikohtu juhise järgi võtta seisukoht avaldaja alternatiivsete väidete osas otsuse tühisuse või kehtetuse kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab, sh täiendab, osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11.Ringkonnakohus võtab TsMS § 238 lg 1 ja § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde avaldaja määruskaebusele lisatud tõendid – fotod puudutatud isiku IV ja tema poja munakivisillutisel liikumise võimekuse kohta (lisad 1a–1l); fotod maja välisilmest (lisad 2a– 2b); puudutatud isikute II ja IV ettepanekud ja teate seoses kasutuskorra kindlaksmääramise sooviga (lisad 3a–3c) (I kd, tl 156–172). Kaebuses märgitud lisasid 2c ja 2d kaebusele lisatud ei ole. Avaldaja lisas Riigikohtule 16. oktoobril 2023 esitatud vastusele täiendavad tõendid (II kd, tl 46p, 49–91) ja märkis 19. oktoobri 2023. a kirjas (II kd, tl 96), et soovib neid kasutada ka ringkonnakohtus asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohus võtab avaldaja 16. oktoobri 2023. a vastusele lisatud tõendid (lisad 1–11 ja 13–14) asja materjalide juurde; vastuse lisaks 12 märgitud fotosid ei ole kohtule esitatud.
12.Ringkonnakohus leiab, et kuigi avaldaja ei ole määruskaebuses märkinud, et taotleb enda avalduse rahuldamist, on see arusaadav määruskaebuse sisust. Seega vaidlustab avaldaja maakohtu määrust osas, millega jäeti tema avaldus rahuldamata ja jaotati menetluskulud. Samale seisukohale asus ringkonnakohus ka avaldaja määruskaebuse esmakordsel läbivaatamisel.
13.Vaidlusalune otsus on sõnastatud järgmiselt: "Esitada nõue Anne Sarrile (XXXXXXXXX krt 1, 2), et ta likvideeriks XXXXXXXXX kinnistult tema poolt ebaseaduslikult rajatud munakivitee hiljemalt 10. juuniks 2021 ja hoiatada, et kui ta tähtajaks nõuet ei täida, teeb seda korteriühistu Anne Sarri kulul." (I kd, tl 10). Ringkonnakohus jääb asja teistkordsel läbivaatamisel selle juurde, et arvestades TsÜS §-s 75 ja VÕS §-s 29 sätestatut, koosoleku päevakorda (I kd, tl 10), viidatud otsuse sõnastust, avaldaja arusaama otsuse tagajärgedest ning menetluses puudutatud isikute avaldatud eesmärki saavutada sillutise eemaldamine, tuleb otsust mõista nii, et avaldajat kohustati sillutis otsuses märgitud tähtpäevaks likvideerima, vastasel juhul teeb seda korteriühistu avaldaja kulul. Seega leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et vaidlusaluse otsusega otsustati lisaks avaldaja hoiatamisele lõppkokkuvõttes ka sillutise kõrvaldamine.
14.Riigikohus selgitas 18. oktoobri 2023. a määruses, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes (KrtS § 34 lg 1). Üldjuhul valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi eset korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2), otsustades vastavate küsimuste üle kas üldkoosolekul otsusega (KrtS §-d 35, 36 ja 39) või kokkuleppega (KrtS § 38). Erandina on korteriomanikul õigus teha teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid (KrtS § 37). Riigikohus leidis, et kuna avaldaja rajas sillutise kaasomandi esemele õigusvastaselt, võisid korteriomanikud selle kõrvaldamise otsustada mh ka üldkoosolekul tavapärase valitsemise raames KrtS § 35 järgi ning otsus ei ole korteriomanike kokkuleppe puudumise tõttu TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine. Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht avaldaja alternatiivsete väidete osas otsuse tühisuse või kehtetuse kohta.
15.Korteriühistu organi otsuse tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist reguleerib KrtS § 29 ja üldnormina TsÜS § 38. TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
15.1.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ringkonnakohtu arvates asjaolusid, mis tingiksid otsuse tühisuse tulenevalt seaduses otse sätestatust või sellest, et otsus rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või et koosoleku kokkukutsumisel (KrtS § 29 lg 1) või otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Riigikohus on praeguses asjas 18. oktoobril 2023 tehtud määruses leidnud, et otsus ei ole TsÜS § 38 lg 2 esimese lause alusel tühine korteriomanike kokkuleppe puudumise tõttu.
15.2.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et otsus on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Riigikohus on selgitanud, et heade kommete vastane on selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (vt RKTKo 5.06.2019, 2-16-19017, p-d 26, 27). Häid kombeid seostatakse eelkõige moraali ja õiglusega – kõik mis
on ebamoraalne ja ebaõiglane, on ühtlasi ka heade kommete vastane (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 86, komm 3.1.1). Avaldaja leiab, et korraliku sillutise ülesvõtmine olulise põhjuseta või kättemaksuks avaldajale tema muude nõuete eest ei ole moraalselt aktsepteeritav ja on vastuolus heade kommetega. Avaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu. Maakohtu tuvastatu kohaselt rajas avaldaja sillutise korteriomandite kaasomandi esemele 2015. ja sellele järgnevatel aastatel oma initsiatiivil ning teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta. Avaldaja ei ole määruskaebuse põhjendustes neid järeldusi vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sillutis sedavõrd korralik ja kvaliteetne, et selle ülesvõtmine oleks rajamise asjaoludele vaatamata põhjendamatu. Avaldaja esitatud asjatundja e-kirja kohaselt pole fotode põhjal põhjust pidada teed ebakvaliteetselt rajatuks ning tee on täiesti kasutatav (I kd, tl 98). Ringkonnakohus leiab, et isegi kui sillutisega kaetud tee on põhimõtteliselt läbitav ja kasutatav, nähtub puudutatud isikute seisukohtadest, menetlusosaliste esitatud fotodest (I kd, tl 14–20, 106, II kd, tl 72–77), videost (avalduse lisa 7) ja vaatluse protokollist (I kd, tl 50–52), et tee on ebaühtlane ning selle kasutamine selgelt seotud oluliste ebamugavustega. Avaldaja esitatud Muinsuskaitseameti kodulehel avaldatud artiklis on samuti märgitud, et munakivisillutise suurim puudus on kahtlemata ebatasasus – ka parim munakivisillutis on siiski ebamugavam kui klomp- või betoonkivitee. Munakivisillutis on väga ebatasane, ebamugav nii jalakäijale kui ka autojuhile (I kd, tl 89p). Munakivisillutisel liikumist saab pidada ebamugavaks sõltumata puudutatud isiku IV ja tema poja liikumisvõimekuse kohta avaldaja esitatud tõenditest (sh II kd, tl 78–80). Munakivisillutised Viljandi avalikel teedel (I kd, tl 59–76) ei tähenda, et ka puudutatud isikud peavad seda oma kinnistul taluma. Vaatluse protokolli kohaselt veendus maakohus, et sillutis on moodustatud ebaühtlase suuruse ja kujuga kividest, vahed on ebaühtlase laiusega ja tänavalt elamule ei ole võimalik ligineda sillutist ületamata (I kd, tl 51). Fotodelt nähtuvalt ei ole sillutise paigaldamise tagajärjel võimalik ka väravat vajadusel liigutada (I kd, tl 51p–52, 106). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tänapäeval oleks võimalik katta juurdepääs oluliselt paremat läbitavust pakkuvate materjalidega. Kuna kõik korteriomanikud kasutavad vaidlusalust ala sissepääsuteena, rikub sillutis eeltoodut arvestades nende huve ning ei saa asuda seisukohale, et otsus sillutise eemaldamise kohta oleks tehtud olulise sisulise põhjuseta või kättemaksuks avaldaja muude erimeelsuste eest teiste korteriomanikega. Seetõttu ei mõjuta asja lahendust avaldaja määruskaebusele lisatud tõendid korteriomanike suhete, eluolu ja muude vaidlusküsimuste kohta (sh II kd, tl 49–71, 81–91). Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei saa teiste korteriomanike tahte vastaselt katta elamu ainsat juurdepääsuteed munakivisillutisega. Puudutatud isikute esitatud teade ja kasutuskorra ettepanek (I kd, tl 102) ning menetlusosaliste esindajate 5. mai 2022 ärakuulamisel avaldatu (I kd, tl 118) kinnitab, et korteriomanikud olid juba vähemalt 2017. aastal väljendanud avaldaja omavolilise tee-ehituse suhtes eitavat seisukohta. Avaldaja avaldas menetluses jätkuvat sillutise laiendamise kavatsust, mh 9. septembri 2021 ärakuulamisel (I kd, tl 48p), ning puudutatud isikute kinnitusel on avaldaja kohtumenetluse ajal jätkanud sillutise tegemist (I kd, tl 131). Otsust ei muuda heade kommete vastaseks avaldaja ajutised liikumisraskused otsuse tegemise ajal. Kui avaldaja olnuks nõus sillutise eemaldamisega, saanuks ta seda korraldada vajadusel kolmandate isikute abil või paluda tähtaja pikendamist.
16.TsMS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku liige kasutas otsuse tegemisel
hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Üldkoosoleku protokolli kohaselt ei osalenud avaldaja vaidlustatud otsuse tegemisel, seega ei ole kehtetuks tunnistamise nõude eeldus tema vastuväide otsusele (TsÜS § 38 lg 4 teine lause). Samas ei ole tsiviilasja materjalide põhjal tuvastatav ükski selline asjaolu, mis annaks alust tunnistada otsus kehtetuks, mh ei ole tõendatud, et teised korteriühistu liikmed oleksid kasutanud otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid korteriühistu või avaldaja kahjuks (vt ka põhjendusi määruse p-s 15.2).
17.Otsuse võimalik vastuolu üksnes hea usu põhimõttega (KrtS § 12 lg 2, TsÜS §-d 32 ja 138) ei saa olla otsuse tühisuse ega ka kehtetuks tunnistamise aluseks. Kui otsuse tegemisel on rikutud üksnes TsÜS §-st 32 tulenevat kohustust, mis ei ole hõlmatud TsÜS § 38 lg 1 teise lause koosseisuga ning rikutud ei ole ühestki konkreetsest muust normist tulenevat kohustust, siis ei ole võimalik otsust kehtetuks tunnistada (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 38 komm 3.2.3.2.a, 3.3.3.2.a).
18.Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja poolt vaidlustatud korteriomanike üldkoosoleku 12. mai 2021. a otsus kohtu hinnangul kehtib, tuleb avaldajalt võimalike sillutise eemaldamise kulude nõudmisel silmas pidada, et tulenevalt KrtS § 12 lg-st 2 ja TsÜS §-st 32 peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. KrtS § 40 lg 3 järgi võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Senist kohtupraktikat arvestades võib ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriomanike üldkoosoleku otsuse täitmine olla erandlikel asjaoludel täielikult või osaliselt korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda. See võib mh tähendada, et korteriomanikult ei saa vähemalt tervikuna nõuda enamuse otsusel tehtud muude kui vajalike kulutuste hüvitamist, kui majanduslikel või muudel põhjustel ei saa temalt kulude kandmist täies ulatuses eeldada, kuna see tooks talle kaasa rasked tagajärjed (vt RKTKo 13.02.2012, 3-2-1-116-11, p 24). Vaidlustatud korteriomanike otsus näeb ette sillutise eemaldamise avaldaja kulul, kui avaldaja ise seda otsuses märgitud tähtpäevaks ei tee. Juhul kui sillutise eemaldamise kulude hüvitamise nõudmine avaldajalt on vastuolus hea usu põhimõttega, on avaldajal õigus selles osas üldkoosoleku otsuse täitmisest keelduda. Kuna avaldaja rajatud sillutis on seni eemaldamata ning selle eemaldamise aeg ja kulude suurus ei ole teada, pole võimalik praeguses asjas otsustada selle üle, millises ulatuses on korteriühistu õigustatud nõudma avaldajalt võimalike kulude hüvitamist.
19.Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb esitatud määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
20.TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks maakohtul mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
21.Maakohus on nõudnud ja avaldaja tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 alusel tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 20 euro tagastamist. Riigilõivu
tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 2 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) 05.09.2024 vigade parandamise määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada ilmne ebatäpsus Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2024. a määruse resolutsiooni punktis 2.
2.Lugeda õigeks Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2024. a määruse resolutsiooni punkt 2 järgmises sõnastuses: "Jätta Tartu Maakohtu 22. veebruari 2023. a määruse resolutsioon muutmata, muutes, sh täiendades, osaliselt maakohtu määruse põhjendusi."
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.