Gea Lepik (eesistuja), Villem Lapimaa ja Anna Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-7052
Kohtuasi
E hagi Y, Q, C ja F vastu kaasomandi lõpetamiseks ning Y, Q, C ja F vastuhagi E vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. detsembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
E apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) E, lepingulised vandeadvokaadid Marko Pilv ja Aivar Pilv
esindajad
Kostja (vastustaja) Y Kostja (vastustaja) Q Kostja (vastustaja) C Kostja (vastustaja) F Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
kinnitamine
ja
tsiviilasja
menetluse
RESOLUTSIOON
1.Uuendada tsiviilasja nr 2-16-7052 menetlus.
2.Kinnitada E, Y, Q, C ja F (pooled) kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.E loobub esitatud hagist ja apellatsioonkaebusest.
2.3.Kõik seoses kohtumenetlusega kantud õigusabikulud jäävad poolte endi kanda ja pooltel pole seoses aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX) kinnisasjal korteriomandite moodustamisega teineteise vastu nõudeid ja pretensioone, välja arvatud 7. juuni 2024. a notariaalsest kokkuleppest tulenevad õigused ja kohustused, mis jäävad kehtima.
3.Tühistada Harju Maakohtu 14. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-7052 ja lõpetada tsiviilasja nr 2-16-7052 menetlus.
4.Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tagastada Ele apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, kandes see E pangakontole XXXXXXXXXXXXXXX.
2-16-7052 Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
MENETLUSE KÄIK
1.E (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja Z vastu, milles palus lõpetada ja jagada poolte kaasomandi kinnistu aadressiga XXX, Tallinn (endine XXX) (registriosa nr XXXXXXX) (kinnistu) osas. Kostja Z suri praeguse menetluse ajal. Maakohus lubas 4. jaanuari 2021. a määrusega menetlusse astuda Z üldõigusjärglastel Ql (kostja II), Cl (kostja III) ja Fl (kostja IV).
2.Kostjad esitasid vastuhagi, esitades omapoolsed alternatiivsed kaasomandi jagamise viisid.
3.Maakohus rahuldas 29. juuni 2018. a otsusega hageja hagi ja lõpetas kaasomandi kinnistule selliselt, et kostjad annavad kinnistu omandiõiguse üle hagejale, juhul kui hageja tasub kummalegi kostjale kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitist 35 298 eurot. Otsusega kohustati kostjaid andma tahteavaldused kinnistu kinnistusregistri II jaos nende suhtes omaniku kande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sisse kandmiseks, juhul kui hageja tasub kostjatele eelnimetatud hüvitise. Maakohus jättis rahuldamata kostjate vastuhagi hageja vastu sama kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. mai 2019. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks.
6.Maakohus jättis 14. detsembri 2021. a otsusega hageja hagi ning kostjate vastuhagi primaarnõuded rahuldamata. Maakohus rahuldas kostjate vastuhagi sekundaarnõude osas ning lõpetas kinnistu kaasomandi selliselt, et kinnistu jagatakse ja sellest moodustatakse järgmised korteriomandid: •
507/830 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 1, mille üldpind on 153,9 m2 ning mille tähistus elamu esimese korruse plaanil on märgitud numbritega 1–9 ja 11– 13, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, jääb hageja ainuomandisse. Kaasomandi teostamine on kitsendatud teise kinnistul moodustatava korteriomandi koosseisu kuuluva reaalosaga seotud õigustega;
•
323/830 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 2, mille üldpind on 96,9 m2 ning mille tähistus elamu esimese korruse (ilmne ebatäpsus, eluruum nr 2 asub teisel korrusel – ringkonnakohtu märkus) plaanil on märgitud numbritega 14–20, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, jääb kostjate II–IV kaasomandisse. Kaasomandi teostamine on kitsendatud teise kinnistul moodustatava korteriomandi koosseisu kuuluva reaalosaga seotud õigustega. Moodustatav korteriomand jääb kostjate I–IV kaasomandisse selliselt, et kostjale I kuulub 1/2 kaasomandiosa ja ühisomanikele kostjatele II, III ja IV kuulub 1/2 kaasomandiosa.
Maakohus kohustas hagejat andma nõusolek kinnistu jagamise kohta käiva asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja avalduse esitamiseks kinnistusraamatusse kannete tegemiseks selliselt, et kinnistu kaasomand lõpetatakse sellest järgmiste korteriomandite moodustamisega: 2 (5)
2-16-7052 •
507/830 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn asuvast maatükist ja reaalosana eluruum nr 1, mille üldpind on 153,9 m2 ning mille tähistus elamu esimese korruse plaanil on märgitud numbritega 1–9 ja 11–13, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, jääb hageja ainuomandisse. Kaasomandi teostamine on kitsendatud teise kinnistul moodustatava korteriomandi koosseisu kuuluva reaalosaga seotud õigustega;
•
323/830 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn asuvast maatükist ja reaalosana eluruum nr 2, mille üldpind on 96,9 m2 ning mille tähistus elamu esimese korruse (ilmne ebatäpsus, eluruum nr 2 asub teisel korrusel – ringkonnakohtu märkus) plaanil on märgitud numbritega 14–20, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, jääb kostjate I–IV kaasomandisse selliselt, et kostjale I kuulub 1/2 kaasomandiosa ja ühisomanikele kostjatele II, III ja IV kuulub 1/2 kaasomandiosa. Kaasomandi teostamine on kitsendatud teise kinnistul moodustatava korteriomandi koosseisu kuuluva reaalosaga seotud õigustega.
Maakohus otsustas need tahteavaldused asendada jõustunud kohtuotsusega. Maakohus märkis, et kohtuotsuse lahutamatuks lisaks on asendiplaan. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
7.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p-de 3–8 osas ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi ja lõpetada poolte kaasomand kinnistule selliselt, et kostjad I–IV annavad kinnistu omandiõiguse üle hagejale tingimusel, et hageja hüvitab kaasomandi lõpetamise eest kostjale I 35 298 eurot, kostjale II 11 766 eurot, kostjale III 11 766 eurot ja kostjale IV 11 766 eurot. Hageja palus alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate I–IV kanda.
8.12. mail 2022 toimus tsiviilasjas kohtuistung, mille käigus määras ringkonnakohus hagejale soovi korral täiendava seisukoha ja tõendi esitamise tähtaja kuni 13. juuni 2022 ning juhtis ühtlasi menetlusosaliste tähelepanu sellele, et nad võiksid kaaluda omavaheliste erimeelsuste lahendamist kompromissi sõlmimisega.
9.13. juunil 2022 esitasid pooled ühise taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni 30. novembrini 2022. Pooled selgitasid, et menetlusosalised on pidanud aktiivselt kompromissiläbirääkimisi ja jõudnud omavaheliste erimeelsuste lahendamise osas põhimõttelise kokkuleppeni, kuid vajavad aega vajalike detailide läbirääkimiseks, lõpuni kokku leppimiseks ja kokkulepete elluviimiseks. Menetlusosaliste hinnangul oleks täiendav mõistlik tähtaeg kõigi omavaheliste erimeelsuste lõplikuks lahendamiseks 30. november 2022. Menetlusosalised tõid välja, et menetluse peatamine on kõigi menetlusosaliste ühine soov ja nende hinnangul on see ka menetlusökonoomiliselt mõistlik.
10.Ringkonnakohus rahuldas 20. juuni 2022. a määrusega poolte taotluse ja peatas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 359 lg 1 alusel menetluse kuni 30. novembrini 2022.
11.Ringkonnakohus rahuldas 7. detsembri 2022. a määrusega poolte 29. novembri 2022. a taotluse menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja menetluse kuni 28. veebruarini 2023.
12.Ringkonnakohus rahuldas 20. märtsi 2023. a määrusega poolte 28. veebruari 2023. a taotluse menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja menetluse kuni 31. maini 2023. 3 (5)
2-16-7052
13.Ringkonnakohus rahuldas 12. juuni 2023. a määrusega poolte 31. mai 2023. a taotluse menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja menetluse kuni 1. septembrini 2023.
14.Ringkonnakohus rahuldas 22. septembri 2023. a määrusega poolte 30. augusti 2023. a taotluse menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja menetluse 1. detsembrini 2023.
15.Ringkonnakohus rahuldas 7. märtsi 2024. a määrusega poolte 23. veebruari 2024. a taotluse menetluse peatamise aja pikendamiseks ja peatas tsiviilasja nr 2-16-7052 menetluse kuni
1.juunini 2024.
16.Pooled esitasid 12. juunil 2024 ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles palusid kinnitada poolte kompromiss kokkuleppe p-des 1–6 nimetatud tingimustel, lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-7052 kohtumenetlus, võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja kostjate avaldus vastuhagist loobumiseks. Kokkuleppe p-de 1–6 kohaselt:
16.1.Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on hageja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
14.detsembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-7052;
16.2.menetlusosalised on sõlminud omavahel kohtuvälise kompromissi, millega on lahendatud tsiviilasjas nr 2-16-7052 vaidluse all olnud küsimused ja seetõttu soovivad pooled tsiviilasjas kohtumenetluse lõpetada selliselt, et 14. detsembri 2021. a kohtuotsusest ei tuleks pooltele mistahes siduvaid õiguseid ja kohustusi (st otsus ei jõustu);
16.3.hageja kinnitab käesolevaga, et ta loobub esitatud hagist ja apellatsioonkaebusest ja palub tagastada 50% apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust tema arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXX;
16.4.kostjad I–IV kinnitavad, et loobuvad esitatud vastuhagist;
16.5.menetlusosalised on kokku leppinud, et kõik seoses kohtumenetlusega kantud õigusabikulud jäävad poolte endi kanda ja neil pole seoses aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX) kinnisasjal korteriomandite moodustamisega teineteise vastu nõudeid ja pretensioone, välja arvatud 7. juuni 2024. a notariaalsest kokkuleppest tulenevad õigused ja kohustused, mis jäävad kehtima;
16.6.menetlusosalised soovivad kokkuleppeliselt lühendada menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb uuendada ning esitatud kompromiss kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu 14. detsembri 2021. a otsus TsMS § 430 lg 1, § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 645 lg 1 alusel lõpetada.
18.TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus on peatanud poolte ühisel taotlusel siinse tsiviilasja menetluse kuni 1. juunini 2024. Kuigi pooled ei ole kohtule menetluse uuendamise taotlust esitanud, on menetluse peatamise tähtaeg möödunud. Lisaks on pooled esitanud kohtule taotluse tsiviilasja menetlus lõpetada, mille lahendamine on poolte huvides ja eeldab menetluse uuendamist. Eelnevat 4 (5)
2-16-7052 arvestades uuendab ringkonnakohus TsMS § 361 lg 1 alusel menetluse omal algatusel. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (TsMS § 361 lg 3).
19.Oma 12. juuni 2024. a taotluses on pooled palunud lõpetada tsiviilasja menetluse poolte kompromissi kinnitamisega, võtta vastu hageja loobumine hagist ja kostjate loobumine vastuhagist; lisaks kinnitab hageja, et ta loobub esitatud apellatsioonkaebusest. Menetlusdokumendist nähtuvalt on poolte ühine eesmärk lõpetada tsiviilasja nr 2-16-7052 menetlus selliselt, et maakohtu 14. detsembri 2021. a otsusest ei tuleks pooltele mistahes siduvaid õiguseid ja kohustusi (st otsus ei jõustu). Arvestades, et pooled on leppinud kokku ka menetluskulude kandmises ja selles, et neil pole teineteise vastu seoses kinnistul korteriomandite moodustamisega nõudeid ja pretensioone peale 7. juuni 2024. a notariaalsest kokkuleppest tulenevate õiguste ja kohustuste, käsitab ringkonnakohus poolte taotlust kompromissi kinnitamise taotlusena, mille sisuks on poolte loobumine esitatud hagist ja vastuhagist ning apellatsioonkaebusest.
20.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 2 esimese lause kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Ka TsMS § 645 lg 1 sätestab, et apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.
22.Vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
23.Ringkonnakohus jätab kinnitatavast kompromissist välja poolte kompromissilepingus sisalduvad selgitused ja kohtule suunatud taotlused.
24.Pooled leppisid kokku, et kõik seoses kohtumenetlusega kantud õigusabikulud jäävad poolte endi kanda. Ka kompromissiga hõlmamata menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.
25.Hageja esitas taotluse tagastada temale pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, kandes see hageja pangakontole. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 ja § 150 lg 4 kolmandale lausele ning hageja taotlusele tuleb tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot, kandes see hageja taotluses märgitud pangakontole.
26.TsMS § 433 lg 1 järgi saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled lühendasid kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja kolme päevani. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.