J. T. (T.) hagi M. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/5851 ja J. T. (T.) hagi A. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/5852
Tsiviilasja hind
7000 eurot Hageja: J. T. (isikukood xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark (e-post: [email protected]) Kostja 1: M. P. (isikukood xxx, surnud xxx) Kostja 2: A. P. (isikukood xxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nigul Saar (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
09.04.2024 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.J. T. hagi M. P. vastu rahuldada ja tunnistada sundtäitmise lubamatuks täiteasjas nr 022/2022/5851.
2.J. T. hagi A. P. vastu rahuldada ja tunnistada sundtäitmise lubamatuks täiteasjas nr 022/2022/5852 Menetluskulude jaotus
3.Jätta J. T. menetluskulud võrdsetes osades M. P. ja A. P. kanda.
4.Jätta M. P. ja A. P. menetluskulud nende endi kanda.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.J. T. esitas Harju Maakohtule hagi M. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/5851 ja A. P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/5852
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11910 03.08.2022.a tehtud kohtumäärusega (edaspidi Määrus) mõistnud J. T.lt (T.) (hageja) M. P. (kostja 1) kasuks välja menetluskulud summas 4 584,50 eurot ja A.P. (kostja 2) (kostja 1 ja kostja 2 edaspidi ühiselt nimetatud kostjad) kasuks menetluskulud summas 4 584,50 eurot. Seega mõisteti Määrusega hagejalt kostjate kasuks välja kokku 9 169 eurot. Määrus jõustus 25.08.2022.a.
3.Hagejat tsiviilasjas nr 2-17-11910 esindanud advokaat S. S. pöördus pärast Määruse jõustumist kostjate lepingulise esindaja poole ja palus infot (arvelduskonto numbrit/ numbreid) Määruse resolutsiooni p-des 7 ja 9 sätestatud kohustuste täitmiseks. Nigul Saar edastas hageja toonasele lepingulisele esindajale 25.08.2022.a vaid kostja 2 arvelduskonto numbri. Selle peale palus advokaat S. S. edastada ka kostja 1 arvelduskonto numbri või kostjate lepingulisel esindajal kinnitada, et mõlemad kostjad (tsiviilasja nr 2-17-11910 menetluses hagejad) soovivad menetluskulude hüvitamist just A.P. (kostja 2) kontole, millisel juhul loevad nad hageja (tsiviilasjas nr 2-17-11910 kostja) menetluskulude hüvitamise kohustuse täidetuks. Advokaat Nigul Saar kinnitas 25.08.2022.a vastuses, et kostja 1 soovib võtta täitmise vastu oma tütre kostja 2 pangakonto debiteerimisega Määruses näidatud kogusummas.
4.Poolte advokaatide e-kirjavahetusele järgneval päeval (26.08.2022.a) tasus H. K. hageja eest hageja Määruse resolutsiooni p-dest 7 ja 9 tulenevate kohustuste osaliseks täitmiseks kostja 2 arvelduskontole 8 769 eurot. Makse selgituseks on: „-119102-17“, mis on mõeldud viitena Määrusele tsiviilasjas nr 2-1711910. Tsiviilasja numbri kopeerimisel ja internetipangas makse selgituse lahtrisse „kleepimisel“ on numbrite järjekord arvuti viperuse tõttu muutunud ebatäpseks. Tsiviilasjale (2) ja kohtumenetluse algusaastale (17) viitavad numbrid on liikunud selgituse keskele ja lõpuosasse ning kohtuasja järjekorra number (11910) on liikunud selgituse algusesse. Samas on kõik tsiviilasja numbri osad makse selgituses kirjas – ühtegi numbrit ei ole üle ega puudu.
5.Järgmisel päeval (27.08.2022.a) tegi hageja Määruse resolutsiooni p-dest 7 ja 9 talle tulenevate kohustuste täitmiseks veel puuduoleva makse kostja 2 kontole summas 401 eurot. Kostja 2 kontole on hageja Määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks kostjate kasuks tasutud kokku 9 170 eurot (8 769 + 401 = 9 170). Seega on kostjatele Määruse alusel tasutud isegi 1 euro rohkem.
6.Kostjate lepinguline esindaja on H. K. (K.) 31.08.2022.a saadetud e-kirjas kinnitanud H. K. (K.) poolt 26.08.2022.a kostja 2 kontole üle kantud rahasumma laekumist kostja 2 kontole.
7.Hagejale suureks üllatuseks edastas kohtutäitur Elin Vilippus hagejale 07.09.2022.a täitmisteated täiteasjades nr 022/2022/5851 ja nr 022/2022/5852 koos kohtutäituri tasuotsustega. Täitmisteadete kohaselt on kostjad kui sissenõudjad esitanud kohtutäiturile täitmisavaldused 06.09.2022.a täitedokumendi (Määrus) alusel täitemenetluste läbiviimiseks. Kumbki kostja nõuab hageja suhtes algatatud täitemenetluse raames hagejalt Määruse täitmiseks 4 384 eurot ehk kokku 8 768 eurot (4 384 + 4 384 = 8 768).
8.Hageja kinnitas vastuseks kohtutäiturile täituri kirjade kättesaamist ning selgitas, et kõik Määrusest tulenevad kohustused on täidetud ning jääb arusaamatuks, mille tõttu on täitemenetlused algatatud. Hageja selgitas maksete tegemist, lisas juurde maksekorraldused ja advokaatide vahelise e-kirjavahetuse.
9.Hageja toonane esindaja advokaat S. S. pöördus 08.09.2022.a e-kirjaga kostjate esindaja advokaat Nigul Saare poole ning palus selgitust, miks on kostjad esitanud avaldused hageja suhtes täitemenetluste alustamiseks olukorras, kus Määrusest tulenevad hageja kohustused kostjate ees on H. K. (K.) ja hageja ülekannetega kohaselt (isegi 1 euro võrra rohkem) täidetud.
10.Kuna kohtutäiturile olid esitatud maksekorraldused, millest nähtub, et Määruse resolutsiooni p-dest 7 ja 9 tulenevad hageja kohustused kostjate ees on 26.08.2022.a ja 27.08.2022.a maksetega kohaselt täidetud enne kostjate poolt täitmisavalduste esitamist (06.09.2022.a), esitas allakirjutanu hageja nimel 22.09.2022.a taotlused täitemenetluste lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Samuti taotles hageja eelneva tõttu tasuotsuste muutmist KTS § 41 alusel. Taotluste rahuldamata jätmise korral palus hageja käsitleda 22.09.2022.a kirjas märgitut kaebusena kohtutäituri tegevusele.
11.Kohtutäitur ei nõustunud 17.10.2022.a otsusega täitemenetlusi täiteasjades 022/2022/5851 ja 022/2022/5852 lõpetama ja leidis, et poolte vahel on materiaalõiguslik vaidlus, mis tuleb lahendada kohtumenetluses TMS § 221 alusel.
12.Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjades nr 022/2022/5851 ja nr 022/2022/5852 on tervikuna lubamatu, kuna täitedokumendiks olevast Määrusest tulenevad hageja kohustused on täies ulatuses täidetud enne täitmisavalduste esitamist ja Määrusest tulenevate hageja kohustuste (kogusummas 9 169 eurot) katteks on kostjatele tasutud 9 170 eurot. Arvestades, et kumbki kostja on hageja vastu algatanud täiteasja Määruse alusel 4 384 euro saamiseks (ehk kokku 8 768 euro saamiseks), saab sellest järeldada, et: hageja enda arvelduskontolt 27.08.2022.a tehtud makse summas 401 eurot on kostjad lugenud kummagi kostja kasuks võrdses osas Määrusest tulenevate hageja kohustuste katteks; hageja Määrusest tuleneva kohustuse katteks H. K. (K.) poolt hageja eest tasutud makset summas 8 769 eurot ei käsitle kostjad 8 768 euro ulatuses (kumbki kostja nõuab 4 384 euro) hageja Määrusest tulenevate kohustuste täitmisena.
13.Kostjate poolt H. K. (K.) makse hageja Määrusest tulenevate kohustuste täitmisena arvestamata jätmine on põhjendamatu. Määrusest tulenevad hageja kohustused on täidetud kohaselt. Hageja rahalise kohustuse täitmine kolmanda isiku (H .K.) poolt oli lubatav. Asjaolu, et 26.08.2022.a makse selgituses olid tsiviilasja numbrid vales järjekorras ei anna alust väita, et täitmine polnud nõuetekohane.
14.H. K. makse on tehtud hageja Määrusest tulenevate kohustuste osaliseks täitmiseks, mitte mõne muu väidetava kohustuse katteks nagu väidavad alusetult kostjad. Kostjad on vastuseks hageja täitemenetlustes esitatud taotlustele täitemenetluses tuginenud sellele, et H. K. (K.) makse on kostjate poolt arvestatud hoopis mingi muu väidetava kohustuse katteks. Sellised kostjate tõlgendused on arusaamatud ja väärad. 31.08.2022.a e-kirjas märkis kostjate esindaja justkui oleks H. K. (K.) 26.08.2022.a makse arvestatud ühistu kontolt katmaks mingit väidetavat „ühisuse“ kohustust tsiviilasjas nr 2-17-11910. Mingit H. K. (K.) või kostjate poolt täpsustamata ühisuse või ühistu kohustust Määrusest ega tsiviilasjas nr 2-17-11910 tehtud jõustunud otsusest ei tulene. H. K.l (K.) ei ole ka mingit muust alusest tulenevat kohustust kostjate ees. Kostjad ei olnud H. K.le (K.) selliseid nõudeid ka esitanud, mida H. K. pidanuks 26.08.2022.a tasuma.
KOSTJATE SEISUKOHT
15.Kostjad ei tunnistanud hagi ja vaidlesid sellele vastu. Kostjate vastuse kohaselt hageja ei ole täitnud täitedokumendiks olevat Harju Maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise 03.08.2022. määrust asjas 2-17-11919.
16.Kostjate hinnangul on käesoleva kohtuasja lahendamisel olulise tähendusega see asjaolu, et kolmanda isiku, H. K. poolt kostjatele üle kantud rahasumma on debiteeritud kontolt, mille kaudu on toimunud xxx elamu majandamine nii enne KÜ loomist (st.ühisuse vormis majandamisel) kui ka pärast KÜ X (reg.kood xxx) loomist. Seega on hagiavaldusele lisatud maksekorraldusel nähtuva konto EEXXX puhul tegemist elamu korteriomanike ühiste rahaliste vahenditega ja need ei ole hageja rahalised vahendid, milliseid ta saaks oma isiklike kohustuste täitmiseks kasutada.
17.Kostjatele kuuluv korteriomand XXX on alates detsembrist 2016. ilma toimiva veeühenduseta. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt vastutas vee sulgemise eest kõrvalkorteri X omanik J. T., mistõttu kohustas kohus teda suletud veeühenduse avama. J. T. materiaalne õigusjärglane korteriomandi omandi ja elamu kaasomandi osade suhtes on ISM Varad OÜ, milline kuulub J. T. endisele elukaaslasele S. M.. Viimane elas juba enne ISM Varad OÜ loomist koos J. T.ga elamu korteris X. olles sinna kolinud samaaegselt koos korteri ostnud J. T.ga.
18.Kostjate korteris veeühenduse avamisele suunatud kohtulahend on kehtiv TMS § 18 lg.1 ja TsMS § 460 lg.1 alusel praeguse omaniku, ISM Varad OÜ suhtes. Omanik kohtulahendit ei ole senini täitnud ning on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitanud (Harju Maakohtu ts.asi 2-22-9401) argumendiga, et tema korteriomandi piires ei ole kaasomandisse kuuluval veetorustikul vee sulgemise seadet, mida avada. Kostjad on seetõttu sunnitud senini elama korteris, milles puudub veevarustus.
19.Kostjad esitasid 25.08.2022.a. ISM Varad OÜ-le nõude hüvitada neile korterisse elamiseks vajaliku vee toomine. Korteris vee puudumise tõttu toovad nad vee kanistritega Maardu äärelinnast ja teevad seda ca 4-5 korda nädalas. Arvestades auto kütusekuluks keskmiselt 5 liitrit ühe reisi kohta ja diiselkütuse liitrihinda bensiinijaamades tekib kostjatel rahaline väljaminek, mida neil ei oleks, kui korteri veesüsteem toimiks. Kostjad on näiteks viimasel kahel kuul pidanud kandma vee toomise lisakulu alljärgnevalt: oktoobris toodud vett 21 korral, kulu suuruseks on 21x 5x1,87 = 196 eurot, novembris toodud vett 22 korral, kulu suuruseks on 22x5x1,89 = 208 eurot. Kostjad on samuti tellinud ehitusettevõtjatelt kalkulatsiooni, et ehitada elamu veesüsteem ümber ning tuua oma korterisse vesi elamu keldrikorrusel paiknevast elamu veeühendusest.
20.Samuti on kostjad esitanud Harju Maakohtusse hagi (ts.asi 2-22-9978) korteri X omaniku ISM Varad OÜ vastu ebaseaduslike ümberehitustööde kõrvaldamiseks ja kaasomandis oleva veetorustiku olukorra ennistamiseks). Seni, kui ei ole kostjate korteris varem toiminud veeühendus taastatud, ei ole ka uut torustikku ehitatud ega jõustunud kohtulahendit kaasomandi ümberehituse eelse olukorra taastamiseks, toovad kostjad oma eluks vajaliku 3 elaniku tarbevee kanistritega väljaspoolt elamut.
21.Kostjad hoiatasid ka esitatud kahju hüvitamise nõudes adressaati, et nädalas elamu teisele korrusele ca 600 liitri vee käsitsi kandmine ei saa eelduslikult olla mõistlik ning nad tellivad vee toomise teenuse kolmandatelt isikutelt, mis omakorda suurendab nende rahalist väljaminekut oluliselt ja mille tekkimise korral suureneb kahjunõue olulisel määral. ISM Varad OÜ kui elamu veesüsteemi kaasomandi osa omanik nõudele vastuväiteid ei esitanud ja kaasomandi/elamu majandamise kontolt kanti ühele nõude esitanud ühisomandikest rahasumma.
22.KÜ X on senini ilma juhtorganita ühistu. Osundatud asjaolu tõttu on korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemine korteriühistu kaudu KrtS § 34 lg.2 sätestatu kohaselt takistatud, KÜ-l puudub esindusõiguslik juhtorgan. Küll aga peavad KrtS § 24. lg.4 alusel juhatuse puudumise korral korteriühistut juhtima ja esindama korteriomanikud ühiselt. Toodud KrtS regulatsiooni alusel on kõikidel korteriomanikel kohustus osaleda
korteriomandite eseme valitsemises, samuti sekkuda juhul, kui keegi omavolitseb kaasomandi eseme suhtes ning astuma kahju tekkimise vältimiseks ja tekkinud kahju vähendamiseks mõistlikke samme mõistliku aja jooksul. Korteriomanike ühine kohustus tekib seadusest. Kohustuse tekke eelduseks ei ole iga korteriomaniku informeerimine vajadusest käituda kaasomandi eseme suhtes KrtS § 31 lg.1 põhimõtteid järgides.
23.Kostjad adresseerisid oma kahjunõude ühe KÜ liikme, ISM Varad OÜ-le. Viimane on selle ka kätte saanud. Kuna korteriomanike ühisuse õigussuhtes on kahjunõude üks ühisuse liige kätte saanud, siis puudub vajadus seda kõikidele individuaalselt kätte toimetada ning oma sisesuhtes on neil võimalus kokku leppida, kuidas kahju hüvitamise kohustus täita.Ühistu majandamiskulude kontolt raha üle kandmine ühe kahjustatud isiku kontole oli kostjate arusaamisel kohane otsustus. Asjaolu, et juhatuseta ühistu volitatud isik kannab endise ühistu liikme isikliku ebaseadusliku teo tagajärjel tekkinud menetluslikku rahalist kohustust ühisest rahast, ei olnud kostjatel vähimatki põhjust eeldada. Hageja selgitus, et kolmas isik tasus sissenõudjale tema rahalise kohustuse, on paljasõnaline ja mitteveenev.
24.Kostjate esindaja on 31.08.22. seetõttu saatnud raha üle kandnud H. K.le saatnud e-kirja, milles: kinnitab 26.08.22.üle kantud rahasumma laekumist, annab hinnangu, et ühistu kontolt selle summa debiteerimine on olnud mõistlik, kuna lõppenud kohtuasjas avaldas J.T. korduvalt, et vee sulgemise otsuse olevat teinud ühisus vee sulgemise kahjulike tagajärgede korvamise eesmärgil tehtud ülekande võtab kreeditor täitmisena vastu, vee jätkuv käsitsi tassimine korterisse ei ole mõistlik kuna see läheb lõpptulemusena enam maksma kui uus torustiku osa ehitamine keldrist korterisse, uue torustiku osa ehitamine on (samuti, N.S.) KÜ kanda jääv ehituskulu. Seega olid kostjad piisava selgusega ülekande tegijale avaldanud, et summa võetakse vastu veetoru sulgemisega kaasnevate kahjulike tagajärgede korvamisena, st. kahju hüvitamisena.
25.Kostjate esindaja ei ole avaldanud, et raha võetakse vastu J.T.lt välja mõistetud menetluskulu tasumise kohustuse täitmisena. Ka ei ole raha ülekande tegija ise summat käsitlenud J. T. menetluskulu kohustuse täitmisena.
26.Ülekande selgitus ei anna alust väita, et täidetakse kellegi kolmanda isiku isiklikku spetsiifilist menetluskulu hüvitamise kohustust. Fragment lõppenud kohtuaja numbrist pangaülekande selgituses ei anna alust väita, et tegemist on selle kohtuasja menetluskuluga. Tegemist oli kohtuasjaga, milles kohus lahendas õigusvaidluse J.T. poolt X elamu korteri 3 veevarustuse õigusvastase sulgemise vaidluse. Kreeditorid olid sellega kaasnevate lisakulutuste kui kahju hüvitamise nõude esitanud ja edastanud ühele ühistu liikmele.
27.Hagejate väide nagu oleks kostjad pidanud teadma, et korteriomanike ühiselt kontolt tehtud rahaülekanne on tehtud J.T. isikliku rahalise kohustuse täitmisena, kuna ka varem on sellelt kontolt tasutud hageja isiklikke kohustusi, on meelevaldne. Hageja ei ole tõendanud, et ühistu on tasunud tema eest kohtuotsusega välja mõistetud varakahju.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
29.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-11910 03.08.2022.a tehtud kohtumäärusega (edaspidi Määrus) mõisteti J. T.lt (T.) (edaspidi hageja) M. P. (edaspidi kostja 1) kasuks välja menetluskulud summas 4 584,50 eurot ja A.P. (edaspidi kostja 2) (kostja 1 ja kostja 2 edaspidi ühiselt nimetatud kostjad) kasuks menetluskulud summas 4 584,50 eurot. Kokku mõisteti
Määrusega hagejalt kostjate kasuks välja kokku 9 169 eurot. Määrus jõustus 25.08.2022.a.(tl 8-11); 25.08.2022 on advokaat S. S. pöördunud e-kirjaga M. P. ja A.P. esindaja vandeadvokaat Nigul Saar poole, soovides teada saada M. P. konto numbrit või kinnitust, et mõlemad hageja soovivad menetluskulude hüvitamist just A.P.’le. Nimetatud e-kirjale vastas Nigul Saar, et kinnitab M. P. soovi võtta täitmine vastu tütre A.P. pangakonto debiteerimisega määruses näidatud summas (tl 12); H. K. on tasunud 26.08.2022 kostja 2 arvelduskontole 8 769 eurot. Makse selgituseks on märgitud „-119102-17“ (tl 14); J. T. on 28.08.2022 tasunud kostja 2 arvelduskontole 401,00 eurot. Makse selgituseks on märgitud „Vastavalt Harju Maakohtu 03.08.2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-17-11910 (tl 17). 26.08.2022 on M. P., A.P. ja O. P. lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar saatnud ISM Varad OÜ-le nõude kahju hüvitamiseks summas 2 847, 60 eurot (tl 44-56); 09.09.2022 edastas kohtutäitur Elin Vilippus hagejale täitmisteated täiteasjades nr 022/2022/5851 ja nr 022/2022/5852 koos kohtutäituri tasuotsusega. Täitmisteadete kohaselt on kostjad kui sissenõudjad esitanud kohtutäiturile täimisavaldused 06.07.2022 täitedokumendi (Määrus) alusel läbiviimiseks. Kumbki kostja nõuab hageja suhtes algatatud täitemenetluse raames hagejalt Määruse täitmiseks 4 384 eurot ehk kokku 8 768 eurot.
30.Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjades nr 022/2022/5851 ja 022/2022/5852 on lubamatu, kuna täitedokumendiks olevast Määrusest tulenevad hageja kohustused on täies ulatuses täidetud enne täitmisavalduste esitamist. Hageja väitel Määrusest tulenevate hageja kohustuste (kogusummas 9 169 eurot) katteks on kostjatele tasutud 9 170 eurot. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
31.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
32.Kostjate põhiline vastuväide on, et Harju Maakohtu 03.08.2022.a määruses sätestatud hageja kohustuse saab lugeda mitte täidetuks põhjusel, et kogu makset ei ole teinud hageja isiklikult oma arvelduskontolt. Kostjate väitel esitasid nad 25.08.2022 kahju hüvitamise nõude korteri X omanikule ISM Varad OÜ-le. Kostjate väitel nõudele reageeris KÜ Tallinn, X finantsvarade valitseja H. K., kes kandis 26.08.2022 ühistu (varem ühisuse majandamiseks avatud arvelduskontolt EEXXX ühe kahjustatud isiku, ühe kostja arvelduskontole 8769 eurot. Kostjate hinnangul on olulise tähtsusega asjaolu, et H. K. poolt kostjale üle kantud rahasumma on debiteeritud kontolt, mille kaudu on toimunud XXX elamu majandamine nii enne KÜ loomist (st ühisuse vormis majandamisel) kui ka pärast KÜ X (registrikood xxx) loomist. Kostjate väitel konto EExxx konto puhul on X elamu korteriomanike ühiste rahaliste vahenditega ja need ei ole hageja rahalised vahendid, milliseid ta saaks oma isiklike kohustuste täitmiseks kasutada.
33.Kohus ei nõustu kostjate käsitlusega, et 26.08.2022 H. K. poolt kostja 2 A.P. arvelduskontole kantud summa 8 769 eurot näol on tegemist KÜ X poolt kostjatele tekkinud kahju hüvitamisega. Kohus leiab, et 26.08.2022 H. K. kontolt EExxx tasutud 8 769 euro näol on tegemist tsiviilasjas nr 2-17-11910 03.08.2022 menetluskulude väljamõistmise määruse täitmisega. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
34.Puudub vaidlus, et 26.08.2022 makse on tehtud H. K. kontolt. Makse selgituseks on märgitud „-119102-17“. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Harju Maakohtu 03.08.2022
määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11910 on hagejalt välja mõistetud kostjate menetluskulud summas 9 169 eurot ja nimetatud määrus jõustus 25.08.2022. Kohus leiab, et H. K. poolt tehtud maksekorraldusse märgitud selgitus viitab otseselt tsiviilasja numbrile 2-17-11910, kuigi tsiviilasja numbri järjekord on ebatäpne. Hageja on selgitanud, et tsiviilasja numbri kopeerimisel ja internetipangas makse selgituse lahtrisse „kleepimisel“ on numbrite järjekord arvuti viperuse tõttu muutunud ebatäpseks. Tsiviilasjale (2) ja kohtumenetluse algusaastale (17) viitavad numbri on liikunud selgituse keskele ja lõpuosasse ning kohtuasja järjekorra number (11910) on liikunud selgituse algusesse. Kohus peab hageja selgitust eluliselt usutavaks. Kohtule on esitatud H. K. kinnitus, milles on H. K. ise kinnitanud, et makse tegemisel on ta väljendanud enda tahet teha makse hageja eest tsiviilasja nr 2-17-11910 03.08.2022 menetluskulude väljamõistmise määruse täitmiseks (tl 15-16).
35.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 26.08.2022 on M. P., A.P. ja O. P. lepinguline esindaja saatnud ISM Varad OÜ-le kahju hüvitamise nõude summas 2 847,60 eurot. Kohus märgib, et kostjate ja O. P. poolt ISM Varad OÜ-le esitatud kahju hüvitamise nõue (2 847, 60 eurot) on mitu korda väiksem kui on H. K. poolt kostja 2 kontole tasutud 8769 eurot. Lisaks on nõue esitatud ISM Varad OÜ-le, mitte H. K.le ega KÜ-le X. Kohus peab eluliselt usutavaks, et H. K.l puudus 26.08.2022 (enne makse tegemist) teadmine kostjate esindaja poolt ISM Varad OÜ-le 26.08.2022 saadetud nõudest. Puudub ka loogiline selgitus teha nõudekirjas märgitud nõudesummast rohkem kui 3 korda suurem makse. Kostjate poolt kohtumenetluses tagantjärgi esitatud versioon nagu oli ISM Varad OÜ-le 26.08.2022 saadetud nõue mõeldud korteriomanike ühisusele ei ühti aga nõudekirjas märgituga ning kirja sisu viitab, et kostjad soovisid vastavat nõuet esitada ja suunata vaid ISM Varad OÜ vastu, mitte mõnele teisele X korteriomanikule või korteriomanike ühisusele. Sellele viitab ka asjaolu, et nõue on arvestatud alates ajast, mil ISM Varad OÜ sai korteri X omanikuks ja kostjad tuginevad sellele, et nende korteris vee puudumine on tingitud korteris X, mille eest vastutab korter X omanik.
36.Seetõttu on kohtu hinnangul kostjate poolt täiesti meelevaldne H. K. poolt kostja 2 kontole tasutud 8769 euro seostamine ISM Varad OÜ-le esitatud nõude täitmisega.
37.Kostjad ei vaidle vastu sellele, et nad on H. K. kontolt saanud rahasumma, mis koos hagejalt saadud maksega moodustab kokku Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-17-11919 kostjate kasuks väljamõistetud summale. Kostjate vastuväide seisneb selles, et H. K. ei ole teinud makset oma rahaliste vahendite arvelt, vaid on teinud seda väidetavate kostjate vahendite arvel, millise summa on kostjad ise kandnud H. K. kontole. Kohus leiab, et see väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kostjate poolt kohtule esitatud H. K. konto väljavõttest nähtuvad üksnes kostjate poolt tehtud maksed seoses prügiveoga ja vihmaveerennide paigaldusega (tl 146-148). N.P., M. P. ja A.P. konto väljavõtetest ja maksekorraldustest nähtuvad maksed prügiveo, värava remondi, vee ja kanalisatsiooni, lehtede veo eest (tl 107115). Nimetatud konto väljavõtetest ja maksekorraldustest ei nähtu, et kostjad oleks kandnud sellises ulatuses rahalisi vahendeid H. K. kontole, et nende arvelt oleks saanud tasuda väidetavalt kostjatele tekkinud kahju hüditist seoses veeühenduse puudumisega kostjate korteris.
38.Kohus leiab, et kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et H. K. jaoks on tema arveldusekonto nr EExxx kasutamine kuidagi piiratud või eeldas enne makse tegemist korteriühist vms otsust. Samuti on kostjad ise ka kinnitanud oma seisukohas, et H. K. on vastavalt kontolt teinud ennegi makseid mh J. T. (hageja) esindanud advokaadi teenuste eest ja seda juba 2018a. Seega võis H. K. tema kontol asuvaid rahalisi vahendeid kasutada endale sobival viisil.
39.Kohustuse täitmise põhimõtted sätestab VÕS § 76 jj. Rahalise kohustuse täitmise viisid sätestab VÕS § 91, mille lg 3 reguleerib enam levinud rahalise kohustuse täitmise viisina sularahata arveldust. Nimetatud sätte järgi loetakse rahaline kohustus võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole (st pangaülekande korral) täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et rahaliste kohustuste puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda (Riigikohtu 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-10, p 12).
40.VÕS § 78 lg 1 järgi saab kohustuse isiklikku täitmist nõuda vaid siis, kui see tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemasolust. Kostjad ei ole käesoleva tsiviilasjas menetluse vältel osundanud, millise VÕS § 78 lg-s 1 sätestatud alusel oleks hageja pidanuks täitma rahalise kohustuse kogu ulatuses isiklikult. Kostjad ei ole ka selgitanud, mis oleks see eriline kostjate huvi hageja poolt kohustuse isikliku täitmise vastu.
41.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja eest võis kohustuse täita kolmas isik. Kohus nõustub hagejaga, et seaduse ja kohtupraktikaga on vastuolus kostja märgitu justkui leoks makse tõlgendamisel kostjate tagantjärgi esitatud arvamus makse eesmärkide kohta. Loeb makse tegija (käesoleval juhul H. K.) selgelt väljendatud tahe makse tegemisel.
42.Kostjad on hagejale ette heitnud seda, et hageja ei ole selgitanud, mis alusel on H. K. hageja eest makse teinud. Kohus leiab, et see on käesoleval juhu ebaoluline. VÕS § 78 lg 1 võimaldab kolmandal isikul sõltumata põhjusest täita võlgniku kohustus võlgniku eest, mille tulemusel võlgnik vabaneb kohustuse täitmisest. Võlgniku kohustuse täidetuks lugemine ei sõltu sellest, miks kolmas isik makse võlgniku eest teeb. Ka Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-155-05 tehtud lahendi p-s 13 rõhutanud, et ei ole oluline, mis põhjusel kolmas isik võlgniku eest tema kohustuse täidab, kuna see puudutab vaid kolmanda isiku ja võlgniku vahelist suhet, mitte aga võlgniku suhteid täitmisest tulenevalt teiste isikutega43. Kolmanda isiku poolt hageja eest kostjatele tehtud maksel on samasugune õiguslik tähendus kui makse oleks teinud hageja ise oma arvelduskontolt. Õigusalase kirjanduse kohaselt ei saa rahalise kohustuse puhul olla võlausaldajal huvi isikliku täitmise vastu ning võlausaldaja peab kolmanda isiku poolse täitmise vastu võtma. Samuti on rõhutatud, et VÕS § 78 lg 1 alusel ei ole täitmiseks vajalik ei võlausaldaja ega võlgniku nõusolek.
44.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohustus on täidetud VÕS § 76 järgi kohaselt sõltumata sellest, et maksed tehti kahes osas (s.o 26.08.2022.a ja 27.08.2022.a). VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuna kostjatele on H. K. poolt hageja ees tasutud 26.08.2022 8769 eurot ja hageja on tasunud ise 28.08.2022 301 eurot, siis on Määrusest tulenevad hageja kohustused täielikult täidetud enne täitemenetluste algus ning kostjate poolt algatatud täitemenetlused on TMS § 221 lg 1 alusel tervikuna lubamatud.
45.Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kohus tunnistab lubamatuks sundtäitmised täiteasjades nr 022/2022/5851 ja 022/2022/5852.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
46.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
47.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi mõlema kostja vastu, siis jäävad hageja menetluskulud kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
48.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises.
49.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.