Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

ASJAOLUD

Narva kohtutäitur Andrei Krek esitas 25.04.2024 Viru Maakohtule ettepaneku sissenõudja A. S.i (avaldaja, lapse isa) 24.04.2024 avalduse alusel N. S. (puudutatud isik, lapse ema) trahvimiseks. Kohtutäituri ettepaneku põhjal on puudutatud isiku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas 066/2024/1113. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 23.01.2024 määrus

1 (4)

tsiviilasjas xxxx, millega määrati kindlaks lapse A. S. suhtluskord isaga (A. S.) ja sissenõudja A. S.i 29.02.2024 avaldus. Nõude sisuks on lapsega suhtlemiskorra tagamine. Kohtutäitur teostas kontrolltoimingud täitedokumendis sätestatud suhtluskorra täitmise üle 06.04.2024 kell 17:00 ning 20.04.2024 kell 17:00. N. S. oli kontrolltoimingute teostamisest ette teavitatud. Kohtutäitur tuvastas, et laps ei olnud A. S.ile suhtlemiseks õigeaegselt üle antud, mille kohta on koostatud kontrollimise aktid. Täitetoimingu juures viibis lastekaitse spetsialist M. M.. 06.04.2024 kell 17:00 tuli võlgnik N. S. kohale ning selgitas, et laps magab, seega ei saa last isale üle anda. Kohtutäituri andmetel oli nii 06.04.2024 kui ka 20.04.2024 laps siiski isale üle antud, kuigi kohtulahendis määratud kellaajast hiljem (umbes 30-40 minutit hiljem). N. S. on tahtlikult venitanud lapse isale üleandmist selliselt, et kohtutäitur ja lastekaitse spetsialist ei saanud lapse üleandmist mõistlikult kontrollida, sellist käitumist käsitleb kohtutäitur sundtäitmise takistamisena. Viru Maakohus algatas 29.04.2024 määrusega käesolevas asjas menetluse. Sissenõudja seisukoht A. S. teatas kohtule 05.05.2024, et toetab lapse emale trahvi määramist kohtu õiglasel äranägemisel, sest see võimaldab edaspidiselt hoida kokku riigi- ja linnaressursse ning menetluskulusid (lapse üleandmisel osalevad täitur ja KOV esindaja). Lapse ema on korduvalt rikkunud suhtluskorda pärast selle vabatahtlikult täitmise tähtaega. Sellega rikkus ta kohtu määratud kohustust lapse üleandmiseks isale. Trahvi määramine distsiplineerib lapse ema ja loodetavasti ei hakka ta enam suhtluskorda rikkuma. Sissenõudja pöördus täituri poole 29.02.2024 ning samal päeval esitas oma selgituse suhtluskorra rikkumise kohta, millest nähtub, et lapse ema on juba tol hetkel korduvalt suhtluskorda rikkunud. Lisaks sellele ning 06.04. ja 20.04 täituri fikseeritud rikkumisi, rikkus lapse ema suhtluskorda ka 11.03, 25.03 ja 15.04. Vastavad teavitused olid edastatud täiturile teadmiseks. Rikkumised ei olnud juhuslikud, vaid tegemist on suhtluskorra tahtliku rikkumisega. Puudutatud isiku seisukoht N. S. 14.05.2024 seisukohas selgitab, jättes kõrvale sissenõudja seisukohas toodud väidetavad muud (eelnevad) rikkumised (millede osas on Viru Maakohtus pooleli tsiviilasi xxxx) ning millised olid samuti kõik vabandatavad ja tegelikkuses sissenõudjaga kooskõlastatud (sissenõudja seda pahatahtlikult tunnistada ei taha), et lapse ema ei ole soovinud sundtäitmist kuidagi takistada ja juhul, kui teatud päevadel lapse üleandmine veidi hilines, polnud tegemist tahtliku rikkumisega, vaid lapsest tulenevate asjaoludega. Sissenõudja ning kohtutäitur ei vaidle selle üle, et laps kohtutäituri poolt ettepanekus märgitud kuupäevadel ikkagi üle anti (30-40 minutilise hilinemisega). Kohtutäitur leiab aga asjasse süüvimata ning ühekülgselt, et juba taoline käitumine/ olukord väärib puudutatud isiku trahvimist, olgugi, et lapse ema hoiatas kõiki osalisi ette lapse üleandmisega hilinemisest, nimetades sealjuures ära ka selle põhjused (mida kohtutäitur ja teised osalised ei vaevunud isegi mitte kontrollima/ üle vaatama ja sellest inimlikult aru saama). Peale täitemenetluse algatamist on puudutatud isik teinud kohtutäituriga igakülgset koostööd ja teavitanud kohtutäiturit enne igat isa ja lapse kohtumist ette kohtumise toimumisest ja sealjuures ka mõningatest takistustest, millised tulid ette seoses lapse tervisega. Seega mitte mingisugust pahatahtlikust või soovi täitemenetlust takistada N. S. üles näidanud ei ole. Ei ole ka lapse huvides hakata täpselt kellaaega järgides last vägisi isaga kohtumiseks/ üleandmiseks üles äratama, arvestades sedagi, et puudutatud isik ei planeerinud sellist olukorda ette ja arvas tavapäraselt, et laps ärkab üles õigeaegselt, seoses lapse terviseprobleemidega see aga selliselt ei läinud ning lapse ärkamine võttis seetõttu tõepoolest veidi rohkem aega, 30-40 minutit hiljem oli laps isale üleandmiseks valmis.

2 (4)

Taolist situatsiooni oleks N. S. arvates pidanud kõik osapooled mõistma ja leidma mõistliku lahenduse, mitte aga suhtuma sellesse kui tahtlikku rikkumisse. Puudutatud isik on sel teemal vestelnud ka kohtutäituribüroo töötajaga ja üritanud saada selgust, mis moodi ta peab lapse terviseprobleemide korral käituma ja saanud vastuseks, et kui on olemas kohtumäärus ja selles kirjas kuupäevad/ kellaajad, siis vahet pole mis seisus on laps, lapse ema kohustub lapse täpsel kellaajal üle andma. Puudutatud isik leiab, et selline seisukoht pole absoluutselt õige – laps ei ole mingi asi, mida paika pandud reeglite järgi siia-sinna paigutatakse/ viiakse. Lapse psüühika ja füüsiline tervis on vägagi tundlikud ning vähimgi vale käik võib jätta kahjustuse, millega laps hiljem terve elu tegelema peab, arvestades sedagi, et antud juhul on tegemist lapsega, kes põeb kõikide teiste probleemide kõrval astmat ning kes on veel nii väike, et ei saa iga kord arugi, miks teda kindlasti kuhugile minema sunnitakse/ veendakse (ka haigena ja olukorras, kus laps ennast hästi ei tunne või siis tõepoolest pole veel üles ärganud). Lapse ema on lapse isale mitmel korral välja pakkunud, et suhtluskorda võiks lapse huvides veidi kellaajaliselt muuta, kuid lapse isa ei ole sellest kuuldagi tahtnud, mistõttu lähiajal on lapse ema sunnitud lapse huvides ise järjekordselt kohtu poole pöörduma (mh on lapse vanemate vahel hetkel pooleli ka kohtuasi hooldusõiguse teemal), mis näitab lapse ema meelest selgelt ära selle, et lapse isaga ei olegi kohtuväliselt võimalik milleski mõistlikus kokku leppida ja ainsaks lapse isa eesmärgiks näib olevat lapse ema elu võimalikult raskeks ja keeruliseks tegemine. 05.04.2024, s.o päev enne lapse isa aega (06.04.2024), hoiatas puudutatud isik nii kohtutäiturit, kui ka lapse isa ette sellest, et viibib lapsega EMO-s ning et lapsel on veres tuvastatud infektsioon. Lapsele kirjutati välja antibiootikumid ning nii rohtude mõjust kui ka haigusest tulenevalt läks lapsel unega veidi kauem (kusjuures laps oli haige ka isale üleandmisel aga selle peale isa isegi mitte ei uurinud midagi, vaid “krahmas” lapse endaga kaasa, soovimata teada saada sedagi, kuidas sellise haige lapsega peab toimetama jne). 20.04.2024 oli sarnane olukord ja lapse emal tulenevalt sellest kulus rohkem aega lapse isaga kohtumisele jõudmiseks – laps eelnevalt olnud haige ja ka arsti vastuvõtul, kohtumise ajaks oli lapse tervis küll juba parem. Puudutatud isik palub jätta seega kohtutäituri ettepanek rahuldamata ning N. S.le rahatrahv määramata. Lisaks palub puudutatud isik määrata kindlaks ja mõista kohtutäiturilt välja tema menetluskulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku § 179 lg 2 kohaselt kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohtu 23.01.2024 määrusega tsiviilasjas xxxx määrati kindlaks lapse A. S. (isikukood xxxx) suhtluskord isa A. S.iga järgnevalt: 1) laps A. S. veedab isa A. S.iga iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval aega kell 16.00 kuni 20.00 ning iga paarisnädala laupäeval kella 17.00-st kuni pühapäeval kella 17.00-ni; 2) alates 1. septembrist 2024 pikeneb lapse isaga veedetav aeg iga kuu esimese paaritu nädala neljapäeval kella 16.00-st kuni reedel kella 9.00-ni. Ülejäänud nädalate, kolmapäevade ja nädalavahetuste osas suhtluskord ei muutu; 3) lapse isa tuleb lapsele määratud ajal järgi aadressile Xxxx. Kui lapse ema viibib isaga kokkusaamiseks määratud päeval koos lapsega aadressil Xxxx, annab ta sellest isale teada kokkusaamisele eelneval päeval ja isa tuleb lapsele järele sinna. Pärast kokkusaamist toob isa lapse tagasi aadressile Xxxx või aadressile Xxxx, kui ema on eelmisel päeval teatanud, et ta viibib seal. Lapse üleandmine

3 (4)

toimub maja välisukse juures. Neil kordadel, kui laps viibib isaga reede hommikuni, viib isa reede hommikul lapse lasteaeda või lapse kooliealiseks saamisel kooli; isa on kohustatud tagama, et emal oleks võimalik iga kokkusaamise ajal, mil laps on isaga, teha lapsega üks videokõne. Puudutatud isik on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks ta ei ole tahtlikult määratud suhtlemiskorda rikkunud ning last õigeaegselt 06.04.2024 kell 17:00 ning 20.04.2024 kell 17:00 isale suhtlemiseks üle andnud. Puudutatud isik on esitanud kohtule tõendid lapse terviseseisundist määratud kohtumiste ajal ning kohus peab eluliselt usutavaks, et nii rohtude mõjust kui ka haigusest tulenevalt võis lapsel neil päevadel unega veidi kauem aega minna, mistõttu ka lapse üleandmine isale viibida. Iseenesest puudub vaidlus, et laps 06.04.2024 ja 20.04.2024 kuupäevadel siiski isale üle anti, küll aga 30-40 minutilise hilinemisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemad peavad alati ja igal pool seadma esikohale lapse huvid, millest tulenevalt tuleb erimeelsused vanemate vahel püüda igakülgselt lahendada kokkuleppel nii, et vanemate vaheliste konfliktide mõju lapsele oleks võimalikult minimeeritud. Vanem peab vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Kohus leiab seega, et sissenõudja avalduse alusel kohtule tehtud kohtutäituri ettepanek kohustatud isiku trahvimiseks ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et trahvi määramisel on otsustava tähendusega see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et puudutatud isik takistaks isa ja tütre suhtlust. Kohtu hinnangul ei ole ka leidnud tõendamist, et puudutatud isik takistaks suhtluskorra täitmist. Kohus nõustub ka puudutatud isikuga, et teiste väidetavate eelnevate rikkumiste osas on menetlusosaliste vahel Viru Maakohtus pooleli tsiviilasi xxxx (sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täiteasjas nr 066/2024/1113). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et sissenõudja esitatud avaldus kohustatud isiku trahvimiseks ei ole põhjendatud, käesoleval juhul puudub alus puudutatud isiku trahvimiseks. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Kohus leiab kõiki asjaolusid arvestades, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2024 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 17. juuni 2024 määrus muutmata. Kohtumäärus 2-24-6600 jõustus 05.09.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.