lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-3439/57

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-3439/57
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1709
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 104 lg 1Ülesütlemise tühisusTLS § 107 lg 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 108Kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korralTLS § 89 lg 3Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustelTsMS § 132Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-3439/46Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.01.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Välisministeerium70002526(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Priit Kama, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-3439

Tsiviilasi

AK hagi Eesti Vabariigi (Välisministeeriumi kaudu) vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja AK (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Kostja Eesti Vabariik (Välisministeeriumi kaudu; registrikood 70002526), lepingulised esindajad Marge Maspanov ja Perit Soininen Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 31.01.2024 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, muutes täiendamise teel kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta AK apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AK kanda.
4.Seoses kostjal hüvitatavate menetluskulude puudumisega ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja neid hagejalt välja ei mõista. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

1(5)

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.AK (hageja) esitas 08.03.2022 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Välisministeeriumi kaudu; kostja/tööandja) vastu töövaidluses.
1.1.Hageja palus: 1) tuvastada 07.02.2022 koondamise tühisus; 2) tuvastada töösuhte jätkumine ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu alates 08.02.2022 kuni töösuhte taastumiseni ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; 3) alternatiivselt lõpetada sõlmitud tööleping alates 08.02.2022 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 13 348,65 eurot või kohtu õiglasel äranägemisel; 4) alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel töökiusu eest; 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses hüvitiste väljamaksmisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni hüvitiste väljamaksmiseni.
1.2.02.06.2023 menetlusdokumendis ei esitanud hageja enam koondamise tühisuse ega töösuhte jätkumise tuvastusnõudeid, samuti sellega seonduvaid saamata jäänud töötasu ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hageja märkis, et kuivõrd kostja ei pidanud menetluse jooksul töösuhte jätkumist võimalikuks, täpsustab hageja hagiavalduse resolutsiooni nõuete osas. Hageja ei loobu ühestki nõudest, vaid korrigeerib neid tulenevalt kostja taotlusest töösuhe igal juhul lõpetada.
1.3.Hageja tugines hagis peamiselt järgmistele asjaoludele: - alates 01.01.2020 töötas hageja kostja juures tähtajatu töölepinguga xxxxxxxxxx osakonna xxxxxxxxxx; - 07.02.2022 sai hageja teatise töökoha likvideerimise ja töölepingu ülesütlemise kohta 08.02.2022; - kostja ei pakkunud hagejale teist tööd; - töösuhte kestel langes hageja ebavõrdse kohtlemise, töökiusamise ja ahistamise ohvriks. Hageja palus hüvitist töölepingu lõpetamise korral suurendada töökiusu tõttu. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - hageja töökoht likvideeriti töö ümberkorraldamise tõttu; 2(5)

- asemele ei loodud sarnaste ülesannetega uusi töökohti; - kostjal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda; - kostja ei pea võimalikuks hagejat tööle tagasi võtta; - hageja väited töökiusu osas on tõendamata. Maakohtu otsus ja põhjendused

3.Maakohus tegi 31.01.2024 otsuse, millega tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 07.03.2022, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel 8099,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1575,12 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada töösuhte jätkumine, välja mõistmata saamata jäänud töötasu alates 08.02.2022 kuni töösuhte taastumiseni ja mittevaralise kahju hüvitise.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - alates 01.01.2020 töötas hageja kostja juures tähtajatu töölepinguga xxxxxxxxxx osakonna xxxxxxxxxx; - kostja ütles 07.02.2022 hagejaga sõlmitud töölepingu üles; - kostja ei pakkunud hagejale teist töökohta, kuigi see olnuks võimalik. Maakohus järeldas, et kostja rikkus töösuhte lõpetamisel TLS § 89 lg-s 3 sätestatud teise vaba töökoha pakkumise nõuet, mistõttu on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Maakohus lõpetas lepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.03.2022.
3.2.Olukorras, kus hageja on menetluse kestel kaotanud huvi mõne nõude (nt põhinõude) menetlemise vastu, kuid ta ei ole avaldanud, kas ta loobub sellest nõudest või kas ta võtab sellise nõude tagasi, on kohus seotud hagis esitatud nõuete ja nende järjestusega. Kohus lõpetas eelnevalt hageja töölepingu, mistõttu ei ole võimalik töösuhte jätkumist tuvastada. Seoses töölepingu lõpetamisega ei ole võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 108 alusel saamata jäänud töötasu alates 08.02.2022 kuni töösuhte taastumiseni. Hageja põhinõudes sisaldub palve välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis. Esimene alternatiivne nõue on üks tervik ja kohtul puudub võimalus jätta osa nõudest rahuldamata, jätkates menetlust ülejäänud osas. Hageja on palunud mõista kostjalt välja hüvitise töökiusu eest nii esimeses kui ka teises alternatiivses nõudes. Kohus peab nende alternatiivsete nõuete lahendamisel töökiusuga seotud asjaolusid hindama. Seega ei kahjusta hageja õigusi see, kui kohus jätab hageja põhinõude tervikuna rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada töösuhte jätkumine, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 108 alusel saamata jäänud töötasu alates 08.02.2022 kuni töösuhte taastumiseni ning õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Maakohus mõistis kostjalt TLS2022 109 lg 1 esimese lause alusel hageja kasuks välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 8099,19 eurot. Töölepingu lõpetamise asjaolud ja poolte käitumine ei annud alust hüvitist vähendada. Hageja taotlusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt (8099,19 eurot) töölepingu ebaseaduslik ülesütlemise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.02.2022 kuni 30.01.2024 kokku 1575,12 eurot ning alates 31.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

3(5)

Hageja taotlus suurendada vastavat hüvitist jättis kohus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik hagis vastavalt toodud asjaolusid töökiusuna käsitada. Seoses eelneva alternatiivse nõude rahuldamisega kohus viimast alternatiivset nõuet ei lahendanud. Hageja üks nõue jäi täies ulatuses rahuldamata ning rahalise hüvitise väljamõistmise nõue rahuldati osaliselt. Seoses hagi osalise rahuldamisega jättis maakohus poolte menetluskulud nende endi kanda ja neid kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega menetluskulud jäid poolte kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et hagi rahuldati tervikuna, mistõttu tuleb muuta vastavas osas ka maakohtu otsust. Hageja leiab, et kohus rahuldas apellatsioonkaebuse tervikuna. Maakohtu otsusest tuleks välja jätta punktid 6 ja 7, kuivõrd hageja on selgelt väljendanud, et tema esimeseks nõudeks peale tööandja keeldumist töölepingu jätkamisest sai töösuhte lõpetamine ja hüvitise nõue, mille kohus on rahuldanud otsuse punktides 3-5. Nõude lahendamine, mis ei olnud enam esimene alternatiivnõue, oli ebavajalik ja sellist tegevust tulnuks vältida. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 8 ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi tervikuna ja jätta menetluskulud kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga selle põhjendusi tuleb muuta täiendamise teel (TsMS § 657 lg 1 p 21). Maakohtu otsus on jõustunud resolutsiooni p-de 1–5 osas.
7.Vaidlus taandub apellatsioonimenetluses sellele, kas hageja muutis põhinõude ja alternatiivsete nõuete järjestust ning kas sellel oli lõppkokkuvõttes hagi rahuldamise ulatuse osas tähendust.
8.Hageja arusaama kohaselt palus ta uue nõuete järjestuse kohaselt kontrollida esmalt nõuet töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Hageja 02.06.2023 avaldust võib mõista nii, et hageja peab seda nõuet esmaseks, sest töösuhte jätkumise tuvastamise nõuet ta enam menetlusdokumendi resolutsioonis ei märkinud ja leidis, et töösuhte jätkumise tuvastamise nõuet kohus enam rahuldada ei saaks. Samas nõudest ta ei loobunud, sest kartis menetluskulude selles osas enda kanda jätmist.
9.Ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotamisel sellega, et hageja esitas tuvastusnõuetega koos töötasu ja alternatiivselt hüvitise nõude, samuti mittevaralise kahju nõude. Maakohus pidi hageja sooritusnõuete (saamata jäänud töötasu või hüvitise, mittevaralise kahju hüvitise) lahendamiseks võtma seisukoha poolte vahel töösuhte olemasolu või puudumise kohta, samuti

4(5)

töökiusu kohta. Töölepingu sõlmimise, jätkumise või ülesütlemise alus ja aeg, võimalik töökius tulid asjaoludena tuvastada rahaliste nõuete rahuldamise eeldustena. Hageja ei ole esile toonud, milles seisneb tuvastushuvi eraldi tuvastusnõude lahendamiseks. Seega ei saanuks nõue tuvastada hageja ja kostja vahel töösuhe edasikestmine olla iseseisvaks hagi esemeks ja tuvastusnõude eraldi menetlemiseks alus puudus. Samas oleks ka nõude menetlusse võtmisest keeldumine või selle läbi vaatamata jätmine see toonud kaasa samad tagajärjed, mis hagi selles osas rahuldamata jätmine ehk menetluskulud oleks jäänud hageja kanda.

10.Maakohus on sedastanud, et arvestab menetluskulude poolte kanda jätmisel hagi rahuldamise ulatust (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 163 lg 1 võimaldab jätta menetluskulud poolte kanda ka juhul, kui maakohus oleks lahendanud nõudeid sellises järjekorras, nagu hageja seda 02.06.2023 avalduses silmas pidas. Normi eesmärgiks on menetluskulude õiglane jaotamine ja kohtul tuleb oma diskretsiooni kujunemist põhjendada. Maakohus on oma kaalutlusõigust sisustanud viisil, et hageja üks nõue jääb rahuldamata ja rahaline nõue rahuldatakse osaliselt. Kui asuda seisukohale, et hageja muutis alternatiivsete nõuete järjestust, ei jäänud tuvastusnõue rahuldamata, kuid rahaline nõue rahuldati osaliselt.
11.Sõltumata sellest, millise nõude kohus esimese alternatiivina lahendas, ei rahuldatud hagi täielikult ja nõuete kaal on selline, et maakohtu lõppjäreldus on õige.
11.1.Hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja selle lõpetamise nõue on mittevaralised nõuded (TsMS § 132 mõttes), 13 348,65 euro suuruse hüvitise nõue on varaline. Viimase puhul on võimalik hinnata hageja nõude rahuldamise täpset ulatust (8099,19 eurot) ja selleks on 60,67%.
11.2.Hageja jaoks oli eelduslikult tähtsam hüvitis seoses talle osaks langenud töökiusuga, kui töösuhte jätkumine või lõpetamine kostjaga. Eelnevat kinnitab asjaolu, et hageja palus mõista välja kostjalt välja suurema hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest seoses töökiusuga ja alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitise töökiusu eest ka juhul, kui töölepingu lõpetamine ei oleks olnud tühine. Vaidluse oluline maht seondus töökiusuga, millega seoses esitati dokumentaalseid tõendeid ja kuulati ära tunnistajad. Kohus pidi tuvastama töökiusuga seotud asjaolud ja tegema selle põhjal järeldused hüvitise suuruse kohta. Ka kohtuotsuse põhjendustest tegeleb proportsionaalselt suurem osa töökiusu temaatikaga (p-d 36-46) kui teise töö pakkumise temaatikaga ( p-d 12-20).
11.3.Maakohtu järelduste kohaselt ei esinenud hageja suhtes hagis väidetud töökiusu. Seega jäi hagiga saavutatav eesmärk hagejal suures osas saavutamata. Pole võimalik väita, et rahuldatud mittevaraline nõue ja osaliselt rahuldatud rahaline nõue oleks oma tähenduses kaalukamad kui rahuldamata jäetud rahaline nõue. Seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
12.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjal puuduvad menetluskulud, mistõttu ringkonnakohus hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja neid kostjalt välja ei mõista (TsMS § 174 lg 1).
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus