Tööõigus

Töölepingu ülesütlemine on tühine. Tööandja keskne väide on, et hageja on tunnilehtedele märkinud rohkem tunde, kui on kajastatud Ecofleet väljavõttes. Ecofleet rakendus arvestab sõiduki liikumise aega. Hageja töökohustuste hulka kuulus ka kauba laadimine. Tööaja arvestus toimus töötaja täidetud tunnilehtede järgi. Hageja ei ole saanud tööandjalt tagasisidet, et tunnilehtedega on probleeme. Tööandja väide Ecofleet andmete puudumise kohta on ebaõige, kuna Ecofleet rakenduses toimub andmevahetus reaalajas. Tööandja oli hageja tööjõu välja rentinud oma teisele ettevõttele, AR Special OÜ-le, kes oli sõlminud JTV-Partner OY-ga lepingu, mille alusel anti hageja Enset OY teenistusse. Hageja esitas tunnilehed Enset OY-le, kes kontrollis need üle ja edastas AR Special OÜ-le arve tegemiseks. Nõustuda ei saa ka kostja määratlusega „ringi nominaalaeg“. Hagejale ei ole teada, milline see aeg on, mida tööandja soovib tagasiulatuvalt tööajaarvestuse aluseks võtta. Tööaeg on reaalselt tööülesannetele kulunud aeg, mitte tööandja subjektiivne ettekujutus. Kolmandates isikutes tööandja suhtes usaldamatuse põhjustamine ei ole töölepingu lõpetamise alusena asjakohane, kuna kolmandate isikutena ei saa käsitleda tööandja teisi töötajaid. Hageja ei ole ka õhutanud kolleegides vaenu tööandja vastu, tööandja kohta valetanud, tekitanud konfliktsituatsioone ega muul viisil töökeskkonda häirinud. Hagejale sai teatavaks, et alates 02.02.2022 peab tööandja autojuhtidele tagama teenuse osutamise riigis kehtivad töötingimused, ja soovis, et tema töötasu viidaks vastavusse töö tegemise riigi (Soome Vabariigi) regulatsiooniga. Avaliku info avaldamine ei saa olla aluseks usalduse kaotamisele. Lisaks oleks tööandja TLS § 97 lg 2 p 2 järgi pidanud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötajale 30 päeva ette teatama, kuivõrd tööandja ei olnud töötajat enne ülesütlemist hoiatanud. Tööandja on jätnud hagejale ajavahemiku 2021. a juuli kuni 2022. a juuli eest maksmata töötasu 10 933,60 eurot (neto) ja välislähetuse päevaraha 64 eurot. Tööandjalt on põhjendatud välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis vähemalt kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, kuivõrd kolme kuu hüvitis ei kompenseeri töötajale tekitatud varalist ja mittevaralist kahju.

MAAKOHTU LAHEND

Hageja menetluskulude suuruseks määrati 5140 eurot ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 5140 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 5040 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist avalduses, töövaidluskomisjonis ega kohtus piisavalt põhjendanud ja välja toodud põhjuseid tõendanud. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Avalduse kohaselt on töötaja pika aja jooksul ja regulaarselt suurendanud tunnilehtedel töötegemise mahtu, st märkinud töötunde tegelikust suuremaks. TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust. Töölepingu p 3.1 järgi arvestati tööaega töötaja täidetud tunnilehtede alusel. Tööandja selgituste kohaselt esitas töötaja tunnilehti kas nädala või kuu kaupa. Töötaja kinnitas töövaidluskomisjoni istungil, et saatis tööandjale tunnilehti korra nädalas. Tööandja vastuväite kohaselt oli lubatud tunnilehele märkida tegelikust sõiduajast pisut pikem tööaeg, kuid töötaja märkis tunde oluliselt suuremas mahus. Samas on vastuväitest võimalik järeldada, et tööandja aktsepteeris tööaja ümardamist. Tööandja keskne vastuväide seisneb selles, et töötaja on tunnilehtedele märkinud suuremas ulatuses töötunde, kui on kajastatud Ecofleet rakenduse väljavõttes. Ecofleet süsteem alustab sõidu registreerimist pärast seda, kui süüde lülitub sisse ja on sees vähemalt minuti või kui sõiduk liigub vähemalt 50 meetrit. Sõit lõpeb, kui süüde lülitatakse välja ja ei lülitata minuti aja jooksul uuesti sisse või kui auto peatub vähemalt 10 minutiks, isegi kui süüdet ei lülitata välja. Töötaja tööaja hulka kuulus lisaks sõiduajale ka kauba laadimise ja dokumentatsiooni täitmise aeg. Seega tööandja ei saanud tööaja arvestamisel tugineda üksnes Ecofleet süsteemile. Ecofleet süsteemi alusel tööaja arvestamist ei toeta ka tööleping, milles lepiti kokku, et töötunde arvestatakse tunnilehtede alusel ning neid kontrollitakse igakuiselt. Kuna tööandja kohustus maksma töötasu iga järgneva kuu 10. kuupäevaks, pidi ta hiljemalt selleks ajaks tegema selgeks töötaja tegeliku tööaja ning töötaja esitatud andmetega mittenõustumisel esitama neile vastuväited või küsima selgitusi. Tööandja on pööranud töötaja tähelepanu ebakõladele tunnilehtedel üksikutel juhtudel, millest on võimalik järeldada, et suures osas kiitis tööandja töötaja esitatud andmed vaikivalt heaks. Tööandja ei ole eitanud töötaja esitatud andmete alusel klientidele arvete koostamist, mis viitab täiendavalt, et enamikel juhtudel tööandja nõustus andmetega. Seega ei ole täidetud ülesütlemise materiaalsed eeldused TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Tööandja tõi ülesütlemisavalduses välja, et hageja on töötajate vahelistes vestlustes avaldanud järjepidevalt kolleegidele valeinfot ja halvustanud tööandjat, eesmärgiga õhutada vaenu ja ässitada ka teisi töötajaid tööandja vastu. Tööandja pidi pidevalt töötajatele selgitama, et sellised väited ei ole õiged. Hageja selgitas kohtuistungil, et 22.02.2022 muutus EL direktiiv palga osas ning ta tutvustas seda teistele töölistele. Kohus oli seisukohal, et tööandja juures töötavad isikud ei ole üksteise suhtes vaadeldavad kui töösuhtesse puutumatud kolmandad isikud TLS § 88 lg 1 p 6 mõttes. Seega polnud tööandjal õigust nimetatud alusel töölepingut lõpetada ka juhul, kui väidetav usalduse kaotus kaaskolleegide seas oleks toimunud. Lisaks on tööandja viidanud, et hageja käitus tööandja suhtes vaenulikult, ebaviisakalt ja lugupidamatult, otsis intriige ning tekitas konfliktsituatsioone. Millest täpsemalt hageja kolleegidega rääkis ja milliseid sõnumeid edastas, esitatud kirjavahetusest ei selgu. Sõnumivahetusest nähtub, et tööandja teeb hageja küsimusele tuginedes järelduse töötajapoolse tegevuse kohta kolleegide agiteerimisel. Hageja kolleegide agiteerimist oma sõnumites ei

kinnita. Juhul kui hageja oleks levitanud kolleegide seas tegelikkusele mittevastavat teavet, olnuks teistel töötajatel võimalik pöörduda tööandja poole tegeliku teabe saamiseks. Lisaks esitas hageja tööandjale küsimusi palgaarvestuse kohta, mida ei saa kuidagi taunimisväärseks pidada. TLS § 28 lg 2 p 12 alusel oli töötaja õigustatud vastavaid andmeid nõudma ning tööandja oli kohustatud neid esitama. Seega TLS § 88 lg 1 p 6 aluse esinemine ei ole tõendatud. Kokkuvõttes ei lugenud kohus tõendatuks, et tööandjal oleks esinenud seadusest tulenev alus erakorraliseks ülesütlemiseks. Seega kohus rahuldas hagi ja tuvastas, et töölepingu 02.07.2022 erakorraline ülesütlemine on tühine. Kuna ülesütlemine on tühine, ei ole vaja analüüsida, kas tööandjal oli õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. TLS § 107 lg 1 järgi tuleb lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o alates 01.08.2022. Töötaja palus töövaidluskomisjonil TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista kuue kuu hüvitis 17 301,74 eurot (neto). Nõue rahuldati 8000 euro ulatuses. Seadusandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid töövaidlusorganile on jäetud kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks. Kohus arvestas hüvitise määramisel, et töösuhe kestis alla kahe aasta, et tööandja rikkus TLS § 28 lg 2 p-s 12 toodud kohustust, et töölepingu lõpetamisega päeva pealt asetati hageja ootamatult olukorda, kus tal polnud võimalik elatist teenida. Kuna hagejal ei olnud võimalik töötada alates ülesütlemisavalduse saamisest (02.07.2022) kuni töölepingu lõpetamise päevani (01.08.2022), jäi hagejal sel ajavahemikul saamata tulu (töötasu). Eeltoodut arvesse võttes pidas kohus õiglaseks töövaidluskomisjoni tuvastatud asjaoludel määratud hüvitist 8000 eurot (neto). Hageja on esitanud nõude 2021. a juulist kuni 2022. a juulini saamata jäänud töötasu 10 933,60 eurot (neto) väljamõistmiseks. Töölepingu p 3.6 kohaselt makstakse töötajale ka päevaraha (minimaalselt 32 eurot). Töötaja täitis tööülesandeid Soome Vabariigis ehk oli töölähetuses. Töötaja nõude arvestuse koonddokumendist (töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisa 11) nähtub, et töötaja töötas nõude aluseks oleval perioodil rohkem kui normtunnid ette näevad. Töötaja on tundide arvestuse aluseks võtnud tööandjale esitatud ja tööandja poolt jooksvalt kontrollitud tunnilehed. Normtunnid on arvutatud 12 eurot/h (neto) (vastavalt töölepingule) ja alates märtsist 2022. a 13 euro/h (neto) (vastavalt poolte kokkuleppele). Normtundide töötasu kuude lõikes on kajastatud tabeli neljandas veerus pealkirjaga „normtunni töötasu“. Ületunnid on arvutatud vastavalt TLS § 44 lg-le 7, mille kohaselt hüvitatakse ületunnitöö 1,5-kordse töötasuna, s.o kuni veebruari lõpuni 18 eurot/h ja alates märtsist 2022. a 19,5 eurot/h. Ületundide hüvitis on kajastatud tabeli kuuendas veerus pealkirjaga „ületunni töötasu“ ja toodud välja summaliselt kuude lõikes. Töötaja on seejärel teinud arvutuse, kui palju oleks tööandja pidanud igal kuul tasuma töötasu nii normtundide kui ka ületundide eest ning vastavad summad on kajastatud tabeli seitsmendas veerus pealkirjaga „kokku töötasu“. Tegemist on netotasuga. Tööandja konto väljavõttelt nähtuvad väljamaksed töötajale. Kohus rahuldas töötaja töötasunõude 10 933,60 eurot ja samuti välislähetuse päevaraha nõude 64 eurot (neto). Põhjendatud on ka viivisenõue hüvitiselt 8000 eurot ja saamata jäänud töötasult 10 933,60 eurot alates 02.08.2022 kuni hüvitise ja töötasu tasumiseni. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5140 eurot, sh 100 eurot riigilõiv ja 5040 eurot lepingulise esindaja kulu. Lisandub viivis.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et tööandja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist piisavalt põhjendanud ega välja toodud põhjuseid tõendanud. Kohus on andnud tunnilehtedele vale hinnangu. Töölepingus märgitud kohustus igal kuul tunnilehti kontrollida ei võta tööandjalt õigust hiljem nende ekslikkusele tugineda. Tunnilehtede kontroll palkade maksmiseks on esialgne, esmasel ülevaatamisel saab tuvastada vaid ilmselged eksimused. Kohus on jätnud arvestamata kostja selgituse, et tema ise ei halda Ecofleet süsteemi, vaid ta saab andmed oma Soome partnerilt mitmekuulise viivitusega. Seega ei olnud ka objektiivselt võimalik igal kuul tunnilehtede andmeid Ecofleet andmetega võrrelda. Samuti on kohus hinnanud valesti Ecofleet andmete tähendust. Ecofleet andmed ei pea alati ühtima tunnilehtede andmetega, kuid hagejal ei olnud töökohustusi, mis õigustanuks peale tegelikku sõiduaega pikendama oma tööaega veel mitme tunni võrra. Kohus ei ole arvestanud kostja 31.01.2023 seisukoha p-s 2 esitatud võrdlusandmeid ja tõendeid teise töötaja sõitude ning tunnilehtede ja Ecofleet andmete kohta. Neist nähtub, et erisus tunnilehele märgitud töötundide ja Ecofleet sõiduaja vahel ei saa olla sedavõrd suur, nagu hageja on tunnilehtedele märkinud. Tööaja ümardamised võisid jääda veerand- ja teatud juhtudel pooltunni piiresse. Hageja käsitlus, et kostja soovis temast vabaneda seetõttu, et ta hakkas talle makstud töötasu kontrollima, on vale. Töötasu maksmise kontroll on töötaja õigus, samas hageja liigne ahnus sundis kostjat kontrollima seni makstud töötasu õigsust. Kontrolli tulemusel selgus, et tasutud palk ei ole olnud hageja esitatud valeandmete tõttu õige. Hagejale etteheidetav tegu puudutas ka tema suhtumist tööandjasse, vaenu õhutamist ja üldise töökeskkonna halvendamist. See põhjustas töötaja vastu usalduse kaotuse, mis ei võimaldanud töösuhet jätkata. Hageja käitumine ja isikuomadused tekitasid tööandjas veendumuse, et hageja vaenulik tegevus jätkub, eriti kuna ta ei ole valmis tunnistama, et on käitunud vääralt. Seetõttu ei olnud mõeldav hageja hoiatamine, et korduvate rikkumiste korral töösuhe lõpetatakse. Nõustuda ei saa, et usalduse kaotuse sättele tuginemine on võimalik ainult seoses usalduse kaotusega ettevõtte väliste isikute ees. See võimaldaks töötajal sisesuhtes tööandjat karistamatult laimata. See ei saa olla seadusandja tahe. Kolmandateks isikuteks tuleb pidada mistahes teisi isikuid ehk ka ettevõtte teisi töötajaid. Nõustuda ei saa ka sellega, et tõenditest ei nähtu hagejapoolne vaenu õhutamine töötajate seas. Ka töövaidluskomisjon on möönnud, et hageja manipuleeris tööandja ja teiste töötajatega, millist käitumist ei saa pidada heauskseks; 2) on kohus mõistnud välja ülemäärase hüvitise. Poolte suhted ei olnud head tingituna hageja suhtumisest, manipulatiivsest ja pidevalt ähvardavast käitumisest jms. Hageja ei ole vaidluses ohver. Kohus on valesti arvestanud hageja võimet sissetulekut teenida. Hageja tegutses autojuhina ka oma ettevõtte Newlife OÜ kaudu. Seega ei ole õige väide, et hageja jäi töösuhte päevapealt lõpetamisel ilma sissetulekust ning tal ei olnud võimalik seda enam teenida. Newlife OÜ majandustegevuse andmed viitavad tema majandustegevusele alates ajast, mil hagejaga töösuhe lõpetati. Teadaolevalt valitseb nii Eestis kui lähiriikides autojuhtide puudus; 3) on kohus vääralt välja mõistnud saamata jäänud töötasu 10 933,60 eurot. Hageja töötas summeeritud tööaja arvestusega, mistõttu ei saa lähtuda 8-tunnisest tööpäevast ja 40-tunnisest töönädalast. Väidetavate ületundide eest hakkas hageja tasu nõudma alles peale töösuhte lõpetamist. Kohus ei ole arvestanud hageja juurdekirjutatud tundidega, mis mõjutasid ka ületundide arvestust; 4) kuna töötasu- ja hüvitisenõuded on rahuldatud ebaõigesti, ei saa rahuldada ka viivisenõuet; 5) on kohus mõistnud kostjalt valesti välja riigilõivu (100 eurot), kuivõrd hageja ei oleks pidanud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 järgi hagilt riigilõivu maksma. Päevaraha maksmise kohustus tuleneb töösuhtest, see ei ole olemuslikult erinev palga vm töötasu nõudest.

milline on summeeritud tööaja arvestusperiood ja kuidas jaguneb sellel perioodil hageja tööaeg. Ka summeeritud tööaja korral on võimalik, et töötaja teeb ületunde. Samas kuivõrd kostja on alles apellatsioonkaebuses avaldanud vastuväite ületundide osas, tuleb väide jätta tähelepanuta; 4) tasus hageja riigilõivu maakohtu 22.12.2022 määruse alusel. Riigikohtu praktika kohaselt (3-2-1-43-11, p 7) ei ole töölähetuse päevaraha käsitletav palgana ega selle osana.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

tunnilehtedel märgitud tööajaarvestus oli ebaõige ja põhjendada sellega töölepingu ülesütlemist. Kuna töölepingu kohaselt oli tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust tunnilehtede alusel, siis sisuliselt heidab tööandja töötajale ette enda kohustuste rikkumist. Tööandja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta oli mingil määral nõustunud tunnilehtedel tööaja ümardamisega. 19.04.2024 seisukohas on tööandja märkinud, et vaidlusalusel juhul oli tegemist väikeste juurdekirjutustega. Samas ei ole tööandja nimetanud, kui suures ulatuses olid juurdekirjutused lubatud. Maakohus on andnud õige hinnangu tööandja poolt esitatud tunnilehtede võrdluseks kasutatud elektroonilise EcoFleet andmete tähendusele ning tööandja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei ole õige. Tööandja ei ole tõendanud, et tal ei olnud jooksvat juurdepääsu EcoFleet rakendusele. Samuti ei ole tööandja vaielnud vastu sellele, et EcoFleet rakendus fikseerib ainult sõiduki liikumise aja alguse ja lõpu (st mitte kogu töötaja tööaega). Kuna tööandja on menetluse kestel kinnitanud, et töötajate sõiduaegades esineb erinevusi nii autojuhist kui konkreetsest marsruudist tulenevalt, siis ei tõenda töötaja ja teise autojuhi M. Kõmmuse tunnilehtede võrdlus töötaja poolt tunnilehtedel tööaja põhjendamatut suurendamist. TLS § 88 lg 1 p 6 alusel töölepingu erakorraline ülesütlemine eeldab seda, et töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Maakohus asus põhjendatud seisukohale, et kolmandaks isikuks TLS § 88 lg 1 p 6 tähenduses on tööandja kliendid, äripartnerid vm isikud, kellel on tööandjaga seos ning kelles on töötaja käitumine põhjustanud usaldamatuse tööandja vastu. Sellisteks isikuteks ei ole töötaja kaastöölised. Ülesütlemisavalduse kohaselt on töötaja avaldanud kaastöötajatele ebaõiget informatsiooni tööandja kohta. Nimetatud etteheide oleks kvalifitseeritav TKS § 88 lg p 5 järgi ning sel juhul oleks tööandja kohustus tõendada, et kaastöötajatele tööandja kohta ebaõige informatsiooni avaldamine oleks käsitletav mõjuva põhjusena, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ilma eelneva hoiatuseta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selliseid asjaolusid ei ole tööandja tõendanud. Tööandja on ekslikul seisukohal, et teiste töötajatega töötasu teemadel arutlemine on käsitletav tööandja laimamisena.

Töölepingu p 4.1 kohaselt asus töötaja tööle summeeritud täistööajaga. Apellatsioonkaebuses tugineb tööandja peamiselt sellele, et kui töötaja võeti tööle summeeritud tööajaga, siis ei saa lähtuda 8-tunnisest tööpäevast ja 40-tunnisest töönädalast ehk tööaja summeeritud arvestuse korral ei saa ületunde teha. Tööandja selline seisukoht ei ole õige. TLS § 44 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpus. Kuna töötaja võeti tööle täistööajaga, siis tulenevalt TLS § 43 lg-st 1 on täistööajaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. TLS § 43 lg 3 sätestab, et summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Seega saab summeeritud tööaja arvestuse korral tööaega summeerida ning töötunnid võivad mingis arvestusperioodis jaotuda erinevalt. Samas kui tööaeg ületab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 40 tundi, on ületatud tundide puhul tegemist ületundidega. Eelmärgitud põhimõtetest on töötaja tööaja ja saamata jäänud töötasu arvestuse tabelis (tl 81) juhindunud. Sama tabeli esitas töötaja ka koos avaldusega töövaidluskomisjonile (vt avalduse lisa 11). Töövaidluskomisjoni istungil (tl 71 pöördel) kinnitas tööandja, et tööajatabelis toodud andmed ühtivad töötaja poolt tööandjale esitatud tunnilehtedel esitatud andmetega. Maakohus on töötaja saamata jäänud töötasu väljamõistmisel nimetatud tabelist juhindunud ning arusaamatu on tööandja apellatsioonkaebuses esitatud väide, justkui maakohus ei ole arvestanud töötaja juurdekirjutatud tundidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.