Tööõigus

Välja mõista xxxxxxxx-lt K. K. kasuks välislähetuse päevaraha 64 eurot (neto).

Välja mõista xxxxxxxx-lt K. K. kasuks viivis hüvitiselt (8000 eurot) ja töötasult (10 933, 60 eurot) alates 02.08.2022 kuni hüvitise ja töötasu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Määrata K. K. menetluskulude suuruseks 5140 eurot.

Välja mõista xxxxxxxx-lt K. K.

kasuks 5140 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja

õigusabikulud 5040 (sh käibemaks) eurot.

EELNEV MENETLUS

TÖÖTAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

tööle autojuht-ekspediitorina. Töötaja täitis tööülesandeid alaliselt Soome Vabariigis. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt asub töötaja tööle summeeritud täistööajaga. Tööaja algus ja lõpp sõltub veoste tellimusest. Töötajale teatatakse ette vähemalt üks päev. Tööandja maksab töötajale tunnitasu 12€/h (neto) tehtud töö eest. Töötunde arvestatakse täidetud tunnilehtede alusel. Tunnilehti kontrollitakse igakuiselt. Töötundidelt arvestatakse maha kokkulepitud pausid. Töötaja palus alates 2022. a algusest tööandjalt järjepidevalt selgitusi palgaarvestuse kohta, neid saamata. Tööandja edastas töötajale 02.07.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 5 (pettusest tingitud usalduse kaotus) ja TLS § 88 lg 1 p 6 (kolmandas isikus tööandja vastu usaldamatuse põhjustamine) alusel. Kostja leidis, et töötaja on esitanud tööandjale ebaõiged andmed töötamise mahu kohta ja avaldanud ebaõiget informatsiooni kaastöötajatele tööandja kohta. Tööandja lõpetas töölepingu ilma etteteatamistähtajata. Tööandja ei ole varasemalt teinud ühtegi hoiatust ning oleks pidanud TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt erakorralisest töölepingu ülesütlemisest töötajale ette teatama 30 päeva. Ei ole erakorralisi asjaolusid, mis annaks põhjust leping üles öelda ilma hoiatuseta. Töötaja palub töölepingu lõpetada TLS § 107 lg 2 kohaselt alates 01.08.2022 ja välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel kohane hüvitis 8000 eurot (neto). Tööandja keskne väide on, et töötaja on tunnilehtedele märkinud suuremas ulatuses tundide arve, kui on kajastatud Ecofleet väljavõttes. Töötaja selgitas, et Ecofleet rakenduse puhul on tegemist sõidukite jälgimise seadmega, kus sõit algab ajal kui süüde lülitatakse sisse ja süüde on sees vähemalt minut aega või kui sõiduk liigub vähemalt 50 meetrit. Sõit lõpeb, kui süüde lülitatakse välja ja seda ei lülitata minuti aja jooksul uuesti sisse. Tegemist on seega süsteemiga, mis jälgib ja arvestab üksnes sõiduki liikumises olevat aega, kuid ei kajasta ühelgi juhul töötaja tegelikku tööaega. Töötaja tööaeg ei piirdu üksnes reaalse sõidule kuluva ajaga (ehk ajaga, mida töötaja veedab rooli taga) juba ainuüksi seetõttu, et töötaja töökohustuste hulka kuulub lisaks kauba peale- ja mahalaadimine. Samas Ecofleet rakendus ei olnud aluseks, millest tööandja lähtus tööaja arvestuses. Tegelik arvestus toimus tunnilehtede järgi, mida töötaja täitis regulaarselt ja mida tööandja sai iganädalaselt või minimaalselt igakuiselt. Töötaja hinnangul on tööandja väide Ecofleet andmete puudumise kohta ebaõige, kuna Ecofleet rakenduses toimub andmevahetus reaalajas, st rakenduse kasutajal on kõik asjakohased andmed viivitamatult olemas. Tööandja oli töötaja tööjõuna välja rentinud enda teisele ettevõttele AR Special OÜ-le, kes omakorda oli sõlminud lepingu JTV-Partner OY-ga, mille kohaselt anti töötaja Enset OY teenistusse. Töötaja esitas tunnilehed Enset OY-le. Viimane kontrollis tunnilehed üle ja edastas need AR Special OÜle arve tegemiseks. Tööandja omakorda arveldas AR Special OÜ-ga. Asjaolu, et tööandja arveldas AR Special OÜ-ga, kinnitavad töötaja hinnangul tööandja TVK-le esitatud tõendid nr 134, 136 ja 137, kus tööandja on lasknud ka Newlife OÜ-l esitada arve mitte tööandjale, vaid AR Special OÜ-le. Töötaja leiab, et kui töötaja tunnilehel märgitud andmed oleksid olnud valed, oleks Enset OY sellele tähelepanu pööranud ning AR Special OÜ ega lõppastmes tööandja poleks saanud teha nendele tuginedes teenuste eest arvet. Kuivõrd Enset OY-l tuli renditeenuse eest tasuda, siis kontrollis just Enset OY talle esitatud tunnilehti. Hageja ei nõustu ka kostja määratlusega „iga ringi nominaalaeg“, sest töötajale ei ole teada, milline see aeg on, mida tööandja soovib tagasiulatuvalt tööajaarvestuse aluseks võtta. Töötaja tööaeg on reaalselt tööülesannetele kulunud aeg, mitte tööandja subjektiivne ettekujutus. Töölepingu lõpetamine ei ole asjakohane ka kolmandates isikutes tööandja suhtes usaldamatuse põhjustamise tõttu. Kolmandate isikutena ei saa käsitleda teisi töötajaid. Seega ei olnud tööandjal õigust nimetatud alusel töötajaga lepingut lõpetada ka juhul kui väidetav usalduse kaotus kaaskolleegide seas oleks ka toimunud. Lisaks ei ole töötaja kaaskolleegides õhutanud vaenu tööandja vastu, tööandja kohta valetanud, tekitanud konfliktsituatsioone ega muul viisil

töökeskkonda häirinud. Avaldajale sai teatavaks, et alates 02.02.2022 peab tööandja autojuhtidele tagama teenuse osutamise riigis kehtivad töötingimused ning soovis, et tema töötasu viiakse vastavusse töö tegemise riigi (Soome Vabariigis) regulatsiooniga. Eeltoodud avaliku info avaldamine ei saa olla aluseks usalduse kaotamisele. Töötaja arvestuse kohaselt jättis tööandja talle ajavahemiku 2021 juuli kuni 2022 juuli eest välja maksmata töötasu summas 10 997,60 eurot (neto) ja välislähetuse päevaraha 64 eurot. Kuna tööandja on viivitanud töötajale raha maksmisega, on töötajal õigus nõuda viivist. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista vastaspoolelt hüvitis vähemalt kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, kuivõrd kolme kuu hüvitis ei kompenseeri töötajale tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. Töötaja esitas tõenditena töölepingu, e-kirjad, sõnumivahetused, töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, töötasu arvestuse tabeli, Soome Vabariigi veoautojuhi kollektiivlepingu.

TÖÖANDJA VASTUVÄITED

hõlmab ettevalmistusi kauba veoks ja kauba mahalaadimiseks kuluvat aega. Lubatud tundide sisse oli arvestatud ka teatav ajaline kõikumine. Tööandjale teadaolevalt on hagejale selgitatud palju sõiduringide peale aega kulub, kuid tõendit selle kohta esitada ei ole. Andmete kontrollimisel selgus, et töötaja on tunde juurde kirjutanud. Rikkumised kogumis tingisid töölepingu ülesütlemise. Töötajale heideti ette tööaja mahu suurendamist, kollektiivi ässitamist tööandja vastu. Tööandja ei näinud võimalust töötajat täiendavalt hoiatada. Tööandja on seisukohal, et töötasu, mis hagejale maksti on õigesti arvestatud ja välja maksud. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

need sinuni toimetada. Tunnilehed oled pannud Enseti oy toimistusse /..../“ 7. augustil 2021 saatis töötaja tööandjale järgmise e-kirja: „Õnneks kirjutan ka ise tunnid üles. /.../ Kui vaja tunnilehti, siis lähen ja võtan tühjad blanketid ja täidan sinu jaoks uuesti. Palun anna teada, mis kujul peab sulle tunnilehti saatma.“ Eeltooduga on tuvastamist leidnud asjaolu, et tunnilehti pidi täitma töötaja. Tööandja selgituste kohaselt esitas töötaja tunnilehti kas nädala või kuu kaupa. Töötaja kinnitas TVK istungil, et saatis tööandjale tunnilehti nädalas korra. Tööandja väitel ilmnes, et töötaja esitas tööandjale valeandmeid töötamise ajalise mahu kohta, eesmärgiga tööandja arvelt alusetult rikastuda. Tööandja tõi töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses välja, justkui oleks töötaja pika aja jooksul ja regulaarselt suurendanud kunstlikult tunnilehtedel töö tegemise aega. Töötaja tööandjaga ei nõustunud. Asjas esitatud kirjavahetuse kohaselt, saatis tööandja 7. augustil 2021 töötajale järgmise e-kirja: „Kas sa kirjutad tundidele midagi juurde ka või kõik on kirjas nii nagu lõpetad?“ Samal päeval vastas töötaja tööandjale järgmist: „Midagi ekstra juurde pole kirjutanud. Ainult ümardanud poole tunni peale, nt kui lõpetan 3.15, siis olen pannud 3.30. /.../ Kuidas siis õige on märkida?“ Tööandja vastas töötajale: „1,25 ei saa lambist juurde panna. Sellepärast küsingi, kas paned või ei. Aastatega on ringid ja kellaajad välja kujunenud ning ei saa lihtsalt juurde panna. /.../ Soomlane võtab pause tundidest maha /.../. Sellepärast ka küsisin, et kas paned midagi juurde /.../. Siis tean, et sinul tundide arvestamisel ei võta midagi maha.“ Tööandja vastuväite kohaselt oli töökorraldusest tulenevalt lubatud tunnilehele märkida tegelikust sõiduajast pisut pikem tööaeg, kuid töötaja ei piirdunud selle lubatud määraga, vaid märkis tunde oma töölehtedele oluliselt suuremas mahus. Samas on kohus seisukohal, et tööandja vastuväitest on võimalik järeldada, et tööandja aktsepteeris töötajapoolset tööaja ümardamist. Töötaja pöördus tööandja poole 12. juunil 2022 edastades järgmise sõnumi: „Minu arust on palk valesti makstud. Saada palga lehed /.../“. 13. juuni 2022, pöördus töötaja tööandja poole: „Ootan sinu arvestust. Päevarahad pole palga osa.“ Töötaja sõnumile vastas tööandja järgmist: „Tegelen sinu asjadega. Kui saan kõik kokku löödud, siis saadan meili. Tänasega ma kohe kindlasti ei jõua kõike. /.../ Teen endale kõik selgeks ja saad oma vastuse nädala jooksul.“ Tööandja on saatnud töötajale ka järgmise sisuga sõnumi: „Kontrollingi, terve selle aja, mis oled tööl olnud ja see võtab aega. Kõik päevad käin ükshaaval Ecofleetis läbi, mis kell alustasid ja mis kell lõpetasid.“ Tööandja keskne vastuväide seisnebki selles, et töötaja on tunnilehtedele märkinud suuremas ulatuses töötunde, kui on kajastatud rakenduse Ecofleet väljavõttes. Seega on tööandja, tuginedes Ecofleet andmetele, teinud järelduse, et töötaja on tööandjat eksitanud tegelike töötundide osas ja kunstlikult tööl oldud aega suurendanud. Töötaja tööandjaga ei nõustu. Töötaja poolt tõendina esitatud Ecofleet tööpõhimõtete väljavõtte kohaselt alustab süsteem sõidu registreerimist pärast seda, kui süüde lülitub sisse ning on sees vähemalt minuti või kui sõiduk liigub vähemalt 50 meetrit. Sõit lõpeb, kui süüde lülitatakse välja ja ei lülitata minuti aja jooksul uuesti sisse. Lisaks lõpeb sõit siis, kui auto peatub vähemalt 10 minutiks, isegi kui süüdet ei lülitata välja. Töötaja hinnangul ei piirdu töötaja tööaeg üksnes sõiduajaga, mida Ecofleet rakendus kajastab, kuna töötaja töökohustuste hulka kuulus täiendavalt kauba peale- ja mahalaadimine ning erinevate dokumentide täitmine. Tööandja nimetatud asjaolule vastu vaielnud ei ole. Töötaja on 28. augustil 2023 toimunud kohtuistungil selgitanud töö sisu: „Läksin tööplatsile, võtsin töölehe, parkisin auto ette, kus kaup peale laadida, laadisin kauba, võtsin kontorist vajalikud paberid, kinnitasin koorma, pani autos kaardi sisse, sõitsin Tamperest Helsingisse. Laadisin kauba maha, ootasin kuni uu lennuk tuleb. Sõitsin tagasi, panin auto tagasi, kauba maha.“ Seega on tuvastatud, et töötaja tööaja hulka kuulub lisaks sõiduajale ka töötaja poolt kauba laadimisele kulunud aeg ning dokumentatsiooni täitmisele kulunud aeg. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et kõiki töötaja poolt täidetud tööülesandeid Ecofleet süsteem ei saanud kajastada. Seega ei saanud tööandja töötaja tööaja arvestamisel tugineda üksnes Ecofleet süsteemile. Ecofleet süsteemi alusel töötaja tööaja arvestamist ei toeta ka poolte vahel sõlmitud tööleping, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et töötunde arvestatakse täidetud tunnilehtede alusel ning neid kontrollitakse igakuiselt. Tööandja hinnangul

ei saa tööandjalt eeldada, et ta kontrolliks iga töötaja iga päeva kohta esitatud tunnilehti ja võrdleks neid Ecofleeti väljavõtetega. Tööandjal on kümneid autojuhte ning igaühe suhtes sellise kontrolli teostamine on väga aeganõudev. Kuna Ecofleeti väljavõtted laekusid tööandjale suure hilinemisega, siis ei olnud tööandjal võimalik täita töölepingus pandud kohustust palga maksmiseks hiljemalt 10. kuupäevaks. Kohtu hinnangul ei ole tööandja seisukoht asjakohane, sest kui tööandja on võtnud endale töölepingus kohustuse töötaja tunnilehti igakuiselt kontrollida, siis vastavat kohustust tuleb täita. Töötaja töötundide kontrollimine omas tähtsust töötajale töötasu väljamaksmisel. Kuna tööandja kohustus töölepingu alusel maksma töötajale töötasu iga järgneva kuu 10. kuupäevaks, siis sellest tulenevalt oleks tööandja pidanud hiljemalt töötasu väljamaksmise ajaks tegema selgeks töötaja tegeliku tööaja ning töötaja poolt esitatud tööaja andmetega mittenõustumisel esitama neile omapoolsed vastuväited või küsima töötajalt selgitusi nende töötundide osas, millega tööandja ei nõustunud. Esitatud tõenditest nähtuvalt on tööandja pööranud töötaja tähelepanu ebakõladele tunnilehtedel vaid üksikutel juhtudel, millest on võimalik järeldada, et suures osas kiitis tööandja töötaja poolt esitatud tööajaandmed vaikivalt heaks. Tööandja ei ole eitanud töötaja poolt esitatud tööajaandmete alusel klientidele arvete koostamist, mis viitab täiendavalt sellele, et tööandja töötaja poolt esitatud tööaja andmetega enamikel juhtudel siiski töösuhte kestel nõustus. Seega ei ole täidetud ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Riigikohtu praktika kohaselt ei tule tööandjal kolmandate isikute usalduse kaotust tõendada, vaid töötajapoolse lojaalsuskohustuse rikkumise tõendamiseks piisab sellest, kui tööandja näitab ära, et töötaja poolne tegu võis mõistliku tõenäosusega viia kolmandate isikute poolt usalduse kaotamiseni tööandja vastu (RKTKo 16.04.2003, 3-2-1-31-03, p 10). Kohtupraktikas on töötajapoolseks ebalojaalseks käitumiseks ning usalduse kaotust põhjustavateks asjaoludeks peetud ka tööandja halvustamist ja laimamist koostööpartnerile. Tööandja tõi ülesütlemisavalduses välja, et töötaja on järjepidevalt töötajate vahelistes vestlustes avaldanud kolleegidele valeinfot ja halvustanud tööandjat, eesmärgiga õhutada vaenu ja ässitada ka teisi töötajaid tööandja vastu. Tööandja pidi pidevalt tegelema sellega, et selgitada töötajatele, et sellised väited ei ole õiged. Töötaja tööandja poolt välja tooduga ei nõustunud. Töötaja kinnitas, et ei ole kaaskolleegides tööandja vastu vaenu õhutanud, tööandja kohta valetanud, tekitanud konfliktsituatsioone ega muul viisil töökeskkonda häirinud. Töötaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt muutus 22. veebruaril 2022 EL direktiiv palga osas. Ta tutvustas seda teistele töölistele ja nad rääkisid sellest. Seda ongi kostja ilmselt ülesütlemisavalduses halva atmosfääri kujundamise all silmas pidanud. Kohus on seisukohal, et tööandja juures töötavad isikud ei ole teineteise suhtes vaadeldavad kui töösuhtesse puutumatud kolmandad isikud TLS § 88 lg 1 p 6 mõttes. Seega polnud tööandjal õigust nimetatud alusel töötajaga lepingut lõpetada ka juhul, kui väidetav usalduse kaotus kaaskolleegide seas oleks toimunud. Lisaks on tööandja viidanud, et töötaja käitus tööandja suhtes vaenulikult, ebaviisakalt ning lugupidamatult, otsis intriige ning tekitas konfliktsituatsioone. TVK-le esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et töötaja saatis 14.04.2022 tööandjale järgmise sisuga sõnumi: „Kas minule kütuse kompenseerimist pole, aga teistel on?“ 23.05.2022 saatis tööandja töötajale järgmise sõnumi: „Tampere terminalis on uued Neste kaardid. Pin jääb samaks.“ Tööandja sõnumile vastas töötaja järgmist: „Kas selle kaardiga hakkab kehtima ka mulle kütuse kompenseerimine. Uued mehed saavad rohkem palka ja kompenseerimist. Kuulutuses väidad nii.“ Töötaja sõnumile vastas

tööandja järgmist: „See on Neste kaart, millega me ei tangi oma autosid.“ Töötaja sõnumile, et see pole vastus, vastas tööandja järgmist: „Nüüd ma siis tean, kes kõiki ülesse pushib. Kuulutuses löö kõik kokku. See sisaldab ka päevarahasid ja lisa ka maksud. Niimoodi tulebki kuulutuse bruto tasu kokku.“ Töötaja vastas tööandjale järgmist: „Ma pole kellegagi suhelnud, mis pushimisest räägid? Loen kuulutust ja imestan /.../.“ Millest täpsemalt töötaja kolleegidega rääkis ning milliseid sõnumeid neile edastas, esitatud kirjavahetusest ei selgu. Esitatud sõnumivahetusest nähtub, et tööandja teeb töötaja küsimusele tuginedes järelduse töötajapoolse tegevuse kohta kolleegide agiteerimisel. Töötaja kolleegide agiteerimist omapoolsetes sõnumites ei kinnita. Kohtu hinnangul juhul, kui töötaja oleks levitanud kolleegide seas tegelikkusele mittevastavat teavet, siis oleks teistel töötajatel olnud võimalik pöörduda tööandja poole tegeliku teabe saamiseks. Lisaks on tuvastamist leidnud, et töötaja hakkas tööandjale esitama küsimusi palgaarvestuse kohta, mida ei saa kuidagi taunimisväärseks pidada. TLS § 28 lg 2 p 12 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Seega oli töötaja õigustatud vastavasisulisi andmeid nõudma ning tööandja oli kohustatud neid töötajale esitama. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole tõendatud TLS § 88 lg 1 p 6 aluse esinemine. Kokkuvõttes ei loe kohus tõendatuks, et tööandjal oleks esinenud seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tulenevalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et poolte vahel 30.06.2021 sõlmitud töölepingu 02.07.2022 erakorraline ülesütlemine on tühine.

(töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-13 selgitanud, et TLS § 109 lg-s 1 ette nähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab endas erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb töötajale hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Riigikohus selgitas 21.11.2018 otsuses nr 2-16-708/54, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada ka tekkinud mittevaraline kahju. Kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning tööandja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Olukorras, kus tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitist. Hüvituse suurus sõltub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest. Kohus arvestab hüvitise määramisel, et pooltevaheline töösuhe kestis alates 30.06.2021 kuni 01.08.2022, ehk alla kahe aasta, et tööandja rikkus TLS § 28 lg 2 p-s 12 toodud kohustust, et töölepingu lõpetamisega päeva pealt asetati hageja ootamatult olukorda, kus tal polnud võimalik elatist teenida Kuna töötajal ei olnud võimalik töötada alates ülesütlemisavalduse saamisest (02.07.2022) kuni töölepingu lõpetamise päevani (01.08.2022), siis jäi töötajal eelnimetatud ajavahemiku eest saamata tulu (töötasu). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus õiglaseks hüvitiseks TVK poolt tuvastatud asjaoludel määratud hüvitist summas 8000 eurot (neto).

Ületunnid on arvutatud vastavalt TLS § 44 lg 7, mille kohaselt hüvitatakse töötajale ületunnitöö 1,5 kordse töötasuna. Seega on ületunnid kuni veebruari lõpuni arvestatud 18 eurot /h, mis on 1,5 kordne tasu 12- eurose tunnipalga kohta ja alates märtsist 2022 19,5 eurot /h, mis on 1,5 kordne 13- eurose tunnipalga kohta. Ületundide hüvitis on kajastatud tabeli kuuendas veerus pealkirjaga „ületunni töötasu“ ja toodud välja summaliselt kuude lõikes. Töötaja on seejärel teinud arvutuse, kui palju oleks tööandja pidanud igal kuul tasuma töötasu nii normtundide kui ka ületundide eest ja vastavad summas on kajastatud tabeli seitsmendas veerus pealkirjaga „kokku töötasu“. Sealt nähtub, et tööandja oleks pidanud tasuma juulis (2021) 3192 eurot, augustis (2021) 3285 eurot, oktoobris (2021) 2686,5 eurot, novembris (2021) 2796 eurot, jaanuaris (2022) 2673 eurot, märtsis (2022) 2635,75 eurot, aprillis (2022) 2835,63 eurot, mai (2022) 3165,5 eurot, juuni (2022) 3259,75 eurot ja juulis 2022 253,5 eurot. Tegemist on netotasuga, st sellises ulatuses töötasu pidanuks tööandja töötajale igal kuul välja maksma. Tööandja on esitanud TVK-le 26.09.2022 menetlusdokumendi lisana tööandja pangakonto väljavõtte, millelt nähtub kostja poolt teostatud tegelikud väljamaksed töötajale. Tõendilt nähtub, et 10.08.2021 on makstud töötasuna 1650 eurot, seega on juuli (2022) eest vähem tasutud töötasu 1542 eurot (3192 -1650); 09.09.2021 on makstud töötasu summas 1025 eurot, seega on vähem tasutud töötasu 2260 eurot (3285-1025); 09.11.2021 on tasutud oktoobri eest töötasu 1147 eurot, seega on vähem tasutud 1539,5 eurot (2686,5-1147); 10.12.2021 on makstud novembri töötasu summas 1431 eurot, seega on vähem tasutud 1365 eurot (2796-1431); 10.02.2022 on makstud jaanuari töötasu summas 1077 eurot, seega on vähem tasutud 1596 eurot (2673-1077); 11.04.2022 laekus märtsi töötasu summas 1450 eurot, seega on vähem tasutud 1185,75 eurot (2635,75-1450); 10.05.2023 laekus aprilli töötasu summas 1380 eurot ja seega on vähem makstud 1455,63 eurot (2835,63-1380); 10.06.2022 maksti mai töötasu summas 1377 eurot, seega 1788,5 eurot vähem (3165,5-1377); 05.07.2022 maksti töötasuna 2720 eurot (juuni ja juuli töötasuna), seega maksti vähem 793,25 eurot (3259,75+253,5-2720). Seega tuleb töötajale täiendavalt välja maksta vähem saadud töötasu juuli 2021 eest 1222 eurot, august 2021 eest 2004 eurot; oktoobri 2021 eest 1187,5 eurot; november 2021 eest 1109 eurot; jaanuar 2022 eest 1308 eurot; märts 2022 eest 1185,75 eurot; aprill 2022 eest 1071,63 eurot; mai 2022 eest 1436,5 eurot; juuni ja juuli 2022 eest 793,25 eurot. Kohus rahuldab töötaja nõude töötasu 10 933,60 euro osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.