Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja taotlus tahtest olenematu ravi pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr RP Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Laureana Telk Puudutatud isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 19.03.2024 määrus muutmata ning X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS §-s 536 lg 2 nimetatud isikud (isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed; isiku eestkostja; isiku nimetatud usaldusisik; rehabilitatsioonimeeskonna liikmed; kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik) ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Määruskaebuse saab esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. 1(5)
1.Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja (avaldaja) esitas 16.03.2024 Pärnu Maakohtule taotluse X (puudutatud isik, patsient) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks.
1.1.Taotluse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikusse 16.03.2024 kell 7.30 ning tema suhtes kohaldati tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist haiglaravi. Patsient hospitaliseeriti vältimatu abi korras, kuna tema käitumine oli muutunud järjest ebaadekvaatsemaks. Ta ähvardas inimesi sotsiaalmeedia ja interneti vahendusel ning haiglasse toomise eel tekkis tal endise elukaaslasega füüsiline konflikt, mille käigus kasutas patsient rituaalinuga ning tekitas mehele pindmisi vigastusi kõhu piirkonda.
1.2.Haiglasse saabudes oli patsiendi jutt ja käitumine sihitu. Ta soovis minna igale poole, jutustas oma läbielamistest eesti ja inglise keeles läbisegi, rääkis nõidumisest, eneseravitsemisest, üleloomulikest jõududest ning üritas suhelda Vladimir Putiniga läbi politsei vormikaamera. Meelepetteid eitas. Väitis, et ruumis ja tema küljes on mikrofonid. Mõttekäik oli kiire ja laialivalguv. Meeleolu veidi ülev ja enesekindlus ebaadekvaatselt kõrge. Tunnistas, et ööpäevarütm on viimasel ajal häiritud, unevajadus langenud ning unehäireid on leevendanud perearsti poolt kirjutatud uinutiga. Selgitas, et pidi enesekaitseks nooruspõlve armastatut noaga ründama ja ei saa aru, miks teda haiglasse toodi.
1.3.Taotluse esitamise seisuga käitus isik püsivalt psühhoosist tingituna ebaadekvaatselt. Esinesid maaniasümptomid – mõttekäigu häirumine, monologiseeritud kõne, suurusluulumõtted, üldise meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine ning haigusteadvuse ja ravisoostumuse täielik puudumine. Osakonnas püüdis enda käitumist ja ärritumist kontrollida. Raviplaani tutvustamisel siiski ärritus. Maaniaseisundist tulenevalt on käitunud konfliktselt ja ähvardavalt ning kahjustunud on suhted lähedastega. Avaliku elu tegelasena on pälvinud ebaadekvaatse käitumise tõttu kogukonna ja meedia tähelepanu, mis omakorda on süvendanud paranoilisi luulumõtteid. Arvab, et teda üritatakse kahjustada, neutraliseerida ja halvustada.
1.4.Patsiendi psüühika ja käitumise muutused vallandusid 2023. aasta alguses, kui ta hakkas perest isoleeruma ning tekkis kahtlus narkootiliste ainete tarbimise osas. Hoolimata ravikontaktidest erinevate psühhiaatritega ja kahel korral haiglaravil olemisest, ei ole haigusteadvust ega ravisoostumust tekkinud. Pärast haiglaravilt lahkumist ta ravimeid tarvitama ei hakanud. Isa sõnul postitas patsient sotsiaalmeediasse veebruari alguses arusaamatu sisuga juttu, mille peale sai negatiivset tagasisidet. Ta muutus seetõttu naabrite suhtes vaenulikuks ning hakkas neid terroriseerima (nt lasi autosignaali naabrite maja juures). Kogukonna initsiatiivil ilmus 09.03.2024 kohalikus ajalehes artikkel patsiendi käitumise kohta, mis omakorda võimendas tema psüühilist häiritust ning ta saatis interneti vahendusel ähvardusi Saarte Hääle toimetusse. Patsiendi vanemad ja endine elukaaslane on üritanud konflikte kogukonnas maandada, kuid patsient ei ole koostööks suuteline. Ta on lähedaste vastu paranoiline ja süüdistav. Olukord eskaleerus endise elukaaslase ründamisega.
1.5.Isik käitub teiste suhtes ähvardavalt ning ravita jäämisel on tõenäoline ohtlike olukordade kordumine. Ta vajab spetsiifilist ravi meeleolustabilisaatorite ja antipsühhootikumidega ning elekterkonvulsioonravi. Patsient vajab ravi kontrollitud ja piirangutega ravikeskkonnas. Ohtliku käitumise risk on jätkuvalt kõrge ning see tuleneb psühhootilise maania seisundist. Ravita jäämisel esineb väga kõrge risk ravile mittealluva psüühikahäire kujunemiseks ning seeläbi isiku toimetulekuvõime hävimiseks. Isikul on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega maania (F31.2). Avaldaja palus puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras 2(5)
tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni neljaks päevaks ning tahtest olenematu ravi pikendamist 40 päevani.
2.Pärnu Maakohus rakendas 17.03.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja määras paigutada puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse alates psühhiaatri otsusega isiku tahtest olenematule ravile võtmisest tähtajaga kuni neli päeva ehk kuni 20.03.2024 kell 07.30.
3.Maakohus kuulas 19.03.2024 puudutatud isiku ja tema raviarsti ära.
4.Saaremaa Vallavalitsus leidis, et avaldaja taotlus on põhjendatud.
5.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust. Maakohtu määrus
6.Maakohus pikendas 19.03.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatriakliinikusse paigutamisest, s.o alates 16.03.2024 kell 07.30 kuni 25.04.2024 kell 07.30.
6.1.Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ja ärakuulamisel vahetult kogetu kinnitavad PsAS § 11 lg 1 koosseisu olemasolu.
6.1.1.Puudutatud isikul on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega maania (F31.2). Erialaste teadmistega psühhiaatrid hindavad seda raskeks psüühikahäireks, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isik vajab terviseseisundi paranemiseks psühhiaatrilist ravi, kuid praegu tal haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad. Ägenenud haigusseisundi tõttu ei ole isik suuteline adekvaatselt oma olukorrast aru saama. Puudutatud isik on viibinud ka varem haiglaravil, sh tahtest olenematult ravil. Patsiendile on 07.07.2023 välja kirjutatud Olanzapini ja Liitiumit, mis on välja ostetud, ja 24.07.2023 Olanzapini ja Kariprazini, mis jäid välja ostmata. Vähemalt kuu aega ei ole patsient ravimeid tarvitanud ja ilmutab süvenevaid maania ja psühhoosi märke.
6.1.2.Ravita jäämisel püsib oht eelkõige puudutatud isiku enda tervisele ja julgeolekule, kuid reaalselt on ohustatud ka ümbritsevate elu, tervis ja turvalisus. Seda kinnitavad esitatud tõendid ja puudutatud isiku enda selgitused ärakuulamisel. 16.03.2024 kiirabikaardi kohaselt ründas patsient luulumõtete ajel endist elukaaslast noaga, kes sai pindmiseid vigastusi kõhule ja hammustuse jälgi vasakule õlavarrele. Kiirabi saabudes patsient kisas duši all ning ähvardas lähedal olijad (sh politseinikke) noaga tappa. Puudutatud isiku sõnul viibis tema väidetava ründamise ajal ruumis veel vähemalt tema poeg ja keegi C. On tõenäoline, et puudutatud isik tajus haigusest tingitult sündmust tegelikust erinevalt ega pruugi aru saada, et käitus ise ebaadekvaatselt.
6.1.3.Ägenenud haigusseisundi tõttu ei ole puudutatud isik suuteline adekvaatselt oma olukorrast aru saama, mistõttu ei saa temaga ravikokkuleppeid sõlmida. Ta lõpetas kodus määratud ravimite võtmise. Haiglas viibides ta enda haigust ei tunnista ning ravi vajalikuks ei pea. Loodab end koju saamisel ravida smuutide ja toidulisanditega. Soovib pärast haiglast vabanemist sõita koheselt Londonisse, kus võib jääda vajaliku abita. Seega ei ole muu psühhiaatriline ravi praegu võimalik ega piisav.
3(5)
6.1.4.Ravita jäämisel on pigem kindel, et puudutatud isik võib teisi isikuid füüsiliselt rünnata. Psühhoosi ägenemise seisundis on tema käitumine ajendatud luulumõtetest, ta tajub ümbritsevat tegelikkust ebaadekvaatselt ning haigusest tingitult võib kõrvalseisjate jaoks nähtava põhjuseta ootamatult ärrituda ja muutuda agressiivseks. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ta vajab enda turvalisuse tagamiseks politsei abi, ta on korduvalt pöördunud politsei ja KAPO poole, aga keegi ei aita. Ta on politseile rääkinud, et vajadusel kaitseb ta ennast ise ja võib selleks kasutada kodus leiduvaid rituaalnuge. Ta on eelkõige ohtlik lähedastele ja naabritele. Naabrid ähvardavat teda. Isa olevat varastanud temalt auto ja otsustavat tagaselja ühise äriga seotud asju. Isa ja psühhiaatriakliiniku juhataja koos oma sõbrannaga on sõlminud temavastaseid sobinguid ning endisel kallimal on politseis palju tuttavaid. Peab vajalikuks isa, endise kallima ja naabrite suhtes lähenemiskeelu rakendamist. Puudutatud isik tunneb end haigusest tingituna teiste inimeste poolt ohustatuna ning saamata oodatud abi politsei poolt, võib enda kaitsmise ettekäändel rünnata teisi isikuid. Seda ta 16.03.2024 öösel terariista kasutades reaalselt ka tegi. Samuti võib puudutatud isik ebaadekvaatse käitumisega kutsuda esile rünnakuid enese suhtes või saada viga, kui teised isikud püüavad tema rünnakuid tõrjuda. Psühhoosi ravimata jätmine kahjustab puudutatud isiku psüühilist tervist veelgi. Tehes haigusest tingitud ebaadekvaatses seisundis sotsiaalmeedia postitusi kahjustab ta oma mainet, millega vähendab enda võimalusi piisavat sissetulekut teenida ja oma igapäevase elu korraldamisega iseseisvalt toime tulla.
6.2.Kokkuvõttes on puudutatud isikul raske psüühikahäire, mis vajab pikemaajalist järjepidevat ravi. Kuna ta ravivajadust ei tunnista, siis muu psühhiaatriline ravi peale haiglaravi ei ole praegu võimalik ega piisav. Seetõttu on põhjendatud pikendada esialgse õiguskaitse korras rakendatud tahtest olenematu ravi tähtaega psühhiaatriakliinikus kuni 40 päevani. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, millega anti luba tema tahtest olenematuks raviks kuni 40 päeva. Puudutatud isiku arvates on ta sattunud kuriteo ohvriks ja ta ei ole endale või teistele ohtlik. Tal ei esine vaimse tervise häiret, mis ei võimaldaks tal enda käitumist juhtida. Ta on nõus ravil käima ambulatoorses korras ja kinni pidama arsti ettekirjutustest ning raviplaanist. Tal on olemas töökoht ja stabiilne elukorraldus. Tal on kaks alaealist last, kes vajavad enda vanemat. Kinnisesse asutusse paigutamise korraline menetlus peab tagama, et asutusse ravile paigutatakse vaid need isikud, kelle puhul on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused. Endise elukaaslase ründamise näol oli tegemist enesekaitsega ning ta ei ole käitunud ebaadekvaatselt. Ta ei ole enda või teiste suhtes ohtlik. Puudutatud isik soovib naasta koju, olla omaette ja taastuda antud situatsioonist. Menetluse edasine käik
8.Avaldaja ja Saaremaa Vallavalitsus vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4(5)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
11.Põhjendatud ei ole määruskaebuse seisukoht, et siinsel juhul ei ole täidetud PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused.
11.1.Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega maania (F31.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tema käitumine muutus aja jooksul ebaadekvaatseks ja ohtlikuks. Ta ründas oma endist elukaaslast noaga. Tal esinesid paranoilised luulumõtted ja maaniasümptomid ning haiglas viibides psühhoosist tingitud käitumine püsis. Seega esineb puudutatud isikul PsAS § 11 lg 1 p 1 mõistes raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.
11.2.Maakohus leidis põhjendatult, et ravita jäämisel püsib oht puudutatud isiku enda tervisele ja julgeolekule, kuid ohustatud on ka ümbritsevate elu, tervis ja turvalisus. Kiirabikaardi kohaselt ründas puudutatud isik oma endist elukaaslast luulumõtetest ajendatuna ning kiirabi ja politsei saabudes ähvardas ta ka neid noaga tappa. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Asja materjalidest nähtuvalt on ta paranoiline ning kahtlustab kõiki (politseid, arste, lähedasi) enda kahjustamises. Sellistest mõtetest tulenevalt võib ta enda n-ö kaitsmiseks teisi ähvardada ning ka füüsiliselt rünnata. Haiguskriitika puudumise tõttu ohustab puudutatud isik ravita jäämisel ka iseennast. Arsti kinnitusel esineb ravita jäämisel väga kõrge risk ravile mittealluva psüühikahäire kujunemiseks ning seeläbi puudutatud isiku toimetulekuvõime hävinemiseks. Sellest tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus.
11.3.Tahtevastaselt ravile paigutamise kolmandaks eelduseks PsAS § 11 lg 1 p 3 järgi on see, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Nimetatud punktis sätestatud tingimuse täidetuse eelduseks on isiku ohtlikkuse tuvastamine PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi. Puudutatud isik eitab temal diagnoositud rasket psüühikahäiret ning ei mõista enda ravivajadust. Ta on jätnud arsti poolt välja kirjutatud ravimid välja ostmata. Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et tal ei esine vaimset häiret, mis takistaks tal enda käitumisest aru saada. Seetõttu ei ole usutav tema kinnitus, et ta hakkab iseseisvalt raviplaanist kinni pidama. Siinsel juhul ei olnud isiku ohtlikkust võimalik vältida muul viisil kui kinnises asutuses sundraviga. Seega on täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.
12.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.