Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Kairi Piirisild ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.05.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-10074
Kohtuasi
AS K-MOST (endine AS BAUMOST) hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu pankrotivarast vara välistamiseks ja vara väljaandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2023 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja kaebuse hind
OÜ UNV Varahaldus apellatsioonkaebus, 1 614 000 eurot OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa apellatsioonkaebus, 1 614 000 eurot AS K-MOST vastuapellatsioonkaebus, 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: AS K-MOST (registrikood 10066253), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Chirag Mody ja Peeter Viirsalu, seaduslik esindaja BL Kostja: OÜ Bauschmidt (pankrotis, 12243943) pankrotihaldur Andrias Palmits
registrikood
Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: OÜ UNV Varahaldus (registrikood 12789412), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Menetluse liik
Asja läbivaatamine 16.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta OÜ UNV Varahaldus apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Tühistada Harju Maakohtu 25.08.2023 otsus osas, milles maakohus ei teinud otsust AS K-MOST taotluse kohta kohustada OÜ-d Bauschmidt (pankrotis) andma nõusolek registriosa nr 191501 (Vesse tn 12, Tallinn) II jaos kannete tegemiseks ja
2-17-10074 nõusolekute asendamiseks ning teha selles osas uus otsus vastavalt tervikresolutsiooni p-le 5.4. Jätta Harju Maakohtu 25.08.2023 otsuse resolutsioon muus osas muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus parandab ka maakohtu otsuse resolutsioonis oleva hageja nime puudutava ebatäpsuse ning teeb otsuse AS K-MOST suhtes (endise nimega
5.2.Välistada OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotivarast Vesse tn 12, Tallinn asuv kinnisasi (registriosa nr 191501).
5.3.Kohustada OÜ-d Bauschmidt (pankrotis) tagastama AS-ile K-MOST Vesse tn 12, Tallinn asuv kinnisasi (registriosa nr 191501) ning andma AS-ile KMOST üle Vesse tn 12, Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 191501) valdus.
5.4.Kohustada OÜ-d Bauschmidt (pankrotis) andma nõusolek kustutada kinnistusraamatu registriosa 191501 II jao kanne nr 2, mille kohaselt on kinnistu omanikuks OÜ Bauschmidt (registrikood 12243943, pankrotis), ning andma nõusolek uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatu registriosa nr 191501 II jakku kinnistu omanikuna AS K-MOST (registrikood 10066253) ning lugeda tahteavaldused asendatuks käesoleva kohtuotsusega.
5.5.Kohtuotsuse täitmist tagavad käesolevas asjas Harju Maakohtu 03.07.2017 ja 30.09.2019 määrustega seatud hagi tagamise abinõud.
5.6.Jagada menetluskulud järgmiselt:
5.6.1.Jätta AS K-MOST maakohtus kantud menetluskulud OÜ Bauschmidt (pankrotis) kanda, v.a AS K-MOST menetluskulud, mis jäävad p 5.6.2 alusel iseseisva nõudeta kolmanda isiku OÜ UNV Varahaldus kanda.
5.6.2.Jätta AS K-MOST maakohtus kantud menetluskulud, mis tulenevad OÜ UNV Varahaldus poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest, OÜ UNV Varahaldus kanda.
5.6.3.Jätta OÜ UNV Varahaldus maakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
5.6.4.Jätta AS K-MOST ja OÜ Bauschmidt (pankrotis) apellatsiooniastmes kantud menetluskulud OÜ Bauschmidt (pankrotis) kanda.
5.6.5.Jätta OÜ UNV Varahaldus apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-17-10074
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS K-MOST (hageja) esitas 30.06.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Bauschmidt (pankrotis) (kostja) vastu, milles palus: 1) välistada kostja pankrotivarast Vesse 12, Tallinn asuv kinnisasi (registriosa nr 191501); 2) kohustada kostjat tagastama hagejale Vesse 12, Tallinn asuv kinnisasi ning andma hagejale üle Vesse 12, Tallinn asuva kinnisasja valdus; 3) hageja taganemise õigusliku alternatiivi (s.o tehingust taganemine võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel) korral: kohustada kostjat avaldama oma tahet ja andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks vastavalt Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt 29.03.2017 tõestatud „avalduse“ p-le 4.2, millest tulenevalt kostja avaldab tahet ning annab nõusoleku kinnistusregistrisse registriossa nr 191501 kantud kinnistu omandi üleandmiseks hagejale; 4) kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 191501 II jakku kantud kande kustutamiseks, mille kohaselt omanikuks on kostja, ja kande tegemiseks, mille kohaselt on omanikuks hageja; 5) märkida kohtuotsuses, et kohtuotsus asendab käesoleva resolutsiooni p-des 3 ja 4 toodud kostja tahteavaldusi.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja müüjana ja kostja ostjana 29.03.2017 Vesse 12, Tallinn asuva kinnisasja müügilepingu. Kostja kohustus tasuma hagejale Vesse 12 kinnisasja eest 100 000 eurot. Kinnistu omandiõigus on kostjale lepingu alusel üle läinud, samas ei ole kostja lepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust seniajani täitnud. Mõlemat ettevõtet esindas tehingu tegemisel juhatuse liikmena MS. 17.04.2017 kuulutati välja kostja pankrot. 29.06.2017 esitas hageja kostjale avalduse lepingu tühistamiseks ja nõude kinnistu väljaandmiseks, samuti taganemisavalduse koos nõudega kinnistu väljaandmiseks.
3.Hageja hinnangul on 29.03.2017 müügileping tühine, alternatiivselt tühistatud või alternatiivselt on sellest taganetud.
4.29.03.2017 tehing on tühine järgmistel põhjustel. Esiteks on ühise esindusõiguse rikkumise korral tehing tühine, kuna tegemist on esindusõiguseta isiku mitmepoolse tehinguga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1). Teiseks on tühine ka juhatuse liikme poolt huvide konfliktis (majanduslike huvide kattumine ja mõlema tehingupoole samaaegne esindamine) tehtud tehing, milleks ei ole nõukogu nõusolekut (äriseadustiku (ÄS) § 307 lg 3). Kolmandaks on tehing tühine ka heade kommetega vastuolu korral (TsÜS § 86 lg 1).
4.1.Hageja nimel sõlmiti leping esindusõiguseta, kuna puudus hageja teise juhatuse liikme nõusolek. Hageja nimel sõlmis juhatuse liikmena lepingu MS üksinda, kuigi hagejal oli ka teine juhatuse liige GB ja juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus. Kuigi hageja nõukogu 29.03.2017 otsuse kohaselt anti MSile volitus kinnisasja müümiseks kostjale, siis nõukogu 29.03.2017 otsus ei saa eirata põhikirjast tulenevat ühise esindusõiguse nõuet. Isegi, kui viidatud nõukogu otsus oleks kehtiv (mida see ei ole), ei saa nõukogu oma otsusega volitada ühte juhatuse liiget aktsiaseltsi esindama, kui aktsionärid on otsustanud ja ka põhikirjas ette näinud, et aktsiaseltsi saavad esindada üksnes kaks juhatuse liiget korraga (vt ka ÄS § 298 lg 1 p 1, § 307 lg 1).
2-17-10074
4.2.Tehing tehti ilma hageja nõukogu nõusolekuta, mis oli vajalik, kuna MSi majanduslikud huvid kattusid kostja huvidega ja MS tegi tehingu, esindades samaaegselt hagejat ja kostjat. MS oli ühtlasi kostja asutaja ja enamusosanik (60%) läbi oma äriühingu Schmidt & Sons ning kostja juhatuse liige. Hageja nõukogu ei ole andnud MSile tehinguks nõusolekut. Hageja nõukogu 29.03.2017 otsus on ÄS § 321 lg 5 ja § 322 lg 7 alusel tühine, kuna rikuti nõukogu kokkukutsumise korda ja OB hageja nõukogu liikmena ei ole kunagi 29.03.2017 nõukogu otsuse poolt hääletanud ega seda heaks kiitnud. Alternatiivselt on nõukogu otsus TsÜS § 38 lg 2 ja analoogia korras kohalduva ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine otsuse vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu. Teise alternatiivina puudus hagejal nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal nõukogu, mistõttu puudus organ, mis oleks saanud kinnistu võõrandamist kehtivalt heaks kiita.
4.2.1.Tühine on ka hageja nõukogu 27.03.2017 otsus, mis allkirjastati UK ja HS poolt. Nõukogu koosolekut ei toimunud või esines korra oluline rikkumine, mis tõi kaasa otsuse tühisuse. Vaidlusalust nõukogu otsust ei tehtud koosolekul, kuivõrd nõukogu koosoleku kokkukutsumist ei toimunud (ÄS § 321 lg 1) ning ei toimunud ka koosolekut, kus kõik kolm nõukogu liiget oleksid osalenud (ÄS § 321 lg 5 esimene lause). Samuti puudub ühehäälne nõukogu otsus, kuna kolmas nõukogu liige OB ei ole müügitehingu tegemise otsusele heakskiitu andnud ega seda hiljem heaks kiitnud. Seega ei ole nõukogu vaidlusalust otsust vastu võetud ühehäälse otsusena (ÄS § 323 lg 6).
4.2.2.Alternatiivselt, isegi kui kostja tugineks otsuse tegemisele koosoleku vormis, oleks otsus oluliste korra rikkumiste tõttu igal juhul ÄS § 322 lg 7 alusel tühine. Kirjaliku hääletamise teel otsuse tegemine ei olnud lubatud ja rikutud on otsuse vastuvõtmise korda. Kostja ei ole tõendanud, et on olemas nõukogu töökord, mis oleks ette näinud võimaluse teha nõukogu otsus kirjaliku hääletamise teel või et oleks olnud kõigi nõukogu liikmete nõusolek selleks (ÄS § 323 lg 1). Alusetu on kostja väide koosoleku läbiviimisest vastavalt tavale. Kostja ei ole sellist tava tõendatud. Samuti ei koostanud ega saatnud nõukogu esimees otsuse eelnõud kõigile nõukogu liikmetele koos vastamise tähtaja määramisega (ÄS § 323 lg 2). Puudub ka ÄS § 323 lg 4 kohane hääletusprotokoll. ÄS § 323 lg 6 kohaselt pidanuks sellisel juhul nõukogu otsus olema allkirjastatud kõigi kolme nõukogu liikme poolt.
4.2.3.Alternatiivselt ei ole otsust võetud vastu, kuna hagejal puudus nõukogu, kes oleks saanud vaidlusaluse nõukogu otsuse vastu võtta. Hageja nõukogu liikmed OB, UK ja HS olid vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks nõukogu liikme kohalt tagasi astunud. Alternatiivselt puudusid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks vajalikud hääled. UK avaldas soovi enda tagasikutsumiseks hageja üldkoosolekule, täites sellega ÄS § 319 lg 7 nõuded. Seega astus UK hageja nõukogust tagasi enne vaidlusaluse nõukogu otsuse tegemist. UK küll allkirjastas vaidlusaluse nõukogu otsuse, kuid tema allkirjal ei ole õiguslikku tähendust, sest ta ei olnud allkirja andmise ajal enam hageja nõukogu liige. Seega tekib olukord, kus hageja nõukogus vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel oli hagejal vaid kaks nõukogu liiget, kes iseenesest said küll otsustada (ÄS § 322 lg 11), kuid arvestades häälte jagunemist, ei võetud vaidlusalust nõukogu otsust vastu. Nimelt hääletas ainsana vaidlusaluse nõukogu otsuse poolt HS.
4.3.Alternatiivselt on 29.03.2017 müügilepingu sisu ja eesmärk heade kommete vastane, mistõttu on 29.03.2017 leping tühine.
4.3.1.Kinnisasja hageja vara hulgast väljaviimiseks puudus hageja jaoks äriline eesmärk ja vajadus. Hageja ei saanud kinnisasja võõrandamisest mingit kasu, tekkis vaid ulatuslik kahju. Kostjal ei olnud kunagi kavatsust kinnisasja eest tegelikult tasuda. Kostja püsiv maksejõuetus oli lepingu sõlmimise ajal selge nii MSile kui ka kostja ajutisele haldurile Veli Kraavile. Hageja selgitas, et MS ja kostja korraldasid 2015. aastal hageja vara koormamise kostja kohustuste
2-17-10074 tagamiseks Nordea panga ees. MS korraldas äriseadustikust tuleneva laenukeelu (ÄS § 281 lg 3) vastaselt teadvalt tehingud nii, et kostja võttis Nordea pangast laenu hageja osaluse ostmiseks ning nii seda laenu kui ka kõiki teisi kostja finantskohustusi asus tagama Vesse tn 12 kinnisasi ja hageja vallasvara. Hageja ei saanud mingit kasu sellest, et tema vara hakkas tagama tema jaoks kolmanda äriühingu ehk kostja kohustusi Nordea panga ees. Kuna MS ja kostja olid korraldanud hageja vara pantimise kostja kohustuste tagamiseks Nordea panga ees ja kostja jättis oma kohustused Nordea pangale maksejõuetuse tõttu täitmata, müüakse Vesse tn 12 kinnisasi kostja kohustuste katteks. Selle tulemusel tekib hagejal asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 alusel regressinõue 1,6 miljonit eurot (s.o kinnistu turuhind müügitehingu ajal) kostja vastu, kuna hageja varaks oleval Vesse tn 12 kinnisasjal lasuv hüpoteek realiseeritakse võõra isiku ehk kostja kohustuste katteks. Kinnisasi müüdi kostjale selleks, et välistada hageja 1,6 miljoni euro suurune regressinõue kostja vastu.
4.3.2.Kostja nõuab tsiviilasjas nr 2-20-5508 hageja käest kontsernikontost tuleneva nõude 373 702,59 euro tasumist. Kui 29.03.2017 müügileping ei kehti, saab hageja tasaarvestada kostja väidetava kontsernikonto nõude ja hagejale jääks üle 1,2 miljoni euro suurune tunnustatud nõue kostja pankrotimenetluses. Kui aga kinnisasja müügileping kehtib, jääb hagejale ainult 100 000 euro suurune müügilepingust tulenev nõue kostja vastu ning kostjale jääb 373 702,59 euro suurune kontsernikonto võla nõue hageja vastu.
4.3.3.Kinnisasi müüdi oluliselt alla turuhinna. Asjaomase kinnistu turuhind oli 1,6 miljonit eurot. Isegi kui arvestada kinnistu väärtusest maha õigusvastaselt seatud hüpoteegid, sai hageja kinnisasja võõrandamisest minimaalselt kahju 400 000 eurot (kuna regressinõudega ei saa tasaarvestada kostja kontsernikontost tulenevat nõuet).
4.3.4.MS, esindades samaaegselt nii hagejat kui ka kostjat, oli või pidi olema hagejale ulatusliku kahju põhjustamisest teadlik. Kinnisasi müüdi, et välistada hageja poolt omanikuõiguste teostamine ning kinnistul lasuvate hüpoteekide vaidlustamine. Kinnistu võõrandati MSi ja Nordea panga seadusevastase skeemi mahavaikimiseks. Lepinguga viidi hageja vara hulgast välja kinnisasi, millel asub hageja põhitegevuskoht ja mis on hageja kõige olulisem vara, mis on hageja majandustegevuse läbiviimiseks hädavajalik ning milleta hageja tegevuse jätkamine ei ole võimalik. Hageja kaotaks müügilepingu alusel omandi oma kinnisasjale, mille tõttu ei saaks ta teostada omandiga seotud õigusi.
4.4.Müügileping on heade kommetega vastuolus ka usalduse kuritarvitamise tõttu (TsÜS § 86 lg 1 ja karistusseadustik (KarS) § 2172). 29.03.2017 leping sõlmiti MSi poolt juhatuse liikme kohustusi rikkudes, leping kahjustas hageja huve ning põhjustas hagejale ulatusliku kahju tekkimise.
5.Kui müügileping ei ole tühine, siis on müügileping tühistatud. Hageja esitas 29.06.2017 kostjale avalduse lepingu tühistamiseks (TsÜS § 131 lg 1). MS rikkus lepingu sõlmimisel ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud esindusõiguse piirangut, kuivõrd tegi ilma nõukogu nõusolekuta ning ka hilisema heakskiiduta ettevõtte kinnisvara müües tehingu väljaspool hageja igapäevast majandustegevust. Asjaomane kinnistu oli hageja ainus kinnisasi. Hageja nõukogu ei ole andnud MSile tehinguks nõusolekut, nõukogu 27.03.2017 otsus on tühine. Kinnisasja müümine ei olnud hageja huvides ja oli hagejale äärmiselt kahjulik. MS rikkus lepingu sõlmimisel hoolsus- ja lojaalsuskohustust (ÄS § 315 lg 1, TsÜS § 35). Tuleb eeldada, et MS rikkus oma kohustusi hageja ees. Mõlema poole esindamine loob TsÜS § 131 lg 1 teise lause alusel tõendusliku eelduse, et MS rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Kostja teadis või pidi teadma, et tehing kahjustab hageja huve ning et tehing tehti ilma hageja nõukogu volituseta.
2-17-10074
6.Alternatiivselt on hageja müügilepingust taganenud tasumise kohustuse rikkumise tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 1). 29.03.2017 lepingu kohaselt pidi kostja tasuma kinnisasja eest 100 000 eurot hiljemalt 5 pangapäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kostja ei täitnud müügisumma tasumise kohustust. Hageja esitas 29.06.2017 kostjale taganemisavalduse. Hageja kostja 22.02.2018 tasaarvestusega (millega kostja väidetavalt tasaarvestas müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude oma väidetava nõudega hageja vastu) ei nõustu, sest hageja oli tasaarvestuse ajaks müügilepingu juba 29.06.2017 avaldusega, s.o kaheksa kuud varem, lõpetanud (mistõttu ei kohaldu ka VÕS § 193).
7.Hagejal esineb õiguslik huvi kinnisasja omandi ja käesoleva vaidluse vastu. Hagejalt võeti võimalus kasutada seadusjärgseid omanikuõigusi. Sellest, kas kinnisasja omanik on hageja või kostja, sõltub see, kas kostja ja kolmas isik võivad hageja ja viimase juhatuse liikme BLe käest nõuda kinnisasjalt väidetavalt laekuva üüri väljaandmist 277 470 euro ulatuses (millele lisanduvad pärast hagi esitamist edasised üürimaksed ja viivis). Sellise nõude esitas kostja hageja vastu tsiviilasjas nr 2-20-17894 ja kolmas isik tsiviilasjas nr 2- 20-17894. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et kinnisasja omand kuulub hagejale, ei saa kostjal tekkida kasutuseeliste nõuet hageja vastu. Kinnisasja omaniku isikust sõltub ka see, kas hageja saab tasaarvestada oma nõude kostja kontsernikonto lepingust tuleneva nõudega 373 702,59 eurot. Samuti oleks hagejal võimalik esitada regressinõue kostja vastu ning vaielda vastu kinnisasjal lasuva hüpoteegi realiseerimisele.
8.Hageja selgitas ka, et õigusvastased hüpoteegid ei mõjuta kinnisasja väärtust. Kinnistule seatud hüpoteeke ei ole õigust realiseerida, sest hüpoteekide seadmine on tühistatud. Hageja on tühistanud 20.11.2015 sõlmitud tagatistehingud, mille tulemusena hakkas kinnisasi tagama kostja kõiki olemasolevaid ja tulevasi kohustusi Nordea panga ees, sh laenulepingust tulenevaid kohustusi, mille eesmärgiks oli rahastada kostja poolt hageja aktsiate omandamist. Hüpoteeke ei ole õigust realiseerida, sest tagatiskokkulepped on tühised või rakendamatud. Nordea pank ja kostja rikkusid ÄS § 281 lg-s 3 sätestatud tagatise andmise ja võtmise keeldu tahtlikult ja teadlikult, mistõttu on tagatiskokkulepped tühised. Alternatiivselt on tagatiskokkulepped VÕS § 6 lg 2 ja TsÜS § 138 alusel rakendamatud. Hüpoteegipidaja nõuded ei ole seetõttu kinnisasja koormavate hüpoteekidega tagatud ja hüpoteegid on n-ö tühjad.
9.Eeltoodust tulenevalt palub hageja välistada pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 1 alusel kostja pankrotivarast Vesse tn 12 kinnisasi, kuna selle omand kuulub jätkuvalt hagejale. Kuna kinnisasi kuulub jätkuvalt hagejale, tuleb see alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1028 ja § 1032) või vindikatsiooninõude (AÕS § 80) või tagasitäitmise võlasuhte (VÕS § 189 lg 1) alusel hagejale tagastada ja seetõttu pankrotivarast välistada.
10.Teiseks palub hageja kohustada kostjat nõusoleku andmiseks Vesse tn 12 kinnisasja kinnistusraamatu kannete muutmiseks (AÕS § 65 lg 1) ja asendada nõusolekuks vajalik tahteavaldus kohtulahendiga (TsÜS § 68 lg 5). Juhuks kui kohus tuvastab müügilepingu tühistamise, palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimiseks, mille alusel kantakse Vesse 12 kinnisasja omand kinnistusraamatus üle hageja omandisse ja vastavad tahteavaldused asendatakse (AÕS § 641, kinnistusraamatuseadus (KRS) § 341 lg 1, TsÜS § 68 lg 5). Hageja eelnev taotlus puudutas ka olukorda, kui maakohus peaks leidma, et hageja on müügilepingust taganenud.
2-17-10074 Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Hagi on perspektiivitu, kuna kinnistu väärtus koos hüpoteekidega on 0 eurot. Kinnistu baasväärtus ilma hüpoteeke arvestamata on kõigest 1 614 000 eurot. Hüpoteegid ületavad kinnistu väärtust enam kui 900 000 euro võrra. Hüpoteekidega tagatud nõuded kogusummas 6 134 777,44 eurot ületavad kinnistu väärtust ligi neljakordselt ning on kostja pankrotimenetluses tervikuna tunnustatud. Kinnistu võõrandamisel ei jää kinnistu omanikule (pärast hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamist) kätte sentigi. Ei ole võimalik, et hageja õigusi on rikutud väärtusetu kinnistu võõrandamisega hagejalt kostjale 100 000 euro eest. Müügihind 100 000 eurot on hagejale tasutud. Kostja on kinnistu müügihinna tasunud tasaarvestusega. Olematu turuväärtusega asja võõrandamine 100 000 euro eest ei saanud rikkuda hageja õigusi viisil, mis annaks alust käesolevaks tsiviilkohtumenetluseks.
13.Kuna kinnistu müügileping on kehtiv, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.
14.MS võõrandas kinnistu hageja nõukogu volitusel. Hageja nõukogu otsus võeti vastu 27.03.2017 ning otsuse vastuvõtmise juures olid esindatud kolmest nõukogu liikmest UK ja HS, kes olid hageja nõukogu liikmed kuni 28.06.2017. Nõukogu kolmanda liikme ja esimehe OBi volitused olid 27.03.2017 nõukogu otsuse allkirjastamise ajaks lõppenud. Seega nõukogu otsuse, millega kooskõlastati kinnistu müük, allkirjastamise ajaks oli saabunud olukord, kus hageja nõukogus oli vähem liikmeid, kui põhikirjaga ette nähtud. Samas sätestab ÄS § 322 lg 11, et olukord, kus nõukokku kuulub vähem liikmeid kui põhikirjaga ette nähtud, ei mõjuta nõukogu otsuste kehtivust. Kinnistu müügilepingu võis ja sai allkirjastada MS ainuisikuliselt, kuna 27.03.2017 nõukogu otsusega kutsuti juhatusest tagasi teine juhatuse liige GB vastavalt tema esitatud avaldusele. MS oli seega ainus hageja juhatuse liige. Perioodil 28.12.2015 kuni 18.07.2018 kehtinud hageja põhikirja p 4.3.1. järgi koosnes hageja juhatus ühest kuni viiest liikmest. Seega sai hageja tegutseda ühe juhatuse liikme, s.o MSi kaudu. GB ei soovinud olla juhatuse liige ning hageja katse käsitleda teda juhatuse liikmena ei ole kohane. Seega ei rikkunud MS kinnistut võõrandades ÄS § 317 lg 8 tulenevat esindusõiguse piirangut. Kinnistu müügileping ei ole tühine ÄS § 307 lg 3 ega TsÜS 129 lg 1 alusel, kuna leping sõlmiti nõukogu nõusolekul ja volitusel.
15.MS ei rikkunud kinnistut võõrandades ÄS § 306 lg-st 2 tulenevat kohustust käituda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. MS ei rikkunud kinnistut võõrandades TsÜS §-st 35 tulenevat lojaalsus- ja hoolsuskohustust ega TsÜS §-st 32 tulenevat hea usu põhimõtet. Kinnistu võõrandati nõukogu käsul ning kinnistu võõrandamine oli majanduslikult otstarbekas ja hagejale kasulik.
16.Etteheited selle kohta, et MS ei saanud 27.03.2017 nõukogu koosolekut kokku kutsuda, kuna see õigus oli vaid kunagisel nõukogu esimehel OBil, ei ole asjakohased. OB keeldus nõukogu töös osalemast ning ka tema nõukogu liikme volituste tähtaeg oli möödunud. OB ei saanud seega nõukogu koosolekut kokku kutsuda. Lisaks eeltoodule ei saa koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele käesoleval juhul tugineda, kuna otsuse on allkirjastanud kõik nõukogu liikmed, kelle volitused sellel ajal kehtisid. Lisaks ei too nõukogu otsuse vastuvõtmise korra rikkumine automaatselt kaasa otsuse tühisust. Hageja nõukogu tavaks oli otsuste vastuvõtmine ilma koosolekut kokku kutsumata (st ilma teadet ja päevakorda edastamata). Hageja oli teadlik 27.03.2017 nõukogu otsusest, vaidlusalune nõukogu otsus on hageja äritoimikus kajastatud. Nõukogu otsuse vastuvõtmine lihthäälteenamusega on võimalik.
2-17-10074
17.Kuivõrd puuduvad tühistamise alused, siis ei ole hageja kehtivalt müügilepingut tühistanud ning müügileping on kehtiv.
18.Hagejal puudub alus kinnistu müügilepingust taganemiseks, kuivõrd kostja ei ole rikkunud kinnistu müügilepingu tingimusi. Hagejal oli kostja ees täitmata rahaline kohustus 373 702,59 eurot. Vastastikuste kohustuste tõttu on kinnistu müügihind tasutud tasaarvestusega. Igal juhul ei ole kostja rikkumine oluline. Hageja ei ole esitanud kostjale täiendavat tähtaega müügihinna tasumiseks VÕS § 114 mõttes ning hageja on kaotanud viivituse tõttu taganemisõiguse VÕS § 118 lg 1 tähenduses. Taganemine ei ole hageja toodud põhjendustel võimalik.
19.Juhul, kui kostjale laenu andmisel on rikutud laenukeelu sätteid, siis ei too see kaasa hüpoteegilepingute sõlmimise ja hüpoteekide seadmise tühisust (vt ÄS § 281 lg 3). Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht
20.Kolmas isik palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmas isik on hüpoteegipidaja ning on omandanud Luminor Bank AS-ilt ka Vesse tn 12 asuvat kinnisasja koormavate hüpoteekidega tagatud nõude kostja vastu. Kolmanda isiku kasuks on Vesse tn 12 asuvale kinnisasjale seatud kinnistusraamatusse hüpoteegid 2 518 453,85 euro ulatuses. Kostja 29.09.2017 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt tagavad hüpoteegid kolmanda isiku eesõigusnõudeid kostja vastu kokku 4 715 982,30 euro ulatuses (PankrS § 153 lg 1 p 1).
21.Hagejal puudub hagi esitamiseks õiguskaitsevajadus, kuivõrd hagi esemeks olev ja tagasinõutav Vesse tn 12 kinnisasi on hüpoteeke ja hüpoteegiga tagatud nõudeid arvestades väärtusetu. Sõltumata asjaolust, kas Vesse tn 12 kinnisasja omanikuks lugeda hageja või kostja, peaks hüpoteekidega koormatud kinnisasi kuuluma pankroti- või täitemenetluses realiseerimisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Olematu väärtusega kinnisasja müügiga ei saanud hageja endine juhatuse liige MS rikkuda hageja sisesuhtest tulenevaid kohustusi, mis saaksid kaasa tuua tehingu tühistamise TsÜS § 131 lg 1 või tehingu tühisuse ÄS § 307 lg 3 või TsÜS § 129 alusel, sh tehingust taganemise VÕS § 189 lg 1 alusel. Kohtumenetluses puudub mistahes õigusvaidlus hüpoteekide kehtivuse või hüpoteegiga tagatud nõude kehtivuse või suuruse osas. Maakohtu otsus ja põhjendused
22.Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega hagi rahuldati, välistati kostja pankrotivarast Vesse tn 12 kinnisasi ning kohustati kostjat tagastama hagejale Vesse tn 12 kinnisasi ja andma hagejale üle Vesse tn 12 kinnisasja valdus. Maakohus määras, et kohtuotsuse täitmist tagavad käesolevas asjas 03.07.2017 ja 30.09.2019 määrustega seatud hagi tagamise abinõud. Maakohus jättis 1) hageja menetluskulud kostja kanda, v.a hageja menetluskulud, mis jäävad iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda; 2) hageja menetluskulud, mis tulenevad iseseisva nõudeta kolmanda isiku poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest, iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda; 3) iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
23.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgnevate asjaolude üle. 29.03.2017 sõlmisid hageja ja kostja kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja kohustus tasuma hagejale Vesse tn 12, Tallinn asuva kinnisasja eest 100 000 eurot. Kinnistu omandiõigus on kostjale lepingu alusel üle läinud. Mõlemat ettevõtet esindas tehingu tegemisel juhatuse liikmena MS.
2-17-10074
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas 29.03.2017 müügileping on tühine, tühistatud või müügilepingust on taganetud ning sellest lähtuvalt, kas Vesse tn 12 kinnisasi tuleb välistada kostja pankrotivarast ja anda välja hagejale.
25.PankrS § 123 lg-te 1-2 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. Haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni.
26.Hageja nõue ei ole perspektiivitu ning asja läbivaatamata jätmise aluseid ei esine. Nii vaidlusaluse kinnisasja turuväärtus kui ka sellel lasuvate hüpoteekidega tagatud nõuete suurus on ajas muutuvad, millest lähtuvalt ei ole kohtul võimalik asuda üheselt seisukohale, et kinnisasjal puuduks väärtus ja seetõttu oleks hageja nõue perspektiivitu. Asjaolu, kas üldse või milline väärtus on pankrotivarast välistataval asjal, ei ole seotud hageja nõudeõigusega pankrotivarast asja välistamiseks. Juhul, kui hageja on kinnisasja omanik, on tal nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, sõltumata asja väärtusest või võimalikust (rahaliselt mõõdetavast) hüvest. Hageja on toonud esile, et kinnistu omab tema jaoks olulist väärtust toomis-, lao- ja tehnika hoiustamise kohana ning juhul, kui vaidlusalune kinnistu võõrandatakse, ei ole hagejal võimalik kaasata kapitali, mis võiks olla huvitatud kinnisasja koormavate hüpoteekide väljaostmisest ja tootmise jätkamisest. Samuti on hageja välja toonud, et kinnistu puudumise tõttu ei ole hagejal enam kinnisvara, mida anda pangagarantiide tagatiseks.
27.Maakohus leidis, et 29.03.2017 tehing ei ole tühine.
27.1.Maakohus ei nõustunud, et 29.03.2017 tehing on tühine lähtuvalt ÄS § 307 lg-st 3. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja nõukogu tehinguga ei nõustunud. Hageja endiste juhatuse liikmete ütlustest nähtub vastupidiselt, et nõukogu liikmed olid teadlikud sõlmitavast tehingust ning neil puudusid selle osas vastuväited.
27.2.Maakohus ei nõustunud, et 29.03.2017 sõlmitud tehing on tühine lähtuvalt TsÜS § 129 lg-st 1. Hageja on viidanud äriseadustiku sätetele, millest lähtuvalt oli hageja kinnistu võõrandamine õigustühine seepärast, et puudus nõukogu nõusolek ja luba, et juhatus MSi isikus selle tehingu teeks. Hageja ei ole toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja tehinguaegne nõukogu ei kiitnud tehingut heaks.
28.Maakohus leidis siiski, et hagi kuulub rahuldamisele PankrS § 123 lg 1 ja TsÜS § 131 lg 1 alusel, kuna hageja on 29.03.2017 tehingu, millega hageja võõrandas Vesse 12 kinnisasja kostjale, kehtivalt tühistanud.
29.Tunnistajate (UK, MS) ütlustest nähtuvalt tuli kinnisasja kostjale võõrandamise ettepanek ja ajend vahetult kostja toonaselt pankrotihaldurilt Veli Kraavilt eesmärgiga saada Vesse tn 12 kinnisasi kostja pankrotivarasse ning tekitada hagejale kostja vastu nõue 100 000 eurot, kuivõrd võõrandamise eelselt oli selge, et kinnisasja eest ei ole võimalik hagejale tasuda. Kinnisasja tehingulise väärtuse ehk vaidlusaluse kinnisasja võõrandamise hinna kujundas kostja pankrotihaldur Veli Kraavi, seostamata seda võõrandatava kinnisasja tegeliku turuväärtuse ja/või sellel lasunud hüpoteekide ja nendega tagatud nõuete suurusega.
30.Veli Kraavi nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks 01.03.2017. Vaidlusalune kinnisasi võõrandati pärast seda. Kuivõrd ajutise pankrotihalduri seadusest tulenevaks ülesandeks oli tagada võlgniku vara säilimine, saab asuda seisukohale, et 29.03.2017 tehing oli
2-17-10074 tehtud kostja, mitte hageja huvides. Lähtuvalt asjaolust, et ajutine pankrotihaldur määras pankrotipessa võõrandatava kinnisasja hinna ja pidi tagama, et võlgniku vara säiliks, ei saanud võõrandatava kinnisasja tegelik väärtus (sh koos kinnisasjal lasuvate hüpoteekidega) olla madalam kui 100 000 eurot. Selleks, et nimetatud tehingul oleks pankrotivara suurendamise seisukohast olnud ajend, pidi väärtus olema sellest suurem.
31.MS, kes oli 29.03.2017 tehingu sõlmimise ajal samaaegselt hageja ja kostja juhatuse liige, tõi välja, et Vesse tn 12 kinnisasja müügiga seotud otsuste tegemisel lähtusid nad sellest, et Veli Kraavi kui ajutine haldur on asunud kostjat juhtima. Nii lähtuti Veli Kraavi antud juhistest ning tehingu sõlmimisel ei olnud MSil mingit ettekujutust, millist kasu oleks olnud sellest tehingust hagejale või kostjale.
32.Eeltoodust on võimalik järeldada, et MS, olles 29.03.2017 tehingut sõlmides samaaegselt hageja ja kostja juhatuse liige, kahjustas pankrotihaldur Veli Kraavi juhiseid järgides hageja huve selliselt, et võõrandas hageja majandustegevuseks vajaliku kinnisasja kostjale tasu eest, mille puhul puudus teadmine kinnisasja tegelikust turuväärtusest, ning teades, et kostjal puuduvad vahendid kinnisasja eest hagejale tasumiseks.
33.Täidetud on TsÜS § 131 lg 1 kohane eeldus hageja poolt 29.03.2017 tehingu tühistamiseks. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-22-17. Hageja on esitanud 29.06.2017 koostatud ja notariaalselt tõestatud 29.03.2017 lepingu tühistamisavalduse ning nõude kinnisasja väljaandmiseks VÕS § 116 lg 1 alusel lepingu olulise rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul on põhjendatud antud dokumente käsitleda TsÜS § 98 lg 1 kohaselt avalduse tegemisena teisele poolele tehingu tühistamiseks. Kohus ei nõustunud, et tehingu tühistamise avaldus oleks tehtud aluseta ja/või hilinenult. Puudub vaidlus, et 17.04.2017 määrusega kuulutati välja kostja pankrot, 16.06.2017 kuulutati välja oksjon kinnisasja enampakkumisel müümiseks ning 29.06.2017 tühistamisavalduse ja 30.06.2017 hagiavalduse esitamise aja seisuga ei olnud kostja täitnud oma müügihinna tasumise kohustust.
34.29.03.2017 tehing, millega hageja võõrandas Vesse tn 12 kinnisasja kostjale, oli vastuolus hageja huvidega ning hagejal oli õigus esindaja tehtud tehing tühistada. Hageja esitas kostjale tühistamisavalduse 29.06.2017 notariaalselt ja 30.06.2017 hagiavalduse esitamise teel. Kuna PankrS § 123 lg 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule, tuleb välistada Vesse tn 12 kinnisasi kostja pankrotivarast ning tagastada hagejale.
35.Kohus jättis kohtuotsuse täitmist tagama käesolevas asjas seatud hagi tagamise abinõud (TsMS § 445 lg 2). Harju Maakohtu 03.07.2017 määrusega määras kohus hagi tagamise korras kanda käsutamise keelumärge kostjale kuuluvale Vesse tn 12 kinnisasjale hageja kasuks. 30.09.2019 määrusega määras kohus keelata kostja pankrotihalduril Veli Kraavil Vesse tn 12 kinnistu osas pankrotimenetluses kinnisasja võõrandamise korraldamine kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas tsiviilasjas.
36.Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja menetluskulu, mis tuleneb iseseisva nõudeta kolmanda isiku poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest, jääb iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda (TsMS § 167 lg 3). TsMS § 167 lg-st 2 lähtuvalt jäävad iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
2-17-10074 Kostja apellatsioonkaebus
37.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
38.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 131 lg-t 1. Olukorras, kus tõenditest nähtub, et hüpoteegiga tagatud nõude suurus ületab kinnisasja väärtuse, ei saa TsÜS § 131 lg-s 1 nimetatud vastuolu esindatava huvidega tekkida ja seega ei ole ka TsÜS § 131 lg 1 eeldus täidetud. Kinnistu on kuni käesoleva ajani koormatud hüpoteekidega kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik on omandanud ka võlgniku pankrotimenetluses nõude, mis on tunnustatud. Kuna hüpoteegiga tagatud nõuded ületasid lepingu sõlmimise ajal kinnisasja turuväärtust, siis ei saanud tehing hagejat kahjustada.
39.Maakohus oleks pidanud hindama kohtule esitatud tõendeid, millest nähtus kinnisasja väärtus lepingu sõlmimise ajal ning hüpoteegiga tagatud nõude suurus. Sellisteks tõenditeks on 22.12.2015 seisuga koostatud eksperthinnang Vesse tn 12 kinnisasja turuväärtuse kohta ning nõuete kaitsmise koosoleku protokoll kostja pankrotimenetluses. Olukorras, kus tõenditest nähtub, et hüpoteegiga tagatud nõude suurus ületab kinnisasja väärtuse, ei saa TsÜS § 131 lgs 1 nimetatud vastuolu esindatava huvidega tekkida. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku apellatsioonkaebus
40.Kolmas isik esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kolmas isik palus jätta menetluskulud hageja kanda.
41.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas olid täidetud seaduses sätestatud eeldused vaidlusaluse tehingu tühistamiseks. Konkreetsel juhul puudus alus TsÜS § 131 lg 1 kohaldamiseks. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja nõukogu nõustus vaidlusaluse tehingu tegemisega, mistõttu tehing ei olnud tühine, siis kohaldub ka TsÜS § 132 lg 2, mille kohaselt ei või esindatav tehingut tühistada, kui ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt TsÜS § 131 lg 1 sätestatule tühistada, ja andis nõusoleku esindaja poolt sellise tehingu tegemiseks.
42.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 29.03.2017 tehing oli väidetavalt vastuolus hageja huvidega. TsÜS § 131 lg 1 alusel kehtetuks tunnistatav tehing peab kahjustama esindatava tegelikke varalisi huve. Esindatava huve ei kahjusta turutingimustel tehtud tehing. Maakohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata Vesse 12 kinnisasja hariliku väärtuse vaidlusaluse tehingu tegemise hetkel. Kui vaidlusalune kinnisasi on hüpoteeke ja tagatavaid nõudeid arvestades väärtusetu, st juhul, kui hüpoteegisummad ja hüpoteekidega tagatud nõuete suurus ületab kinnisasja võimaliku turuväärtuse, siis ei saa esindaja vaidlusaluse tehinguga kahjustada esindatava huve. Seega puudus alus müügilepingu tühistamiseks TsÜS § 131 lg 1 alusel. Vesse 12 kinnisasi oli seda koormavaid hüpoteeke ja hüpoteegiga tagatud nõudeid arvestades sisuliselt väärtusetu, mistõttu vaidlusalune kinnisasja müügileping oli sõlmitud turutingimustel.
43.Hagejal puudub hagi esitamiseks õiguskaitsevajadus, kuivõrd esitatud hagi alusel ei ole hagejal võimalik mingisugust vara tagasi saada või on tagasisaadav vara sisuliselt väärtusetu ja selle eest ei saa nõuda mingisugust rahalist väärtust omavat hüvitust. Sõltumata asjaolust, kas Vesse 12 kinnisasja omanikuks saab hageja või kostja, on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja müüki ja rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõue kinnisasja realiseerimise tulemi ja viljade (üür, renditulu) arvelt. Hageja ei ole seaduses
2-17-10074 sätestatud korras vaidlustanud kinnisasja koormavaid hüpoteeke ega täitedokumendiks olevat hüpoteegi seadmise lepingut ega ei saa seda PankrS § 103 lg 5 kohaselt teha.
44.Käesoleval hetkel piiravad käesolevas tsiviilasjas toimuv õigusvaidlus ning maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõud õigusvastaselt ja põhjendamatult võimalust müüa Vesse tn 12 kinnisasi kostja pankrotimenetluses, mida tuleb lugeda oluliseks hüpoteegipidaja AÕS § 325 lg-s 1 ja AÕS § 352 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumiseks. Kinnisasja eelmise ja praeguse omaniku vaheline vaidlus kinnisasja omandiõiguse üle, mis paneb hüpoteegi realiseerimise seisma määramata ajaks, kahjustab põhiseadusevastaselt hüpoteegipidaja omandipõhiõigust. Hetkel on kinnisasi hageja ja BL õigusvastases ja ebaseaduslikus valduses ja kasutuses ning kinnisasjaga seotud õigusviljad ning üüri- ja rendimakseid omandavad õigusvastaselt hageja ja BL. Seda tuleb lugeda oluliseks hüpoteegipidaja AÕS § 343 lg-s 1, §-s 344 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 139 sätestatud õiguste rikkumiseks.
45.Hageja ei ole vaidlustanud kolmanda isiku tunnustatud nõuet kostja pankrotimenetluses ega esitatud hagiavaldust või muud nõuet hüpoteekide kustutamiseks. ÄS § 281 lg 4 välistab tagatise andmise keeldu rikkuva tagatiskokkuleppe tühisuse. Hageja vastuapellatsioonkaebus
46.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis lahendamata hageja nõude kohustada kostjat andma nõusolek registriosa nr 191501 teises jaos kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks ning alternatiivselt Vesse tn 12 kinnisasja kostja omandist hageja omandisse üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Samuti palub hageja tühistada otsuse osas, millega kohus jättis lahendamata nõude asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega antud nõuded rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
47.Maakohus jättis ebaõigesti lahendamata ja rahuldamata hageja nõuded kostja kohustamiseks AÕS § 65 lg 1 alusel nõusoleku andmiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks ja vastava tahteavalduse asendamiseks TsÜS § 68 lg 5 alusel ning hageja alternatiivsed nõuded kostja kohustamiseks asjaõiguslepingu sõlmimiseks, nõusoleku andmiseks omandi hagejale ülekandmiseks ja vastavate tahteavalduste asendamiseks TsÜS § 68 lg 5 alusel.
48.Maakohus leidis ebaõigesti, et müügileping ei ole tühine. Hageja nõuded tuleks rahuldada just müügilepingu tühisuse tõttu, alles alternatiivselt müügilepingu tühistamise või taganemise tõttu. Müügileping on tühine esiteks seetõttu, et hageja teine juhatuse liige GB ei allkirjastanud müügilepingut, kuigi kehtis ühine esindusõigus. Teiseks, hageja ja kostja nimel müügilepingu sõlminud MS oli huvide konfliktis. Kolmandaks, müügileping on heade kommetega vastuolus, kuna selle eesmärk oli kostja varade vähendamine ja müügilepinguga sooviti soodustada kostja pankrotimenetluses selle võlausaldajaid. Neljandaks, müügileping on heade kommetega vastuolus, kuna hageja ja kostja nimel selle sõlminud MS kuritarvitas hageja usaldust.
49.Maakohus ei analüüsinud erinevaid tühisuse aluseid ja leidis, et igal juhul muudab hageja nõukogu 27.03.2017 otsus müügilepingu kehtivaks. Müügileping on tühine sõltumata nõukogu otsusest. Nõukogu otsus ei saa eirata põhikirjast tulenevat ühise esindusõiguse nõuet. Nõukogu ei saa oma otsusega volitada ühte juhatuse liiget aktsiaseltsi esindama, kui aktsionärid on otsustanud ja põhikirjas on ette nähtud, et aktsiaseltsi saavad esindada üksnes kaks juhatuse
2-17-10074 liiget korraga. Teiseks ei saa nõukogu otsus muuta heade kommetega vastuolus olevat tehingut kehtivaks.
50.Vaidlusalune 27.03.2017 nõukogu otsus on tühine. Vaidlusalust nõukogu otsust ei võetud ühelgi viisil vastu (ÄS § 322 lg 7). Nõukogu otsust ei võetud vastu koosolekul, seda ei võetud vastu ühehäälselt ega hääletamise teel ilma koosolekut kokku kutsumata.
50.1.Nõukogu otsust ei võetud vastu ühehäälselt, kuna OB ei ole vaidlusalusele nõukogu otsusele poolthäält andnud. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt hageja nõukogul puudusid vastuväited vaidlusalusele müügilepingule või on tõendamata, et hageja nõukogu ei kiitnud tehingut heaks. OBi kinnitusest nähtub ühemõtteliselt, et OB ei ole andnud nõusolekut vaidlusaluse müügilepingu sõlmimiseks ja OBi kinnituste ja ütlustega on tõendatud, et ta ei kiitnud hageja nõukogu otsust heaks.
50.2.Nõukogu otsust ei võetud vastu ka ilma koosolekuta hääletamise teel. Seaduse kohaselt võib nõukogu vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja kui see on ette nähtud nõukogu töökorras või sellega on nõus kõik nõukogu liikmed (ÄS § 323 lg 1). Antud juhul ei saanud nõukogu antud viisil otsust vastu võtta, kuna puudus töökord ja kõik nõukogu liikmed ei olnud sellise korraga nõus. Nõukogus ei eksisteerinud töökorda, mille alusel võtta otsuseid vastu ilma koosolekuta hääletamise teel.
50.3.Samuti ei võetud otsust vastu ilma koosolekuta hääletamise teel, kuna ükski sellise vastuvõtmise korra tingimus ei olnud täidetud. Esiteks, hageja nõukogu esimees OB ei valmistanud ette nõukogu otsuse eelnõud, mida võib ette valmistada üksnes nõukogu esimees või viimase asetäitja (ÄS § 323 lg 2). Teiseks, hageja nõukogu esimees OB ei määranud otsuse päevakorda. Kolmandaks, hageja nõukogu esimees OB ei saatnud otsuseprojekti teistele nõukogu liikmetele hääletamiseks (ÄS § 323 lg 2). Neljandaks, hageja nõukogu esimees OB ei saatnud eelnõud teistele nõukogu liikmetele hääletamiseks ette teatamisega (ÄS § 323 lg 6). Viiendaks, hageja nõukogu esimees OB ei määranud teistele nõukogu liikmetele vastamiseks mõistlikku tähtaega (ÄS § 323 lg 2). Kuuendaks, puudus ka hääletusprotokoll, mille oleks pidanud allkirjastama hageja nõukogu esimees OB (ÄS § 323 lg 4).
50.4.Samuti ei olnud hageja nõukogu liikmed nõus otsust vastu võtma ilma koosolekuta hääletamise teel. Juhatuse liikme MSi enda korraldatud dokumendile allkirjade kogumise fakt ei kvalifitseeru nõukogu otsuse vastuvõtmiseks ilma koosolekuta hääletamise teel.
50.5.OB ei osalenud ega saanud osaleda 27.03.2017 ilma koosolekuta hääletamisel. Ilma koosolekuta hääletamist ei saanud toimuda (eeldused täitmata) ja sellist hääletamist ei toimunud ka sisuliselt (eeldused täitmata), mistõttu puudus koosolek, kus OB oleks saanud anda oma vastuhääle.
51.Alternatiivselt on vaidlusalune otsus vastu võtmata. Vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks ehk 27.03.2017 olid lõppenud UK volitused. Kuna UK oli hageja nõukogust 26.12.2016 tagasi astunud, ei saanud hageja nõukogu, kuhu kuulusid ainult OB ja HS, 27.03.2017 nõukogu otsust vastu võtta. Seadus ei võimalda nõukogu otsuseid vastu võtta alla seaduses ette nähtud minimaalse arvu nõukogu liikmeteta (ÄS § 318 lg 1). Kuna hageja nõukogus oli alla 3 liikme, ei olnud nõukogu otsustusvõimeline.
52.Maakohus ei hinnanud müügilepingust taganemist. Hageja taganes müügilepingust 29.06.2017 avaldusega, kuna ostusumma oli jäetud tasumata. Ringkonnakohus saab hinnata müügilepingust taganemist, kui müügileping peaks olema kehtiv.
2-17-10074 Vastustajate seisukohad
53.Hageja vaidleb kostja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
53.1.Kolmas isik on asunud väärale seisukohale, et ÄS § 281 lg 3 ja lg 4 välistavad tagatise andmise keeldu rikkuva tagatiskokkuleppe tühisuse või tühistamise. Kui tagatise saaja teab, et temale antav tagatis rikub ÄS § 281 lg-t 3, siis ei saa selline tagatiskokkulepe jääda kehtima. Pandipidajal ei saa olla pandi realiseerimise õigust olukorras, kus ta on ise teadlikult rikkunud seadust.
53.2.Kolmanda isiku väitel ei saa hageja enam kinnisasjale seatud hüpoteeke vaidlustada, kuna tema hüpoteekidega tagatud nõuded on kostja pankrotimenetluses tunnustatud. Hageja leiab, et kinnisasja pankrotivarast välistamise korral ei rakendu pankrotivara reguleerivad sätted, kuna sellisel juhul ei kuulu pandiõigus enam pankrotivarasse – sellisel juhul saab võlgnikule mittekuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteeke vaidlustada pankrotimenetluse väliselt. Samuti ei välista hüpoteekide vaidlustamist see, et hageja on enne kinnisasja omandi tagasisaamist esitanud ÄS § 281 lg 4 alusel kahju hüvitamise nõude.
53.3.Kolmanda isiku väitel tõendab 27.03.2017 nõukogu otsus, et hageja kui esindatav oli teadlik tühistamise aluseks olevatest asjaoludest ja sellest hoolimata andis nõusoleku müügilepingu sõlmimiseks. Nõukogu ei teadnud ega pidanudki teadma, et kostjal on väidetav nõue 373 702,59 eurot hageja vastu ja et kinnisasja müümisel kaotab hageja võimaluse antud nõue tasaarvestada.
53.4.Hageja hinnangul tuleks ÄS § 322 lg-t 11 tõlgendada lähtuvalt Saksa õigusest – nõukogu ei saa otsuseid vastu võtta siis, kui selle liikmete arv on langenud alla kolme. Vastasel juhul ei ole täidetud nõukogu kollektiivne eesmärk ja kõrvale oleks võimalik hiilida nõudest, mille kohaselt peab nõukogus olema vähemalt kolm liiget (ÄS § 318 lg 1).
54.Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
54.1.29.03.2017 tehing ei ole tühine. Kinnistu müügitehingu tegemise ja tingimused on kooskõlastanud hageja nõukogu. Nõukogu kolmanda liikme ja esimehe OBi volitused olid 27.03.2017 nõukogu otsuse allkirjastamise ajaks lõppenud. Seega oli nõukogu otsuse allkirjastamise ajaks saabunud olukord, kus hageja nõukogus oli vähem liikmeid, kui põhikirjaga ette nähtud. Samas sätestab ÄS § 322 lg 11, et olukord, kus nõukokku kuulub vähem liikmeid, kui põhikirjaga on ette nähtud, ei mõjuta nõukogu otsuse kehtivust.
54.2.Kinnistu müügilepingu võis ja sai allkirjastada juhatuse liige MS ainuisikuliselt, kuna 27.03.2017 nõukogu otsusega kutsuti juhatusest tagasi teine juhatuse liige GB. Perioodil 28.12.2015 kuni 18.07.2018 kehtinud hageja põhikirja p 4.3.1. järgi koosnes hageja juhatus ühest kuni viiest liikmest. Seega sai hageja tegutseda ühe juhatuse liikme kaudu, kellel olid kinnistu müümiseks kõik vajaminevad volitused (sh nõukogu otsus).
54.3.Heade kommetega vastuolus olevast otsusest on võimalik rääkida siis, kui see seondub otsuse sisuga. Kui see seondub otsuse vastuvõtmise korraga, ei ole nimetatud asjaolu otsuse tühisuse aluseks. Kinnistu omand anti üle tütaräriühingult emaäriühingule, st tegemist oli kontsernisisese tehinguga. Tehingu eesmärk oli tagada hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine ilma, et sellega kahjustataks teisi kostja võlausaldajaid ehk saavutada olukord, kus
2-17-10074 pankrotivõlgniku tütaräriühing ehk võlgnikuga seotud isik ei konkureeriks teiste kostja võlausaldajatega. Tehingu sellist eesmärki ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks.
54.4.Kinnistu müügitehing ei saanud olla hageja huvide vastane. Kinnistu hüpoteekidega koormatuse tõttu on kinnistu hageja jaoks n-ö nullväärtusega.
55.Kolmas isik vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlusalune tehing ei ole tühine. Hageja ei ole maakohtu menetluses kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja nõukogu ei nõustunud vaidlusaluse tehingu tegemisega. 27.03.2017 nõukogu otsust ei muuda tühiseks ega kehtetuks asjaolu, et nõukogu otsust ei ole allkirjastanud OB. 27.03.2017 nõukogu otsuse tegemise ajal ei olnud OB enam hageja nõukogu liige ega omanud volitusi nõukogu liikmena hääletamiseks. Asjaolu, et 27.03.2017 oli hageja nõukogus üksnes kaks liiget, ei muuda nõukogu otsust tühiseks ega kehtetuks (ÄS § 322 lg 11). Isegi, kui lugeda OB hageja nõukogu liikmeks, osales ta isiklikult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniliste sidevahendite vahendusel (s.o elektronkirjade vahetamise teel) 27.03.2017 nõukogu otsuse vastuvõtmisel, kuid ta hääletas otsuse vastu. Müügilepingu sõlmimisel ei olnud juhatuse liikmetel enam ühist esindusõigust. Hageja teine juhatuse liige oli 27.03.2017 nõukogu otsusega tagasi kutsutud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
56.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, samuti tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2, p 21). Ringkonnakohus rahuldab hageja vastuapellatsioonkaebuse, kuna maakohus ei lahendanud kõiki hageja taotlusi. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ning teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kohustada kostjat kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks. Kostja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsioon jääb muus osas muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi. Samuti parandab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsioonis hageja nime (AS K-MOST), kuna maakohus on viidanud resolutsioonis hageja varasemale nimele AS BAUMOST (TsMS § 447 lg 2). Ringkonnakohus jagab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2 p 22).
57.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on kostja ja kolmas isik vaidlustanud maakohtu 25.08.2023 otsuse osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulude jaotuse. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles osa tema taotlusi jäeti lahendamata. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust kogu ulatuses.
58.Ringkonnakohus täpsustab esmalt, mis on käesoleval juhul vaidluse all. Hageja taotles oma hagiavalduses, et Vesse tn 12, Tallinn kinnisasi (registriosa nr 191501) välistataks kostja pankrotivarast ja kostjat kohustataks tagastama kinnistu ja selle valdus hagejale. Maakohus on tuvastanud ning ringkonnakohtus ei ole vaidlustatud, et Vesse tn 12, Tallinn kinnistu kuulus hagejale ning et 29.03.2017 sõlmisid hageja ja kostja kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja kohustus tasuma hagejale Vesse tn 12, Tallinn asuva kinnisasja eest 100 000 eurot (I kd, tl 7–12). Ringkonnakohtus on vaidluse all, kas hagejal on
2-17-10074 õiguskaitsevajadus sellise hagi esitamiseks ning kui on, siis kas hagejal on õigus nõuda Vesse tn 12, Tallinn kinnisasja pankrotivarast välistamist põhjusel, et 29.03.2017 tehing on tühine, tühistatud või sellest on kehtivalt taganetud.
59.Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja õiguskaitsevajadust (I), seejärel hindab 29.03.2017 tehingu kehtivust, sh 27.03.2017 hageja nõukogu otsuse kehtivust (II) ning lahendab seejärel need hageja taotlused, mille maakohus jättis lahendamata (III). Viimasena jagab ringkonnakohus menetluskulud (IV). I
Hageja õiguskaitsevajadus
60.Kostja ja kolmas isik paluvad jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagejal ei ole õiguskaitsevajadust (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kostja ja kolmas isik tuginevad sellele, et Vesse tn 12, Tallinn kinnistul puudus 29.03.2017 tehingu tegemise ajal turuväärtus ning isegi 100 000 eurot oli selle eest palju makstud. Kinnistut koormavad hüpoteegid tagavad nõudeid, mis on tunduvalt suuremad kui kinnistu turuväärtus. Kostja ja kolmas isik viitavad sellele, et kuna asjaomane kinnistu on senini koormatud hüpoteekidega kolmanda isiku kasuks, kes on omandanud ka kostja pankrotimenetluses nõude ja see on tunnustatud, siis ei saanud 29.03.2017 tehing hagejat kahjustada. Kostja ja kolmas isik heidavad ette, et maakohus ei hinnanud kinnistu turuväärtust tõendavaid dokumente ega teinud kindlaks, milline oli kinnistu turuväärtus koos seda koormavate hüpoteekidega. Kuna kinnistu oleks hagejale väärtusetu, siis puudub hagejal üldse hagi esitamiseks seadusega kaitstud õiguskaitsevajadus. Kolmas isik viitab lahenditele, kus eelkõige pankrotimenetluses tagasivõitmise asjades on Riigikohus leidnud, et hagi esitamiseks võib puududa õigustatud huvi, kui selle alusel ei ole võimalik midagi tagasi saada või kui tagasisaadav vara on väärtusetu ja selle eest ei saa nõuda hüvitist (RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 59; RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 15; RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765, p 11.4).
61.Ringkonnakohus ei nõustu kostja ja kolmanda isiku väidetega selle kohta, et hagejal ei ole õiguskaitsevajadust (TsMS § 423 lg 2 p 2). Hageja oli Vesse tn 12, Tallinn (registriosa nr 191501) omanik (I kd, tl 13). AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kehtetu võõrandamislepingu korral, mille täitmiseks tehtud käsutustehing osutub samuti kehtetuks, saab võõrandaja üleantu (valduse) tagastamist nõuda nii AÕS § 80 kui VÕS § 1028 alusel (RKTKo 20.12.2005, 3-2-1-136-05, p 22; vt ka AÕS I. Komm, § 80, p 3.7.2).
62.Hageja on esitanud omandi kaitse hagi, nõudes kinnisasja välistamist kostja pankrotivarast ning kinnisasja omandi ja valduse tagastamist, kuna pankrotivarasse ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule, ning kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (PankrS § 123 lg 1, VÕS § 1028, AÕS § 80 ning AÕS § 65 ja TsÜS § 68 lg 5). Kui leiab tuvastamist, et kinnisasi kuulub jätkuvalt hagejale, kuna 29.03.2017 tehing on tühine või see on kehtivalt tühistatud, on hagejal õigus nõuda, et kostja tagastaks talle kinnisasja ja annaks üle selle valduse. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku viidatud Riigikohtu lahendid ei ole käesolevas asjas relevantsed, kuna puudutavad pankrotimenetluses tagasivõitmise eeldusi. Käesoleval juhul on hagejast omanik (kes ei ole
2-17-10074 pankrotis) esitanud hagi talle väidetavalt kuuluva vara pankrotivarast välistamiseks ja tagastamiseks.
63.Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus käesolevas asjas oluliseks ka seda, milline on vaidlusaluse kinnistu väärtus tulenevalt sellest, et sellele on seatud kolmanda isiku kasuks hüpoteegid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanud seda tuvastama. Kohus märgib siiski, et toimikust nähtub, et 2015. a eksperthinnangu kohaselt oli kinnisasja turuväärtus 1 614 000 eurot (I kd, tl 23–31). Hageja ja kostja vahel sõlmitud tehingus lepiti kokku hinnas 100 000 eurot. Seejuures nähtub toimikust selgelt ka asjaolu, et hind 100 000 eurot on määratud meelevaldselt. Kostja ajutine haldur Veli Kraavi on oma 24.03.2017 e-kirjas MSile, kes esindas 29.03.2017 tehingus nii hagejat kui ka kostjat, märkinud, et kinnistu müüakse koos hüpoteekidega, mistõttu ei saa hind just suur olla. „Midagi väikest, aga sellist, et notar päris ära ei solvuks“ (V kd, tl 119 pöördel). Edasi pakub Veli Kraavi välja, et hind võiks olla 100 000 eurot ning selgitab vastuseks MSi küsimusele, et kui raha on maksmata, kas siis omaniku muudatus ikka vormistatakse, et „kirjutaks näiteks, et tasutakse 5 pangapäeva jooksul. Selle tulemusena tekib hagejal kostja pankrotimenetluses nõue, millel „ei ole meie seisukohast mingit sisulist tähtsust“ (V kd, tl 119). Isegi kui kinnistut koormavad hüpoteegid suuremas summas, kui on kinnistu turuväärtus, tuleb nõustuda hageja väitega, et ta on kaotanud 29.03.2017 tehingu tagajärjel regressinõude kostja vastu, mis tal oleks, kui hüpoteegipidajate nõuded rahuldataks tema kinnistu arvel. Kui Vesse tn 12, Tallinn kinnistu välistatakse pankrotivarast, ei oleks enam tegemist pankrotivaraga.
64.Hageja on oma huvi põhistanud ka sellega, et Vesse tn 12, Tallinn kinnisasjal asub hageja kontor ja tootmishoone, samuti kasutas hageja seda kinnistut pangagarantiide saamiseks. Seega on kinnisasi hageja äritegevuse jaoks olulise tähtsusega. Lisaks on hageja põhistanud, et tal on huvi saada omand tagasi ka selleks, et vaidlustada omanikuna kinnistule seatud hüpoteegid. Ringkonnakohus ei saa käesolevas menetluses anda vastust selle kohta, kas ja kui perspektiivikas hageja sellekohane nõue oleks, kuid see ei muuda asjaolu, et hagejal on õigus oma omandi kaitseks kohtusse pöörduda.
65.Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks puudub alus, kuna hagejal on õigus oma omandi kaitseks kohtusse pöörduda ning ei saa asuda seisukohale, et hageja ei vajaks õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2). Seetõttu ei vasta ringkonnakohus kostja ja kolmanda isiku erinevatele täiendavatele apellatsioonkaebuse väidetele ega hageja vastuväidetele, mis seonduvad kinnistu väärtusega, kuna sellel aspektil ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. II
29.03.2017 tehingu kehtivus
66.Hageja taotleb, et kostja pankrotivarast välistataks Vesse tn 12, Tallinn asuv kinnisasi, kuna 29.03.2017 müügi- ja asjaõigusleping, millega kostja kinnistu omandas, on tühine, tühistatud või alternatiivselt on sellest tehingust taganetud.
67.Kuigi maakohus asus seisukohale, et 29.03.2017 tehing ei ole tühine, vaid kehtivalt tühistatud (PankrS § 123 lg 1 ja TsÜS § 131 lg 1), peab ringkonnakohus esmalt hindama seda, kas asjaomane tehing võib olla tühine. Kuigi käesoleval juhul on hageja eelkõige tuginenud sellele, et tehing on tühine, on Riigikohus korduvalt selgitanud, et kohtul tuleb tehingu tühisuse aluseid hinnata ka omal algatusel (nt RKTKo 14.06.2023, 2-20-14179, p 13: RKTKo 17.12.2009 3-2-1-137-09, p 12; RKTKo 25.02.2009 3-2-1-122-08, p 19). Ringkonnakohus selgitas seda ka oma 23.11.2023 määruse p-s 7, samuti ringkonnakohtu 16.04.2024 istungil (VII kd, tl 58, tl 124 pöördel, ajamärge 00:03:54). Kostjal ja kolmandal isikul oli võimalik oma
2-17-10074 menetlusdokumentides esitada asjaomased seisukohad. Kui ringkonnakohus peab tehingut tühiseks, siis puudub vajadus hinnata hageja alternatiivseid väiteid selle kohta, et tehing on tühistatud või et tehingust on taganetud. Seega analüüsib ringkonnakohus esmalt seda, kas 29.03.2017 tehing võib olla tühine.
68.Hageja väitel on 29.03.2017 tehing tühine seetõttu, et selle on sõlminud hageja poolelt vaid üks juhatuse liige, kuigi hagejat pidid põhikirja järgi esindama juhatuse esimees ja teine juhatuse liige koos (ÄS § 307 lg 1). Samuti on tehing tühine seetõttu, et selle tegemiseks puudus nõukogu nõusolek (ÄS § 307 lg 3, § 317 lg 1 p 3, lg 8). Hageja väidab, et 27.03.2017 nõukogu otsus, millega anti nõusolek Vesse tn 12, Tallinn kinnistu müümiseks ja selle lepingu allkirjastamiseks üksnes ühe juhatuse liikme (MS) poolt, on tühine tulenevalt ÄS § 322 lg-st 7. Selle sätte kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul.
69.Kuna 29.03.2017 tehingu kehtivus võib sõltuda 27.03.2017 nõukogu otsuste kehtivusest, tuleb esmalt hinnata 27.03.2017 hageja nõukogu otsuste kehtivust. Selleks tuleb kõigepealt tuvastada, kes olid kõnealusel ajal hageja nõukogu liikmed, kuna menetlusosalised on selles osas erinevatel seisukohtadel. Hageja on väitnud, et nõukogu esimeheks oli OB ja liikmeteks UK ja HS või alternatiivselt, et 27.03.2017 otsuse tegemise ajal ei olnud UK enam nõukogu liige. Kostja ja kolmas isik väidavad omakorda, et OB ei olnud 27.03.2017 enam hageja nõukogu liige. Nõukogu otsuse on allkirjastanud vaid UK ja HS. •
Hageja nõukogu koosseis
70.Ringkonnakohus leiab, et toimiku materjalide põhjal on tuvastatav, et 27.03.2017 nõukogu otsuse tegemise ajal oli hageja nõukogu esimees OB ja liikmed UK ja HS. Kuna maakohus ei ole hageja nõukogu liikmete volituste küsimust täpsemalt käsitlenud, täiendab ringkonnakohus järgnevaga maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus tugineb järgmistele asjas esitatud tõenditele.
70.1.OB valiti hageja nõukogu liikmeks hageja 13.06.2011 korralisel üldkoosolekul (VI kd, tl 105–106).
70.2.19.11.2015 ja 26.11.2015 hageja nõukogu otsuste kohaselt valiti OB nõukogu esimeheks (II kd, tl 108, 105).
70.3.28.12.2015 hageja erakorralisel üldkoosolekul kutsuti tagasi kaks hageja nõukogu liiget (AR ja NS) ja valiti hageja uuteks nõukogu liikmeteks UK ja HS, kelle volitused algasid koosoleku otsuse kuupäevast ja pidid kestma 5 aastat (II kd, tl 95 – 97).
70.4.25.06.2016 aktsionäride üldkoosolekul otsustati OBi kui nõukogu liikme volituste pikendamine kuni „nõukogu töö tähtaja aegumiseni“ (VI kd, tl 99-101). 28.12.2015 vastu võetud hageja põhikirja p 4.2.2 kohaselt valitakse nõukogu liikmed viieks aastaks (VI kd, tl 102 pöördel).
70.5.28.06.2017 toimunud hageja üldkoosolekul otsustati kutsuda tagasi hageja nõukogu liikmed OB, HS ja UK (II kd, tl 138 – 140 pöördel). 29.06.2017 esitas hageja juhatuse liige BL asjaomase avalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale (II kd, tl 135). E-äriregistri
2-17-10074 teabesüsteemist nähtub, et OBi, HS ja UK volitused hageja nõukogu liikmena lõppesid 28.06.2017 (I kd, tl 110 pöördel). 11.07.2017 toimunud hageja üldkoosolekul kinnitati, et aktsionäride 28.06.2017 üldkoosoleku otsuse alusel on alates 28.06.2017 lõppenud kõigi enne 28.06.2017 valitud või määratud hageja nõukogu liikmete volitused, sh OBi, HS ja UK volitused (II kd, tl 116–118).
71.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et 2011. aastal nõukogusse valitud OBi volitused kehtisid vaid kuni 10.06.2016 (s.o viis aastat). Hageja on selgitanud ja tõendanud, et 25.06.2016 aktsionäride üldkoosolekul otsustati OBi nõukogu liikme volituste pikendamine vastavalt põhikirjale viieks aastaks ehk kuni 25.06.2021 (VI kd, tl 99–103). Kuigi kõnealuse aktsionäride üldkoosoleku protokoll ei ole notariaalselt tõestatud, ei olnud OBi volituste pikendamiseks see vajalik. ÄS § 304 lg 7 näeb ette vorminõude aktsionäride üldkoosoleku protokollile, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõukogu liikme ametiaja pikendamise kohta tehtav otsus peab olema vähemalt lihtkirjalikus vormis, kuid sellele ei kohaldata erinevalt nõukogu liikme valimisest või tagasikutsumisest notariaalse tõestamise vorminõuet (K. Saare jt. Ühinguõigus. I. 2015, lk 363, märkus 1822). Hageja aktsionäride 25.06.2016 üldkoosoleku otsus OBi volituste pikendamise kohta oli seega kehtiv. Ka hageja pidas seda kehtivaks, kuna hageja aktsionäride 21.12.2016 erakorralisel üldkoosolekul püüti hagejat nõukogust tagasi kutsuda (VI kd, tl 147, 148). Kuna asjaomase koosoleku otsused ei olnud notariaalselt tõestatud (nõukogu liikme tagasikutsumine peab olema vormistatud notariaalses vormis, ÄS § 304 lg 7), ei olnud tagasikutsumine aga kehtiv. Ringkonnakohus lisab, et kui 21.12.2016 koosoleku lihtkirjalikud otsused nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute valimise kohta oleksid kehtivad, siis oleksid tagasi kutsutud olnud ka nõukogu liikmed HS ja UK ning 29.03.2017 tehingu tegemisel hageja juhatuse liikmena tegutsenud MS (ning lisaks GB ja PP) oleks saanud hageja nõukogu liikmeks (VI kd, tl 147 ja pöördel). Ka kostja ise ei ole midagi sellist väitnud.
72.Asjaolu, et hageja pidas OBi nõukogu liikmeks ja esimeheks kinnitab ka vaidlusalune 27.03.2017 hageja nõukogu otsus, milles OB on kajastatud nõukogu esimehena (nt II kd, tl 172). Samuti toetab seda kostja enda väide, et kõnealuse otsuse saatis MS ka OBle (MSile ja kostja ajutisele haldurile Veli Kraavile oli nimetatud otsuse omakorda ette valmistanud vandeadvokaat Paul Keres) (V kd, tl 102). Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, et OB vastas MSi e-kirjale omapoolse avaldusega, et tal ei tohiks olla õiguslikku alust nõukogu otsusele alla kirjutamiseks, ei muuda asjaolu, et OB oli hageja nõukogu liige ja esimees (V kd, tl 102). Esiteks ei ole näha, kas, kellele ja millal kostja viidatud tekst on saadetud, teiseks on fakt, et OB on hageja nõukogust tagasi kutsutud alles 28.06.2017. OB on küll ühelt poolt väitnud, et ta ei pidanud ennast nõukogu liikmeks, ent teisalt nähtub esitatud tõenditest, et ta sai aru, et ta on jätkuvalt nõukogu liige, sest miks muidu oleks ta esitanud nõukogust tagasiastumise avalduse 30.03.2017 (V kd, tl 110, ajamärge 00:23:44).
73.Kohus lisab, et tunnistajate ütlustest nähtub, et nõukogu liige UK andis samuti ütlusi selle kohta, et ta palus ennast juba 2016. a lõpus toimunud aktsionäride koosolekul tagasi kutsuda (V kd, tl 110 pöördel, ajamärge 00:56:50). Nõukogu liige HS väitis samuti, et ta palus end vabastada nõukogu liikmeks olekust juba 2016 (V kd, tl 111, ajamärge 01:24:58). Kui lähtuda kostja loogikast, et OB ei olnud enam nõukogus, kuna ta ei pidanud end ise enam nõukogus olevaks, siis kuna ükski nõukogu liige ei soovinud 2017. aastal enam nõukogus olla, ei olekski hagejal 27.03.2017 seisuga nõukogu olnud. Asjaolu, et nõukogu liikmed soovisid, et nad tagasi
2-17-10074 kutsutaks, ei muuda fakti, et 27.03.2017 olid nad kõik jätkuvalt hageja nõukogu liikmed (vt ka äriregistri teabesüsteemi andmed, I kd, tl 110 pöördel). •
Hageja nõukogu 27.03.2017 otsused
74.Seega oli hagejal 27.03.2017 seisuga kolm nõukogu liiget – OB (nõukogu esimees), HS ja UK – ning ringkonnakohus peab hindama, kas nõukogu 27.03.2017 otsused (mille on allkirjastanud vaid HS ja UK) kehtivad. Kuna maakohus ei ole hageja nõukogu otsuste kehtivust täpsemalt käsitlenud, täiendab ringkonnakohus järgnevaga maakohtu otsuse põhjendusi. Osas, milles maakohus märkis, et ei ole tõendatud, et hageja nõukogu ei kiitnud 29.03.2017 tehingut heaks, asendab ringkonnakohus otsuse põhjendused järgnevalt oma põhjendustega.
75.TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause tähenduses on nõukogu otsus mitmepoolne tehing. ÄS järgi on nõukogu otsuseid võimalik teha kolmel viisil: nõukogu koosolekul (ÄS §-d 321–322); kirjaliku ühehäälse otsusena (ÄS § 323 lg 6) või koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirjalikus vormis, põhikirjas või nõukogu töökorras ettenähtud juhtudel ka mõnes muus vormis, välja arvatud suulises vormis (ÄS § 323 lg-d 1–5). Käesolevas asjas on tuvastatud ning pooled ei vaidle selle üle, et 27.03.2017 otsuseid ei võetud vastu nõukogu koosolekul ega kirjaliku ühehäälse otsusena. Vaidlus on selle üle, kas otsused võeti vastu ÄS § 323 lg-tes 1–5 ette nähtud viisil. Hageja leiab, et seda ei tehtud, mistõttu on nõukogu otsus ÄS § 322 lg 7 järgi tühine.
76.ÄS § 323 lg 1 kohaselt on nõukogul õigus võtta otsuseid vastu nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja kui see on ette nähtud nõukogu töökorras või sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Õiguskirjanduses on selgitatud, et otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata on lubatud üksnes kahel juhul. Esiteks siis, kui seda ei välista põhikiri ning sellisel viisil otsuse tegemisega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed peavad olema nõusolekut väljendanud ühehäälselt. Selleks piisab, kui kasvõi ühel korral on kogu koosseis võtnud ühehäälselt vastu otsuse, mille kohaselt liikmed nõustuvad edaspidi otsuste vastuvõtmisega koosolekut kokku kutsumata. Teiseks saab otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata siis, kui seda ei välista põhikiri ning sellisel viisil otsuse tegemine on ette nähtud nõukogu töökorras. Kui need eeldused täidetud ei ole, siis on nõukogu otsused ÄS § 322 lg 7 kohaselt tühised, kuna nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse nõudeid (Ühinguõigus I, lk-d 379, 380, märkused 1914–1917).
77.Käesoleval juhul ei ole menetlusosalised väitnud ega tõendanud, et hageja nõukogul oleks olnud töökord, milles oleks ette nähtud otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Seega sai nõukogu otsuseid koosolekut kokku kutsumata vastu võtta vaid siis, kui sellega olid nõus kõik nõukogu liikmed. Käesoleval juhul väidab hageja, et sellisel viisil otsuste vastuvõtmises ei olnud nõukogu liikmed kokku leppinud. Kostja väidab vastupidist, kuid ei ole seda tõendanud. Harju Maakohtu 18.04.2023 istungil andsid hageja nõukogu liikmed ütlusi (V kd, tl 109–112). Istungiprotollist nähtub, et nõukogu liige UK ei mäletanud, kas ka muudel kordadel on kasutatud ilma koosolekuta otsustamist (ajamärge 00:56:50) ning HSle ei meenunud, et peale selle otsuse oleks teisi otsuseid vastu võetud koosolekut pidamata (ajamärge 01:24:58). Nõukogu liige OB selgitas, et kui toimus nõukogu otsuste vastuvõtmine erandkorras, ilma koosolekut kokku kutsumata, siis need allkirjastasid kõik nõukogu liikmed (ajamärge 00:23:44). Viimati nimetatut saab pidada otsuste vastuvõtmiseks kirjaliku ühehäälse otsusena (ÄS § 323 lg 6). Seega on nõukogu liikmete ütlustega tõendatud, et neil ei olnud tava võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata ning sellist kokkulepet ei ole tõendatud ka 27.03.2017 koosoleku puhul.
2-17-10074
78.Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt ei olnud hageja nõukogul võimalik võtta 27.03.2017 otsuseid vastu ÄS § 323 lg-tes 1–5 ette nähtud korras, kuna sellist otsuste vastuvõtmise korda ei olnud ette nähtud ning ka konkreetse otsuse tegemisel ei lepitud kokku, et kõik nõukogu liikmed on nõus otsuse vastuvõtmisega sellisel moel (ÄS § 323 lg 1). Seega on juba sel põhjusel 27.03.2017 nõukogu otsused ÄS § 322 lg 7 alusel tühised. Tühisust kinnitab asjaolu, et järgitud ei ole ka ühtegi ÄS § 323 lg-tes 2–5 ette nähtud tingimust.
79.ÄS § 323 lg 2 järgi saadab nõukogu esimees otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele ja määrab tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha. Nõukogu liikme seisukoht peab olema antud kirjalikus vormis, kui põhikirjas või nõukogu töökorras ei ole ette nähtud teisiti. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Neid seaduse nõudeid ei ole hageja nõukogu 27.03.2017 otsuse vastuvõtmisel järgitud. Käesoleval juhul on 27.03.2017 otsuse projekti koostanud advokaat Paul Keres, kes on ekirjavahetusest nähtuvalt teinud seda hageja ja kostja juhatuse liikme MSi ja kostja ajutise halduri Veli Kraavi juhiste järgi. Dokumendid on valminud 27.03.2017 pärastlõunal (V kd, tl 118–120). Nõukogu liikmetele, sh väidetavalt OBile saatis otsuse projekti 27.03.2017 edasi MS (V kd, tl 102; vt ka tl 111 pöördel). Tõendatud on seega, et nõukogu esimees OB asjaomast nõukogu otsust nõukogu liikmetele ei saatnud ega seisukoha võtmiseks tähtaega ei andnud. OB on 16.06.2017 kirjas kinnitanud, et tema sellele nõukogu otsusele oma nõusolekut ei andnud ega allkirjastanud seda otsust (II kd, tl 31). 18.04.2023 istungil kinnitas OB, et ta ei ole ka hiljem seda otsust heaks kiitnud. Samuti märkis ta, et teda ei ole kutsutud ühelegi nõukogu koosolekule, mille päevakorras oleks olnud Vesse tn 12 müük (V kd, tl 110, ajamärge 00:23:44).
80.Kuna nõukogu otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata ÄS § 323 lg 1 tähenduses ei olnud kokku lepitud ning nõukogu esimees nõukogu otsuse eelnõu nõukogu liikmetele seisukohavõtuks ei saatnud, siis ei ole saadud otsust teha ÄS § 323 lg 3 tähendusest, st ei saa lähtuda sellest, et kuna 27.03.2017 otsusel on kahe nõukogu liikme allkirjad, siis on otsuse poolt antud üle poole häältest. OBi puuduvat häält ei saa eelnevalt esile toodud asjaoludel lugeda vastuhääleks. Lisaks ei ole nõukogu esimees koostanud hääletustulemuste kohta koosoleku protokolli asendavat hääletusprotokolli ega saatnud seda nõukogu liikmetele ja juhatusele (ÄS § 323 lg 4, lg 5).
81.Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja nõukogu 27.03.2017 otsus võetud vastu ÄS § 323 lg-tes 1–5 ette nähtud korda järgides, mistõttu on see ÄS § 322 lg 7 kohaselt tühine. Seega ei ole hageja nõukogu võtnud kehtivalt vastu otsust, millega oleks (i) kutsutud tagasi juhatuse liige GB; (ii) pikendatud juhatuse liikme MSi volitusi kuni 26.10.2020; otsustatud võõrandada kostjale Vesse tn 12 Tallinn (registriosa nr 191501) kinnistu hinnaga 100 000 eurot tingimusega, et kinnistut koormavad hüpoteegid jäävad peale tagamaks neid nõudeid, mis hüpoteekide seadmisel on kokku lepitud; (iv) volitatud juhatuse liiget MSi allkirjastama eelnimetatud lepingut (II kd, tl 71–72).
82.Edasi tuleb hinnata, kas 27.03.2017 hageja nõukogu eelnimetatud otsuste tühisus toob kaasa 29.03.2017 tehingu tühisuse. •
29.03.2017 tehingu tühisus
2-17-10074
83.Hageja tugineb sellele, et 29.03.2017 kinnistu müügi- ja asjaõigusleping on tühine, kuna hageja nimel sõlmis asjaomase lepingu juhatuse liige MS üksinda, kuigi põhikirja järgi kehtis ühine esindusõigus ning GBi nõusolek tehinguks puudus (ÄS § 307 lg 1, TsÜS § 129 lg 1). Samuti on hageja väitel tehing tühine seetõttu, et selleks oli ÄS § 307 lg 3 kohaselt vajalik nõukogu nõusolek, kuna tegemist oli samaväärse tehinguga kui tehing aktsiaseltsi ja tema juhatuse liikme vahel. Hageja tugines ka sellele, et igal juhul on tehing heade kommete vastane. Samuti märkis hageja, et tegemist oli tavapärasest majandustegevusest väljuva kinnisasja müügitehinguga, mille tegemiseks oli vaja nõukogu nõusolek (ÄS § 317 lg 1 p 3).
84.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et 29.03.2017 tehing on tühine, kuna selle tegemiseks puudus teise juhatuse liikme nõusolek ning nõukogu nõusolek. Kuna maakohus rahuldas hagi tuginedes sellele, et hageja on tehingu kehtivalt tühistanud, kuid ringkonnakohus leiab, et tehing oli algusest peale tühine, asendab ringkonnakohus järgnevalt maakohtu otsuse põhjendused enda põhjendustega.
85.29.03.2017 vaidlusaluses lepingus on märgitud, et notar lähtus hageja esindusõiguse kontrollimisel registriandmetest ning nõukogu liikmete otsusest, millega juhatuse liige GB on tagasi kutsutud (I kd, tl 7). Ringkonnakohus on juba tuvastanud, et nõukogu asjaomane otsus sh GBi tagasikutsumise kohta oli tühine. Ringkonnakohus nõustub, et hageja poolt oleks 29.03.2017 tehingu saanud teha ainult kaks juhatuse liiget koos. Hageja alates 28.12.2015 kehtinud põhikirja, mis oli kehtiv ka 29.03.2017, p 4.3.4 kohaselt võis hagejat kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees koos ühe juhatuse liikmega (II kd, tl 101 pöördel – 103). Tuginedes nõukogu otsusele on Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud avaldus, mille p-s 2 on palutud kanda äriregistrisse, et hagejat võib esindada MS koos GBiga (II kd, tl 104). Vastav 02.12.2015 kanne on nähtav e-äriregistri teabesüsteemist ning see kehtis kuni 11.04.2017 (I kd, tl 110). Põhikirja on esindusõiguse osas kehtivalt muudetud alles 11.07.2017 (II kd, tl 131–132). Seega oli 29.03.2017 tehingu tegemise ajal ka äriregistrist esinduseõiguse piirang nähtav (ÄS § 307 lg 1) ja tehingu said hageja poolt teha üksnes kaks juhatuse liiget koos või pidi GB volitama MSi tehingu tegemiseks. Kuna äriregistrisse oli kantud juhatuse liikmete ühine esindusõigus ning 29.03.2017 tehingu tegemine ilma GBi volituseta on käsitatav esindusõiguseta tehtud tehinguna (TsÜS § 129), siis on selle tagajärjeks tühisus. Ei ole tõendatud, et hageja oleks selle tehingu hiljem heaks kiitnud (vt ka Ühinguõigus I, lk 154, märkus 697, lk 352, märkus 1755).
86.Lisaks oli 29.03.2017 tehingu tegemiseks vaja hageja nõukogu nõusolek. Esiteks oli nõukogu nõusolek vajalik seetõttu, et müüdi hageja põhitegevuskohaks olev kinnistu (ÄS § 317 lg 1 p 3). Siiski ei too nõusoleku sel põhjusel puudumine kaasa tehingu tühisust. Küll aga on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tavapärasest majandustegevusest väljuva tehinguga ei nõustunud nõukogu (ÄS § 307 lg 3 esimene lause). Käesoleval juhul on selge, et tegemist ei olnud aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel müümisega (ÄS § 307 lg 3 teine lause), kuna maha müüdi hageja peamiseks tegutsemiskohaks olev kinnistu, mille turuväärtus ilma hüpoteekideta oli 1,6 miljonit eurot. ÄS § 317 lg 8 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.
87.Käesoleval juhul allkirjastas vaidlusaluse 29.03.2017 tehingu nii hageja juhatuse liikmena kui ka kostja juhatuse liikmena MS. Seega esindas MS kostjat, mitte ei teinud hagejaga ise tehingut. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt kohaldub ÄS § 307 lg 3 ja § 317 lg 8 aga ka olukorras, kus tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme kontrolli all olev äriühing (vt nt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-26-17, p 9 ja 10; RKTKo 22.11.2019, 2-17-1725, p 15.1; RKTKo
2-17-10074 18.12.2019, 2-17-10474, p 24). Kõnealused osaühingu regulatsiooni puudutavad lahendid on asjakohased ka aktsiaseltsi kohta, kuna ÄS § 307 lg 3 ja § 181 lg 3 on identsed. Kuna käesoleval juhul oli MS kostja asutaja ja 60% osanik (st enamusosanik) läbi talle 100% kuuluva OÜ Schmidt & Sons, siis oli tegemist tehinguga, mille hageja tegi oma juhatuse liikmega samaväärset majanduslikku huvi omava isikuga (kostja oli MSi kontrolli all olev isik). Hageja on välja toonud, et isegi kostja nimes kajastub MSi nimi (Bauschmidt). Riigikohus on eelviidatud lahendites selgitanud, et osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve, mis on sellises olukorras potentsiaalseks lepingupartneriks oleva äriühingu majanduslike huvidega suurel määral sarnased. Ka õiguskirjanduses on kinnitatud, et juhatuse esindusõiguse piirang laieneb nii tehingu tegemisele isikuga, mis on juhatuse liikme 100%-lise kontrolli all, kui ka muudele juhtudele, milles juhatuse liikme ja ühinguga tehingut tegeva isiku majanduslikud huvid on suurel määral sarnased. Olukorras, kus sellise esindusõiguse piirangu isikulise laiendamise põhjusena on viidatud asjaolule, et selle piirangu (s.t kõrgemalseisva organi nõusoleku vajalikkuse) eesmärgiks on vältida huvide konflikti, s.t olukorda, kus juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele, ei ole välistatud ka tõlgendus, mille kohaselt laieneb esindusõiguse piirang juhtudele, kus juhatuse liige omab muul viisil kontrolli konkreetse ühingu üle. Huvide konflikti olukorraga on tegemist ka juhul, kui üks isik omab olulist mõju teises isikus (K. Saare, „Kapitaliühingu juhatuse liikme esindusõigus“, Juridica 2020/9, lk 736).
88.Eeltoodust tulenevalt on 29.03.2017 Vesse tn 12, Tallinn müügi- ja asjaõigusleping tühine nii seetõttu, et selle sõlmis ainuesindusõiguseta juhatuse liige üksi kui ka seetõttu, et tehingu tegemiseks ei olnud hageja nõukogu nõusolekut (ÄS § 307 lg 3, § 317 lg 8). TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale tagajärgi. PankrS § 123 lg 1 esimese lause järgi ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Seega on käesoleval juhul maakohus lõppastmes õigesti rahuldanud hageja hagi ning välistanud kostja pankrotivarast Vesse tn 12, Tallinn kinnistu (registriosa nr 191501), kuigi on ekslikult jätnud tuvastamata tehingu tühisuse.
89.Kuna hagi rahuldamine on asjakohane seetõttu, et 29.03.2017 tehing on tühine, siis puudub menetlusökonoomia põhimõttest vajadus hinnata apellatsioonkaebused esitanud isikute väiteid, mis puudutavad tehingu tühistamist ja tehingust taganemist. Tulenevalt 29.03.2017 tehingu tühisuse tuvastamisest ei käsitle ringkonnakohus muid kostja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebuste väiteid ega vastuväiteid hageja vastuapellatsioonkaebusele, kuna 29.03.2017 tehingu tühisuse tuvastamise järgselt ei saaks need tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
III
Hageja maakohtus lahendamata jäänud taotlused
90.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus ei lahendanud tema kinnistusraamatu kannetega seotud taotlusi. Hageja on palunud tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis lahendamata hageja nõude kohustada kostjat andma nõusolek registriosa nr 191501 II jaos kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks. Samuti palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis lahendamata nõude asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Hageja palus teha uue
2-17-10074 otsuse, millega asjaomased nõuded rahuldada (PankrS § 123 lg 1, VÕS § 1028/AÕS § 80, AÕS § 65 ja TsÜS § 68 lg 5).
91.AÕS § 65 järgi isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
92.Ringkonnakohus nõustub, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, kuna olukorras, kus ringkonnakohus jätab jõusse maakohtu otsuse, millega hageja hagi rahuldati, tuleb rahuldada ka hageja kinnistusraamatu kannetega seotud taotlused. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue otsuse, millega kohustab kostjat andma nõusolek kustutada kinnistusraamatu registriosa 191501 II jao kanne nr 2, mille kohaselt on kinnistu omanikuks OÜ Bauschmidt (registrikood 12243943, pankrotis), ning andma nõusolek uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatu registriosa nr 191501 II jakku kinnistu omanikuna AS K-Most (registrikood 10066253) ning lugeda tahteavaldused asendatuks käesoleva kohtuotsusega.
93.Ringkonnakohus jätab käesolevas asjas määratud hagi tagamise abinõud jõusse. Harju Maakohtu 03.07.2017 määrusega on rahuldatud hagi tagamise taotlus ja määratud hagi tagamise korras kanda käsutamise keelumärge OÜ-le Bauschmidt (pankrotis, registrikood 12243943) kuuluvale kinnisasjale aadressil Vesse tn 12, Tallinn (registriosa nr 191501) aktsiaseltsi BAUMOST (registrikood 10066253) kasuks (I kd, tl 49 – 50 pöördel). 30.09.2019 määrusega keelas maakohus OÜ Bauschmidt (pankrotis, registrikood 12243943) pankrotihalduril Veli Kraavil Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 191501 (asukoht Vesse tn 12, Tallinn) alla kantud kinnistu osas pankrotimenetluses kinnisasja võõrandamise korraldamine kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas tsiviilasjas (III kd, tl 20– 21). TsMS § 445 lg 2 kohaselt, mh kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd hagi rahuldamine jääb jõusse ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist, tuleb Harju Maakohtu 03.07.2017 ja 30.09.2019 määrustega seatud hagi tagamise abinõud jätta kohtuotsuse täitmist tagama. IV
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
94.Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda, v.a hageja menetluskulud, mis tulenesid iseseisva nõudeta kolmanda isiku poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest, mis jäid kolmanda isiku kanda. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust kostja kasuks, siis ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas.
95.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad hageja ja kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
96.Kolmanda isiku apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning tema menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2).
2-17-10074 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Kairi Piirisild Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.