AS K-Most (endine Aktsiaselts BAUMOST) hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu pankrotivarast vara välistamiseks ja vara väljaandmiseks 1 614 000 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: AS K-MOST (registrikood 10066253); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Chirag Mody (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Bauschmidt (pankrotis, registrikood 12243943); Kostja esindaja: pankrotihaldur Andrias Palmits (e-post: [email protected]); Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Osaühing UNV Varahaldus (registrikood 12789412); Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaat Liisi Kents (e-post: [email protected]) 18.04.2023 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välistada OÜ Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943) pankrotivarast Vesse tn 12, Tallinn asuv kinnisasi (registriosa nr 191501).
3.Kohustada OÜ-d Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943) tagastama AS-ile BAUMOST (registrikood 10066253) Vesse tn 12, Tallinn asuv kinnisasi (registriosa nr 191501) ning andma AS-ile BAUMOST (registrikood 10066253) üle Vesse tn 12, Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 191501) valdus.
Kohtuotsuse täitmist tagavad käesolevas asjas 03.07.2017 ja 30.09.2019 seatud hagi tagamise abinõud.
Menetluskulud
2-17-10074
1.Jätta menetluskulud hageja menetluskulud kostja kanda, v.a. hageja menetluskulud, mis jäävad punkti 2 alusel iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda.
2.Jätta hageja menetluskulud, mis tulenevad iseseisva nõudeta kolmanda isiku poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest, iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda.
3.Jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
4.Asja lahendanud maakohus määrab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts BAUMOST (praegune AS K-Most) esitas 30.06.2017 Harju Maakohtule hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu pankrotivarast vara välistamiseks ja vara väljaandmiseks. 30.06.2017 esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 03.07.2017 kohtumäärusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis kostja 19.07.2017 määruskaebuse kohtu 03.07.2017 määrusele 15.09.2017 määrusega rahuldamata. Riigikohus jättis kostja 12.10.2017 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2017 määrusele menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.08.2022 määrusega iseseisva nõudeta kolmanda isiku 10.12.2021 määruskaebuse kohtu 03.07.2017 määrusele läbi vaatamata. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 04.12.2017 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub − välistada OÜ Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943) pankrotivarast Vesse tn 12, Tallinn asuv kinnisasi (registriosa nr 191501); − kohustada OÜ-d Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943) tagastama AS-ile BAUMOST (registrikood 10066253) Vesse tn 12, Tallinn asuv kinnisasi (registriosa nr 191501) ning andma AS-ile BAUMOST (registrikood 10066253) üle Vesse tn 12, Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 191501) valdus; − AS BAUMOST (registrikood 10066253) taganemise õigusliku alternatiivi (hagi p 38-43) korral: − Tallinna notar Heleriin Kulla (reg.nr 1121) poolt 29.03.2017 tõestatud „kinnistu müügileping ja asjaõigusleping“ AS-i BAUMOST (registrikood 10066253) ja OÜ Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943) vahel, kohustada OÜ-d Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943) avaldama oma tahet ja andma nõusoleku asjaõiguslepingu sõlmimiseks vastavalt Tallinna notar Mari-Liis Parmas (reg.nr 3060) poolt 29.03.2017 tõestatud „avaldus“ p-le 4.2, millest tulenevalt OÜ Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943) avaldab tahet ning annab nõusoleku kinnistusregistrisse registriossa nr 191501 kantud kinnistu omandi üleandmiseks AS-ile BAUMOST (registrikood 10066253); − kohustada OÜ-d Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 191501 (asukoht Vesse tn 12, Tallinn) II jakku
2-17-10074 kantud kande kustutamiseks, mille kohaselt omanikuks on OÜ Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943), ja kande tegemiseks, mille kohaselt omanikuks on AS BAUMOST (registrikood 10066253); − märkida kohtuotsuses, et kohtuotsus asendab käesoleva resolutsiooni p-s 3 ja 4 toodud OÜ Bauschmidt (pankrotis) (registrikood 12243943) tahteavaldusi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − 29.03.2017 sõlmisid AS BAUMOST ja OÜ Bauschmidt (pankrotis) kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (leping), millega OÜ Bauschmidt (pankrotis) kohustus tasuma AS-ile BAUMOST Vesse tn 12, Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 191501; kinnistu) eest 100 000 eurot (lepingu p 2.1). Kinnistu omandiõigus on OÜ-le Bauschmidt (pankrotis) lepingu alusel üle läinud, samas ei ole OÜ Bauschmidt (pankrotis) lepingu p-st 2.1 tulenevat müügihinna tasumiskohustust seniajani täitnud. − Mõlemat ettevõtet esindas tehingu tegemisel juhatuse liikmena M. S.. − M. S. rikkus lepingu sõlmimisel ÄS § 317 lg-st 8 tulenevat esindusõiguse piirangut, kuivõrd tegi ilma nõukogu nõusolekuta AS-i BAUMOST juhatuse liikmena tehingu, mille teiseks pooleks oli tema faktilise kontrolli all olev äriühing OÜ Bauschmidt (pankrotis). − M. S. rikkus lepingu sõlmimisel ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud esindusõiguse piirangut, kuivõrd tegi ilma nõukogu nõusolekuta ning ka hilisema heakskiiduta ettevõtte kinnisvara müües tehingu väljaspool AS-i BAUMOST igapäevast majandustegevust. Kusjuures kinnistu oli AS-i BAUMOST ainus kinnisasi . − M. S. rikkus ka ÄS § 306 lg-st 2 tulenevat kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, kuivõrd tegi tehingu vastuolus AS-i BAUMOST majanduslike huvidega, müües kinnistu turuhinnast märkimisväärselt odavamalt ning ilma igasuguse tegeliku müügivajaduseta. − M. S. rikkus lepingu sõlmimisel täiendavalt TsÜS §-st 35 tulenevat kohustust täita oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne, kuivõrd jättis hankimata kinnistu müügitehingu sõlmimiseks vajaliku nõukogu nõusoleku (eirates oma hoolsuskohustust) ning tegi majanduslikult ebapädeva ja ettevõtte jaoks ebavajaliku ja kahjuliku müügitehingu (eirates oma lojaalsuskohustust). − M. S. rikkus lepingu sõlmimisel TsÜS § 32, kuivõrd kahjustas oma tegevusega oluliselt AS-i BAUMOST ja selle liikmete ühiseid huve. TsÜS §-st 32 tulenev hea usu põhimõtte järgmise kohustus omavahelistes suhtes on tihedalt seotud üldise lojaalsuskohustusega juriidilise isiku ees. Nimelt peaks ühise eesmärgi nimel tegutsevad isikud aitama kaasa eesmärgi saavutamisele ning vältima kõike, mis võib seda takistada. M. S. ei arvestanud ebasoodsa müügitehingu sõlmimisel AS-i BAUMOST ja juriidilise isiku liikmete ühise eesmärgiga tegutseda mh ettevõtte majanduslikes huvides. − Kinnistu õigusvastane müügilepingu sõlmimine on toonud kaasa omanikuande muutmise kinnistusraamatus, mistõttu ei saa hageja kasutada seadusjärgseid omanikuõiguseid, mh kasutada kinnistut tagatisvarana krediidiasutuste ees. Ehitusettevõttena, mis spetsialiseerub eelkõige sildade- ja viaduktide ehitusele ja hooldusele, mida tellitakse praktiliselt eranditult riigihangetega, kus on täitmis- ja garantiiaegse tagatisena nõutud pangagarantiide esitamine, tähendab tagatisvara kaotus vahetult ettevõtte tegevuse jätkumise ohtu asetamist ning varalist kahju. Nii ongi tänaseks tekkinud olukord kus hageja ei saa tagada oma lepinguliste kohustuste täitmist Maanteeameti ees seoses Ida-Viru, Järva ja Lääne-viru maakondade riigiteede sildade hooldusega aastatel 2016-2021 ja seoses Ringtee nr 1 Tallinn-Narva maanteel asuva Aluvere viadukti ümberehitus ja pealesõitude taastusremondiga. Selle tulemusena on Maanteeamet peatanud väljamaksed juba tehtud
2-17-10074
−
− − −
tööde eest ning sildade hooldusega seoses on Maanteeamet lõpetanud lepingu hagejaga ning määranud hagejale trahvi summas 159 400 eurot. Juhul, kui M. S. oleks eelpool viidatud kohustusi järginud – tegutsenud oma esindusõiguse piires, majanduslikult otstarbekalt ja hoolsalt, lojaalselt ning hea usu põhimõtteid järgides – ei oleks AS BAUMOST ettevõtte huve arvestades sellist lepingut (sel ajal ja sellistel tingimusel) sõlminud ning kirjeldatud kahjulikud tagajärjed oleks olemata. Hagi on suunatud kahjulike tagajärgede kõrvaldamisele – olukorra ennistamisele, kus kinnistu oleks kantud hageja nimele kinnistusraamatus ning hageja saaks kasutada kõiki omaniku õiguseid. 17.04.2017 määrusega kuulutati välja OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrot. 16.06.2017 kuulutati välja oksjon kinnistu enampakkumisel müümiseks. 29.06 2017 esitas AS BAUMOST eelpool toodud rikkumistele tuginedes OÜ-le Bauschmidt (pankrotis) avalduse lepingu tühistamiseks ja nõude kinnistu väljaandmiseks ning ka taganemisavalduse koos nõudega kinnistu väljaandmiseks.
13.04.2018 esitas hageja seisukoha kostja 05.03.2018 hagivastusele, tuues välja järgmist: − Kinnistu võõrandamine toimus pahauskselt. Kinnistu võõrandati kostjale selleks, et tütarfirma varade arvelt emafirma pankrotimenetluse kulusid katta. Nimelt näeb PankrS § 153 lg 2 ette, et pandieseme müügi korral on müügist saadud summast kuni 15% ulatuses võimalik katta neid väljamakseid, mis on seotud pankrotimenetlusega. Muid kinnistuid, mille arvelt selline 15%-line kulude kate saada, hagejal ei olnud. Arvestades lisaks võimalust vormistada ema ja tütre vaheline müük alla turuhinna, liigutatigi kinnistu õigusvastaselt kostja omandusse. Kusjuures omapoolset tingimust – tasuda hiljemalt 5 pangapäeva jooksul 100 000 eurot hageja kontole nr EE22220000120034256 Swedbank – kostja ei täitnudki. Tasaarvestust üritas kostja müügihinna ulatuses teha alles nüüd (kostja 05.03.2018 menetlusdokumendi lisa 3), et oma positsiooni käesolevas kohtumenetluses kuidagigi põhistada. Ent kuna kinnistu kuulub tagastamisele, puudub viidatud tasaarvestusavaldusel õiguslik tähendus. Olukorras, kus kostja ise väidab, et kinnistu väärtus koos hüpoteekidega on 0 eurot, hüpoteekidega tagatud nõuded ületavad kinnistu väärtust väidetavalt ligi nelja kordselt ja on pankrotimenetluses ka tunnustatud (mh kostja 05.03.2018 menetlusdokumendi p 3637), on selge, et pankrotimenetluse raames toimuva kinnitu müügi korral saaks sellest tulu pankrotimenetlusekulude, eelkõige halduri kulude katteks (15%) ja hüpoteegiga tagatud nõuete katteks (Nordea; 85%). Kuigi Nordea saaks oma nõuded vajadusel realiseerida ka juhul, kui kinnistu tagasi hageja omandusse läheks. Seega ainus põhjus käesoleva kohtuvaidluse pidamiseks on saada pankrotimenetlusekulude, eelkõige halduri kulude katteks PankrS § 153 lg 2 alusel kätte 15% kinnistu müügi hinnast. Kogu kinnistuga toimunud ja kostja, s.o emafirma kureeritud õigusvastast skeemi ilmestab täiendavalt see, et kinnistule seati ka hüpoteegid õigusvastaselt. Nimelt on kinnistule seatud hüpoteegid vastuolus laenukeeluga: kostja poolt hageja aktsiate omandamiseks tagatiste seadmisega rikuti ÄS § 281 lg 3, mille kohaselt aktsiaselts ei või tagada aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks võetavat laenu. On märkimisväärne, et pank oli lepinguid sõlmides keelu rikkumisest teadlik, kuivõrd laenulepingu kohaselt oli laenu sihtotstarve kostja poolt hageja aktsiate omandamise finantseerimine. − Kostja ei ole ümber lükanud seda, et M. S. rikkus kinnistu võõrandamisega juhatuse liikme kohustusi - esindusõiguse rikkumise osas viitab kostja taaskord kahe nõukogu liikme poolt allkirjastatud otsusele, kuigi hageja on juba selgitanud, et ÄS § 323 lg 6 kohaselt pidanuks nõukogu nõusolek olema allkirjastatud kõigi kolme nõukogu liikme poolt. Hageja hinnangul ei ole kostja adekvaatselt ümber lükanud asjaolu, et nõukogu nõusolek kinnistu müügitehingu tegemiseks puudus. Hageja palub kohtul tuvastada kostja positsioon: kas juhatuse liige tegutses kostja hinnangul nõukogu otsuse alusel ÄS § 322 lg
2-17-10074
−
−
−
−
−
1 mõttes, s.o koosolekul hääletades, või ÄS § 323 lg 1 mõttes, s.o koosolekut kokku kutsumata. Muud varianti nõukogu otsuse tegemiseks ei ole. Majandusliku otstarbekuse osas tugineb kostja väitele, justkui oleks väärtusetu (0 euro väärtuse) kinnistu eest saanud hageja 100 000 eurot kasumit. Juhatuse liikme rikkumise hindamisel saab ja tuleb lähtuda asjaoludest tehingu tegemise aja seisuga. Need kostja esitatud asjaolud, mis on tekkinud hilisemal ajaperioodil, ei saanud olla juhatuse liikme otsuse aluseks. Väited selle kohta, et kinnistu võõrandamine toimus pankrotimenetluse lihtsustamise kaalutlustel ning eesmärgiga tasaarvestada hageja kohustusi kostja ees on tagantjärele otsitud ja tõendamata. Seda, et tehingu tegemise ajal juhatuse liikmel mingisugust tasaarvestamise eesmärki ei olnud, tõendab ainuüksi müügilepingu p 2.1, millest tulenes sõnaselge kohustus tasuda hiljemalt 5 pangapäeva jooksul 100 000 eurot hageja kontole. Samuti on selge, et kostja ei saa müügitehingu õiguspärasuse hindamisel tugineda kinnistu väidetavale 0-euro väärtusele, kui juhatuse liige kostja enda kinnitusel tehingu tegemise ajal sellisele asjaolule ei tuginenud. Nimelt on kostja väitnud, et: „Kinnistu võõrandamise hetkel oli hageja juhatus ja nõukogu seisukohal, et kinnistu turuväärtus vastab müügilepingujärgsele hinnale“. Seega on kostja poolt eksitav viidata kinnistu väidetavale 0-euro väärtusele, kui tehingu tegemisel sellisele asjaolule kunagi ei tuginetudki. Taganemisõiguse kasutamise osas märgib hageja, et puudub alus väita, justkui oleks viimane taganemisest teatamise tähtaeg olnud 17.04.2017. Sellist fikseeritud kahenädalast tähtaega kusagilt ei tulene ning arvestades hageja alternatiivset positsiooni, oli hagejal ka müügitehingust taganemine igal juhul võimalik ning põhjendatud. Faktid, seisukohad ja tõendid, mis asja lahendamist ei mõjuta ega saagi mõjutada, koormavad asjatult menetlust ning tuleb jätta tähelepanuta. Arvestades, et hinnata tuleb juhatuse liikme tegevust kinnistu võõrandamisel, ei puutu käesolevasse menetlusse mh küsimus hageja aktsiate müügist ja hageja majanduslikust seisust.
4.Kostja esitas 18.12.2017 esialgse vastuse hagile, milles tõi välja, et hageja on teadlikult esitanud alusetu hagi ning menetluskulude tagamise taotluse. Kohus rahuldas taotluse 16.01.2018 määrusega osaliselt ning kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 5160 eurot. Hageja tasus tagatise.
5.Kostja esitas 05.03.2018 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi 05.03.2018 hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Hageja on püsivalt maksejõuetu ning hageja juhatus on seadusega kohustatud esitama pankrotiavalduse. Hageja juhataja ning kaudne suuraktsionär B. L. ei tee seda aga omakasupüüdlikel eesmärkidel. − Kinnistu väärtus hagejale on 0 eurot ning hagi perspektiivitu. Kostja omandas kinnistu hageja käest koos hüpoteekidega (kokku summas 2 518 453,85 eurot) ning müüb neid nüüd pankrotimenetluse raames ilma hüpoteekideta. Kinnistu väärtus koos hüpoteekidega on 0 eurot. Kinnistu omaks väärtust koos hüpoteekidega vaid juhul kui kinnistu baasväärtus (ilma hüpoteekideta) ületaks hüpoteekide kogusummat. Kinnistu baasväärtus ilma hüpoteeke arvestamata on sealjuures kõigest 1 614 000 eurot. Hüpoteegid ületavad kinnistu väärtust enam kui 900 000 euro võrra. Hüpoteekidega tagatud nõuded kogusummas 6134777,44 eurot ületavad kinnistu väärtust ligi nelja kordselt ning on kostja pankrotimenetluses tervikuna tunnustatud. Kinnistu võõrandamisel ei jää kinnistu omanikule (pärast hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamist) kätte sentigi. Ei ole võimalik, et hageja õiguseid on rikutud väärtusetu kinnistu võõrandamisega hagejalt kostjale 100 000 euro eest. Hageja on 100 000 euroga kasumis. Müügihind on hagejale tasutud. Hagi rahuldamine ei oleks võimalik isegi kui eeldada hageja ülejäänud väidete
2-17-10074 õigsust. Olematu turuväärtusega asja võõrandamine 100 000 eurose müügihinnaga ei saanud rikkuda hageja õiguseid viisil mis annaks alust käesolevaks tsiviilkohtumenetluseks. − Hageja nõukogu otsus võeti vastu 27.03.2017 ning otsuse vastuvõtmise juures olid esindatud kolmest nõukogu liikmest U. K. ja H. S., kes olid hageja nõukogu liikmed kuni 28.06.2017 – st veel kolm kuud pärast kinnistu võõrandamist ning veel kaks nädalat pärast seda kui kostja võõrandas 15.06.2017 B. L. (SCADA STORES OÜ’le) 77,045% hageja aktsiatest. Ei saa olla mistahes kahtlust, et hageja toonane juhatuse liige M. S. võõrandas kinnistu hageja nõukogu volitusel. Hageja peab olema sellest teadlik ning eksitab meelega kohut. − M. S. ei rikkunud kinnistut võõrandades ÄS § 317 lg 8 tulenevat esindusõiguse piirangut. Mitte ainult ei olnud hageja toonasel juhatusel nõukogu nõusolekut, vaid kinnistu võõrandati nõukogu käsul ja sõnaselgel volitusel. − M. S. ei rikkunud kinnistut võõrandades ÄS § 306 lg 2 tulenevat kohustust käituda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kinnistu võõrandamine oli majanduslikult otstarbekas ning kooskõlas nõukogu käsuga. − M. S. ei rikkunud kinnistut võõrandades TsÜS § 35 tulenevat lojaalsus- ja hoolsuskohustust ega TsÜS § 32 tulenevat hea usu põhimõtet. Kinnistu võõrandati nõukogu käsul ning kinnistu võõrandamine oli majanduslikult otstarbekas ja hagejale kasulik. Majanduslikult põhjendatud ja kasulik tehing, mille läbiviimiseks on andnud käsu ühingu nõukogu ei saa eelviidatud sätetega vastuolus olla. − Hageja väidab, et kinnistu võõrandamise ja M. S. õigusvastase tegevuse tagajärjel ei saanud hageja enam kasutada kinnistut tagatisena pangagarantiide andmiseks enda majandus ja kutsetegevuses. Hageja väide on sulaselge vale ning hageja manab üdini ebarealistliku pildi finantsteenustest. Esiteks – kinnistu on kaetud hüpoteekidega, mis ületavad ligi miljoni euro võrra kinnistu turuväärtust. Mistahes pangagarantiide andmine kinnistu tagatisel on välistatud. Teiseks – hageja on püsivalt maksejõuetu äriühing ning pangagarantiide andmine on sõltumata tagatise olemasolust välistatud. − Kinnistu müügileping ei ole tühine ÄS § 307 lg 3 ega TsÜS 129 lg 1 alusel. Nendel alustel tühisuse tuvastamise eelsuseks on, et tehing tehti nõukogu nõusolekuta. Leping sõlmiti nõukogu nõusolekul ja volitusel ning tehing ei saa seega olla neil alustel tühine. − Hageja väidab hagiavalduse punktis 29, et hageja on müügilepingu tühistanud TsÜS § 131 lg 1 alusel, kuivõrd M. S. rikkus juhatuse liikme kohustusi ning põhjustas hagejale kahju. Hageja väide on õiguslikult ebapädev. Kuivõrd puuduvad tühistamise alused, siis ei ole hageja kehtivalt müügilepingut tühistanud ning müügileping on kehtiv. − Hagiavalduse punktis 38 väidab hageja, et on kinnistu müügilepingust taganenud. Hageja väide on väär. Leping kehtib ning sellest kehtivalt taganetud ei ole. Hagejal puudub alus kinnistu müügilepingust taganemiseks, kuivõrd kostja ei ole rikkunud kinnistu müügilepingu tingimusi, isegi kui leida, et kostja on rikkunud müügilepingut ei ole kostja rikkumine oluline ning hageja ei ole esitanud kostjale täiendavat tähtaega müügihinna tasumiseks VÕS § 114 mõttes ning igal juhul on hageja kaotanud viivituse tõttu taganemisõiguse VÕS § 118 lg 1 kontekstis ning taganemine ei olnud ega ole ka praegu hageja toodud põhjendustel võimalik. − Hageja peamiseks nõudeks on välistada kinnistu kostja pankrotipesast ja kohustada kostjat kinnistu hagejale üle andma. Hageja nõude primaarne eeldus on, et kinnistu müügileping, mille alusel kostja kinnistu omandas, ei ole kehtiv. Kinnistu müügileping on kehtiv. Hagi tuleb seega jätta rahuldamata. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka alternatiivsetel alustel.
2-17-10074
6.31.05.2018 toimunud kohtuistungil pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja väitel on kinnistul lasuvad hüpoteegid tühjad. Kostja väitel ei ole hageja kohustusi kostjale tasunud. Tasaarveldus tehti ära, taganemisavaldus on tehtud ja kohtule esitatud. Poolte vahel on vaidlus nõukogu otsuse üle – puudub info kokkukutsumise kohta. Hageja väitel puudub nõukogu nõusolek. Kohus viitas, et otsuse võib vastu võtta ka hääletusprotokolliga. Kostja tõi välja, et võõrandamine tütarettevõttest emaettevõttesse lihtsustab OÜ Bauschmidt pankrotimenetluse läbiviimist. Hageja on seisukohal, et hüpoteek võib olla ka tühi ja minna kustutamisele ning kõik on ära võetud, et pankrotipesasse saada vara. Kohus selgitas, et tõendada tuleb, kas ÄS § 323 ja § 321 järgi on peetud koosolek. Kohus andis hagejale tähtaja nõuete kordaseadmiseks ning väidete ja tõendite esitamiseks ning kostjale seisukoha esitamiseks ning määras uue kohtuistungi aja.
7.02.07.2018 esitatud täiendavas seisukohas tõi hageja välja, et hageja on kinnistu müügilepingu tühistanud TsÜS § 131 lg 1 alusel, kuna M. S. ületas oma volitusi, rikkus lojaalsus ja hoolsuskohustusi ning põhjustas sellega hagejale kahju (Sisesuhte volituse – nõukogu nõusoleku – puudumine; M. S. tegi tehingu vastuolus hageja huvidega; Tegutsemine huvide konfliktis – M. S. esindas tehingu mõlemat poolt (mis loob kahju tekitamise tõendusliku eelduse); Tehingu teine pool teadis tehingu tühistamise aluseks olevatest kohustuste rikkumistes) ning millest lähtuvalt tuleb kinnistu PankrS § 123 lg 1 alusel pankrotivarast välistada ning hagejale tagastada.
8.01.08.2018 esitas kostja vastuse hageja 02.07.2018 seisukohale, tuues välja, et nõukogu otsuse vastuvõtmise korra rikkumine ei too automaatselt kaasa otsuse tühisust; nõukogu otsus ei ole tühine; nõukogu otsus ei ole kehtetuks tunnistatav; nõukogu otsuse väidetav tühisus ei tingi juhatuse liikme kohustuste rikkumist; ei kohaldu ÄS § 306 lg 2 – kinnistu müüdi nõukogu otsuse alusel; hageja väited kinnistut koormavate hüpoteekide ajatamisest ja restruktureerimisest on eluliselt ebausutavad.
9.06.09.2018 toimunud kohtuistungil tõi kostja välja, et otsus on tehtud ilma koosolekut kokku kutsumata, otsuse vastuvõtmist rikutud ei ole, ei ole ette nähtud tühisust, kui rikutakse otsuse vastuvõtmise korda. Kostja viitab tavale. Kohus selgitas, et kui tahetakse tõendada majanduslikku otstarbekust, tuleb faktid välja tuua. Kohus kaasas menetlusse pankrotihaldur Veli Kraavi, kes selgitas et oli pankrotihaldur ajal mil tehing tehti ning andis nõusoleku OÜ-le Bauschmidt seda sooritust teha, taheti kinnistut täitemenetlusest päästa, vastasel juhul oleks jäänud pärast kinnistu võõrandamist hageja vara võõrale kinnistule. Haldur teadis, et 370 000 eurone nõue oli OÜ-l Bauschmidt Baumosti vastu, 100 000 eurose hinna pakkus välja M. S.. Mõte müüa kinnistu OÜ Bauschmidt koos osalusega Baumost AS-ile tekkis M. S. ning tema poolt esitati see nõukogule. Kostja esindajad selgitasid, et keegi ei oleks nõus 10 000 euro eest ostma ära osasid ilma kinnistuta. Kohus andis kostjale tähtaja kinnituste ja tõendite esitamiseks, et tava eksisteeris, ning seejärel hagejale tähtaja kostja poolt esitatu osas seisukoha avaldamiseks. Kohus määras uue kohtuistungi toimumisaja.
10.20.09.2018 esitas kostja täiendavad seisukohad, tuues välja, et nõukogu otsus ei ole automaatselt tühine, kui nõuskogu otsus võetakse vastu ilma koosolekut kokku kutsumata; hageja äritoimikust nähtub nõukogu tava otsuste vastuvõtmisel ja hageja nõukogu tavaks oli otsuste vastuvõtmine ilma koosolekut kokku kutsumata (sj ilma teadet ja päevakorda edastamata); hageja oli teadlik 27.03.2017 nõukogu otsusest, vaidlusalune nõukogu otsus on hageja äritoimikus kajastatud; nõukogu 27.03.2017 otsusest teadmine on määrav ja oluline eelkõige otsuse vastuvõtmise korra väidetava rikkumise olulisuse hindamisel – otsuse vastuvõtmise korra rikkumise vastuväide esitati alles siis kui hageja nägi võimalust lõigata sellest menetluslikku kasu; nõukogu otsuse vastuvõtmine lihthäälteenamusega on võimalik.
11.04.10.2018 esitatud seisukohas tõi hageja välja, et tava ei võimalda eirata seadusjärgset regulatsiooni (TsÜS § lg 2), hageja ettevõttes ei eksisteerinud mingisugust „tava“, mis võimaldaks seaduse regulatsioonist hälbida ning kostja enda poolt esitatud tõendid kinnitavad, et mitte kunagi ei ole tehtud ühtki nõukogu otsust vaid kahe liikme poolt – kõik otsused on allkirjastatud kogu koosseisu, s.o kolme nõukogu liikme poolt. Hageja hinnangul ei ole kostja oma tõendamiskoormist
2-17-10074 täitnud. Täiendavalt tõi hageja välja, et mitte ühtki seadusjärgset regulatsiooni ei ole järgitud – koosolekut ei olnud (või esines siin korra oluline rikkumine), ühehäälest otsust ei olnud (või esines siin korra oluline rikkumine), kirjalikku hääletust ei olnud (või esines siin korra oluline rikkumine), mistõttu on otsus oluliste kokkukutsumistes korra rikkumiste tõttu ÄS § 322 lg 7 alusel tühine. Alternatiivselt on igal juhul otsus olulise vastuvõtmise korra rikkumise tõttu tühine – ei toimunud etteteatamist ning puudub ka hääletusprotokoll. Hageja on seisukohal, et põhikiri kinnitab, et lähtuda tuleb seadusjärgsest regulatsioonist – koosoleku kokkukutsumise regulatsiooni täpsustus põhikirja p-s 4.2.4. ei puutu asjasse, sest kostja isegi ei väida, et mingisugust koosoleku kokkukutsumist oleks toimunud; põhikiri viitab sõnaselgelt seadusele ja ajalise intervalli mittejärgimine ei tõenda automaatselt mingisuguse muu tava olemasolu. Hageja tõi välja ka, et otsuse avaldamine äriregistris ei muuda seda õiguspäraseks ning hageja reageeris kahjuliku tehinguni viinud otsusele esimesel võimalusel. Seoses kostja „subjektiivse hoolsuse“ argumendiga, tõi hageja välja, et ettevõttele kahjuliku tehingu tegemise hindamisel võetakse arvesse objektiivne hinnang ning igal juhul ei arvestanud juhatuse liige ettevõttele kahjulikutehingu tegemisel kogu asjakohast informatsiooni.
12.Seoses poolte kompromissläbirääkimistega tühistas kohus kavandatud kohtuistungi aja.
13.25.09.2019 esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes kohtul keelata Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 191501 alla antud kinnistu osas pankrotimenetluses kinnisasja avaliku enampakkumise korraldamine kinnistusraamatu jaos IV 1-5 kantud hüpoteekide sundtäitmiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse 30.09.2019 määrusega.
14.28.02.2020 esitas kostja vastuhagi. Kohus jättis 05.03.2020 määrusega kostja 28.02.2020 vastuhagi menetlusse võtmata. Kostja esitas Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.04.2020 määrusega, tühistas Harju Maakohtu 05.03.2020 määruse ning saatis vastuhagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks samale maakohtule. 01.12.2020 määrusega määras kohus anda OÜ Bauschmidt (pankrotis) 28.02.2020 esitatud vastuhagi AS K-Most (endine Aktsiaselts BAUMOST) vastu menetlemiseks eraldi hagina.
15.31.08.2020 esitas osaühing UNV Varahaldus taotluse astumiseks menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel, mille kohus rahuldas 25.11.2021 määrusega. Hageja esitas 08.12.2021 määrusekaebuse kolmanda isiku kaasamisele, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.06.2022 määrusega rahuldamata ja Harju Maakohtu 25.11.2021 määruse muutmata.
16.09.12.2021 esitas Osaühing UNV Varahaldus seisukoha hagiavaldusele, tuues välja järgmist: − AS-il K-MOST puudub hagi esitamiseks seadusega nõutav õiguskaitsevajadus, kuivõrd AS K-MOST hagiavalduse alusel ei ole AS-il K-MOST võimalik oma omandisse tagasi saada mingisugust väärtust omavat vara, kuivõrd hagi esemeks olev tagasinõutav Vesse tn 12 asuv kinnisasi on hüpoteeke ja hüpoteegiga tagatud nõudeid arvestades väärtusetu. Järelikult puudub AS-il K-MOST esitatud haginõude osas kehtivate menetlusõiguse normide kohaselt vajalik õiguskaitsevajadus, so vajadus kohtu poole pöörduda. Seaduse kohaselt on õiguskaitsevajadus käsitletav kohustusliku iseseisva tsiviilkohtumenetluse eeldusena ning keegi ei tohi kehtivate menetlusõiguse normide kohaselt pöörduda kohtusse ilma tegeliku ja reaalse õiguskaitsevajaduseta. − Poolte vahel puudub vaidlus faktilise asjaolu osas, et Vesse tn 12 asuv kinnisasi oli enne käesolevas tsiviilasjas nr 2-17-10074 AS-i K-MOST hagiga vaidlustatud AS-i K-MOST ja OÜ Bauschmidt (pankrotis) vahelise müügilepingu sõlmimist koormatud hüpoteekidega kolmanda isiku kasuks, et praegusel hetkel on kinnistusraamatusse kantud hüpoteekide järgseks hüpoteegipidajaks saanud Osaühing UNV Varahaldus ning et kohtumenetluses puudub mistahes õigusvaidlus hüpoteekide kehtivuse või hüpoteegiga tagatud nõude kehtivuse või suuruse osas. Osaühing UNV Varahaldus esitab nimetatud asjaolu kinnituseks Vesse tn 12 asuva kinnisasja kinnistusraamatu väljavõtte käesoleva hetke
2-17-10074 seisuga, millest nähtub selgelt, et Vesse tn 12 asuv kinnisasi on koormatud hüpoteekidega Osaühingu UNV Varahaldus kasuks. Käesolevaks hetkeks on Osaühing UNV Varahaldus omandanud Luminor Bank AS-ilt ka Vesse tn 12 asuvat kinnisasja koormavate hüpoteekidega tagatud nõude OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu. − Kuivõrd Vesse tn 12 asuva kinnisasja õiglaseks väärtuseks peaks hüpoteeke ja hüpoteegiga tagatavaid nõudeid arvestades olema 0 eurot, st kinnisasi on hüpoteeke ja hüpoteegiga tagatavaid nõudeid arvestades kinnisasja igakordsele omanikule rahaliselt väärtusetu, siis on Osaühingu UNV Varahaldus hinnangul kogu tsiviilasjas nr 2-17-10074 toimuv õigusvaidlus vaidlevatele pooltele, so nii AS-ile K-MOST kui ka OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldurile Andrias Palmits tegelikult igasuguse majandusliku või rahalise sisuta, kuivõrd olematu väärtusega kinnisasja müügiga ei saanud AS-i K-MOST endine juhatuse liige M. S. mistahes viisil rikkuda AS-i K-MOST sisesuhtest tulenevaid kohustusi, mis saaksid kaasa tuua kas tehingu tühistamise tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 131 lg 1 alusel või tehingu tühisuse äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 307 lg 3 või TsÜS § 129 alusel, sh tehingust taganemise VÕS § 189 lg 1 alusel. − Osaühingu UNV Varahaldus hinnangul peab Vesse tn 12 asuva kinnisasja lepingujärgse müügihinna kohalikule keskmisele turuhinnale vastavuse kontrollimisel kindlasti arvestama kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteekide ja nendega tagatavate nõuete suurusega, kui müügilepingu alusel tehingu järgselt hüpoteeke ei kustutata. Käesoleval hetkel ei ole hageja AS K-MOST oma hagiavalduses Vesse tn 12 asuva kinnisasja turuväärtuse hindamisel üleüldse arvestanud Vesse tn 12 asuvat kinnisasja koormavaid kolmandate isikute kasuks seatud hüpoteeke, mis on Riigikohtu korduvate juhiste ja selgituste kohaselt põhjendamatu ja väär ning Riigikohtu hinnangul käsitletav materiaalõiguse normi väära kohaldamisena. − käesoleval hetkel koormavad Vesse tn 12 asuvat kinnisasja kinnistusraamatu andmete kohaselt kokku viis hüpoteeki hüpoteegisummadega vastavalt 4 500 000 Eesti krooni, 5 000 000 Eesti krooni ja 8 000 000 Eesti krooni ning 300 000 eurot ning 1 100 000 eurot, kokku on Eesti kroonides hüpoteegisummade suuruseks kokku 17 500 000 Eesti krooni (so 1 118 453,85 eurot) ning eurodes kokku 1 400 000 eurot, st Osaühingu UNV Varahaldus kasuks on Vesse tn 12 asuvale kinnisasjale seatud kinnistusraamatusse hüpoteeke summas enam kui 2,5 miljonit eurot, täpsemalt 2 518 453,85 eurot. − OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses 29. septembril 2017. a toimunud OÜ Bauschmidt (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt on OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud Luminor Bank AS õiguseelneja Nordea Bank AB Eesti filiaali nõue OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu summas 2 826 802,62 eurot pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 153 lg 1 p 1 toodud nõudena (so eesõigusnõudena) ning Nordea Bank AB Eesti filiaali täiendav tingimuslik nõue summas 3 307 974,82 eurot samuti PankrS § 153 lg 1 p 1 toodud nõudena (so eesõigusnõudena). Järelikult on Vesse tn 12 asuvat kinnisasja koormavate hüpoteekidega tagatud PankrS § 153 lg 1 p 1 toodud eesõigusnõuded OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu kokku summas 6 134 777,44 eurot. Kuivõrd osa tingimuslikult esitatud nõudeid ei realiseerunud, siis praegu tagavad hüpoteegid Osaühingu UNV Varahaldus eesõigusnõudeid OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu kokku summas 4 715 982,30 eurot (OÜ Bauschmidt (pankrotis) 29. septembri 2017. a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll lisatud). − Järelikult juhul, kui võtta aluseks AS K-MOST hagiavalduse faktiväide, et eksperthinnangu kohaselt on Vesse tn 12 asuva kinnisasja väärtuseks ilma koormatisteta 1 614 000 eurot, kuid vastavalt Riigikohtu juhistele ja selgitustele täiendavalt arvestada asjaoluga, et Vesse tn 12 asuvat kinnisasja koormavad Osaühingu UNV Varahaldus kasuks seatud hüpoteegid summas enam kui 2,5 miljonit eurot, mis tagavad Osaühingu UNV
2-17-10074 Varahaldus poolt Luminor Bank AS-ilt omandatud hüpoteekidega tagatud eesõigusnõudeid OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu summas enam kui 4,7 miljonit eurot, siis on ilmne, et tsiviilasjas nr 2-17-10074 õigusvaidluse esemeks olev Vesse tn 12 asuv kinnisasi on kummalegi vaidlevale poolele, so nii AS-ile K-MOST kui ka OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldurile Andrias Palmits tegelikult väärtusetu, kuivõrd Vesse tn 12 asuvat kinnisasja koormavate hüpoteekidega tagatud nõuete väärtus ületab tunduvalt kinnisasja turuväärtust ilma hüpoteeke arvestamata. − Sõltumata asjaolust, kas Vesse tn 12 asuva kinnisasja omanikuks lugeda AS K-MOST või OÜ Bauschmidt (pankrotis) peaks hüpoteekidega koormatud Vesse tn 12 asuv kinnisasi kuuluma pankroti- või täitemenetluses realiseerimisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. − faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tulenevalt Osaühing UNV Varahaldus leiab, et tegelikult puudub AS-il K-MOST käesolevas tsiviilasjas hagi esitamiseks seadusega nõutav õiguskaitsevajadus, kuivõrd AS K-MOST hagiavalduse alusel ei ole AS-il KMOST võimalik oma omandisse tagasi saada mingisugust arvestatavat väärtust omavat vara. Hagi esemeks olev tagasinõutav Vesse tn 12 asuv kinnisasi on seda koormavaid hüpoteeke ja hüpoteegiga tagatud nõudeid arvestades väärtusetu. Järelikult puudub AS KMOST poolt esitatud haginõude osas AS-il K-MOST kehtivate menetlusõiguse normide kohaselt vajalik õiguskaitsevajadus, so vajadus kohtu poole pöörduda. Seaduse kohaselt on õiguskaitsevajadus käsitletav kohustusliku iseseisva tsiviilkohtumenetluse eeldusena ning juhul, kui hagejal puudub õiguskaitsevajadus, siis tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata. − Arvestades asjaoluga, et Vesse tn 12 asuv kinnisasi on koormatud hüpoteekidega Osaühingu UNV Varahaldus kasuks kokku hüpoteegisummas 2 518 453,85 eurot, millised hüpoteegid tagavad reaalseid Osaühingu UNV Varahaldus rahalisi nõudeid OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu kokku summas 4 715 982,30 eurot, siis on tsiviilasjas nr 217-10074 õigusvaidluse esemeks olev Vesse tn 12 asuv kinnisasi kummalegi vaidlevale poolele, so nii AS-ile K-MOST kui ka OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldurile Andrias Palmits tegelikult rahaliselt väärtusetu, kuivõrd Osaühingu UNV Varahaldus kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete väärtus ületab tunduvalt Vesse tn 12 asuva kinnisasja turuväärtust ilma hüpoteeke arvestamata. Sõltumata asjaolust, kas Vesse tn 12 asuva kinnisasja omanikuks lugeda AS K-MOST või OÜ Bauschmidt (pankrotis) peaks hüpoteekidega koormatud Vesse tn 12 asuv kinnisasi kuuluma pankroti- või täitemenetluses realiseerimisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. − Kuivõrd Vesse tn 12 asuva kinnisasja õiglaseks väärtuseks peab hüpoteeke ja hüpoteegiga tagatavaid nõudeid arvestades olema 0 eurot, st kinnisasi on hüpoteeke ja hüpoteegiga tagatavaid nõudeid arvestades kinnisasja igakordsele omanikule väärtusetu, siis on kogu tsiviilasjas nr 2-17-10074 toimuv õigusvaidlus vaidlevatele pooltele, so nii AS-ile KMOST kui ka OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldurile Andrias Palmits tegelikult igasuguse reaalse majandusliku ja rahalise sisuta, kuivõrd olematu väärtusega kinnisasja müügiga ei saanud AS-i K-MOST endine juhatuse liige ja esindaja M. Schmidt mistahes viisil rikkuda mistahes AS-i K-MOST sisesuhtest tulenevaid kohustusi, millised rikkumised saaksid kaasa tuua tehingu tühistamise TsÜS § 131 lg 1 alusel või tehingu tühisuse ÄS § 307 lg 3 või TsÜS § 129 alusel, sh tehingust taganemise VÕS § 189 lg 1 alusel. − Osaühing UNV Varahaldus palub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajal jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulude jaotamisel kõik menetluskulud täies ulatuses AS KMOST kanda.
2-17-10074
17.Osaühing UNV Varahaldus esitas 10.12.2021 määruskaebuse Harju Maakohtu 03.07.2017 ja 30.09.2019 kohtumäärustele käesolevas asjas, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.08.2022 määrusega läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
18.18.04.2023 toimunud kohtuistungil pooled asja lahendamise osas kokkuleppele ei jõudnud. Hageja tõi välja, et jääb hagiavalduses toodud nõude juurde – kinnistu võõrandamine oli õigustühine sellepärast, et puudus nõukogu nõusolek ja luba juhatusel M. S. isikus selle tehingu tegemiseks. Tehing kahjustas oluliselt hageja õigusi ja huve. Täiendavalt tuleneb tehingu kehtetus hageja huvide vastase tehingu tegemisest. Hageja on tehingu ka tühistanud ja sellest taganenud. Kostja tõi välja, et hagejal on alternatiivsed nõuded. Kolmas isik tõi välja, et eksisteerib AS BAUMOST 27.03.2017 nõukogu otsus, mille punktiga 1 on kutsutud tagasi teine juhatuse liige; tühisuse alused puuduvad täielikult ning hageja viidatud säte ei kuulu kohaldamisele; seadus ei sätesta tasaarvestusavalduse vormi, tahteavalduse üleandja ja vastuvõtja kattusid; taganemine on viimane õiguskaitsevahend, enne mida tuleb anda täiendav tähtaeg, mida K-MOST teinud ei ole ja seetõttu ei ole taganemise eeldused täidetud. Pank esitas 2017.a nõudeavalduse osaliselt tingimuslikuna 6 miljoni ulatuses, praegusel hetkel on nõue 4,6 miljonit. Kui kinnistu väärtus on 1,6 miljonit, hüpoteegid 2,5 miljonit ja hüpoteegiga tagatud nõudeid 4,6 miljonit, siis on ilmne et kinnistu on väärtusetu. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kohus kuulas üle tunnistajad O.B., U.K., H.S. ja M.S. . Kohus andis pooltele lõplikud tähtajad ja teatas lahendi teatavakstegemise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
21.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
22.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − 29.03.2017 sõlmisid AS BAUMOST ja OÜ Bauschmidt (pankrotis) kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (leping), millega OÜ Bauschmidt (pankrotis) kohustus tasuma AS-ile BAUMOST Vesse tn 12, Tallinn asuva kinnisasja (registriosa nr 191501; kinnistu) eest 100 000 eurot (lepingu p 2.1). Kinnistu omandiõigus on OÜ-le Bauschmidt (pankrotis) lepingu alusel üle läinud. − Mõlemat ettevõtet esindas tehingu tegemisel juhatuse liikmena M. S. .
2-17-10074
23.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas 29.03.2017 müügileping on tühine, alternatiivselt kas müügileping on tühistatud või müügilepingust on taganetud ning sellest lähtuvalt kas kinnisasi asukohaga Vesse 12, Tallinn (registriosa nr 191501) tuleb välistada kostja OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotivarast ning välja anda hagejale.
24.PankrS § 123 lg-te 1-2 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. Haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni.
25.Kohtu hinnangul võiks hageja nõue kuuluta rahuldamisele PankrS § 123 lg 1 ja TsÜS § 131 lg 1 koostoimes, millest lähtuvalt on peamise eeldusena vajalik välja selgitada, kas vaidlusalune ese kuulub kolmandale isikule ehk kas hageja on kehtivalt tühistanud 29.03.2017 sõlmitud lepingu.
26.Hageja on välja toonud, et 29.03.2017 müügileping, millega võõrandati hagejale kuulunud kinnistu asukohaga Vesse 12, Tallinn, kostjale on tühine, kuna hageja ja kostja tehinguaegne juhatuse liige M. S. rikkus kinnistu võõrandamisega esindusõiguse piirangut ja juhatuse liikme kohustusi, põhjustades oma tegevusega oluliselt hageja huve; kinnistu võõrandamine toimus pahauskselt ning kinnistu võõrandati kostjale selleks, et tütarfirma varade arvelt ebafirma pankrotimenetluse kulusid katta. Täiendavalt tõi hageja välja, et 29.03.20217 müügileping on tühine, kuna 27.03.2017 nõukogu otsuse puhul ei ole järgitud seadusjärgset regulatsiooni, mistõttu on otsus oluliste kokkukutsumistes korra rikkumiste tõttu ÄS § 322 lg 7 alusel tühine. Alternatiivselt on igal juhul otsus olulise vastuvõtmise korra rikkumise tõttu tühine – ei toimunud etteteatamist ning puudub ka hääletusprotokoll. Hageja on seisukohal, et põhikiri kinnitab, et lähtuda tuleb seadusjärgsest regulatsioonist. Hageja tõi välja ka, et otsuse avaldamine äriregistris ei muuda seda õiguspäraseks ning hageja reageeris kahjuliku tehinguni viinud otsusele esimesel võimalusel.
27.Kostja tõi välja, et hagi on perspektiivitu, kuna kinnistu väärtus koos hüpoteekidega on 0 eurot ning hüpoteegid ületavad kinnistu väärtust enam kui 900 000 euro võrra ning hüpoteekidega tagatud nõuded ületavad kinnistu väärtust ligi neljakordselt ning on pankrotimenetluses tervikuna tunnustatud. Kostja hinnangul ei ole hageja õiguseid rikutud kinnistu kostjale võõrandamisega, kuivõrd kinnistu võõrandati hagejale 100 000 euro eest, millest lähtuvalt on hageja 100 000 euroga kasumis. Müügihind on hagejale tasutud. Hageja nõukogu otsus võeti vastu 27.03.2017 ning otsuse vastuvõtmise juures olid U. K. ja H. S.. Hageja toonane juhatuse liige M. S. võõrandas kinnistu hageja nõukogu volitusel ning Schmidt ei rikkunud kinnistut võõrandades ÄS § 317 lg 8 tulenevat esindusõiguse piirangut, ÄS § 306 lg 2 tulenevat kohustust käituda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, ei rikkunud TsÜS § 35 tulenevat lojaalsus- ja hoolsuskohustust ega TsÜS § 32 hea usu põhimõtet. Kinnistu müügileping ei ole tühine ÄS § 307 lg 3 ega TsÜS § 129 lg 1 alusel ning hagejal puudub alus kinnistu müügilepingust taganemiseks, kuivõrd kostja ei ole rikkunud kinnistu müügilepingu tingimusi ning isegi kui leida, et kostja on rikkunud müügilepingut, ei ole kostja rikkumine oluline, hageja ei ole esitanud kostjale täiendavat tähtaega müügihinna tasumiseks ning on kaotanud viivituse tõttu taganemisõiguse ning taganemine ei olnud ega ole ka praegu hageja toodud põhjendustel võimalik. Kostja tõi välja ka, et nõukogu otsuse vastuvõtmise korra rikkumine ei too automaatselt kaasa otsuse tühisust.
28.Iseseisva nõudeta kolmas isik esitas seisukoha, millest lähtuvalt puudub hagejal hagi esitamiseks seadusega nõutav õiguskaitsevajadus, kuivõrd hagi alusel ei ole hagejal võimalik oma omandisse tagasi saada mingisugust väärtust omavat vara, kuivõrd hagi esemeks olev tagasinõutav kinnisasi on hüpoteeke ja hüpoteegiga tagatud nõudeid arvestades väärtusetu. Kolmanda isiku hinnangul ei saanud olematu väärtusega kinnisasja müügiga hageja endine juhatuse liige M. S. rikkuda hageja sisesuhtest tulenevaid kohustusi, mis saaksid kaasa tuua tehingu tühistamise TsÜS § 131 lg 1 või tehingu tühisuse ÄS § 307 lg 3 või TsÜS § 129 alusel, sh tehingust taganemise VÕS § 189 l,g 1 alusel.Kolmas isik on seisukohal, et vaidlusaluse kinnistu turuväärtuse hindamisel tuleb arvestada kinnisasja koormavate hüpoteekide ja nendega tagatavate nõuete suurusega. Kolmas isik
2-17-10074 on seisukohal, et sõltumata asjaolust, kas Vesse 12 asuva kinnisasja omanikuks lugeda hageja või kostja, peaks hüpoteekidega koormatud kinnisasi kuuluma pankroti- või täitemenetluses realiseerimisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
29.Kohtule esitatust lähtuvalt on kostja ja iseseisva nõudeta kolmas isik asunud läbivalt seisukohale, et kuivõrd vaidlusalune kinnistu on koormatud hüpoteekidega ning hüpoteekidega tagatud nõuete suurus ületab vaidlusaluse kinnisasja turuväärtuse, on hageja nõue perspektiivitu, kuivõrd kinnistu võõrandamisest kostjale ei saanud hageja väidetavalt kahju, vaid teenis 0 euro väärtusega kinnisasja kostjale võõrandamisest kasu 100 000 eurot.
30.Kohus kostja ja kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et nii vaidlusaluse kinnisasja turuväärtus, kui ka sellel lasuvate hüpoteekidega tagatud nõuete suurused on ajas muutuvad, millest lähtuvalt ei ole kohtu võimalik asuda üheselt seisukohale, et kinnisasjal puuduks väärtus ja seetõttu oleks hageja nõue perspektiivitu. Täiendavalt märgib kohus, et asjaolu, kas üldse või milline väärtus on pankrotivarast välistataval asjal, ei ole seotud hageja nõudeõigusega pankrotivarast asja välistamiseks. Juhul, kui hageja on kinnisasja omanik, on tal nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, sõltumata asja väärtusest või võimalikust (rahaliselt mõõdetavast) hüvest. Kohtu hinnangul on hageja välja toonud, et kinnistu omab tema jaoks olulist väärtust hageja toomis-, lao- ja tehnika hoiustamise kohana ning juhul, kui vaidlusalune kinnistu võõrandatakse, ei ole hagejal võimalik kaasata kapitali, mis võiks olla huvitatud kinnisasja koormavate hüpoteekide väljaostmisest ja tootmise jätkamisest. Samuti on hageja välja toonud, et kinnistu puudumise tõttu ei ole hagejal enam kinnisvara, mida anda pankadele viimaste poolt väljastatavate pangagarantiide tagatiseks. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole perspektiivitu ning eeltoodust lähtuvalt ei esine käesolevas asjas asja läbivaatamata jätmise aluseid.
31.Hageja hinnangul on AS-i BAUMOST ja OÜ Bauschmidt vahel 29.03.2017 sõlmitud leping (s.o kinnistu müügileping ja asjaõigusleping) on tühine lähtuvalt ÄS § 307 lg-st 3, omamata algusest peale õiguslikke tagajärgi TsÜS § 84 lg 1 mõttes.
32.ÄS § 307 lg 3 kohaselt on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
33.Kohus hagejaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja nõukogu tehinguga ei nõustunud. Kohtu hinnangul nähtub hageja endiste juhatuse liikmete ütlustest vastupidiselt, et nõukogu liikmed olid teadlikud sõlmitavast tehingust ning neil puudusid selle osas vastuväited.
34.Hageja on alternatiivselt välja toonud, et käesolevas asjas on 29.03.2017 sõlmitud tehing tühine lähtuvalt TsÜS § 129 lg-st 1, mille kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Hageja on viidanud äriseadustiku sätetele, millest lähtuvalt oli hageja kinnistu võõrandamine õigustühine sellepärast, et puudus nõukogu nõusolek ja luba juhatusel M. S. isikus selle tehingu tegemiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja tehinguaegne nõukogu ei kiitnud tehingut heaks.
35.Küll aga nõustub kohus hageja poolt alternatiivselt välja tooduga, millest lähtuvalt kohaldub käesolevas asjas TsÜS § 131 lg 1. Kohtu hinnangul on riimuvad tunnistajate poolt antud ütlused olulises osas menetlusosaliste poolt kohtule esitatud seisukohtadega seonduvalt 29.03.2017 tehingu asjaoludega. 18.04.2023 kohtuistungil tõi tunnistaja U. K. välja järgmist: „27.03.2017 nõukogu ostus on minu poolt allkirjastatud. Põhjus oli selline, kuna 2016 lõpuks oli saneerimise tulemusena Bauschmidt jõudnud pankrotini siis ajutine haldur Veli Kraavi idee oli, et otsustaks nõukogu kinnistu müügi./13
2-17-10074 --/ Minule ütles Veli Kraavi, et antud kinnistu müük ei muuda midagi ei BAUMOSTi ega Bauschmidti jaoks. Hind oli 100 000. Mäletan, sest eelnevalt kostja esindaja andis ära tundmiseks otsuse. Ma ise ei uurinud muud selle hinna määramise osas, sest olin juba pikemat aega kõrval BAUMOST-i tegemistest ning usaldasin Veli Kraavi.“. Samal kohtuistungil tõi tunnistaja M. S. välja järgmist: „Jaanuar 2017 tegi Bauschmidt avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja ajutiseks pankrotihalduriks määrati Veli Kraavi. 24.03.2017 tuli korraldus ajutiselt pankrotihaldurilt Veli Kraavilt BAUMOST-i kinnistu müüa Bauschmidt-le. Näidatakse 27.03.2017 otsust. Mõte oli vastavalt Veli Kraavi selgitustele see, et koos kinnistuga tuleks pankrotipessa ka BAUMOST nõue. Tunnistaja kasutab kirjavahetust Veli Kraaviga: Notaris tehti ettepanek, et notarilepingusse kirjutatakse järgmiselt: 100 000 eurot tasutakse 5 pangapäeva jooksul. Selle tulemusena tekib BAUMOSTI Bauschmidti pankrotimenetluses nõue, millel ei ole meie seisukohast mingit sisulist tähtsust. /---/ 27.03.2017 otsuse vastu võtmisest mäletan, et meil toimus koosolek. Kohal oli ka Veli Kraavi, kes jagas selle otsuse kohta selgitusi./--/ Kinnistu müügi mõte ei olnud minu teadmist mööda mitte Bauschmidt ega BAUMOST juhatuse mõte, kuna seal olid kõik ehitusinsenerid. Meieni jõudis see 24.03.2017 Veli Kraavi kirjavahendusel mõte müüa kinnistu ja selgus, et sellega on kiire. Kõik küsimused, mis ma küsisin on näha esitatud kirjavahetuses. Miks see müük vajalik oli, seda ma ei küsinud. Ilmselt ei küsitud seda sellepärast, et ettevõtte pankrotti minek oli kõigile šokiks ja see oli suhteliselt ootamatu. /--/Tehingu hind oli 100 000 ja seda me küsisime Veli Kraavilt ja tema pakkus välja selle. Lepingus oli küll tasumise tähtajaks 5 pangapäeva aga meil ei olnud mingisugust raha tulemas. Nende otsuste tegemistel lähtusime meie sellest, et Veli Kraavi, kui ajutine haldur on asunud ettevõtet Bauschmidt juhtima ning meie lähtusime tema antud juhistest. Tehingu sõlmimisel ei olnud mul mingisugust ettekujutist millist kasu oleks olnud sellest tehingust BAUMOST-le või Bauschmidtile.“
36.Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et 29.03.2017 kinnisasja kostjale võõrandamise ettepanek ja ajend tuli vahetult kostja toonaselt pankrotihaldurilt Veli Kraavilt eesmärgiga saada Vesse 12, Tallinn asuv kinnisasi kostja pankrotivarasse ning tekitada hagejale kostja vastu nõue summas 100000 eurot, kuivõrd võõrandamise eelselt oli selge, et kinnisasja eest ei ole võimalik hagejale tasuda ning ka kinnisasja tehingulise väärtuse ehk vaidlusaluse kinnisasja võõrandamise hinna kujundas kostja varasem pankrotihaldur Veli Kraavi, seostamata seda seejuures võõrandatava kinnisasja tegeliku turuväärtuse ja/või sellel lasunud hüpoteekide ja nendega tagatud nõuete suurusega.
37.Kohtu ette toodud asjaoludest lähtuvalt nimetati Veli Kraavi OÜ Bauschmidti ajutiseks pankrotihalduriks 01.03.2017. PankrS § 23 lg-st 2 lähtuvalt on ajutise pankrotihalduri ülesandeks mh selgitada välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja tagada võlgniku vara säilimine ning juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võib ajutine haldur anda võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keelduda sellest.
38.Puudub vaidlus, et vaidlusalune kinnisasi võõrandati pärast seda, kui kostjale nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. Kuivõrd ajutise pankrotihalduri seadusest tulenevaks ülesandeks oli tagada võlgniku vara säilimine, saab kohus asuda seisukohale, et 29.03.2017 tehing, millega hageja võõrandas Vesse 12, Tallinn asuva kinnisasja kostjale, oli tehtud kostja, mitte hageja huvides. Lähtuvalt asjaolust, et ajutine pankrotihaldur määras pankrotipessa võõrandatava kinnisasja hinna ja pidi tagama, et võlgniku vara säiliks, ei saanud võõrandatava kinnisasja tegelik väärtus (sh koos kinnisasjal lasuvate hüpoteekidega) olla madalam, kui 100 000 eurot ning vastupidiselt, pidi olema sellest suurem, et nimetatud tehingul oleks pankrotivara suurendamise seisukohast olnud ajend.
39.M. S., kes oli 29.03.2017 tehingu sõlmimise ajal samaaegselt nii hageja, kui ka kostja juhatuse liige, tõi välja, et Vesse 12, Tallinn kinnisasja müügiga seotud otsuste tegemistel lähtusid nad sellest, et Veli Kraavi, kui ajutine haldur on asunud ettevõtet Bauschmidt juhtima, lähtuti Veli
2-17-10074 Kraavi antud juhistest ning tehingu sõlmimisel ei olnud M. S. mingisugust ettekujutist, millist kasu oleks olnud sellest tehingust BAUMOSTile või Bauschmidtile.
40.Kohtu hinnangul on eeltoodust võimalik järeldada, et M. S., olles samaaegselt nii hageja, kui ka kostja juhatuse liige 29.03.2017 tehingut sõlmides, kahjustas pankrotihaldur Veli Kraavi juhiseid järgides viisil, mis kahjustas hageja huve, võõrandades hageja majandustegevuseks vajaliku kinnisasja kostjale, võõrandades selle tasu eest, mille puhul puudus teadmine kinnisasja tegelikust turuväärtusest ning teades, et kostjal puuduvad vahendid võõrandatud kinnisasja eest hagejale tasumiseks.
41.TsÜS § 131 lg 1 kohaselt võib esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.
42.Riigikohtu 25.05.2017 kohtumääruses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-17 tõi kohus välja järgmist: „Kui tehingu ühe poole esindaja teeb esindatava nimel tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega, rikkudes oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees, ei too see kaasa esindaja tehtud tehingu tühisust. Küll annab esindaja selline käitumine esindatavale õiguse tehing TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada. TsÜS § 131 kohaldub ka olukorras, kus äriühingu juhatuse liige teeb tehingu, millega ta rikub oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi. (p 52)“. „TsÜS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Seaduses ei ole sätestatud sellele avaldusele vorminõuet (Vt RKTKo 3-2-1-108-09, p 9). Tühistamisavaldus tuleb esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul, selle möödumisel tühistamisõigus lõpeb. Lepingu tühistamise avaldus on võimalik põhimõtteliselt lugeda vastaspoolele esitatuks, kui see avaldus sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale, ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada (Vt RKTKo 3-2-1-140-07, p 35). Hagiavalduse saab lugeda tühistamisavalduseks alates hetkest, mil see jõudis kostjani (Vt RKTKo 3-2-1-41-04, p 22). (p 53)“. Samas lahendis tõi Riigikohus välja ka, et „Juhatuse liikme poolt osaühingu nimel osanike või nõukogu nõusolekuta tehtud tehing võib olla huvide konflikti tõttu tühine ÄS § 181 lg 3 alusel, kui selle tehingu teiseks pooleks on juhatuse liige ise või mõni temaga suurel määral sarnaste majanduslike huvidega isik (vt ka RKTKo 3-2-1-26-17, p-d 10–11). See ei kehti ÄS § 181 lg 3 teise lause kohaselt tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. (p 55)“
43.Hageja on esitanud tõendi, millest lähtuvalt on hageja taganenud OÜ-ga Bauschmidt (pankrotis) 29.03.2017 sõlmitud lepingust (s.o kinnistu müügileping ja asjaõigusleping) VÕS § 116 lg 1 alusel lepingu olulise rikkumise tõttu. Kostja vaidles taganemisavaldusele vastu, tuues välja, et kostja ei ole lepingut rikkunud ning isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, ei ole rikkumine oluline, hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega kinnisasja ostusumma tasumiseks ning hageja on lepingust taganemise õiguse kaotanud.
44.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on täidetud TsÜS § 131 lg 1 kohane eeldus hageja poolt 29.03.2017 tehingu tähistamiseks. Hageja on esitanud 29.06.2017 koostatud ja notariaalselt tõestatud tühistamisavalduse 29.03.2017 lepingu osas ning nõude kinnistu väljaandmiseks. Kohtule on hagi esitatud 30.06.2017. Kohtu hinnangul on põhjendatud antud dokumente käsitleda TsÜS § 98 lg 1 kohaselt avalduse tegemisena teisele poolele tehingu tühistamiseks. Kohus ei nõustu seisukohaga, millest lähtuvalt on tehingu tühistamise avaldus tehtud aluseta ja/või hilinenult. Puudub vaidlus, et 17.04.2017 kohtumäärusega kuulutati välja kostja pankrot, 16.06.2017 kuulutati välja oksjon kinnistu enampakkumisel müümiseks ning 29.06.2017
2-17-10074 tühistamisavalduse ja 30.06.2017 hagiavalduse esitamise aja seisuga ei olnud täitnud kostja oma kohustust tasuda kinnisasja müügihind hagejale.
45.Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et 29.03.2017 tehing, millega hageja võõrandas Vesse 12, Tallinn asuva kinnisasja kostjale, oli vastuolus hageja huvidega ning hagejal oli õigus tühistada esindaja poolt tehtud tehing, mille osas on hageja esitanud kostjale tühistamisavalduse 29.06.2017 notariaalselt ja läbi 30.06.2017 hagiavalduse esitamise.
46.Kuna PankrS § 123 lg 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule, tuleb välistada Vesse tn 12, Tallinn asuv kinnisasi kostja pankrotivarast ning tagastada hagejale. Hagi tagamine
47.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist.
48.Harju Maakohtu 03.07.2017.a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja määras hagi tagamise korras kanda käsutamise keelumärge OÜ-le Bauschmidt (pankrotis, registrikood 12243943) kuuluvale kinnisasjale aadressil Vesse nt 12, Tallinn (registriosa nr 191501) aktsiaseltsi BAUMOST (registrikood 10066253) kasuks. 30.09.2019 määrusega määras kohus keelata OÜ Bauschmidt OÜ (pankrotis) (registrikood: 12243943) pankrotihalduril Veli Kraavi’l Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 191501 (asukoht Vesse tn 12, Tallinn) alla kantud kinnistu osas pankrotimenetluses kinnisasja võõrandamise korraldamine kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas tsiviilasjas. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus hagi rahuldab ja hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, tuleb jätta kohtuotsuse täitmist tagama käesolevas asjas 03.07.2017 seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
50.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta hageja menetluskulu, mis tuleneb iseseisva nõudeta kolmanda isiku poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest, iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda (TsMS § 167 lg 3).
51.TsMS § 167 lg-st 2 lähtuvalt jäävad iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
52.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
53.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2-17-10074
54.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
55.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.