Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-1081
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku avaldus eksperdi määramiseks Osaühingule Agro Tatsu kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 008/2022/2009
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Agro Tatsu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik (võlgnik) Osaühing Agro Tatsu (registrikood 12280192), lepinguline esindaja Kerli Leetsaar Puudutatud isik (sissenõudja) Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245), seaduslik esindaja MA
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-1081 muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu Agro Tatsu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (avaldaja, kohtutäitur) esitas 20. jaanuaril 2023 Harju Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks Osaühingule Agro Tatsu (võlgnik) kuuluva Kuusalu külas Vana-Narva mnt 69/ Vana-Narva mnt 67 asuva kinnisasja (registriosa
nr 7539502, kinnisasi) uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 008/2022/2009. Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 27. detsembril 2022 kinnisasja ja määras selle hinnaks 195 000 eurot. Võlgnik vaidlustas selle.
2.Maakohus võttis 16. märtsi 2023. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas võlgnikku tasuma eksperditasu 2500 eurot.
3.Maakohus määras 30. mail 2023 kinnisvara hindamiseks ekspertiisi ja tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile VLle (ekspert).
4.Ekspert esitas 14. septembril 2023 kohtule eksperdiarvamuse (ekspertiisiakt nr 0674-23), mille kohaselt on Vana-Narva mnt 67 hoonestatud elamumaa turuväärtus 194 500 eurot ja Vana-Narva mnt 69 hoonestamata maatulundusmaa turuväärtus 138 000 eurot.
5.Maakohus tegi 16. oktoobri 2023. a kirjas menetlusosalistele ettepaneku esitada kohtule eksperdiarvamuse kohta seisukoht, vastuväited ja taotlused. Avaldaja palus eksperdil selgitada, kas kogu kinnisasja (hoonestamata maatulundusmaa ja hoonestatud elamumaa) turuväärtus on 332 500 eurot (194 500+138 000). Võlgnik vaidles eksperdiarvamusele vastu, leides, et eksperdi määratud asja turuväärtus on liiga madal. Võlgniku hinnangul ei ole ekspert arvestanud kõikide kinnisasjaga seotud asjaoludega. Samuti on eksperdiarvamuses palju vasturääkivusi ja küsitavusi. Sissenõudja avaldas, et tal vastuväited puuduvad.
6.Ekspert täpsustas 28. veebruaril 2024, et kogu kinnisasja turuväärtus oli 2023. a septembris 332 500 eurot. Esimese astme kohtu määrus
7.Maakohus lõpetas 13. märtsi 2024. a määrusega asjas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus põhjendas, et kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi ning ekspert on uue hindamise teinud, on sellega kohtutäituri esitatud nõue täidetud ning käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud eksperdiarvamuse kohta avaldatud võlgniku seisukohaga. Võlgnik esitas maakohtule 2. novembril 2023 seisukoha, milles märkis, et eksperdi määratud turuväärtus on liiga madal, ekspert ei arvestanud kõikide kinnisasjaga seotud asjaoludega ning eksperdiarvamuses on palju vasturääkivusi ja küsitavusi. Asja materjalidest nähtuvalt edastas maakohus eksperdile vaid avaldaja esitatud küsimuse. Kuna maakohus ei edastanud eksperdile võlgniku seisukohta, ei saanud viimane võlgniku esiletoodu osas selgitusi anda. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et eksperdi arvamus on ebapädev ja puudustega, millest tulenevalt ei ole kinnisasjale määratud hind õige.
9.Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Avaldaja hinnangul on määruskaebus alusetu ning maakohus on õigesti menetluse lõpetanud.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 2 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
12.Siinses asjas esitas kohtutäitur maakohtule avalduse eksperdi määramiseks võlgnikule kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri avalduses esitatud taotlus on täidetud ning menetlus tuli lõpetada. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13.Kui täitemenetluses on kohtutäitur määranud arestitud asjale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-d 4–6 järgides hinna, võivad võlgnik ja sissenõudja TMS § 74 lg 7 järgi selle hinna vaidlustada. Sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg-t 8 järgides uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. See tähendab, et tegemist ei ole mitte ekspertiisi, vaid eksperdi määramisega. Eksperdi määramisele saab kohaldada TsMS §-s 294 sätestatut. Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Sellises menetluses ei kohaldu eksperdi küsitlemist ja täiendavat ning kordusekspertiisi käsitlevad TsMS §-d 303 ja 304. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711/40, p 17).
14.Võlgniku 2. novembri 2023. a seisukohast nähtuvalt ei nõustunud võlgnik eksperdiarvamuse järeldusega kinnisasja turuväärtuse kohta, leides, et see on liiga madal. Kolleegium märgib, et siinses menetluses oli maakohtu ülesandeks vaid eksperdi määramine ning maakohus ei pidanud hindama eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamust). Seetõttu ei pidanud maakohus edastama eksperdile võlgniku seisukohta ega ka hindama ise eksperdiarvamuse peale esitatud vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui maakohus otsustas menetlusosalistele anda võimaluse eksperdiarvamuse kohta seisukoha esitamiseks ning esitas eksperdile avaldaja täiendava küsimuse, ei ole see menetlusnormi oluline rikkumine. Kui kohus on andnud menetlusosalistele võimaluse esitada eksperdile eksperdiarvamuse kohta küsimusi või esitada selle kohta seisukohti, võib kohus nendega arvestada, kuid maakohtu menetlust lõpetava määruse peale ei saa määruskaebust esitada põhjusel, et menetlusosaline ei nõustu eksperdiarvamuse põhjenduste või järeldusega. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole eksperdiarvamuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumine asjaoluks, millele määruskaebuses saaks tugineda (vt RKTKm 16.06.2023, 2-21-15710/44, p 14). Maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses saab tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele. Selline asjaolu saab olla nt see, et esineb alus eksperdi taandamiseks TsMS § 31 järgi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711/40, p 18). Seega, määruskaebuses ei saa tugineda asjaoludele, mis seostuvad eksperdiarvamuse sisuga. Määruskaebusest nähtuvalt tugineb võlgnik vaid asjaoludele, mis on seotud eksperdiarvamuse sisuga ega vaidlusta eksperdi määramisega seotud asjaolusid.
15.Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise kohtumenetlust lõpetav määrus on sama määrus, millega kohus eksperdi määrab, mistõttu ei pea kohus tegema pärast eksperdi määramist lisaks menetluse lõpetamise määrust TsMS § 431 mõttes. Oluline on, et menetlusosaliste jaoks saabuks selgus, millal ja millise määrusega kohtumenetlus lõpeb (Riigikohtu 07.06.2023, 2-21-15711/40, p 18). Kuna praegusel juhul küsis maakohus 16. oktoobril 2023 menetlusosaliste seisukohta läbiviidud ekspertiisi ja eksperdiarvamuse kohta, pidi kohus eraldi määrusega menetluse lõpetama. Vastasel juhul ei oleks menetlusosalistele selge, kas menetlus on lõppenud või mitte. 3 (4)
16.TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotus
17.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).
18.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda.
19.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetlusosalised saavad vastavalt vaidlustatud määruse p-le 9 soovi korral maakohtule esitada määruse jõustumisest alates 20 päeva jooksul oma menetluskulude nimekirjad.
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.