X hagi aktsiaseltsi Y vastu töötasu ja viivise vÀljamÔistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.02.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
aktsiaseltsi Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4408,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja aktsiaselts Y (registrikood lepinguline esindaja Andrus Reidi
Menetluse liik
XXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
JĂ€tta Harju Maakohtu 17.02.2023 otsus muutmata. Aktsiaseltsi Y apellatsioonkaebus jĂ€tta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jĂ€tta aktsiaseltsi Y kanda. MÀÀrata X ringkonnakohtu hĂŒvitatavate menetluskulude suuruseks 1008,14 eurot. VĂ€lja mĂ”ista aktsiaseltsilt Y X kasuks menetluskulu 1008,14 eurot. Kohtuotsuse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni tuleb hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenĂ€htud mÀÀras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale vÔib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 pÀeva jooksul alates otsuse kassaatorile kÀttetoimetamisest, kuid mitte pÀrast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-9859 Hagimenetluses vĂ”ib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetĂ€htaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 08.07.2020 (tÀpsustatud 01.04.2021) Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Y (kostja) vastu töötasu 4081,50 eurot ja viivise vÀljamÔistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 08.12.2014 kostja juures mĂŒĂŒgi- ja turundusjuhi ametikohal suulise töölepingu alusel. Perioodil 01.09.2019â31.03.2020 töötas hageja kodus, jĂ€tkates tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmist, mida tĂ”endavad tööalased e-kirjad. Hageja ja kostja leppisid kokku, et sellel perioodil on töötasu 600 eurot kuus (neto).
3.Hagiavalduse tÀpsustuse kohaselt jÀttis kostja hagejale maksmata töötasu 4081,50 eurot (neto), sh augusti 2019 eest 611 eurot, septembri 2019 eest 600 eurot, oktoobri 2019 eest 600 eurot, novembri 2019 eest 350 eurot, detsembri 2019 eest 220,50 eurot, jaanuari 2020 eest 550 eurot, veebruari 2020 eest 600 eurot ja mÀrtsi 2020 eest 550 eurot.
4.Hageja lÔpetas 21.03.2020 e-kirja teel töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel töösuhte, viidates pikaajalisele töötasu maksmata jÀtmisele. Kostja vastas kirjale ja kinnitas, et on maksmata töötasust teadlik.
5.Kostja vÀidab paljasÔnaliselt, et tööleping hagejaga on lÔpetatud 01.09.2019. Hageja tegi kostja jaoks tööd, mistÔttu eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Isegi, kui asuda seisukohale, et formaalselt sÔlmiti mingi hetk poolte vahel mingisugune muu vÔlaÔiguslik leping seoses töö tegemisega, on selline kokkulepe nÀilik. Kostja vastuvÀited
6.Kostja palus jÀtta hagi rahuldamata.
7.Hagejaga sĂ”lmitud tööleping lĂ”petati 01.09.2019. Edaspidi osutas hageja teenuseid kostjale lĂ€bi oma firma Q OĂ. KĂ”ik aktsepteeritud arved on tasutud.
8.EbaÔige on hageja vÀide, et poolte vahel oli suuline tööleping. Tööleping sÔlmiti poolte vahel 08.12.2014 ja lÔpetati 01.09.2019 poolte kokkuleppel hageja avalduse alusel, mille tÔendamiseks on Maksu- ja Tolliameti 19.04.2021 tÔend töötamise registri andmete kohta. Hageja on esitanud pooltevahelise kirjalike sÔnumite vahetuse, millest nÀhtub hageja avaldus töölepingu lÔpetamiseks viimase tööpÀevaga 31.08.2019 ja kostja nÔustumine sellega. Sellega leppisid pooled kokku lÔpetada tööleping poolte kokkuleppel TLS § 79 kohaselt.
9.Edaspidine koostöö lepiti poolte vahel kokku selliselt, et hageja esitab arve teenuse osutamise eest. Antud kokkuleppest ei saa jĂ€reldada, et hageja jĂ€tkas töötamist kostja juures töölepingu alusel kuni 31.03.2020. Kostja esitas kohtule Q OĂ esitatud arvete nimekirja ajavahemikul 01.01.2019â31.03.2020. Sellest nĂ€htub, et esimene arve esitati 05.09.2019, s.o pĂ€rast
2-20-9859 kokkuleppe sĂ”lmimist, ja viimane arve 25.11.2019. Arveid on Q OĂ esitanud kokku 1800 euro ulatuses. Viidatud perioodil tegi kostja vĂ€ljamakseid esitatud arvete alusel 1070,50 euro ulatuses ja tasaarvelduse ĂŒlejÀÀnud osas Q OĂ-ga. Rohkem arveid ei ole hageja esitanud.
10.Peale töölepingu lĂ”petamist puudus hagejal juurdepÀÀs internetipanka. Hagejale jĂ€i juurdepÀÀs raamatupidamisprogrammi âMerit Aktivaâ, kuhu hageja kandis ise Q OĂ arved. Esitatud arveid ei ole ĂŒles laetud ega paberkandjal kostja valduses. Maakohtu otsus
11.Maakohus rahuldas 17.02.2023 otsusega hagi osaliselt, mĂ”istes kostjalt hageja kasuks vĂ€lja saamata töötasu 4081,50 eurot, millest arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenĂ€htud maksud ja maksed, viivise 818,24 eurot perioodi 01.09.2020â17.02.2023 eest ja viivise pĂ”hinĂ”udelt vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras alates 18.02.2023 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni. Maakohus jĂ€ttis hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda ja ĂŒlejÀÀnud osas poolte endi kanda. Maakohus mĂ”istis kostjalt hageja kasuks vĂ€lja menetluskulu 2087,43 eurot ja hagejalt kostja kasuks 230 eurot ning tasaarvestuse tulemusel mĂ”istis kostjalt hageja kasuks vĂ€lja menetluskulu 1857,43 eurot ja viivise.
12.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sĂ”lmisid 08.12.2014 suulise töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle mĂŒĂŒgi- ja turundusjuhi ametikohale ning kuni 31.03.2020 tegi hageja kostjale vĂ€hemalt mingit tööd vĂ”i osutas teenust.
13.Pooled vaidlesid selle ĂŒle, kas pooltevaheline tööleping lĂ”petati 30.08.2019 poolte kokkuleppel (vĂ”i muul alusel) ning kas hageja töötas ajavahemikul 01.09.2019â31.03.2020 kostja juures töölepingu alusel vĂ”i osutas kostjale teenust lĂ€bi Q OĂ kĂ€sundus- vĂ”i töövĂ”tulepingu alusel. Kui poolte vahel jĂ€tkus töösuhe, oli vaidlus ka selles, kas kokkulepitud töötasu 600 eurot kuus oli bruto- vĂ”i netosumma.
14.Maakohtu hinnangul ei tĂ”endanud kostja pooltevahelise töölepingu lĂ”ppemist poolte kokkuleppel 30.08.2019. Pooltevaheline sĂ”numivahetus ei sisaldanud piisavalt selgeid ja konkreetseid tahteavaldusi töölepingu lĂ”petamiseks poolte kokkuleppel. Samuti ei tĂ”endanud kanne töötamise registris töölepingu lĂ”petamist poolte kokkuleppel ega töölepingu lĂ”ppemist. Seega kehtis tööleping kuni 31.03.2020. Kostja ei tĂ”endanud, et hageja osutas kostjale teenuseid mingi muu lepingu alusel vĂ”i lĂ€bi Ă€riĂŒhingu. Hageja oli Ă”igustatud esitama nĂ”ude kostja vastu, tuginedes töölepingule.
15.Kostja pidi TLS § 84 lg 1 jĂ€rgi maksma töölepingu lĂ”ppemise pĂ€eval hagejale kĂ”ik vĂ€ljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hĂŒvitise jne). Kostja ei esitanud tĂ”endeid selle kohta, et hagejale oleks nn lĂ”pparve arvestatud ja tasutud. Maakohtu arvates vĂ”isid pooled kĂŒll arutada vĂ”imalust tööleping lĂ”petada, kuid tegelikult seda ellu ei viidud. Samuti ei nĂ€htunud poolte sĂ”numivahetusest, et nad soovisid sisuliselt midagi poolte Ă”igustes ja kohustustes muuta. Seda tĂ”endas ka asjaolu, et tegelikult töötas hageja kostja juures edasi, hageja vĂ€itel alates 01.09.2019 tema tööpĂ€evas midagi ei muutunud. Hageja kirjutas kostjale 21.03.2020 e-kirjas, et ilma tasu saamata pole mĂ”tet edasi töötada, mis ka viitas töösuhte jĂ€tkumisele.
16.Isegi, kui pooled lĂ”petasid 30.08.2019 töölepingu sĂ”numivahetusega ja kostja sĂ”lmis 01.09.2019 Q OĂ-ga teenuse osutamiseks lepingu, oleks tegemist ilmselt nĂ€iliku tĂŒhise tehinguga (tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsĂS) § 89 lg 1 ja lg 2) ja kohaldada tuleks töölepingu regulatsiooni (TsĂS § 89 lg 3). Vaidlus puudus selles, et sisuliselt ei muutunud
2-20-9859 hageja ja kostja suhetes ja kohustustes alates 01.09.2019 midagi, hageja jĂ€tkas samade (töö)ĂŒlesannete tĂ€itmist. Ainsaks eesmĂ€rgiks lepingu juriidilise vormi muutusel vĂ”iks sel juhul lugeda soovi mitte maksta töötasuga kaasnevaid riiklikke makse ja kostja finantskoormus hagejale tasumisel oleks vĂ€iksem. Selline arutluskĂ€ik kajastub nii viidatud poolte sĂ”numivahetuses kui ka kohtuistungitel poolte seletustes.
17.Asjas ei esitatud tĂ”endeid, kas ja mille eest Q OĂ kostjale arveid perioodil 01.09.2019â 31.03.2020 esitas. Kostja esitas oma raamatupidamisvĂ€ljavĂ”tte Q OĂ arvete kohta, kuid sellest ei nĂ€htunud, mille eest arved olid esitatud. Samuti ei tĂ”endanud kostja raamatupidamisprogrammi vĂ€ljavĂ”te, et kostja oleks Q OĂ-le arveid tasunud. Q OĂ arveid tĂ”enditena kohtule ei esitatud. Seega kostja ei tĂ”endanud, et ta oleks Q OĂ-ga sĂ”lminud alates 01.09.2019 teenuse osutamiseks lepingu ja mis olid lepingu tingimused ja et see leping asendas hagejaga sĂ”lmitud töölepingut. Q OĂ-ga lepingu sĂ”lmimine ei vĂ€lista seda, et samaaegselt oli hageja ja kostja vahel sĂ”lmitud tööleping.
18.Hageja esitas töötasu nÔude netosummana 4081,50 eurot ja brutosummana 5294,40 eurot. Poolte vahel ei olnud kirjalikult fikseeritud, kas töötasu 600 eurot oli neto- vÔi brutotasu. TLS § 29 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse, et poolte kokkulepitud töötasu on nn brutotasu. Hageja ei tÔendanud, et kokku oli lepitud igakuises töötasus 600 eurot netona ja et kostja oleks talle sellist töötasu maksnud. Samuti ei esitanud kostja tÔendeid, milles nÀhtunuks, et kostja oleks hagejale kunagi maksnud 600 eurot netona hageja arveldusarvele. Hageja selgitas 24.03.2021 istungil, et pakkus vÀlja palgamakse vÀhendamise 600 euro peale. Seega hageja sisuliselt nÔustus, et tasu 600 eurot sisaldab ettenÀhtud makse ehk on brutotasu. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et alates 01.09.2019 kuni 31.03.2020 oli poolte vahel sÔlmitud tööleping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale töötasu 600 eurot, millest arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenÀhtud maksud ja maksed. Kuna kostja ei vaielnud vastu hageja 01.04.2021 menetlusdokumendi esitatud arvestusele, tuvastas maakohus, et kostjal oli hagejale maksmata töötasu 4081,50 eurot brutotasuna. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tĂŒhistada osas, millega hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jĂ€tta hagi rahuldamata.
20.Maakohus kohaldas ebaĂ”igesti TsĂS § 89 lg-d 1 ja 2 ning leidis pĂ”hjendamatult, et tegemist on nĂ€iliku tehinguga ja kohaldada tuleb töölepingu regulatsiooni.
21.Maakohus jĂ€ttis otsuse tegemisel pĂ”hjendamatult arvestamata tĂ”endid (WhatsAppâi 03.09.2019 vestlus ja töötamise registri kanne) selle kohta, et poolte vahel sĂ”lmitud tööleping lĂ”petati 01.09.2019 poolte kokkuleppel. Hageja neid tĂ”endeid ei vaidlustanud.
22.Maakohus ei analĂŒĂŒsinud kostja vastuvĂ€idet, mille kohaselt oli kostja ja Q OĂ vahel sĂ”lmitud teenuse osutamise leping, mis vastab kĂ€sunduslepingu tunnustele. Seejuures mĂ€rkis maakohus vastuoluliselt, et Q OĂ-ga lepingu sĂ”lmimine ei vĂ€lista seda, et samaaegselt oli hageja ja kostja vahel sĂ”lmitud tööleping. Esitatud tĂ”enditest ei tulene maakohtu jĂ€reldust, et pooled vĂ”isid kĂŒll arutada vĂ”imalust tööleping lĂ”petada, kuid tegelikult seda ellu ei viidud.
23.Kostja ei nĂ”ustu maakohtu seisukohaga, et alates 01.09.2019 ei muutunud pooltevahelised suhted ja kohustused. Hageja esitatud e-kirjad kinnitavad, et kostjale osutati ĂŒksikuid teenuseid, mis viitab kĂ€sundi alusel tegutsemisele. Hageja ei saanud jĂ€tkata samu tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid mĂŒĂŒgi- ja turundusjuhina, kuna tema juurdepÀÀs internetipanka suleti ja ta ei saanud enam teha makseid
2-20-9859 pangas. Hageja ei allunud enam kostja kontrollile ja juhtimisele. Hageja töötas alates 01.09.2019 kodus, mis viitab teenuse osutamise lepingule. Teenuste osutamise eest oli kokku lepitud tasu 600 eurot kuus. KuivĂ”rd teenust osutas Q OĂ, jĂ€reldub sellest, et kĂ”ik riiklikud maksud jĂ€id hageja enda kanda.
24.Maakohus tÔi esile, et kostja ei esitanud Q Oà arveid, mille kohta kostja esitas vÀljavÔtte raamatupidamisprogrammist. Kostja selgitas, et hagejale jÀi juurdepÀÀs raamatupidamisprogrammi. Arved koostas hageja Q Oà programmis. Kostja taotles arvete vÀljanÔudmist hagejalt, et tÔendada teenuse osutamise lepingu olemasolu. Hageja teatas, et tal ei ole neid esitada.
25.Hageja vĂ€itis hagiavalduses, et töötaja tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmist saavad kinnitada mitmed töökaaslased. Kuna hageja nende ĂŒlekuulamiseks taotlust ei esitanud, jĂ€id hageja vĂ€ited töösuhte jĂ€tkumise osas tĂ”endamata.
26.Arvete alusel hageja kĂŒsitud summade nĂ€ol ei olnud tegemist töötasuga, vaid tasuga teenuse osutamise eest. Hageja kinnitas kohtuistungil, et septembrist alates ei vĂ”tnud ta endale palka fĂŒĂŒsilise isikuna, vaid esitas Q OĂ teenusarveid. Sellega vĂ”ttis hageja omaks töölepingu lĂ”ppemise. Pooltel on lepinguvabaduse pĂ”himĂ”ttest Ă”igus korraldada omavahelisi vastastikusi suhteid ja kostjale ei saa omistada eesmĂ€rki hoiduda kĂ”rvale maksudest. See, kuidas hageja oma ettevĂ”tte siseselt töö tasustamise ja maksude maksmise korraldab, ei puuduta kostjat. Vastustaja seisukoht
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jÀtta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jÀtta TsMS § 657 lg 1 p 1 jÀrgi muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
29.Maakohtu otsus on seaduslik ja pÔhjendatud ning apellatsioonkaebuse vÀited ei anna alust teha maakohtust erinevat jÀreldust. Kolleegium nÔustub maakohtu otsuse pÔhjendustega ja jÀrgib neid, mistÔttu neid kÀesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 jÀrgi ei korrata.
30.TsMS § 652 lg 1 p 1 jÀrgi vÔtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lÀbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivÔrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tÔendamise menetluse vÔi protokolli ÔiguspÀrasuse vÔi ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusÔiguse norme rikkunud ning on vaidluse lahendamisel Ôigesti kohaldanud materiaalÔiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vÀiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava pÔhjalikkusega kÀsitanud. JÀrgnevalt vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse vÀidetele.
31.Kostja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, et poolte vahel sĂ”lmiti 08.12.2014 tööleping ja hageja töötas kostja juures mĂŒĂŒgi- ja turundusjuhina, kuid kostja ei nĂ”ustu, et tööleping lĂ”ppes 30.03.2020. Kostja vĂ€itel on tööleping lĂ”ppenud poolte kokkuleppel 01.09.2019.
2-20-9859
32.TLS § 79 kohaselt vĂ”ivad pooled nii tĂ€htajalise kui tĂ€htajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lĂ”petada. TLS § 79 jĂ€rgi töölepingu kokkuleppel lĂ”petamine eeldab mĂ”lema poole sellekohast tahteavaldust. Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtuga, et Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse tehtud kanne selle kohta, et pooltevaheline tööleping lĂ”ppes 01.09.2019, ei tĂ”enda kostja vĂ€idet. Töötamise registri kanded teeb tööandja ja sellest ei saa jĂ€reldada töölepingu poolte poolt teineteisele tahteavalduste tegemist töölepingu kokkuleppel lĂ”petamiseks. Poolte WhatsApp Ìi sĂ”numivahetusest (tl 3-4) on maakohus teinud Ă”ige jĂ€relduse. Nimelt on pooled arutanud, kuidas oleks otstarbekas kostja finantsiliselt raske olukorra tĂ”ttu töölepinguga seonduvaid suhteid korraldada. Seda, et poolte vahel oleks selgesĂ”naline kokkulepe, et tööleping kokkuleppel lĂ”petada, kirjavahetusest jĂ€reldada ei saa.
33.Kostja vĂ€itel ei tĂ€itnud hageja alates 01.09.2019 enam mĂŒĂŒgi- ja turundusjuhi kohustusi ega allunud kostja juhtimisele ja kontrollile, vaid tĂ€itis ĂŒksikuid kostja poolt antud ĂŒlesandeid. Ringkonnakohtu arvates on kostja vĂ€ited tĂ”endamata. See, et alates septembrist 2019 ei olnud hagejal enam juurdepÀÀsu internetipanka, sellist jĂ€reldust teha ei vĂ”imalda. Esiletoodud asjaoludest saab jĂ€reldada, et hagejal oli jĂ€tkuvalt ligipÀÀs kostja raamatupidamisprogrammile ja ta sai sisestada arveid. Samuti ei tĂ€henda alates septembrist 2019 hageja kodus töötamine töölepingu lĂ”petamist ja muu lepingu sĂ”lmimist. TĂ€napĂ€evaseid sidevahendeid kasutades tööandjaga kokkuleppel kaugtöö tegemine on tavaline ja see ei tĂ€henda, et töötaja ei allu enam tööandja juhtimisele ja kontrollile.
34.Kostja vĂ€itel ei ole hageja tĂ”endanud, et poolte vahel oli pĂ€rast 01.09.2019 töösuhe. Ringkonnakohus selgitab, et TLS § 1 lg 2 sĂ€testab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist vĂ”ib vastavalt asjaoludele oodata ĂŒksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Kuna hageja tĂ€itis ka pĂ€rast 01.09.2019 kostja juures mĂŒĂŒgi- ja turundusjuhi ĂŒlesandeid ning tegemist on tööga, mille eest makstakse tavapĂ€raselt tasu, siis eeldatakse, et poolte vahel on töösuhe ja vastupidist pidi tĂ”endama kostja, kes vĂ€itis, et hageja tegutses Q OĂga sĂ”lmitud kĂ€sunduslepingu tĂ€itmiseks. Kuna kostja kĂ€sunduslepingu olemasolu tĂ”endanud ei ole, siis ei pidanud hageja esitama töölepingu olemasolu tĂ”endamiseks tĂ”endeid.
35.Ringkonnakohus ei nĂ”ustu kostjaga, et alates 01.09.2019 oli kostja ja Q OĂ vahel sĂ”lmitud kĂ€sundusleping, mille tĂ€itmiseks tĂ€itis hageja kostja antud ĂŒkskuid ĂŒlesandeid. Kostja poolt esiletoodust ei saa jĂ€reldada, milliseid ĂŒlesandeid kĂ€sunduslepingu jĂ€rgi Q OĂ tĂ€itma pidi. Maakohus on Ă”igesti mĂ€rkinud, et kui kostja oleks sĂ”lminud kĂ€sunduslepingu eesmĂ€rgiga varjata hageja poolt töölepingust tulenevate kohustuste tĂ€itmist ja selle eest tasu maksmist, oleks kĂ€sundusleping TsĂS § 89 lg-te 1 ja 2 jĂ€rgi tĂŒhine ja lg 3 jĂ€rgi kohaldatakse varjatud tehingule, milleks oli pooltevaheline tööleping, töölepingu seadust.
36.Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja kulude kokkuhoidmiseks tegi ta ettepaneku tema töötasu maksmiseks Q OĂ-le ja Q OĂ esitas ka arveid, kuid hageja vĂ€itel jĂ€ttis kostja Q OĂ-le osaliselt tasumata. Hageja selgituse pĂ”hjal ei ole osas, milles Q OĂ-le on kostja poolt tasutud, hageja töötasu saamiseks nĂ”uet esitanud. Maakohtu poolt tuvastatud töötasu suurust ei ole apellatsioonkaebuses selgesĂ”naliselt vaidlustatud. Kostja on ainult vĂ€itnud, et tegemist ei olnud mitte töötasuga, mida kostja pidi tasuma, vaid tasuga kĂ€sundi tĂ€itmise eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
37.Maakohus on jaotanud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 jÀrgi Ôigesti tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist.
2-20-9859
38.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jÀtmisega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 jÀrgi jÀtta kostja kanda.
39.Hageja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nÀhtub, et ta on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1008,14 eurot (kÀibemaksuga), mis moodustub esindajatasust 6,51 tunni eest.
40.TsMS § 175 lg 1 sĂ€testab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks mÀÀrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mĂ”istab kohus kulud vĂ€lja pĂ”hjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjas mĂ€rgitud toimingud on olnud vajalikud. Toimikust nĂ€htuvalt on hageja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Arvestades eelviidatud dokumentide sisu ja pikkust, on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu pĂ”hjendatud. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu mĂ”istlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mĂ”ttes pĂ”hjendatuks. Hagejale tuleb hĂŒvitada menetluskulud kĂ€ibemaksuga.
41.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hĂŒvitamisele menetluskulu 1008,14 eurot. Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates kĂ€esoleva lahendi jĂ”ustumisest vĂ€ljamĂ”istmisele viivis VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras.
42.RiigilĂ”ivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei vĂ”eta riigilĂ”ivu töötasu vĂ”i palga nĂ”udmise, töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi vĂ”i kaebuse lĂ€bivaatamise eest. RLS § 59 lg 15 jĂ€rgi tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilĂ”ivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 22 lg 1 p-st 1 ei tulene, et riigilĂ”ivu tasumisest on vabastatud ĂŒksnes töötaja. Seega ei pidanud ka kostja tööandjana apellatsioonkaebuse esitamisel riigilĂ”ivu maksma.
43.Apellatsioonkaebuselt tasuti riigilĂ”iv 560 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on apellandil Ă”igus taotleda tasutud riigilĂ”ivu (560 eurot) tagastamist. TsMS § 150 lg 4 jĂ€rgi tagastab riigilĂ”ivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, ĂŒksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilĂ”ivu tasus vĂ”i kelle eest riigilĂ”iv tasuti. RiigilĂ”iv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, vĂ”i tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lĂ”ppeb riigilĂ”ivu tagastamise nĂ”ue kahe aasta möödumisel selle aasta lĂ”pust, millal riigilĂ”iv tasuti, kuid mitte enne menetluse jĂ”istunud lahendiga lĂ”ppemist.
44.TsMS § 178 lg 1 jĂ€rgi saab menetluskulude jaotust ja hĂŒvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. TsMS § 178 lg 2 jĂ€rgi vĂ”ib menetluskulude kindlaksmÀÀramise peale edasi kaevata menetluskulude hĂŒvitamiseks Ă”igustatud vĂ”i menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ĂŒletab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.