2-20-9859 T T hagi aktsiaselts P&G Grupp vastu töötasu 4061 euro ja viivise nõudes 5715,79 eurot
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T T (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Aldo Vassar (Advokaadibüroo LINDEBERG, Kentmanni 6, Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: aktsiaselts P&G Grupp (registrikood 10049852, asukoht Toom-Kooli tn 7, 10130 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Andrus Reidi (Reidi Õigusbüroo OÜ, Vabaduse pst 174B, 10917 Tallinn; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2021.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja seaduslik esindaja Y K Kostja lepinguline esindaja Andrus Reidi
Resolutsioon
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 4081,50 eurot, millest arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 818,24 eurot perioodi 01.09.2020-17.02.2023 eest.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt (4081,50 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud osas poolte endi kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 2087,43 eurot.
7.Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 230 eurot.
8.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p. 6 ja 7) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1857,43 eurot.
9.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1857,43 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.T T esitas Harju Maakohtule hagi aktsiaselts P&G Grupp vastu töötasu 4061 euro ja viivise nõudes. 1.1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 08.12.2014 P&G GRUPP AS müügi- ja turundusjuhi ametikohal. Osapoolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Vahemikus 01.09.2019 kuni 31.03.2020 töötas töötaja kodust. Hageja ja kostja juhatuse liige Y K leppisid kokku, et selles vahemikus on palgatasu 600 eurot neto. 1.2.Kostja on jätnud hagejale maksmata 2019 augustikuu töötasu ning samuti ka 01.09.2019- 31.03.2020 vahemiku töötasu. 1.3.Kostja ei ole maksnud hagejale 2019. aasta augustikuu töötasu 611 eurot ning 01.09.2019- 31.03.2020 eest on maksmata 600 eurot igas kuus, välja arvatud 2019 detsembris, kus kostja maksis hagejale 150 eurot (st selle kuu võlg on 450 eurot). Kokku on hagejal jäänud saamata töötasu summas 4061 eurot. Hageja lõpetas 21.03.2020 ekirja teel TLS § 91 lg 2 p 2 alusel töösuhte, kus viitas pikaajalisele töötasu maksmata jätmisele ning kostja juhatuse liige vastas kirjale ning kinnitas, et on maksmata töötasust teadlik. 1.4.Kostja väidab, et tööleping hagejaga on lõpetatud 01.09.2019. Tegemist on kostja paljasõnalise väitega. Hageja tegi kostja jaoks tööd, mistõttu eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Kostja peab vastupidist tõendama. 1.5.Kui isegi asuda seisukohale, et formaalselt sõlmiti mingi hetk poolte vahel mingisugune muu võlaõiguslik leping seoses töö tegemisega, on selline kokkulepe ehk tehing näilik. 1.6.Hageja täpsustas oma nõuet 01.04.2021 ning palub kostjalt välja mõista töötasu summas 4081,50 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista summalt 4061 eurot viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi kättesaamisest kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni ja summalt 20,50 eurot viivis VÕS § 113
lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva menetlusdokumendi kättesaamisest kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt esindajakulu summas 3166,36 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hageja ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. 3.1.Hagejaga sõlmitud tööleping on lõpetatud 01.09.2019. Edaspidi on hageja osutanud teenuseid kostjale läbi oma firma T OÜ. Kõik aktsepteeritud arved on tasutud. 3.2.Vale on hageja väide, et poolte vahel oli suuline tööleping. Tööleping poolte vahel sõlmiti 08.12.2014 ning lõpetati 01.09.2019. Tööleping lõpetati alates 1.09.2020 poolte kokkuleppel hageja avalduse alusel. Seda kinnitas kostja ka 24.03.2021 toimunud kohtuistungil. 3.3.Käesoleval juhul on hageja ise esitanud poolte vahelise kirjaliku sõnumite vahetuse, millest nähtub selgelt hageja avaldus töölepingu lõpetamiseks viimase tööpäevaga
31.08.ja kostja nõustumine sellega. Sellega on pooled selgelt kokku leppinud lõpetada tööleping poolte kokkuleppel TLS § 79 kohaselt. 3.4.Edaspidine koostöö on selle kohaselt kokku lepitud poolte vahel, et hageja esitab arve teenuse osutamise eest. Antud kokkuleppest ei saa kuidagi järeldada seda, et hageja jätkas töötamist kostja juures töölepingu alusel ning et varasem tööleping kehtis edasi kuni 31.03.2020. 3.5.Kostja esitas kohtule T OÜ poolt esitatud arvete nimekirja ajavahemikus 01.01.201931.03.2020. Sellest nähtub, et esimene arve on esitatud 05.09.2019, so on pärast kokkuleppe sõlmimist. Viimane on esitatud 25.11.2019. Arveid on T OÜ esitanud kokku summas 1800 eurot. Antud perioodil on kostja teinud väljamakseid esitatud arvete alusel summas 1070,50 eurot ja tasaarveldust ülejäänud osas T OÜ-ga. Rohkem arveid ei ole hageja esitanud. 3.6.Peale töölepingu lõpetamist puudus hagejal juurdepääs internetipanka, millega oli välistatud tal maksete tegemine pangas. Küll aga jäi talle juurdepääs raamatupidamisprogrammi „xxx“. Hageja kandis ise T OÜ arved raamatupidamisprogrammi. Esitatud arveid ei ole üles laetud ega paberkujul kostja valduses.
4.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1000 eurot. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Hageja on esitanud hagiavalduse saamata jäänud töötasu nõudes, paludes kostjalt välja mõista netosummana 4081,50 eurot, mis brutosummana 5292,40 eurot (t lk 106). Kostja vaidleb hagile vastu.
7.Kohus selgitas pooltele asjas kohalduvaid õigusnorme, kohtupraktikat ja tõendamiskoormust 27.10.2020 e-kirjaga (t lk 28). Pärast seda arutas kohus asja pooltega
kolmel kohtuistungil (24.03.2021, 02.06.2021 ja 18.10.2021) ning selgitas täiendavalt asjas tähtsaid ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid.
8.Kohus tuvastab vaidluse all mitteoleva asjaoluna, et 08.12.2014 sõlmiti hageja kui töötaja ning kostja kui tööandja vahel suuline tööleping, millise kohaselt asus hageja kostja juures tööle müügi- ja turundusjuhi ametikohale. Samuti tuvastab kohus, et T T kostjale 31. märtsini 2020 vähemalt mingit tööd tegi või teenust osutas, kuna pooled ei vaidle ka selle üle (seejuures õigussuhte juriidiline kvalifikatsioon on pooltel vaidluse all). 8.1.Kuigi kostja väitel vormistati poolte vahel kirjalik tööleping, siis seda ei ole kohtule esitatud. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 alusel ei too kirjaliku vormi nõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Töölepingu kirjaliku vorminõude eesmärk on lihtsustada mh töölepingu sõlmimise tõendamist (vt RK otsus 2-20-5834, p 11). Kuivõrd poolte vahel vaidlus töölepingu sõlmimise fakti üle puudub, siis lähtub kohus sellest, et hageja asus alates 08.12.2014 kostja juhtimisele ja kontrollile alludes tööd tegema.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltevaheline tööleping lõpetati 30.08.2019 poolte kokkuleppel (või muul alusel) ning kas hageja töötas alates 01.09.2019-31.03.2020 kostja juures töölepingu alusel või osutas kostjale teenust läbi OÜ T käsundus- või töövõtulepingu alusel, mille juhatuse liige hageja oli. Kui poolte vahel jätkus töösuhe, on vaidlus ka selles, kas kokkulepitud töötasu 600 eurot kuus oli bruto või netosumma. Vaidlus on ka selles, kas kostja on hagejale tasunud augusti 2019 töötasu 611 eurot.
10.Esmalt analüüsib kohus kostja väidet, et pooled lõpetasid kokkuleppel töölepingu 30.08.2021, mistõttu pooltevahelisele töösuhtele tuginemine hageja poolt tasu nõudmisel on välistatud.
10.1.Käesoleva vaidluse asjaoludest tulenevalt on kostja kohustatud tõendama, et töötaja ja tööandja lõpetasid 30.08.2019 töölepingu ning hageja ei teinud alates 01.09.2019 kostjale tööd, vaid osutas teenuseid läbi OÜ T käsundus- või töövõtulepingu alusel. Nii on Riigikohus 20.05.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6908 asunud seisukohale, et juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Seega olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, tuleb väidetaval tööandjal vastupidist väites tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu. Kohus on kostjale tõendamiskoormise jagunemist vastavalt selgitanud nii kirjalikult (t lk 28) kui ka kohtuistungitel (t lk 57, 24.03.2021, 00:36:11; t lk 95p, 02.06.2021, 00:27:51).
10.2.Kostja väitel lõpetati tööleping poolte kokkuleppel 30.08.2019. Kostja on töölepingu lõpetamise fakti tõendamiseks tuginenud eelkõige pooltevahelisele Whatsapp’i 03.09.2019 vestlusele (t lk 3p, tõlge lk 4). Vaidlustamata asjaoludel toimus poolte vahel alljärgnev sõnumivahetus:
Hageja: “Mis sa arvad, kui ma poleks enam su töötaja, vaid esitan sulle arve teenuse eest transport 600 eur kuus ja kõik.” Kostja: “ok” Hageja. “Siis 31.08. viimane päev. Väljastan arve 150 eur. Kergem maksta.” Kostja: “davai, teeme nii”. Kostja on tuginenud ka töötamise registri kandele (t lk 79) mille kohaselt oli hageja kostja töötajana registrisse kantud 08.12.2014 – 01.09.2019. Kostja väitel pidi hageja saama töötamise registreeringu lõpetamisel e-kirjaga Maksu- ja Tolliametilt vastava teatise e-kirja teel, seetõttu oli ta teadlik töölepingu lõppemisest.
10.3.TLS § 79 sätestab, et pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Kohtu hinnangul ei sisalda eelviidatud sõnumivahetus piisavalt selgeid ja konkreetseid tahteavaldusi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Samuti ei tõenda kanne töötamise registris töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel ega töölepingu lõppemist. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega peab tööandja maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hagejale oleks nn. lõpparve arvestatud ja tasutud ning seega, et poolte tahe oli tõepoolest suunatud töölepingu lõpetamisele. Kohtu arvates nähtub eeltoodust, et pooled võisid küll arutada võimalust tööleping lõpetada, kuid tegelikult seda ellu ei viidud. Samuti ei nähtu poolte sõnumivahetusest, et nad soovisid ka sisuliselt midagi poolte õiguste ja kohustustes muuta. Seda tõendab ka asjaolu, et tegelikult töötas hageja kostja juures edasi, hageja väitel alates 01.09.2019 tema tööpäevas midagi ei muutunud (t lk 57p, 00:50:12). Hageja on kostjale 21.03.2020 e-kirjas (t lk 9p) kirjutanud, et ilma tasu saamata pole mõtet edasi töötada, mis viitab samuti töösuhte jätkumisele. Kohus on seisukohal, et isegi, kui lugeda, et pooled lõpetasid sõnumivahetusega 30.08.2019 töölepingu ja kostja sõlmis 01.09.2019 OÜ-ga T teenuse osutamiseks lepingu, oleks tegemist ilmselt näiliku tühise tehinguga (TsÜS § 89 lg 1 ja lg 2) ja kohaldada tuleks töölepingu regulatsiooni (TsÜS § 89 lg 3). Nimelt puudub vaidlus selles, et sisuliselt ei muutunud hageja ja kostja suhetes ja kohustustes alates 01.09.2019 midagi, hageja jätkas samade (töö)ülesannete täitmist, nagu kuni 30.08.2019. Ainsaks eesmärgiks lepingu juriidilise vormi muutusel võiks sel juhul lugeda soovi mitte maksta töötasuga kaasnevaid riiklikke makse, et kokkuvõttes oleks kostja finantskoormus hagejale tasumisel väiksem. Selline arutluskäik kajastub viidatud poolte sõnumivahetuses, kui ka kohtuistungitel poolte seletustes. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid, kas ja mille eest esitas OÜ T kostjale arveid perioodil 01.09.2019-31.03.2020. Kostja on esitanud küll oma raamatupidamisväljavõtte OÜ T arvete kohta (t lk 81), kuid sealt ei nähtu, mille eest need on esitatud. Samuti ei tõenda kostja raamatupidamisprogrammi väljavõte (t lk 82), et kostja oleks OÜ-le T arveid tasunud. OÜ T arveid kostjale asjas tõenditena pole. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks OÜ-ga T sõlminud alates 01.09.2019 teenuse osutamiseks lepingu ja mis olid lepingu tingimused ja et see leping nö. asendas hagejaga sõlmitud töölepingu. Ühtlasi märgib kohus, et OÜ-ga T lepingu sõlmimine ei välista seda, et samaaegselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping.
10.4.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud pooltevahelise töölepingu lõppemist poolte kokkuleppel 30.08.2019. Seega kehtis tööleping kuni 31.03.2020. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osutas kostjale teenuseid mingi muu lepingu alusel või läbi äriühingu. Hageja on õigustatud esitama nõude kostja vastu tuginedes töölepingule.
11.Hageja nõue on toodud 01.04.2021 menetlusdokumendis töötasu netosummana 4081,50 eurot (t lk 67) ja töötasu brutosummana 5294,40 eurot 30.07.2021 menetlusdokumendis (t lk 106). Hageja väitel on augusti 2019 eest kostjal maksmata töötasu 611 eurot ja sealt edasi arvestusega 600 eurot kuus netotasuna (arvestades maha mõned tasumised, mis on toodud hageja 01.04.2021 menetlusdokumendi, p 1.4 tabelis, t lk 66p) kuni märtsini 2020 (k.a.).
11.1.Poolte vahel ei ole kirjalikult fikseeritud, kas töötasu 600 eurot oli nn. neto- või brutotasu ehk kas hageja pidi selle töötasuna saama kätte või pidi sellelt kinni peetama seaduses ettenähtud maksud ja tasud. Pooled vaidlevad selle üle, kostja väitel pidi tasu sisaldama kõiki makse ehk oli brutotasu.
11.2.TLS § 29 lg 3 järgi arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seega eeldatakse, et poolte kokkulepitud töötasu on nn brutotasu.
11.3.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kokku oli lepitud igakuises töötasus neto 600 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks talle sellist töötasu maksnud. Kostja esitatud tõendist (t lk 128 ja pöördel) ei nähtu samuti, et kostja oleks hagejale kunagi maksnud 600 eurot netona hageja arveldusarvele. Hageja selgitas 24.03.2021 istungil, et pakkus välja palgamakse vähendamise 600 euro peale (t lk 57p, 00:50:12). Seega hageja sisuliselt nõustus, et tasu 600 eurot sisaldab ettenähtud makse ehk on brutotasu.
11.4.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et alates 01.09.2019 kuni 31.03.2020 oli poolte vahel sõlmitud tööleping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale töötasu 600, millest arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
11.5.Kostja ei ole vaielnud vastu hageja 01.04.2021 menetlusdokumendi punktis 1.4 toodud tabelis esitatud arvestusele (t lk 66p). Kohus seega tuvastab, et kostjal on hagejale maksmata töötasu 4081,50 brutotasuna vastavalt alljärgnevale arvestusele:
12.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetavalt summalt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi kättesaamisest kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele.
12.1.Kohus tuvastab, et kostja seaduslik esindaja sai hagi kätte e-toimiku kaudu 30.08.2020. Seega tuleb viivis välja mõista perioodi 01.09.2020-17.02.2023 ehk 900 päeva eest.
12.2.VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määr kuni 31.12.2022 oli 8% ja 01.01.17.02.2023 10,5%.
12.3.Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 818,24 eurot perioodi 01.09.202017.02.2023 eest.
13.Eeltoodu alusel asub kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4081,50 eurot, millest arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
14.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 5715,79 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (töötasu brutosummas 4081,50 eurot) ning hageja nõutud brutosumma oli 5292,40 eurot, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud osas poolte endi kanda.
16.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 3166,36 eurot (koos käibemaksuga). Kostja leiab, et tegemist on keskmiselt lihtsama vaidlusega, kuna pooled vaidlevad vaid selle üle, kas tegemist oli töölepingu või teenuse osutamise lepinguga. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks. Tegevuste nimekirjas on korduvad e-kirjavahetused kliendiga, mis kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt ei ole nende sisule midagi uut andnud. Samuti võib näitena tuua 29.09.2020 kompromisslepingu koostamise – sellist dokumenti ei ole kohtule esitatud. Sisuliselt saab vaadata tegevuskuludena menetlusdokumentide koostamist ja kohtuistungil osalemist. Kostja hinnangul ei peaks hageja menetluskulud ületama kostja omasid, millele lisandub
käibemaks. Seega oleks hageja põhjendatud menetluskulud koos käibemaksuga mitte rohkem kui 50% esitatud kuludest.
17.1.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 82,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 82,50 eurot, s.o koos käibemaksuga 99 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
17.2.Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 31 tundi 59 minutit. Kostja vaidleb hageja esindaja ajakulule vastu. Kohus nõustub antud juhul kostja vastuväidetega, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista ajakulu, mis on tekkinud seoses esindaja ja esindatava vahelise e-kirjavahetusega ja telefonivestlustega ning kompromissi koostamisega seotud ajakulu (17.06.2020, 01.07.2020, 27.08.2020, 28.09.2020, 29.09.2020, 17.11.2020, 01.03.2021, 04.03.2021, 23.03.2021, 30.03.2021, 11.05.2021, 04.06.2021, 07.07.2021, 08.10.2021, 15.10.2021, 20.10.2021), kuivõrd kohtul puudub võimalus reaalselt kontrollida nimetatud ajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Samuti ei nähtu asja materjalidest pooltevaheline kompromissi sõlmimise võimalikkus. Seega ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu 4 tundi 36 minutit ehk kokku 379,48 eurot, millele lisandub käibemaks summas 75,90 eurot.
17.3.Ülejäänud ajakulu vastab kohtu hinnangul esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud materjalidele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud vaidlust on lahendatud istungimenetluses.
17.4.Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 27 tundi 23 minutit ehk 2259,13 eurot, millele lisandub käibemaks summas 451,83 eurot, s.o kokku summas 2710,95 eurot. Nimetatud summast kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 2087,43 eurot (2710,95 eurot x 77%).
18.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1000 eurot. Hageja palub kohtul kontrollida kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
18.1.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
18.2.Kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 10 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kokku 10 tundi vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud vaidluse keerukust.
18.3.Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 230 eurot (1000 eurot x 23%).
19.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad
menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1857,43 eurot (2087,43 – 230).
20.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.