Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
19.04.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-1013
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) hagi K Ii vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2024/52
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn 15060) Hageja esindaja M M (e-post: xxx) Kostja: K I (ik xxx) Kostja esindaja A S (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
3-23-2538 ning kohtutäitur on algatanud täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel täiteasja nr 023/2024/52. Sissenõutav summa oli 350 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kohtumäärus haldusasjas nr 2-23-2538 jõustus 16.12.2023. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on sissenõutava summa so 350 eurot 15.01.2024 kostjale vabatahtlikult so ilma kohtutäituri abita tasunud.
täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud. Seda on käesoleva juhul hageja ka väitnud, et ta on täitedokumendis nimetatud kohustuse tähtaegselt täitnud. Kohus ei saanud seega hagi menetlusse võtmisest keelduda. Riigikohus on tõesti selgitanud, et olukorras, kus võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (RKTKm 02.06.2008, nr 3-2-1-42-08, p 16). Muu hulgas võimaldab TMS § 217 esitada kaebuse täitemenetluse alustamise kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale (vt RKTKo 03.04.2019 nr 2-16-3785/114, p 26.3; RKTKm 04.12.2018 nr 2-17-18529/24, p 21 ja seal viidatud lahendid; RKTKm 09.11.2009 nr 3-2-1-116-09, p 9). (RKTKo 2-19-6362/57, p 11.2). Eelpooltoodud seisukohast lähtudes, kohus möönab, et ökonoomsem ja ilmselt ka õigem õiguskaitsevahend oli kaebus kohtutäituri tegevuse peale, kuid ei saa väita, et sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine oli ebaõige. Nagu kohus on eelpool tuvastanud, täitis hageja oma kohustuse tähtaegselt ja kostja on ennatlikult pöördunud kohtutäituri poole. Seega ei saa hagi jätta läbivaatamata põhjusel, et hageja on valinud vale õiguskaitsevahendi.
käigus põhjendamatult midagi sisse nõutud, vaid hageja tasus tähtaja viimasel päeval võlgnikule kohtumääruses sätestatud kohustuse vabatahtlikult. Seega ei esine käeoleval juhul hagejal aluseid hüvitise saamiseks. Täitemenetlus lõpetati TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, so täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Riigikohus selgitas samuti, et õigustatud huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes ei ole tuvastada, kas lõpule viidud sundtäitmine oli lubatav, põhjusel, et see asjaolu võiks mõjutada hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulude jaotuse kohta otsustuse tegemist. Seega, kuivõrd sundtäitmine on lõppenud, esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks, sundtäitmist ei saa lubamatuks tunnistada põhjusel, et sundtäitmine on käesolevaks ajaks lõppenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.