Kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
19.04.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-1013
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) hagi K Ii vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2024/52
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn 15060) Hageja esindaja M M (e-post: xxx) Kostja: K I (ik xxx) Kostja esindaja A S (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) hagi K Ii vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2024/52 läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
1.Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) esitas 19.01.2024 Harju Maakohtule hagi K Ii vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2024/52. Hagiavalduse kohaselt lõpetas Tallinna Halduskohus 30.11.2023 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-23-2538 menetluse ning mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) K Ii kasuks välja menetluskulud summas 350 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 168 lg 11 järgi tuleb rahasumma väljamõistmist puudutavas osas kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kohtulahend jõustus 16.12.2023. Seega oli lahendi täitmise viimane päev 15.01.2024. PPA täitis 30.11.2023 kohtulahendist tuleneva kohustuse 15.01.2024.
2.Sissenõudja K I (kostja) esitas 10.01.2024 kohtutäitur xxx täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur esitas 11.01.2024 e-posti teel PPA-le täitmisteate ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Hageja leiab, et kostja on esitanud täitmiseks nõude, mis on tähtaegselt täidetud. Seega on kostja oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise. Sissenõudjal on enne täituri poole pöördumist kõrgendatud hoolsuskohustus kontrollimaks, kas nõue on olemas. Kostja esitas täitmisavalduse täiturile enne nõude sissenõutavaks muutumist, mille tõttu on nõude sundtäitmine lubamatu. Hageja palub hagi rahuldada, tunnistada sundtäitmine lubamatuks ja panna menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Tallinna Halduskohus on 30.11.2023 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-23-2538 lõpetanud menetluse ning mõistnud Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) K Ii kasuks välja menetluskulud summas 350 eurot. Kostja esitas hagejale 19.12.2023 nõude, milles palus tasuda temale menetluskulud summas 350 eurot. Hageja nõudele ei reageerinud. Seoses sellega esitas kostja 10.01.2024 kohtutäitur xxx täitmisavalduse.
4.Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 023/2024/52. Hageja esitas Kohtutäiturile 16.01.2024 kaebuse, milles leidis, et kohtutäitur on eksinud TMS § 19 tuleneva tingimuse vastu s.o alustanud täitetoiminguga enne tähtpäeva saabumist. Pärast kaebuse esitamist hageja esitas Harju Maakohtusse veel 19.01.2024 hagiavalduse kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2024/52.
5.Kostja selgitab, et Tallinna Halduskohus tegi kohtuasjas nr 3-23-2538 kohtumääruse, aga mitte kohtuotsuse. Kostja leiab, et seega HKMS § 168 lg 11 ei ole kohtumääruse täitmisel kohaldatav. Kostja hinnangul tõendab seda ka asjaolu, et halduskohus ei ole kohtumääruses märkinud, et kohtumäärus peab täitma 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest HKMS § 168 lg 11 alusel.
6.Täiendavalt kostja leiab, et hagejal üldse puudus alus hagi esitamiseks TMS § 221 lg 1 alusel ja seoses sellega peab hagi jätma läbi vaatamata. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 ei sätesta, et hagi saab esitada põhjusel, et kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja leiab, et kui kohtutäitur aluseta algatab täitemenetluse kohtulahendi sundtäitmiseks, enne nõude sissenõutavaks muutumist, siis võlgnik peab esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles nõuda täitemenetluse lõpetamist. On oluline ka asjaolu, et hageja oli nõus sellega, et tema on kohustatud tasuma kostjale 350 eurot ja on oma kohustust täitnud enne hagi esitamist. Seega ka seoses selle asjaoluga hagejal puudus alus hagi esitamiseks ja tema pidi esitama kaebuse kohtutäiturile. Kostja palub kohtul jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata või läbi vaatamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.Sissenõudja K I on esitanud 10.01.2024 täiturile täitmisavalduse võlgniku suhtes võla summas 350 eurot sissenõudmiseks, täitedokumendiks on Tallinna Halduskohtu määrus kohtuasjas nr
3-23-2538 ning kohtutäitur on algatanud täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel täiteasja nr 023/2024/52. Sissenõutav summa oli 350 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kohtumäärus haldusasjas nr 2-23-2538 jõustus 16.12.2023. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on sissenõutava summa so 350 eurot 15.01.2024 kostjale vabatahtlikult so ilma kohtutäituri abita tasunud.
9.Kohus selgitab, et alates 01.01.2018.a kehtib HKMS § 168 lg 11, mille kohaselt rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamata täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Käesoleval juhul ei nähtu täitedokumendiks olevast kohtulahendist, et kohus oleksid Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) väljamõistetud menetluskulu täitmiseks määranud mingi muu tähtaja või oleks lahend määratud täitmiseks viivitamatult. Eelpool viidatud sätte on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada põhjusel, et vältida ebamõistlikku ja avaliku võimu kandjale põhjendamatuid kulusid tekitavat olukorda, mil halduskohtu lahend, millega on avaliku võimu kandjalt välja mõistetud rahasumma, antakse täiturile sundtäitmiseks kohe pärast otsuse jõustumist. Selline erikord on sätestatud põhjusel, et avaliku võimu kandjal lähtub oma rahaliste vahendite kasutamisel eelarvega kinnitatud vahenditest.
10.Kohus selgitab, et eelarve koostamisel ei ole võimalik ette näha seda, kas (ja mis ulatuses) riigile tekivad eelarveaasta jooksul kohtulahenditest tulenevad kohustused ning sellega, et riigi eelarves üldjuhul puuduvad vahendid, mida saaks viivitamatult kasutada kohtulahendist tuleneva nõude täitmiseks ja vahendite eraldamist tuleb eraldi ette valmistada, kuid raha eraldamise otsuste tegemine, kooskõlastamine ning täitmine võtab aega. Seega on igati põhjendatud, et avaliku võimu kandjale antakse pärast lahendi jõustumist tähtaeg tema kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks.
11.Kohus juhib tähelepanu, et analoogne põhimõte kehtib ka tsiviilkohtumenetluses – TsMS § 461 lg 2 järgi kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega, alles siis, kui riik või kohalik omavalitsus ei täida hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lahendi jõustumist temalt välja mõistetud rahalist kohustust, saab sissenõudja pöörduda võlgnevuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole.
12.Kostja seisukoht, et HKMS § 168 lg 11 kehtib vaid kohtuotsusega väljamõistetud summade suhtes on ekslik. HKMS § 178 lg 3 järgi määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et HKMS § 168 lg 11 tuleb kohaldada avaliku võimu kandjalt iga rahasumma väljamõistmisel olenemata sellest, kas tegemist on kahju või menetluskulude hüvitamisega. Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega ning ei ole vahet, millisel õiguslikul alusel on see avaliku võimu kandjalt välja mõistetud. Samuti ei ole kostja seisukoht kooskõlas kohtupraktikaga (vt TRK 05.04.2018.a otsus 3-171410/61 p 13).
13.Seega on kostja 10.01.2024 ennatlikult pöördunud oma nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole, kuivõrd asja materjalidest nähtub, et tema nõue muutus sissenõutavaks alles 16.01.2024. Kuivõrd kostja on pöördunud kohtutäituri poole ennatlikult ja hageja on oma kohustuse vabatahtlikult tähtaegselt täitnud, on täitemenetlus nr 023/2024/52 algatatud põhjendamatult ja käesolev hagi kuuluks rahuldamisele.
14.Ekslik on ka kostja seisukoht selles, et hageja õiguste kaitseks oli kohane õiguskaitsevahend kaebus kohtutäituri otsuse peale ja hageja ei saanud esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Olukorras, kus võlgniku hinnangul on täitemenetlus mingil põhjusel lubamatu, saab ta TMS § 221 alusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on
täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud. Seda on käesoleva juhul hageja ka väitnud, et ta on täitedokumendis nimetatud kohustuse tähtaegselt täitnud. Kohus ei saanud seega hagi menetlusse võtmisest keelduda. Riigikohus on tõesti selgitanud, et olukorras, kus võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (RKTKm 02.06.2008, nr 3-2-1-42-08, p 16). Muu hulgas võimaldab TMS § 217 esitada kaebuse täitemenetluse alustamise kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale (vt RKTKo 03.04.2019 nr 2-16-3785/114, p 26.3; RKTKm 04.12.2018 nr 2-17-18529/24, p 21 ja seal viidatud lahendid; RKTKm 09.11.2009 nr 3-2-1-116-09, p 9). (RKTKo 2-19-6362/57, p 11.2). Eelpooltoodud seisukohast lähtudes, kohus möönab, et ökonoomsem ja ilmselt ka õigem õiguskaitsevahend oli kaebus kohtutäituri tegevuse peale, kuid ei saa väita, et sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine oli ebaõige. Nagu kohus on eelpool tuvastanud, täitis hageja oma kohustuse tähtaegselt ja kostja on ennatlikult pöördunud kohtutäituri poole. Seega ei saa hagi jätta läbivaatamata põhjusel, et hageja on valinud vale õiguskaitsevahendi.
15.Kuid hagi tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud. Juhul kui täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei saa seda hagi rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 1 võimaldab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi üksnes kuni täitemenetluse lõpuni. Olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ning kohus võib jätta selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Hagi võib eelnimetatud sätte järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel (RKTKm nr 2-20-9975/58).
16.Hageja on selgitanud, et 06.03.2024 esitas PPA päringu kohtutäiturile täitemenetluses esitatud kaebuse lahendamise kohta. Samal päeval saatis kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse, millel on kuupäev 24.01.2024, kuid mis on digiallkirjastatud 06.03.2024. Otsuses on kohtutäitur märkinud täitemenetluse lõpetamise aluseks TMS § 48 lg 1 p 4 s.o täitemenetluse lõpetamine nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Samal päeval esitas PPA kohtutäiturile kaebuse, sest otsuses on tuginetud valele õiguslikule alusele. 11.03.2024 saatis kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse, millel on taas kuupäev 24.01.2024, kuid mis on digiallkirjastatud 11.03.2024. Otsuses on kohtutäitur märkinud täitemenetluse lõpetamise aluseks TMS § 48 lg 1 p 7 s.o täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.
17.Eelpoolviidatud lahendis (RKTKm nr 2-20-9975/58) Riigikohus selgitas, et kui täitemenetlus lõpetatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse ajal, ei ole võlgnikul üldjuhul TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi alust muuta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuvastushagiks. Tuvastushagi esitamine eeldab TsMS § 368 lg 1 kohaselt õigustatud huvi olemasolu tuvastushagi poolte vahelise õigussuhte olemasolu või puudumise vastu. Kuna olukorras, kus lubamatu sundtäitmisega tekitatakse võlgnikule kahju või kui sissenõudja selle tõttu alusetult rikastub, saab võlgnik oma õigusi kaitsta rahalise hüvitise saamise hagi esitamisega (vt käesoleva määruse p 14.2) ja sundtäitmise lubamatus on üks selle hagi rahuldamise eeldusi, siis ei ole lubatav esitada tuvastushagi sundtäidetava nõude puudumise tuvastamiseks (vt TsMS § 371 lg 1 p 5, § 423 lg 1 p 4). Kohus märgib, et Riigikohtu juhised kehtivad eelkõige olukorras, kus täitemenetlus lõpeb põhjusel, et sundtäidetav kohustus on täidetud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hagejalt ei ole lubamatu täitemenetluse
käigus põhjendamatult midagi sisse nõutud, vaid hageja tasus tähtaja viimasel päeval võlgnikule kohtumääruses sätestatud kohustuse vabatahtlikult. Seega ei esine käeoleval juhul hagejal aluseid hüvitise saamiseks. Täitemenetlus lõpetati TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, so täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Riigikohus selgitas samuti, et õigustatud huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes ei ole tuvastada, kas lõpule viidud sundtäitmine oli lubatav, põhjusel, et see asjaolu võiks mõjutada hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulude jaotuse kohta otsustuse tegemist. Seega, kuivõrd sundtäitmine on lõppenud, esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks, sundtäitmist ei saa lubamatuks tunnistada põhjusel, et sundtäitmine on käesolevaks ajaks lõppenud.
18.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Iseenesest TsMS § 168 lg 2 ei anna kohtule õigust kaaluda menetluskulude jätmist kostja kanda. Samas tuleb arvestada seda, et kostja põhjustas oma ebaõige ja ennatliku kohtutäituri poole pöördumisega käesoleva hagi esitamise. Samuti ei ole hageja hagi tagasivõtnud ega sellest loobunud vaid kohus jätab hagi läbi vaatamata põhjusel, et täitemenetlus lõpetati. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse määramisel ka seda, et täitemenetlus lõpetati 11.03.2024 TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, so täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Seega tingis hagi esitamise kostja ennatlik kohtutäituri poole pöördumine ning ka kohtutäituri tegevus täitemenetluse algatamisel. Kohtu hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane, kui käesoleva menetluse kulud jääksid hageja kanda, kes ei ole vaidlusalust situatsiooni põhjustanud sest just kostja põhjustas oma käitumisega hagi esitamise. Hagejale saab ette heita küll seda, et ta kasutas paralleelselt kahte õiguskaitsevahendit, kuid see eksimus ei anna kohtu hinnangul veel alust hagejalt kostja menetluskulusid välja mõista. Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvestades tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.