X hagi Y osaühingu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 07.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider Kostja (määruskaebuse esitaja): Y osaühing (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.02.2024 määrus jätta muutmata.
4.Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Põhimenetluses lahendasid kohtud X (hageja) hagi Y osaühingu (kostja) vastu töövaidluses. Hagi rahuldati, kostja kaebused olid edutud ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäid kostja kanda.
2.Hageja esitas maa- ja ringkonnakohtus menetluskulude nimekirjad.
2.2.Ringkonnakohtu menetluses olid kulud 9,5 t õigusabi eest tasumääraga 120 €/t kokku 1140 € järgmiselt: - 09.08.2022 – kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine – 6 t; - 31.01.2023 –tõlgetega tutvumine, istungi ettevalmistus ja sellel osalemine ning kulunimekirja koostamine – 3,5 t.
3.Kostja palus kohtul kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Ta vaidles üldsõnaliselt vastu hageja nimekirja kirjetele ja toimingutele, mis ei ole vastavuses toimikust nähtuvate väljunditega (menetlusdokument või kohtuistung). Ta palub kohtul ka kontrollida, kas kostja esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas Riigikohtu praktikas kinnitatud tunnitasu määraga ega ületa vaidluse keerukust silmas pidades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas 07.02.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja taotlused ja määras hüvitatava menetluskulu summaks 4080 €, millelt kohustas kostjat tasuma viivist.
4.1.Maakohus kohaldas TsMS § 177 lg 1 p 2, § 174 lg 8, § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1.
4.2.Põhimenetluses palus hageja tuvastada kostja kui tööandja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja mõista enda kasuks välja hüvitise 5971 €. Hagejat esindas vandeadvokaat tunnitasuga 120 € (sh käibemaks). Sellises määrast tasu on põhjendatud, sh kooskõlas Riigikohtu praktika, esindaja kvalifikatsiooni ja keskmiste turuhindadega.
4.3.Asjas toimus kolm istungit: 28.03.2022 kell 11.34 – 12.33, 23.05.2022 kell 10.00 – 13.05 ja 31.01.2023 kell 15.30 – 16.03. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti dokumentide mahtu ja sisu, tsiviilasja olulisust hagejale ning kohtuistungite arvu ja kestust. Eelnevast järeldas kohus, et põhjendatud ja vajalik hageja esindamiseks kulunud aeg maakohtus on 24,5 t (summas 2940 €) ja ringkonnakohtus 9,5 t (summas 1140 €) – kokku 4080 €.
4.4.Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohustas maakohus kostjat tasuma hüvitatavatel menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. 2 (3)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Kostja esitas 22.02.2024 määruskaebuse, milles palub vähendada menetluskulude hüvitist summani 3000 €. Kostja leiab, et maakohus rikkus TsMS § 175 lg 1 ja põhjendamiskohustust. Kohus ei hinnanud hageja esindaja tegevuse ajalist vastavust mõistlikule ajakulule ega aja või kulu tegelikku vajalikkust. Lisaks kordas kostja oma senist üldsõnalist vastuväidet.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15.03.2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Kaebemenetluse kulud jäävad kostja kanda, aga ei ole hüvitatavad.
8.Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse etteheidetega, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole kooskõlas asja materjalidega. Maakohus andis õige hinnangu, et 24,5 t ulatuses toimingute tegemine maakohtus ja 9,5 t ulatuses ringkonnakohtus nähtub toimikust, hageja nimel esitatud menetlusdokumentidest ja istungiprotokollidest. Hageja esindaja nimetatud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud hageja õiguste kaitsel. Samuti on asjakohane maakohtu põhjendus, et tervikuna on hagejale hüvitatavad kulud mõistlikus proportsioonis vaidluse mahu ja kohtulikku kaitset vajanud hageja huvidega. TVK menetluse kulud hüvitas maakohus õigesti TsMS § 144 p 4 alusel kui seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulu (vt nt RKTKm 10.02.2016, 3-2-1177-15, p 12).
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hüvitatavad menetluskulud pidanuks olema tervikuna väiksemad kui 3000 € asja sisu (töövaidlus) või põhivaidluse eseme (5971 €) tõttu. Maakohus järgis õigesti Riigikohtu suunist, et kohus peab igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg 1 tõlgendusega (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p-d 19 ja 20). Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas TsMS § 175 lg 1 õigesti.
11.Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 2 p 8) rikkumist. Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle põhjendatust. Kohus võib menetluse etappe ja toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada – nagu maakohus käesoleval juhul ka tegi.
12.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, aga TsMS § 178 lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.
13.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. (allkirjastatud digitaalselt) 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.