Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.juunil 2022 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Kohtuasi
D Ki hagi Y osaühingu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks 5971 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja esindajad
2-20-18031
Hageja: D K (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider (e-post xxx) Kostja: Y osaühing (registrikood xxx, asukoht xxx) lepinguline esindaja Henrik Kirsimäe e-post xxx
Menetluse liik
Kohtuistung 23.mail 2022
Resolutsioon
1.D Ki hagi Y osaühingu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldada.
2.Tuvastada D Ki ja Y Osaühingu vahel 22.08.2016 sõlmitud töölepingu erakorralise TLS § 89 lg 1 alusel ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada 22.08.2016.a sõlmitud tööleping kohtu poolt 10.09.2020.a TLS § 107 lg 2 alusel.
4.Välja mõista Y Osaühingult D Ki kasuks hüvitis 5971 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta hagimenetluse kulud Y osaühingu kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlus Töövaidluskomisjonis
1.D K (edaspidi hageja või töötaja) esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) 10.09.2020 avalduse Y Osaühingu (edaspidi kostja või tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu töövaidluskomisjonis lõpetamise ja hüvitise
nõudes. Tööandja töötaja nõuet ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. 11.11.2020 tegi TVK pooltele teatavaks 28.10.2020 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/2412/20, millega rahuldas töötaja nõuded. Tööandja vaidlustas kohtus TVK otsuse, palus vaadata töötaja avaldus samas töövaidlusasjas läbi hagimenetluse korras ja jätta töötaja nõuded rahuldamata. Haginõue
2.Hageja palus kostja vastu esitatud hagis tuvastada poolte vahel 22.08.2016 sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada hageja ja kostja vahel 22.08.2016.a sõlmitud tööleping kohtu poolt 10.09.2020.a TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 5971 eurot. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
3.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 22.08.2016 tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle alates 22.08.2016 kostja juures laohoidja/operaatori ametikohal. Töölepingu punkt 2.4.2 kohaselt täitis laohoidja/operaator järgmisi tööfunktsioone: laadija, laotööline, komplekteerija. 01.03.2020 sõlmitud töölepingu lisa kohaselt töötas hageja lisaks tavapärastele tööülesannetele vahetuse brigadirina ja 01.06.2020 sõlmitud töölepingu lisa kohaselt töötas avaldaja transporttöölise ja kaubalugejana (alates 01.06.2020 ta vahetuse brigadiri tööülesandeid enam ei täitnud). Faktiliselt täitis avaldaja kogu aeg samu üldiseid laotöötaja tööülesandeid, nendele lisaks vahetuse brigadiriks oleku perioodil ka vahetuse brigadiri tööülesanded (01.03.-01.06.2020). Kuigi vastaspool koostas 01.06.2020 töölepingu lisa, mille kohaselt avaldaja ametikoht oli alates 01.06.2020 transporttööline ja kaubalugeja, siis faktiliselt tegi avaldaja sama tööd, mida alates töölepingu sõlmimisest 22.08.2016. Tähtsust ei oma kuidas kostja erinevatel ajaetappidel hageja ametikohta nimetas, olulised on tööülesanded, mis püsisid sarnastena kogu töölepingu kehtivuse aja (v.a. kolm kuud lisaks olnud brigadiri töökohustused). Kostja vastusest TVK-le nähtub, et ettevõtte siseselt nimetas kostja ametikohtade nimetusi ümber töölepinguid muutmata ning, et hageja võeti tööle ja töölepingus oli üks ametinimetus - laohoidja/operaator aga tutvustati talle teise nimetusega ametikoha ametijuhendit (transporttööline). Hageja tööülesanded laos olidki laialdased, ühe nimetuse alla kokkuvõtvalt „laotöötaja“.
4.2020.a maikuus ühines hageja ametiühinguga (Q) ja kuna kostja juures ei olnud valitud usaldusisikut, siis esindas töötajate kollektiivsel pöördumisel kostja poole töötajaid hageja. 30.07.2020 koostasid töötajad hageja eestvedamisel kollektiivse kirja kostjale, milles palusid taastada enne koroonaepideemiast tingitud eriolukorra kehtestamist kostja juures kehtinud töötasu arvestamise korra s.t. palusid tühistada 05.05.2020 käskkirja nr 30 punkt 1, mis nägi ette, et alates 01.04.2020 transpordiühikute käitlemise eest lisatasu ei arvutata, ja viia töö jälle kahte vahetusse, nagu see oli olnud enne eriolukorra kehtestamist. Pöördumisega ühines ja kollektiivsele kirjale kirjutas alla 10 töötajat. Kostja juhatuse liiget M P kontoris ei olnud ja kirja võttis hagejalt vastu kommertsdirektor M M . Mõni päev hiljem ütles M.M hagejale, et juhatuse liige M.P arutab kirja töötajatega paari päeva pärast. 11.08.2020 helistas kostja sekretär hagejale ja ütles, et ta tuleks kontorisse M P juurde. Hageja eeldas, et M.P soovib temaga kohtuda seoses kollektiivse kirjaga, kuid tegelikult anti hagejale üle ülesütlemisavaldus, mille kohaselt kostja ütles temaga töölepingu üles päevapealt TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine). Teist tööd hagejale ei pakutud. Hageja ütles kostjale, et ta kasvatab alla kolmeaastast last aga kostjat see ei huvitanud. Hageja poeg on 1-aastane ja kui laps 2019 märtsis
sündis, siis oli hageja 10 päeva isapuhkusel. Kostjale oli seega asjaolu, et hageja kasvatab alla kolmeaastast last, teada. Kostja väide, et töölepingu lõpetamisel olevat kostja pakkunud hagejale teist tööd, on väär. Samal ajal, kui kostja avaldas ülesütlemisavalduses hagejale, et tal ei ole võimalust tööd pakkuda, oli kostjal faktiliselt vajadus laotöötajaid juurde võtta. Seega koondamise situatsiooni kostja ettevõttes ei esinenud.
5.Hageja leiab, et temaga töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna seaduses sätestatud asjaolusid koondamiseks ei esinenud. Hageja töö, mida ta kostja juures tegi, ei olnud lõppenud. Teise töö pakkumise võimatus oli näiline, kostja otsis samal ajal, kui lõpetas hagejaga töölepingu, tööotsimise portaali kaudu uusi laotöötajaid. Seega isegi juhul, kui hageja ametikohajärgne töö oleks lõppenud (millele hageja vastu vaidleb), siis oleks kostjal olnud võimalik pakkuda hagejale tööotsimis portaalis pakutavat laotöötaja tööd, mida hageja oli vastaspoole juures aastaid teinud. TLS § 89 lg 5 järgi oli hagejal töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu teiste töötajate ees eelisõigus, kuna ta kasvatas alla kolmeaastast last. Kostja diskrimineeris hagejat sellega, et ütles hagejaga töölepingu üles seetõttu, et hageja esindas töötajate huve.
6.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. 5971 eurot. Hageja palub arvestada, et kuigi ta ei olnud valitud töötajate esindajaks töötajate usaldusisiku seaduses või ametiühingute seaduses ettenähtud korras, esindas ta töötajate kollektiivse kirja üleandmisel sisuliselt töötajate huve. Kuna kostjal ei olnud vajadust hagejat koondada, siis on usutav, et kostja ütles loetud päevad peale kollektiivse kirja saamist hagejaga töölepingu üles üksnes sel põhjusel, et hageja esindas seoses kollektiivse kirjaga töötajate huve. Hageja leiab, et eelpoolöeldu võib olla selliseks asjaoluks, et hüvitise suurust suurendada kolme kuu keskmise töötasu ulatusest nelja kuu keskmise töötasu ulatuseni. Hageja palub arvestada tema huve ka selles osas, et ta kasvatab ja tema ülevalpidamisel on 1 aastane laps. Hageja kuu keskmine töötasu 1492,75 eurot (4 kuud*1492,75 eurot=5971 eurot). Kostja vastuväidete kokkuvõte
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta. 22.08.2016 töölepingu nr 40194 alusel asus töötaja täiskohaga tööle laohoidja/operaatori ametikohale tootmistalituse allüksusesse. Tegemist oli sisuliselt transporditöölisega ja töötaja ülesandeks oli laos kauba transport ja laadimine. Töötasuks oli lepiti kokku 500 eurot (bruto), millele lisandub lisatasu. 01.11.2018 nimetas tööandja ettevõtte siseselt juhatuse otsusega nr 6 laohoidja/operaatori ametikoha ümber transporditööliseks. 01.03.2020 sõlmiti töölepingu lisa seoses töötaja töötasu tõstmise soovidega ning töötaja edutati brigadiriks ja töötaja täitis lisaks transporditöölise (tõstukiga kaupa transportimine) kohustustele ka vahetuse ülema kohustusi. Töötaja ameti kategooria vastas I astmele, millest tulenevalt oli tema põhitöötasuks 900 eurot (bruto), lisatasu kuni 400 eurot (bruto) vastavalt tööandja äranägemisele (kokku 1300 eurot). Brigadire oli kokku 2, kes töötasid vaheldumisi erivahetustes.
8.Seoses ülemaailmse COVID-19 pandeemia levikuga ning Eestis kehtestatud eriolukorraga halvenes tööandja majanduslik olukord (rahalise käibe vähenemine 37%), töötajate arv vähenes 2020.a I kvartaliga võrreldes 34-lt 28-le. Seega otsustas tööandja juhtkond alates 01.04.2020 muuta töökorraldust - kaotati vahetustega tööaeg ning mindi üle 5 tööpäeva ja 40h/päevas süsteemile. Selle tulemusel puudus vajadus 2 brigadiri järele. Töötaja hakkas sellest hetkest täitma ainult transporttöölise ja kaubalugeja töökohustusi, ilma et palka oleks vähendatud või
töölepingut muudetud. 01.06.2020 allkirjastasid pooled töölepingu lisa, millega määrati töötaja transporditöölise ja kaubalugeja (talmani) ametikohale. Töötaja töökohustusteks olid lisaks varasemale transporditöölise kohustustele ka kaubalugeja kohustused, mis hõlmasid klienditellimusele vastava kauba komplekteerimist ning selle kinnituseks dokumentatsiooni korrastamist, tööülesandeks olid nii kauba tõstukiga transport kui ka kauba jälgimine, klienditellimuste kohaselt kauba komplekteerimine. Töötaja töötasu määr säilis. Muutunud majandusnäitajate tõttu võttis tööandja vastu otsuse koondada transporditöölise ühine kaubalugeja ametikoht, kuna see oli teistega võrreldes kõige suurema palgafondiga, sest teised töölised olid, kas transpordi töölised või kaubalugejad eraldi. Kuna ettevõtte kaubamaht vähenes veelgi oli tööandja sunnitud koondama osa madalama kategooria transporditöölisi, autojuhi ja ka transportöölise kaubalugeja I kategooria ametikoha, st hageja.
9.Koondamise hetkel töötas töötaja ainukesena transportöölise ja kaubalugeja I kategooria ametikohal. Seega ei olnud võimalik teha personaalseid eelistusi ametikoha koondamisel. Madalamates kategooriates töötas sellel hetkel 8 töötajat, kellel mitmel olid nimetatud perioodil lapsed alla 3.a vanused. Struktuuri järgne esimene madalam ametikoht transportööline II kategooria töötajate keskmine viie kuu neto töötasu maiseptembri kuus oli 864.00 eurot, so oluliselt madalam kui hagejal. 11.08.2020 teatas tööandja juhatuse liige M.P personalijuhi K Mi juuresolekul töötajale tema töökoha koondamisest. Töötajale pakuti alternatiivset ametit laotöötajast kaubalugeja ametikohale. Töötaja keeldus tööandja poolt pakutud alternatiivsest ametikohast kohapeal ilmselt seetõttu, et pakutud töökoht oli madalama ameti kategooria ja palgaga. Seetõttu ei kajastatud seda koondamisteates. Tööandja leiab, et ta ei ole töötaja avalduses etteheidetavaid töölepingu erakorralise lõpetamise eeldusi rikkunud. Koondamine oli tingitud tööandja töömahu vähenemisest ja vajadusest töö ümberkorraldamisest. Töötaja oli ainuke tööline, kelle ametikohaks oli transporditööline ja kaubalugeja – seega ei olnud võimaik teisi selle ametikoha töölisi töötajale eelistada. Samuti ei ole tööandja töötajat ebavõrdselt kohelnud. Töötaja väited nagu oleks temaga töösuhte lõpetamine seotud töötaja kuulumisega ametiühingusse ja töötajate kollektiivse taotluse esitamisega, ei ole tõsiseltvõetavad, kuna selline avaldus tehti tööandjale teatavaks alles pärast töölepingu lõppemist töövaidluskomisjonis; sellise avalduse võimalike õiguslike tagajärgede saabumist ei välista asjaolu, kas töösuhe töötajaga on kehtiv; sellise ühisavaldusega ei kaasne tööandja suhtes olulisi õiguslikke tagajärgi; tegemist oli ühisavaldusega, millisest nähtub ka teiste töötajate avaldused, kuid nendega töösuhet ei lõpetatud; soovitud lisatasu maksmiseks puudusid tööandjal vahendid. Etteheide, et tööandja otsis töökuulutusega töötajaga lõpetatud ametikohaga analoogilisele töökohale uut töötajat, on esitatud eksitamiseks. Tööandja avaldas töökulutuse enne töötajaga töölepingu lõpetamist, so 29.07.2020, töökuulutus võeti tagasi 03.09.2020 seisuga. Töökuulutus on laotöötaja ametikohale, mitte transporditöölise või kaubalugeja ametikohale.
10.Töötajale on väljamakstud seadusjärgne hüvitis koondamise eest, hüvitis seoses töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajaga ning töötasu ja kasutamata puhkuse lõpparve. Kohtuotsuse põhjendused
11.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja asus 22.08.2016 töölepingu nr 40194 alusel täistööajaga tööle laadija, laotöötaja, komplekteerija ametikohal; et alates 01.06.2020 töötas hageja tootmistalituse üksuses transporttöölise ja kaubalugeja 1 kategooria ametikohal; et alates 01.03.2020 asus
hageja tööle tootmistalituse 1 kategooria vahetuse brigadirina töötasuga 900 eurot, millele lisandus lisatasu kuni 400 eurot (kokku 1300 eurot) kuus; et hageja täitis lisaks transporditöölise kohustustele ka vahetuse ülema kohustusi; et hageja ametijuhendit töötamise vältel ei muudetud; et tööleping öeldi üles 11.08.2020 ülesütlemisavaldusega etteteatamise tähtajata TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu; et hageja sai ülesütlemisavalduse kätte samal päeval; et hagejal oli töölepingu ülesütlemise ajal 1-aastane laps; et hageja keskmine töötasu oli 1492,75 eurot.
12.Pooltel on vaidlus töölepingu ülesütlemise kehtivuse üle.
13.11.08.2020 ülesütlemisavalduse põhjendustest nähtuvalt öeldi tööleping hagejaga üles seoses kostja majandustegevuse mahu olulise vähenemisega ja ettevõtte struktuuri reorganiseerimisega ning transporttöölise ja kaubalugeja ametikoha likvideerimisega.
14.TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni (TsÜS § 69). Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Tööandja koostatud töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 sätestatud vorminõuetele, töölepingu ülesütlemist on põhjendatud ja töötajale on tahteavalduse isiklikult teatavaks tehtud.
15.TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
16.Kohus on seisukohal, et kostjal seaduses sätestatud asjaolusid koondamiseks ei esinenud, alljärgnevatel põhjendustel. Üldteadaolevalt kehtis Eestis eriolukord seoses koroonapandeemiaga ajavahemikul 12.03.-17.05.2020. Kostja juhatuse 01.04.2020 otsusega töökorraldusest eriolukorras on tõendatud, et seoses eriolukorra kehtestamisega Eestis, kaubamahtude vähenemise ja kulude kokkuhoiu eesmärgil, tegi kostja ettevõttes töö ümberkorraldused ja kostja juhatus võttis 01.04.2020 vastu otsuse terminali töökorralduse muutmise kohta. Otsusest nähtub muuhulgas, et tühistati summeeritud tööajaarvestus esimese kvartali viimase kuu, aprill 2020, töötamine graafiku alusel, terminali töötajatele - talman, transporttööline, brigadir, kehtestati alates 06.04.2020 töötamine täistööajaga 8 tundi päevas, nädalas 40 tundi, puhkepäevadega laupäev ja pühapäev, alates 06.04.2020 muudeti terminali lahtioleku aega tööpäeviti 08.00-17.00, tootmistalitusejuhti kohustati korraldama tööde täitmine ilma lisatööjõudu palkamata, ületunnid tuli põhjendada ja eelnevalt kooskõlastada ettevõtte juhatusega, personali juhil informeerida A OÜ-d mehitatud valve vajaduse vähenemisest vastavalt juhatuse otsuses kehtestatule. 06.04.2020 juhatuse otsusest nr 2 nähtuvalt otsustas kostja töö ja lisatasude vähendamise ning 05.05.2020 andis kostja käskkirja nr 30 transpordiühikuste maksumuse- ja isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioonide muutmiseks. Seega võttis kostja vastu terve rea meetmeid eriolukorrast tingitud muutunud olukorraga toimetulekuks, kuid töötajate koondamise ega töökohtade reorganiseerimise vajadust otsuse tegemise hetkel ega edaspidiselt juhatuse otsusest ei nähtu. Kostja poolt koostatud
analüüsist nähtuvalt oli kostja müügitulu kõige madalam aprillis 2020.a, alates maist 2020.a hakkas müügitulu jälle tõusma, jätkates tõusu igal järgneval kuul. Järelikult ei tõenda eeltoodud tõendid asjaolu, et augustis 2020.a oleks esinenud kostja juures koondamise situatsioon ja vajadus hageja töökoha reorganiseerimiseks.
17.30.07.2020 töötajate avaldusest kostja juhatuse liikmele M.P nähtub, et töötajad koostasid ja allkirjastasid kostjale kollektiivse kirja, milles palusid seoses töömahu suurenemisega taastada senine vahetuste ajakava, töötasu arvestamise korra ning tühistada 05.05.2020 käskkirja nr 30 punkti 1. Pöördumisega, mis on vastavuses kostja koostatud analüüsiga, on tõendatud, et 2020.a juulikuu lõpuks olid töömahud suurenenud ja koondamise või hageja töökoha reorganiseerimise vajadus puudus. Et töötajate koondamise vajadus puudus, hageja töö ei lõppenud ja laotöötajaid otsiti juurde, on tõendatud kostja 19.02.2021 menetlusdokumendi p-s 11 avaldatuga, et kostja avaldas ajavahemikul 29.07.2020 s.o enne hagejaga töölepingu lõpetamist töökuulutuse, mis võeti maha 03.09.2020; väljavõttega tööotsimise portaalist, millest nähtub, et Y AS otsis perioodil 29.07.2020 - 27.08.2020 uut laotöötajat, kelle ülesandeks oli laotehnikaga töötamine, kaubakoormate kinnitamine ja teised laotööd. Väljavõttest nähtuvalt on tööandja kontaktisikuks märgitud K M. Samuti on tõendatud asjaolu, et töö ei lõppenud tunnistaja K Mi kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et sama nädala alguses kui hageja koondati oli üles pandud tõstukijuhi kuulutus, mis võeti kaks nädalat hiljem maha.
18.Kostja esitatud tõendi teatmik EE väljavõttega ei saa lugeda tõendatuks, et 2020.a augustikuus oleks esinenud koondamise situatsioon. Kostja esitatud teatmik EE väljavõte ei kajasta kostja, vaid kontserni väljavõtet, mistõttu ei tõenda antud tõend kostja majandustegevust, kuid kontserni väljavõttest nähtub, et kui kontserni töömaht II kvartalis kahanes, siis juba III kvartalis see kasvas ja kasv jätkus ka IV kvartalis. Kostja esitatud 2019.a ja 2020.a käibe ja kasumi analüüsist nähtub küll müügitulu, puhaskasumi ja müügikäibe vähenemine 2020.a võrreldes 2019.a, kuid kõige suurem langus oli märtsi- ja aprillikuus hakates alates maikuust järjepidevalt kasvama. Seega ei tõenda tõend 2020.a augustikuus kostja majandusliku olukorra halvenemist ja hageja koondamise vajadust.
19.Väljavõtted e-MTA töötamise registrist kostja juures 31.12.2019 ja 31.12.2020 töötanud isikute kohta ei tõenda asjaolu, et augustis 2020 oleks esinenud kostja juures koondamise situatsioon. Tõendist nähtub aga, et hageja on dokumendis märgitud ametinimetusega „mujal liigitamata kahveltõstukite jms masinate juhid“ ning, et peale hageja on sama ametinimetusega seitse kostja töötajat. Samuti nähtub võrdlusest, et kahveltõstukite masina juhtidest lõpetati tööleping 2020.aastal ainult hagejaga. Seejuures töötas kahveltõstukite masinate juhte kostja juures seisuga 31.12.2020 kokku kaheksa töötajat nagu ka 31.12.2019 ehk hageja koondamine ei muutnud aasta lõpu seisuga töötajate arvu. Hageja ei nõustu kostja tootmistalituse laotöötajate ja võrreldavate ametikohtade 2020.a töötasude kohta koostatud tabelis toodud andmetega ja kuna ei ole näha, kes tabeli on koostanud, sest puuduvad nii koostaja nimi kui ka allkiri, siis jätab kohus tabeli ebausaldusväärsuse tõttu tähelepanuta.
20.Töölepinguga ja töölepingu lisadega on tõendatud, et 01.06.2020 sõlmitud töölepingu lisa järgi töötas avaldaja transporttöölise ja kaubalugejana ning alates 01.06.2020 ta vahetuse brigadiri tööülesandeid enam ei täitnud. Transporditöötaja ametijuhendiga on tõendatud, et hageja allkirjastas antud ametijuhendi 24.10.2016, seega kuigi hageja ametinimetus oli algul
laohoidja/operaator, tutvustati talle transporditöötaja ametijuhendit. Hageja vande all antud seletuse kohaselt töötas ta 2020.a töölepingu muudatuse järgi transporttöölise ja kaubalugejana, ka teised transporttöölised tegelesid kauba loendamisega ning et tema tööülesanded ei erinenud teiste töötajate tööülesannetest. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tutvustanud talmani ametijuhendit, hageja eitab seda avaldustes ja ka tunnistaja K M ütlustest nähtub, et hageja ametijuhendit ei muudetud, siis jätab kohus talmani ametijuhendi kui asjakohatu tõendi tähelepanuta. Juhatuse liikme M Pi kirjalik kinnituskiri ei ole tõendiks TsMS § 229 järgi.
21.Kohus asub eelnevate tõendite põhjal seisukohale, et kostja ei ole tõendanud koondamissituatsiooni olemasolu ja hageja töökoha reorganiseerimise vajadust 2020.a augustikuus, mistõttu on töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu õigusliku aluseta ja TLS § 104 lg 1 järgi tühine.
22.Kohus on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 järgi lisaks eelnevale ka seetõttu, et ülesütlemine oli seaduse nõuetele mittevastav. Kostja ei ole tõendanud, et ta pakkus hagejale vastavalt TLS § 89 lg 3 teist tööd. Riigikohtu lahenditest tuleneb, et teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures, et see eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega ja vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema. Riigikohtu praktika kohaselt on tööandjal kohustus pakkuda töötajale kõiki töökohti, mis on ülesütlemise hetkel vabad ja seotud tööga, mida töötaja on võimeline tegema. Asjaolu, et hagejale ei pakutud teist tööd, on tõendatud ülesütlemisavaldusega, milles on märgitud, et Y OÜ-l ei ole võimalust pakkuda hagejale teist tööd ja hageja vande all antud seletusega selle kohta, et talle ei pakutud ülesütlemisavalduse üleandmisel teist tööd. Tunnistaja K Mi ütlused selle kohta, et hagejale pakuti teist tööd ülesütlemisavalduse üleandmise ajal on eelnevate tõenditega vastuolus aga ka eluliselt mitteusutavad, sest töölepingu ülesütlemisavalduse vormistamine ja hagejale üleandmine toimusid sama päeva jooksul, mistõttu ei olnud tööandja olukord ja võimalused pakkuda teist tööd muutunud. Nii tuvastas kohus eelpool, et kostja otsis samal ajal, kui lõpetas hagejaga töölepingu, tööotsimise portaali kaudu uusi laotöötajaid. Seega juhul, kui hageja ametikohajärgne töö oleks tegelikult lõppenud, siis oleks kostjal olnud võimalik pakkuda talle tööotsimisportaalis pakutavat laotöötaja tööd.
23.TLS § 89 lg 5 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Vaidlus puudub, et hageja kasvatas alla kolmeaastast last ja tööandja teadis seda töölepingu lõpetamise ajal, mistõttu juhul, kui kostjal oleks esinenud koondamise situatsioon, oleks tulenevalt seadusest olnud hagejal eelisõigus tööle jäämisel teiste sarnast tööd teinud töötajate ees. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et ta rõhutas seda asjaolu vestlusel tööandjaga, kuid see ei takistanud tema koondamist. Tunnistaja K Mi ütlustest nähtub, et kostja juhatuse liige M P ütles talle, et ta oli otsustanud hageja koondamise ja koos juristiga leidsid nad sobiva lahenduse, et hageja koondada; et tunnistajale tuli hageja koondamine tellimusena, mille ta vormistas paari päeva jooksul; et arutelu teiste töötajate koondamise üle ei olnud. Tunnistaja K Mi ütlustest nähtub ka, et ta teadis, et hagejal on alla kolmeaastane laps. Kostja ei ole ta tõendanud, et hageja ametikoht oli teiste transpordi- ja laotööliste ametikohtadest sedavõrd erinev, et koondamise korral ei saanud ta kaheksat töötajat omavahel võrrelda ja täita TLS § 89 lg-s 5 sätestatud eelisõiguse
nõuet. Asjaolu, et tunnistaja K Mi ütluste järgi olid hageja koondamise ajal tema töökohustuste maht teistest transporditöölistest laiem ja töötasu kõrgem, ei tähenda, et ta oleks olnud sellega teistest töölistest erinevas kategoorias. Kohus uuris eelpool ka tõendit töötajate registri kohta, millest nähtuvalt oli hageja registris üks kaheksast kahveltõstukite masinate juhtidest.
24.Hagiavaldusest ja hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt otsustasid töötajad teha 2020.a juulikuus töömahu suurenemise tõttu kollektiivse avalduse kostjale, mille üleandmisel esindas hageja töötajaid. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et 06.08.2020 läks ta üksinda töötajate kollektiivse kirjaga kostja kontorisse, et kiri kostjale üle anda, kuid kuna kostja juhatuse liiget M P kontoris ei olnud, siis andis ta kirja üle kommertsdirektor M Mle. Järgmisel päeval helistas ta M.Mle, et saada teada, kas avaldus on M.Pile üle antud, mida M.M kinnitas ja ütles, et M soovib kollektiivi kokku kutsuda ja avaldust arutada. Kui kostja sekretär 11.08.2020 hagejale helistas ja kutsus ta kontorisse M.Pi juurde, siis hageja arvas, et M.P soovib temaga kohtuda seoses kollektiivse kirjaga. Tegelikult anti hagejale aga üle ülesütlemisavaldus, mille kohaselt ütles kostja temaga töölepingu üles päevapealt koondamise tõttu. Eeltoodust ja uuritud tõenditest kogumis saab kohus järeldada, et hagejaga töölepingu ülesütlemise tingis töötajate esindamine 30.07.2020 avalduse koostamisel ja edastamisel kostjale, mitte vajadus tema ametikoha reorganiseerimiseks. Hageja vande all antud ütlustega saab lugeda tõendatuks, et kostja juhatuse liige M.P oli töötajate kollektiivsest avaldusest teadlik hiljemalt 07.08.2020 ja see asjaolu nähtub ka tööandja vastusest töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele. A J kirjalikust selgitusest nähtub, et pärast hagejaga töölepingu lõpetamist kutsuti töötajad olmeruumi ja M.P ütles töötajatele, et näete, mis juhtus ja et rohkem selliseid avaldusi ei oleks. TLS § 89 lg 4 sätestab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. VõrdKS § 2 lg 1 ja lg 3 koosmõjus on keelatud isikute diskrimineerimine muuhulgas töölepingu ülesütlemisel töötajate huvide esindamise tõttu. Hagejaga töölepingu ülesütlemist põhjusel, et ta esindas töötajate huve, saab pidada kostja poolt töösuhte lõpetamisel diskrimineerimiseks.
25.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TVK otsusest nähtuvalt lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 10.09.2020, mida ei ole vaidlustatud ja hageja taotles töölepingu lõpetamist samuti alates 10.09.2020, mida kohus peab põhjendatuks. Seega tuleb 22.08.2016.a sõlmitud tööleping lõpetada kohtu poolt 10.09.2020.a TLS § 107 lg 2 alusel.
26.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. 5971 eurot ja arvestada töölepingu ülesütlemise asjaoludega. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja ei olnud valitud töötajate esindajaks töötajate usaldusisiku seaduses või ametiühingute seaduses ettenähtud korras, esindas ta töötajate kollektiivse kirja üleandmisel sisuliselt töötajate huve. Kuna kohus tuvastas, et tegelikkuses
koondamise situatsiooni ei esinenud ja on eluliselt usutav, et kostja ütles peale kollektiivse kirja saamist hagejaga töölepingu üles põhjusel, et hageja asus esindama töötajate huve, kes nõudsid tööandjalt töötingimuste muutmist, siis on hüvitise suurendamine kolme kuu keskmiselt töötasult nelja kuu keskmise töötasuni põhjendatud. Samuti on põhjendatud hüvitise suurendamine ühe kuu keskmise töötasu võrra seetõttu, et hagejaga töölepingu ülesütlemisel oli tema ülalpidamisel 1 aastane laps, mille mittearvestamist koondamisel peab kohus oluliseks töölepinguseaduse rikkumiseks. Vaidlus puudub, et hageja keskmine töötasu oli 1492,75 eurot. Seega tuleb hagi hüvitise väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldada ja kostjalt välja mõista hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses 5971 eurot. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.
28.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.