X hagi Y Osaühingu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.6.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y Osaühingu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5971 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider Kostja Y Osaühing (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 31.1.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.6.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta Y Osaühingu apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Y Osaühingu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-18031 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 10.9.2020 töövaidluskomisjonile Y Osaühingu (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping ning mõista kostjalt välja hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 8956,50 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse, tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetas töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel töölepingu alates 10.9.2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 5971 eurot. Kostja esitas 7.12.2020 kohtule taotluse vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 11.1.2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 10.9.2020 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5971 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.8.2016 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle laohoidja/operaatori ametikohale. Töölepingu p 2.4.2 kohaselt täitis laohoidja/operaator järgmisi tööfunktsioone: laadija, laotööline, komplekteerija. 1.3.2020 sõlmitud töölepingu lisa kohaselt töötas hageja lisaks ka vahetuse brigadirina. 1.6.2020 sõlmitud töölepingu lisa kohaselt töötas hageja transporttöölise ja kaubalugejana. Faktiliselt täitis hageja kogu aeg samu üldiseid laotöötaja tööülesandeid, nendele lisaks vahetuse brigadiriks oleku perioodil ka vahetuse brigadiri tööülesanded (s.o perioodil 1.3.2020 –1.6.2020). Seega hageja tööülesanded pärast 1.6.2020 töölepingu lisa sõlmimist ei muutunud. 2020. a maikuus ühines hageja ametiühinguga. 30.7.2020 koostasid töötajad hageja eestvedamisel kostjale kollektiivse kirja, milles palusid taastada enne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra kehtestamist kostja juures kehtinud töötasu arvestamise korra. Kuna kostja juures ei olnud valitud usaldusisikut, siis esindas hageja töötajaid kostja poole pöördumisel. Hageja kutsuti 11.8.2020 kontorisse kostja juhatuse liikme juurde, kus talle anti üle töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt kostja ütles temaga töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine) seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata. Hageja leidis, et temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna seaduses sätestatud asjaolusid koondamiseks ei esinenud. Hageja töö, mida ta kostja juures tegi, ei olnud lõppenud. Kostja otsis samal ajal, kui lõpetas hagejaga töölepingu, tööotsimise portaali kaudu uusi laotöötajaid. Seega, isegi juhul, kui hageja ametikohajärgne töö oleks lõppenud, siis oleks kostjal olnud võimalik pakkuda hagejale tööotsimise portaalis pakutavat laotöötaja tööd. Kostja hagejale aga teist tööd ei pakkunud. Lisaks oli hagejal TLS § 89 lg-st 5 tulenevalt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu teiste töötajate ees tööle jäämise eelisõigus, kuna ta kasvatas alla kolmeaastast last. Kuna kostjal ei olnud vajadust hagejat koondada, siis on usutav, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles üksnes põhjusel, et hageja esindas seoses kollektiivse kirjaga töötajate huve. Seega diskrimineeris kostja hagejat.
2-20-18031 Hageja palus hüvitise väljamõistmisel arvestada, et tema ülalpidamisel on üheaastane laps. Hageja palus ka arvestada, et kuigi ta ei olnud valitud töötajate esindajaks töötajate usaldusisiku seaduses või ametiühingute seaduses ettenähtud korras, esindas ta töötajate kollektiivse kirja üleandmisel töötajate huve. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja asus 22.8.2016 sõlmitud töölepingu alusel kostja juurde tööle laohoidja/operaatori ametikohale tootmistalituse allüksusesse. Tegemist oli sisuliselt transporditöölisega, kelle ülesandeks oli laos kauba transport ja laadimine. Töötasuks lepiti kokku 500 eurot (bruto), millele lisandus lisatasu. Kostja nimetas 1.11.2018 juhatuse otsusega laohoidja/operaatori ametikoha ümber transporditööliseks. Hagejaga sõlmiti 1.3.2020 töölepingu lisa, mille alusel hageja edutati brigadiriks. Hageja täitis edaspidi lisaks transporditöölise kohustustele ka vahetuse vanema kohustusi. Hageja ameti kategooria vastas I astmele, millest tulenevalt oli tema põhitöötasuks 900 eurot (bruto), lisatasu kuni 400 eurot (bruto). Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga ja Eestis kehtestatud eriolukorraga halvenes kostja majanduslik olukord ning töötajate arv vähenes 34-lt 28-le. Seetõttu muudeti alates 1.4.2020 töökorraldust nii, et kaotati vahetustega töö ning mindi üle viie tööpäeva ja 40 t/päevas süsteemile. Muudatuse tulemusena ei olnud enam vaja kahte brigadiri ning hageja täitis edasi ainult transporttöölise ja kaubalugeja töökohustusi. 1.6.2020 allkirjastasid pooled töölepingu lisa, millega määrati hageja transporditöölise ja kaubalugeja (talmani) ametikohale, hageja töötasu seejuures ei vähendatud. Hageja töökohustusteks olid lisaks varasemale transporditöölise kohustustele ka kaubalugeja kohustused, mis hõlmasid klienditellimusele vastava kauba komplekteerimist ning selle kinnituseks dokumentatsiooni korrastamist, lisaks nii kauba tõstukiga transport kui ka kauba jälgimine. Muutunud majandusnäitajate tõttu pidi kostja võtma vastu otsuse koondada transporditöölise ühine kaubalugeja ametikoht, kuna see oli teistega võrreldes kõige suurema palgafondiga. Koondamise hetkel töötas hageja ainukesena transportöölise ja kaubalugeja I kategooria ametikohal, mistõttu ei olnud võimalik teha personaalseid eelistusi ametikoha koondamisel. Madalamates kategooriates töötas sellel hetkel kaheksa töötajat, kellel mitmel olid alla kolmeaastased lapsed. Koondamisteate üleandmisel pakuti hagejale laotöötajast kaubalugeja ametikohta, millest hageja keeldus. Hageja keeldus pakutud teisest tööst ilmselt seetõttu, et see töökoht oli madalama ameti kategooria ja palgaga. Seetõttu ei kajastatud seda ka koondamisteates. Kostja leidis, et ta ei ole töölepingu erakorralise lõpetamise eeldusi rikkunud. Koondamine oli tingitud tööandja töömahu vähenemisest ja vajadusest töö ümber korraldada. Kostja ei ole hagejat ebavõrdselt kohelnud. Hageja koondamine ei olnud seotud asjaoluga, et ta kuulus ametiühingusse ja esindas töötajaid kollektiivse kirja esitamisel. Etteheide, et kostja otsis töökuulutusega hagejaga lõpetatud ametikohaga analoogsele töökohale uut töötajat, on esitatud eksitamiseks. Kostja avaldas töökuulutuse enne hagejaga töölepingu lõpetamist, s.o 29.7.2020, töökuulutus eemaldati 3.9.2020. Ka oli töökuulutus laotöötaja ametikohale, mitte transporditöölise või kaubalugeja ametikohale. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 30.6.2022 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 10.9.2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 5971 eurot (bruto). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, jättes need rahaliselt kindlaksmääramata.
2-20-18031 Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud koondamissituatsiooni olemasolu ja hageja töökoha reorganiseerimise vajadust 2020. a augustikuus. Maakohus hindas kostja juhatuse 1.4.2020 ja 6.4.2020 otsuseid ning kostja 5.5.2020. a otsust ja leidis, et kostja võttis vastu erinevaid meetmeid eriolukorrast tingitud muutunud olukorraga toimetulekuks, kuid töötajate koondamise ega töökohtade reorganiseerimise vajadust otsuse tegemise hetkel ega edaspidiselt juhatuse otsustest ei nähtu. Kostja koostatud analüüsist nähtuvalt oli kostja müügitulu kõige madalam aprillis 2020. a, alates maist 2020. a hakkas müügitulu jälle tõusma, jätkates tõusu igal järgneval kuul. Ka tõendab 30.7.2020 töötajate avaldus, mis on vastavuses kostja analüüsiga, et 2020. a juulikuu lõpuks olid töömahud suurenenud ja koondamise või hageja töökoha reorganiseerimise järele puudus vajadus. Lisaks otsis kostja laotöötajaid juurde, avaldades 29.7.2020, s.o enne hagejaga töölepingu lõpetamist, töökuulutuse, mis võeti maha 3.9.2020. Tunnistaja antud ütluste kohaselt soovis kostja tööle võtta ka tõstukijuhti, avaldades vastava kuulutuse sama nädala alguses kui hageja koondati. Kostja esitatud tõend, teatmiku EE väljavõte, ei kinnita, et 2020. a augustikuus oleks esinenud koondamissituatsioon, kuivõrd väljavõte on terve kontserni kohta. Kostja esitatud 2019. a ja 2020. a käibe ja kasumi analüüsist nähtub küll müügitulu, puhaskasumi ja müügikäibe vähenemine 2020. a võrreldes 2019. a, kuid kõige suurem langus oli märtsi- ja aprillikuus, hakates alates maikuust järjepidevalt kasvama. Samuti ei tõenda koondamissituatsiooni esinemist augusti 2020. a väljavõtted e-MTA töötamise registrist kostja juures 31.12.2019 ja 31.12.2020 töötanud isikute kohta. Tõendist nähtub aga, et hageja on dokumendis märgitud ametinimetusega „mujal liigitamata kahveltõstukite jms masinate juhid“ ning lisaks hagejale on sama ametinimetusega seitse kostja töötajat. Samuti nähtub võrdlusest, et kahveltõstukite masina juhtidest lõpetati tööleping 2020. a ainult hagejaga ning hageja koondamine ei muutnud aasta lõpu seisuga töötajate arvu. Kuivõrd kostjal ei esinenud seaduses sätestatud asjaolusid koondamiseks, siis on töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu õigusliku aluseta ja TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Lisaks ei vastanud töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta pakkus hagejale vastavalt TLS § 89 lg-le 3 teist tööd. Ka ei ole kostja tõendanud, et hageja ametikoht oli teiste transpordi- ja laotööliste ametikohtadest sedavõrd erinev, et koondamise korral ei saanud ta kaheksat töötajat omavahel võrrelda ja täita TLS § 89 lg-s 5 sätestatud eelisõiguse nõuet. Asjaolu, et hageja koondamise ajal oli tema töökohustuste maht teistest transporditöölistest laiem ja töötasu kõrgem, ei tähenda, et ta oleks olnud sellega teistest töötajatest erinevas kategoorias. Lisaks saab hageja vande all antud ütlustest ja asjas uuritud tõenditest kogumis teha järelduse, et hagejaga töölepingu ülesütlemise tingis töötajate esindamine 30.7.2020 kirja koostamisel. Maakohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuigi hageja ei olnud valitud töötajate esindajaks töötajate usaldusisiku seaduses või ametiühingute seaduses ettenähtud korras, esindas ta töötajate kollektiivse kirja üleandmisel töötajate huve. Samuti arvestas maakohus, et hagejaga töölepingu ülesütlemisel oli tema ülalpidamisel üheaastane laps. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on vaidlustatud otsuses ekslikult leidnud, et hageja ametijuhendit töötamise vältel ei muudetud. Hageja töölepingut muudeti ja ametijuhendit hilisemate töölepingute ning uute ametikohtade puhul ei allkirjastatudki. Seega tulenesid hageja amet, töökohustused ja ülesanded töölepingust. Hageja ametikohustuste ning töötasu erinevus teiste laotöötajatega on tõendatud endise personalijuhi istungil antud ütlustega. Ebaõige on maakohtu järeldus, et
2-20-18031 hagejale teist tööd ei pakutud. 11.8.2020, kui hagejale teatati tema töökoha koondamisest, pakuti talle alternatiivset ametit laotöötajast kaubalugeja ametikohale. Hagejale alternatiivse töö pakkumist ja tema sellest keeldumist tõendavad kostja juhatuse liikme ning endise personalijuhi kinnituskiri ja istungil antud ütlused. Kostja ei ole töölepingu erakorralise lõpetamise eeldusi rikkunud. Koondamine oli tingitud tööandja töömahu vähenemisest tingitud töö ümberkorraldamisest. Tõsiasi, et kostja majanduslik olukord 2020. a teises pooles paranes, õigustab ümberkorralduste tegemist ja otseselt kinnitab koondamisolukorra esinemist. Hageja oli ainuke töötaja, kelle ametikohaks oli transporditööline ja kaubalugeja, mistõttu ei eelistatud teisi töötajaid hagejale. Ka ei koheldud hagejat ebavõrdselt. Seoses töötamise registri kannetega selgitas kostja, et tema ei saanud mõjutada süsteemi standardiseeritud ametite klassifikatsioone. Selline piiratud süsteemi standardiseeritud ameti kvalifikatsioon ei saa olla aluseks, et tuvastada hageja ametikoht. Samuti ei saanud maakohus olla pädev, et anda majanduslikku hinnangut selle kohta, kas kostja ettevõtte majanduslik seisund oli paranenud sellisel määral, et hageja ametikoha kaotamine ei oleks olnud põhjendatud. Ka on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja tööülesanded ei erinenud teiste töötajate tööülesannetest. Kostja on tunnistaja ütlustega tõendanud vastupidist. Lisaks jättis maakohus põhjendamatult vastu võtmata kostja 15.5.2022 esitatud tõendid. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
8.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamissituatsioon ei pea tähendama mitte üksnes seda, et töömaht väheneb või et vajadus konkreetse töötaja järele kaob, vaid see võib esineda ka siis, kui tööandja juhtkond otsustab näiteks kulude kärpimise eesmärgil või muul põhjusel teatud töötajate arvu vähendada või töökohad ära kaotada. See, kas teatud funktsioone organisatsioonis täidetakse või millises mahus ja mis tasemel seda tehakse, on tööandja risk ning selle alus on äriline otsustus, kuid töölepingu lõpetamiseks aluse esinemist tuleb tööandjal tõendada. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et esinesid majanduslikud põhjused kostjaga töölepingu ülesütlemiseks. Maakohus hindas tõendeid ja leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kostja võttis vastu erinevaid meetmeid eriolukorrast tingitud muutunud olukorraga toimetulekuks, kuid töötajate koondamise ega töökohtade reorganiseerimise vajadust kostja esitatud tõenditest (eelkõige kostja juhatuse 1.4.2020 ja 6.4.2020 otsused ning 5.5.2020 käskkiri nr 30) ei nähtu.
2-20-18031
10.Maakohus leidis õigesti, et kasutusele võetud meetmete tulemusena hakkas kostja müügitulu tõusma. Apellatsioonkaebuses selgitab kostja ka ise, et 2020. a augustis hakkasid majandusnäitajad paranema ning kostja ümberkorralduslikud meetmed, sh kahe vahetusega režiimilt ühe vahetusega režiimile üleminek õigustasid ennast (tl 112, p 1.5). Kui kostja majanduslik olukord paranes, siis see ei kinnita mitte koondamisolukorra esinemist, nagu kostja ekslikult leidis, vaid vastupidi, koondamisolukorra puudumist. Kostja ütles töölepingu hagejaga üles ajal, mil tema majandustulemused juba paranesid, s.o 11.8.2020 (tl 21) – s.t kostja oli ümberkorralduslikke meetmeid juba rakendanud ja need toimisid. Töö ümberkorraldamine on tööandja poolt küll lubatav, kuid töölepingu lõpetamise majanduslikel põhjustel saab tingida olukord, kus töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks (TLS § 89 lg 1). Mis tahes töötingimuste muutmine ei tähenda veel töösuhte jätkamise võimatust.
11.Ringkonnakohus rõhutab, et hagi lahendamisel oli oluline eelkõige selle hindamine, kas koondamissituatsioon esines. See, kas hageja oli ainuke töötaja, kelle ametinimetus oli transporditööline ja kaubalugeja, kas pooled allkirjastasid talmani ametijuhendi, kuidas kostja tähistas töötajaid Maksu- ja Tolliameti peetavas töötajate registris, on kõik teisejärgulised küsimused. Sellekohased apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased, sest eelkõige ei ole kostja tõendanud töölepingu lõpetamise aluse esinemist. Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel (TLS § 87). Mõjuvaks põhjuseks võib olla töötajast (TLS § 88) või majanduslikust olukorrast (TLS § 89) tingitud asjaolud. Alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga töölepingu ülesütlemisel tuleb arvestada ka TLS § 89 lg-s 5 ja TLS §-s 92 sätestatut.
12.Koondamisolukorra puudumise tõttu ei saanud tekkida küsimust, kas kostja oleks pidanud võrdlema hagejat teiste töötajatega. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Kuna töölepingu lõpetamiseks ei olnud TLS § 89 lg 1 järgi alust, siis ei olnud töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse hindamisel oluline arvestada TLS § 89 lg-s 5 sätestatuga. Kuna koondamise alust ei esinenud, ei ole asjakohased ka apellatsioonkaebuse väited tööandja kohustuse kohta pakkuda töötajale enne koondamist võimaluse korral teist tööd (TLS § 89 lg 3 esimene lause).
13.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, milles täpselt maakohus kostja hinnangul eksis, kui leidis, et töölepingu lõpetamise tingis hagejapoolne töötajate esindamine 30.7.2020 kirja koostamisel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Küll aga jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja viited hageja diskrimineerimisele võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 1 ja lg 3 järgi. Koondamise aluse puudumine ei tähenda ilmtingimata töötaja diskrimineerimist. Sellele vaatamata ei viita kohtuasja materjalid sellele, et maakohus oleks tegutsenud erapoolikult või hagejat kostjale eelistades. Samuti pole maakohus ringkonnakohtu hinnangul hageja väidetega tingimusteta nõustunud. Maakohus kaalus otsuse tegemisel kõiki kohtu ette toodud asjaolusid ja hindas kõiki tõendeid.
14.Pooled ei ole toonud esile asjaolusid, mis viitaksid TLS §-s 92 toodud ülesütlemise piirangute esinemisele, mistõttu ringkonnakohus neid ei hinda.
15.Kostja heidab maakohtule ette ka pädevuse puudumist anda majanduslik hinnang sellele, kas kostja majanduslik seisund paranes. Kostja etteheide on alusetu, sest kostja on ise menetluses tuginenud sellele, et 2020. a augustis tema majandusnäitajad paranesid.
16.Kostja selgituse kohaselt ei allkirjastatud hageja uute ametikohtade puhul ametijuhendit (nii nagu ka maakohus leidis otsuse p-s 20 – tl 109) ning hageja amet ja töökohustused tulenesid
2-20-18031 töölepingust. Ringkonnakohus ei nõustu, nagu oleks maakohus eksinud, kui leidis, et hageja ametijuhendit töötamise vältel ei muudetud. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled ei allkirjastanud talmani ametijuhendit. Vastupidist ei väida kostja ka apellatsioonkaebuses. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kas ja kuidas eelnev mõjutas kostja arvates maakohtu otsuse seaduslikkust.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja maakohtu järeldustega ning soovib jääda maakohtus esitatud seisukoha ja vastuväidete juurde. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 633 lg 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud, millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine ning viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada (p-d 1–3). Ringkonnakohus on otsuse tegemisel seotud apellatsioonkaebuse piiridega ning ei otsi ise rikkumisi, millele tuginedes võiks maakohtu otsust muuta või tühistada.
18.Maakohus jättis vastu võtmata kostja 15.5.2022 esitatud tõendeid ning kostja ei ole neid uuesti esitanud. Kuna kostja tõendeid apellatsioonkaebusele ei lisanud, ei muudaks asja menetluslikku tulemust see, kui maakohus eksis menetlusõiguse normide vastu osundatud tõendite tagastamisel. Seetõttu ei ole asjakohane kostja väide tõendite põhjendamatule vastu võtmata jätmisele maakohtu poolt.
19.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ta ei nõudnud TsMS § 33 lg 1 esimese lause alusel kostjalt tema esitatud võõrkeelsete tõendite (s.o tl 31–32 pöördel ja 34–35 olevad venekeelsed ametijuhendid) eestikeelset tõlget. Ringkonnakohus on selle minetuse kõrvaldanud. Ringkonnakohus selgitas, et võõrkeelsed tõendid tuleb tõlkida ning tähtajaks tõlkimata jäänud tõendid jäävad TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta. Kostja esitas tõendite tõlked.
20.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
22.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.