Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-9462
Kohtuasi
Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus X kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.09.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (eestkostja) Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306), volitatud esindaja ER Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Argo Küünemäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.09.2023 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud X menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saaremaa Vallavalitsus (avaldaja) esitas 04.08.2023 Pärnu Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Puudutatud isik vajab oma tervisliku seisundi tõttu kinnisesse asutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele hoolekandeasutuses paigutamise jätkamist.
1.1.Pärnu Maakohtu 20.06.2022 määrusega seati puudutatud isiku üle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks avaldaja. Pärnu Maakohtu 09.09.2022 määrusega paigutati puudutatud isik kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele alates 09.09.2022 tähtajaga kuni üks aasta. Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2022 määrusega muudeti Pärnu Maakohtu 09.09.2023 määruse resolutsiooni punkti 3 sõnastust ning loeti puudutatud isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks hiljemalt 08.09.2023. Sotsiaalkindlustusameti 26.04.2023 puude otsuse kohaselt on isikul raske vaimupuue tähtajaga kuni 10.06.2028. Isikul on puuduv töövõime tähtajaga kuni 10.06.2028. Isik viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel Viljandi Haiglas alates 09.01.2023.
1.2.26.01.2023 paigutati isik eraldusruumi, sest ta muutus ärevaks ja valjuks ning kruvis ustelt kruvid välja. 04.02.2023 sõimas töötajaid ja kaaskliente ning viskas toole laiali. 23.04.2023 ägestus ja sõimas töötajat. 13.06.2023 karjus oma toas ning üritas teda maha rahustama läinud töötajat rünnata. Psühhiaatriahaiglas viibimisi teenusel olles ei esinenud. Teenusel oldud aja jooksul on puudutatud isik õppinud pidama päevarutiini, suudab paremini arvestada teiste teenusel olijatega, on õppinud koristama oma tuba ning meelde tuletamisel peab kinni oma toa koristamise graafikust. Päeva sisustab valdavalt oma toas arvutis aega veetes. Iseseisvalt tegevusi ei leia, on valmis tegema vaid miinimumi. Viimasel nädalal on avaldanud soovi rohkem abiks olla. Toidutegemises osaleb, kui saab osaleda ka toidu söömisel. Sööb palju, liikumisele palju aega ei kuluta. Magab hilise hommikuni. Hommikuti on väheaktiivne, aktiivsus tõuseb pärastlõunal. Ravimeid võtab siis, kui need talle anda. Ei tule toime oma emotsioonide reguleerimisega, vajab vajadusel määratud ravimeid, et ei tekiks suuremat ärevust ega rünnakuid. Emaga suheldes on alati ärev. Vajab kohtumäärusega teenuse pikendamist, et kinnistada ravimite positiivse mõju suurenemist, iseseisvate oskuste omandamist ning oma emotsioonidega paremat toimetulekut.
1.3.Isik on teenusel olles kergesti ärrituv ning võib oma nõudmistega olla väga intensiivne ja rigiidne. Ta jääb justkui mingisse mõttesse kinni ja „ketrab” seda, muutudes siis ärevaks ning vahel ka agressiivseks. Käesoleva hetkeni on isiku kohta vormistatud neli ohujuhtumiraportit ning ühel korral on ta paigutatud eraldusruumi. Toona sekkusid olukorra lahendamisesse lisaks
erihooldusosakonna töötajatele ka akuutosakonna valvepersonal ning sundravi osakonnast hooldajad. Talle manustati rahustava toimega antipsühhootikumi, millel oli hea efekt ning mida on kasutatud vajaduspõhiselt ka edaspidi. Kuna puudutatud isikul on raskusi oma emotsioonide reguleerimisega ja ta ärritub kergesti, muutudes äkiliseks ja nõudlikuks, siis on ta vajanud mitmel korral rahustavate lisaravimite manustamist. Ravimeid võtab kontrollitud keskkonnas vastu. Osakonnas on igapäevaelus pigem passiivne. Võrreldes osakonda saabumise hetkega on patsient mõnevõrra rahulikum ning tema mõttekäik on antipsühhootilise ravi foonil mõnevõrra korrastunud. Siiski esineb kerget ärritumist ja raskusi emotsioonide reguleerimisel. Ta vajab endiselt agressiooni ennetamiseks vajaduspõhiselt lisaravimeid, mis tal rahuneda aitavad.
1.4.Arstide arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund sedavõrd stabiliseerunud, et teda oleks võimalik väiksema järelevalvega teenusele suunata.
2.Sotsiaalkindlustusamet toetas oma 15.08.2023 seisukohas avaldust.
5.Puudutatud isikule määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga ja toetas oma 07.09.2023 seisukohas avaldust. Puudutatud isikul esinevad ulatuslikud vaimse tervise minetused, mille tõttu on tal olulisi raskusi iseseisvaks toimetulekuks ja millega ta on seadnud ohtu ennast ja teisi inimesi. Isikul esinev raske psüühikahäire ilmselt piirab jätkuvalt tema võimet oma käitumisest täiel määral aru saada või seda juhtida, ta sõltub püsivalt talle sobivast ööpäevaringsest kõrvalabist. Kuna muude abinõude rakendamine ei ole objektiivsetel asjaoludel hetkel võimalik, siis tuleb esindajal nõustuda, et puudutatud isiku puhul ei ole ära langenud tema nõusolekuta kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise alused. Isiku huvides on jätkata tema tahtest olenematut viibimist ööpäevaringsel erihooldusteenusel kuni üks aasta. Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas avaldaja avalduse ja pikendas puudutatud isiku nõusolekuta tema kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra alates 09.09.2023. Maakohus määras lugeda isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks 08.09.2024 või mõnel eelneval päeval, kui kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on ära langenud.
6.1.Puudutatud isiku suhtes on 07.09.2023 teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille kohaselt on isikul raske psüühikahäire skisotüüpse häire (diagnoosikood F21) ja Aspergeri sündroomi (diagnoosikood F84.5) näol, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Erihoolekandeteenusel viibimise aja jooksul on puudutatud isiku vaimne tervis ravi taustal paranenud, kuid mitte piisavalt. Seega on puudutatud isiku puhul täidetud SHS § 105 lg 1 p-st 1 tulenev eeldus – isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
6.2.Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja adekvaatne ravisoostumus. Viljandi Haigla iseloomustusest nähtuvalt isik manustab ravimeid, kui neid talle anda. Esindajale on isik kinnitanud, et võtab rohtusid, kuid ei tea, miks neid võtma peab. Ekspert on asunud seisukohale, et isik võib olla ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenusele määramata jätmise korral ohtlik teistele oma vägivaldse käitumise tõttu. 20.07.2023 Viljandi Haigla poolt koostatud iseloomustuses on välja toodud, et alates 09.01.2023 kuni käesoleva ajani on isik paigutatud eraldusruumi ühel korral ning temaga seotud juhtumikirjeldusi on kokku neli. Isik ei ole teenusel viibimise ajal viibinud psühhiaatriahaiglas. Raviarsti iseloomustusest nähtuvalt on patsient kergesti ärrituv ning võib oma nõudmistega olla väga intensiivne, rigiidne, justkui jääb mingisse mõttesse kinni ja „ketrab” seda, muutudes siis ärevaks, vahel ka agressiivseks. Ühel korral on ta paigutatud ka eraldusruumi (toona sekkusid olukorra lahendamisesse lisaks erihooldusosakonna töötajatele ka akuutosakonna valvepersonal ning sundravi osakonnast hooldajad). Haiglaravi pole patsient vajanud, kuid tal on raskusi oma emotsioonide reguleerimisega ja ta ärritub kergesti, muutudes äkiliseks, nõudlikuks. Eeltoodu pinnalt saab täheldada ka puudutatud isiku ohtlikkust SHK § 105 lg 1 p 2 tähenduses.
6.3.Ekspertiisiaktist nähtub, et ravivajadusest puuduliku arusaamise tõttu pole puudutatud isik võimeline järgima ravisoovitusi väljaspool vahetult piiravaid ja kontrollitud ravitingimusi. Isiku suhtes ei ole võimalik peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise muude abinõude kasutamine, mis hoiavad ära isiku ohtlikkuse endale või teistele. Raviarsti seisukohast nähtuvalt vajab patsient kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihoolekandeteenuse jätkamist, sest tema seisund ei ole sedavõrd stabiliseerunud, et teda oleks võimalik väiksema järelevalvega teenusele suunata. Viljandi Haigla Hoolekandekeskuse poolt esitatu põhjal järeldub, et puudutatud isiku terviseseisund ei ole stabiliseerunud selliseks, et ta suudaks ise oma käitumist kontrollida. Tal ei ole tekkinud haigusteadlikkust ning mõistmist ravimite võtmise vajadusest. See tähendab, et tema ohtlikkus ei ole taandunud. Puudutatud isiku ohutu toimetulek sõltub ennekõike keskkonnast, kus on talle tagatud nii järelevalve, toetusravi kui ka kaasamine igapäevaelu tegevustesse. Seega esineb ka SHK § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolu.
6.4.Kohus veendus puudutatud isiku ärakuulamisel, et isik ei mõtle selgelt ega adu ümbritsevat adekvaatselt ning ta ei mõista haiguskriitika puudumise tõttu ravivajadust. Puudutatud isiku suhtes on täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mis on aluseks isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele. Puudutatud isikul esineva raske psüühikahäire tõttu ei ole ta võimeline oma käitumist kontrollima väiksema toetusega keskkonnas ja tema paigutamata jätmisel tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsele erihooldusteenusele on ta ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele. Võttes arvesse asjas kogutud teavet, tuleb puudutatud isiku nõusolekuta tema kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise tähtaega pikendada ühe aasta võrra. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
Maakohus eksis, kui leidis, et puudutatud isik ei võtaks ravimeid, kui ta haiglas ei viibiks. Kodus olles võttis ta alati talle välja kirjutatud ravimeid. Kui ta koju lastaks, võtaks ta vabatahtlikult kõiki ravimeid edasi. Puudutatud isik leiab, et ta ei ole teistele ohtlik. Ta ei ole kedagi rünnanud ega solvanud. Reeglina hoidub ta teistest eraldi. Päevasel ajal ta jalutab metsas, joonistab, kirjutab, loeb raamatuid ja sirvib ajakirju. Ta saab teiste kaaslastega ja personaliga haiglas hästi läbi. Kohus on põhjendamatult leidnud, et puudutatud isik on agressiivne ja ohtlik. Koju naastes ei kujutaks ta kellelegi mingit ohtu. Ta läheks tööle ja tema tervis paraneks veelgi. Menetluse edasine käik
8.Avaldaja teatas, et jääb oma avalduse juurde ning ei soovi täiendavat seisukohta esitada.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
11.SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
11.1.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäirena skisotüüpne häire (diagnoosikood F21) ja Aspergeri sündroom (diagnoosikood F84.5). Eksperthinnangu kohaselt piirab puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Eeltoodu põhjal leidis maakohus õigesti, et täidetud on SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus.
11.2.Puudutatud isik on määruskaebuses välja toonud, et ta ei ole teistele ohtlik – ta ei ole kedagi rünnanud ega solvanud. Isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Seejuures ei saa kohus enda arvamuse põhjendamisel tugineda üksnes eksperdiarvamusele, vaid peab seda koos teiste tõenditega kriitiliselt analüüsima ja hindama (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14). Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 18).
Avaldusele lisatud Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku iseloomustuse (dtl 346–348) kohaselt on puudutatud isiku kohta alates teenusele saabumisest 09.01.2023 registreeritud neli ohujuhtumit. 26.01.2023 muutus puudutatud isik ärevaks ja valjuks ning kruvis ustelt kruvid välja. Kohale kutsuti töötajad sundravi- ja akuutosakonnast ning puudutatud isik paigaldati eraldusruumi. 04.02.2023 sõimas puudutatud isik töötajaid ja kaaskliente ning viskas toole laiali. 23.04.2023 puudutatud isik ägestus ja sõimas töötajat. 13.06.2023 karjus puudutatud isik oma toas ning teda rahustama läinud töötajat üritas rünnata. Iseloomustuse kohaselt puudutatud isikul haigusteadlikkus puudub ning ravimeid võtab ta tegevusjuhendaja juuresolekul. Raviarsti hinnangu (dtl 350–353) kohaselt saabus puudutatud isik ravile otse psühhiaatriakliinikust, kuhu ta sattus seetõttu, et oli käitunud ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Teenusel olles on puudutatud isik kergesti ärrituv ning võib muutuda agressiivseks. Ta on vajanud mitmel korral rahustava lisaravimi manustamist. Võrreldes osakonda saabumise ajaga on puudutatud isik ravi tõttu mõnevõrra rahulikum, kuid agressiooni ennetamiseks vajab ta endiselt vajaduspõhiselt lisaravimeid, mis tal rahuneda aitavad. Raviarsti sõnul võtab puudutatud isik ravimeid kontrollitud keskkonnas vastu. Ekspertiisiakti (dtl 400–405) kohaselt esineb puudutatud isikul emotsionaalne inadekvaatsus põhjendamatu ärevuse, ärrituvuse, vihastumise näol, mis päädib vägivaldse käitumisega. Tema haigusteadvus ja arusaamine ravivajadusest on puudulik ning ta peab oma vaimset tervist rahuldavaks ja ei pea määratud ravimeid vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on viidatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et täidetud on SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus. Oma varasema käitumise (sh korduvad agressiivsuse- ja vägivallaepisoodid) põhjal on alust arvata, et puudutatud isik on hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamata jätmise korral teistele ohtlik. Agressiivsushoogude tõttu võib ta ohustada lisaks teistele ka iseennast. Arstide sõnul on teda võimalik ravimitega maha rahustada ning suurema agressiivsuse ja vägivalla ärahoidmiseks tuleb talle olukorrapõhiselt täiendavat rahustavat ravimit anda. Puudutatud isikul puudub aga haiguskriitika, sest tema enda sõnul ei ole ta kedagi rünnanud ning tema vaimne tervis on rahuldav. Asjas esitatud tõendid ja seisukohad puudutatud isiku väiteid siiski ei kinnita. Kuna puudutatud isik tegelikkuses oma ravivajadusest aru ei saa, on alust arvata, et ta väljaspool hoolekandeasutust iseseisvalt ravimeid edasi ei võtaks.
11.3.Maakohus leidis õigesti, et täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus, mille kohaselt ei ole varasemate abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Raviarsti arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik ööpäevaringse erihoolekandeteenuse jätkamist, sest tema seisund ei ole sedavõrd stabiliseerunud, et teda oleks võimalik väiksema järelevalvega teenusele suunata. Ka ekspert tõi välja, et kuigi raviga on puudutatud isiku käitumine osaliselt tasakaalustunud, on tal teenuse osutamise jooksul esinenud korduvaid sõnalise ja kehalise vägivaldse käitumise juhtumeid, mistõttu on vajalik jätkata kohtumääruse alusel erihoolekandeteenuse osutamist vähemalt ühe aasta vältel. Eeltoodust järeldub, et puudutatud isiku puhul ei ole hetkel võimalik muid meetmeid kasutada, sest ta vajab pidevat järelevalvet ja kontrollitud tingimusi. Ta ei suuda ise oma käitumist kontrollida ega ravivajadusest aru saada. Järelevalve all on tagatud ravist kinnipidamine ning selle tagajärjel seisundi stabiliseerumine ja ohtlikkuse taandumine. Kuna puudutatud isikul esineb aegajalt ka tavapärase raviga agressiivsushooge, vajab ta arsti kinnitusel
olukorrapõhiselt täiendavaid rahustavaid ravimeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et puudutatud isiku ohutu toimetulek sõltub ennekõike keskkonnast, kus talle on tagatud nii järelevalve, toetusravi kui ka kaasamine igapäevaelu tegevustesse.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus SHS § 105 lg-s 1 sätestatud tingimuste kindakstegemisel materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebemenetluses esitatud väited ei lükka maakohtu hinnangut ümber.
13.TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi jäävad puudutatud isiku menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) ringkonnakohtus riigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
14.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.