Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-9462
Kohtuasi
Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus X kinnisesse asutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.09.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306), volitatud esindaja eestkostespetsialist ER Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.09.2022 määruse resolutsiooni p 3 osas, milles maakohus määras, et puudutatud isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine tuleb lugeda lõpetatuks 08.09.2023 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Asendada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 kohtumääruse tervikresolutsiooni p-s 4.3 märgitud sõnastusega.
3.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 09.09.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
4.2.Paigutada X (isikukood XXXXXXXXXXX) tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele alates 09.09.2022, tähtajaga kuni üks aasta.
2-22-9462
4.3.Lugeda X tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks hiljemalt 08.09.2023. Kinnine asutus peab kohtule viivitamata teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni.
4.4.Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku osas jätab kohus menetluskulud riigi kanda.
5.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saaremaa vald (avaldaja) esitas 28.06.2022 Pärnu Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) paigutamiseks kinnisesse asutusse.
1.1.Esitatud avalduse kohaselt on käesoleval juhul täidetud kõik sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud asjaolud, et paigutada puudutatud isik hoolekandeasutusse tema nõusolekuta ööpäevaringsele erihooldusteenusele.
1.2.Puudutatud isiku suhtes on kohus korduvalt kohaldanud esialgse õiguskaitse rakendamise korras isiku tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi (Pärnu Maakohtu 06.05.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-6808, Harju Maakohtu 05.05.2022 ja 27.05.2022 määrustega tsiviilasjas nr 222-7789).
1.3.Puudutatud isik on ohtlik iseendale ja teistele. Kohalikud elanikud on pöördunud avaldaja poole, kuna tunnevad hirmu puudutatud isiku ees. Isiku ettearvamatu käitumise tõttu tunnevad hirmu ka tema naabrid. Isik on korduvalt olnud vägivaldne nii lähedaste kui ka võõraste suhtes. Puudutatud isik on läinud korduvalt oma emale füüsiliselt kallale ning ta on kõrvalvaatajate arvates korduvalt käitunud agressiivselt ja ebaadekvaatselt, mistõttu on talle kutsutud politsei (puudutatud isiku kohta on laekunud ajavahemikul 01.11.2021 kuni 20.06.2022 kokku kaheksa väljakutset).
1.4.Puudutatud isikul puudub haigusteadlikkus ning ta keeldub ravist. Isik vajab kinnisesse hoolekandeasutusse – ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele – paigutamist. Varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks (tahtevastane ravi, erihoolekandeteenuselt lahkumine) ja muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Sundravil viibimine ei ole parandanud isiku tervislikku seisundit ning isik on endiselt ohtlik teistele isikutele. Seda tõendavad avaldaja esitatud politsei väljakutsed. Viibides erihoolekandeteenusel kohtumääruse alusel on puudutatud isik turvalises ja ohutus keskkonnas.
2-22-9462
2.14.07.2022 ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 16 kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire - skisotüüpne häire (F21) ägedate polümorfsete psühhootiliste seisunditega (F23.0). Ekspert märgib, et skisotüüpse häire ägenemised ägedate polümorfsete psühhootiliste seisunditega on sagenenud ja ebapiisava ravi tõttu muutunud talle endale ja ümbritsevatele ohtlikuks raskeks psüühikahäireks, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Ravita jätmisel ägedad psühhootilised segasusseisundid ebaadekvaatse agressiivse käitumisega lähitulevikus jätkuvad. See toob kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise. Puudutatud isikul esinev psüühikahäire vajab järjepidevat psühhiaatrilist ravi, sest ravita jätmisel isiku psüühiline tervis halveneb. Seni ei ole isikul tekkinud sisulist haiguskriitkat ja adekvaatset ravisoostumust. Puudutatud isikul esineva psüühikahäire raviks, ohtlikkuse vähendamiseks ja toimetuleku parandamiseks vajab ta pikaajalist järjepidevat ravi ja ööpäevaringset hooldust. Isik ei ole võimeline järgima ravisoovitusi väljaspool vahetult piiravaid ja kontrollitud ravitingimusi. Isikul esineva raske psüühikahäire vabatahtlik ravi on tema ravilt põgenemiste ning haiglaravi ja hoolekandeteenuste katkestamiste tõttu ebaõnnestunud, mistõttu pidevat ravi ja hooldust on võimalik korraldada vaid tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsel erihooldusteenusel.
3.Sotsiaalkindlustusamet leidis, et puudutatud isik vajab paigutamist hoolekandeasutusse, et saada ööpäevaringset erihooldusteenust nõusolekuta.
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul tuleks puudutatud isik paigutada erihoolekandeasutusse tema tahtest sõltumatule viibimisele tähtaja kuni üks aasta. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohtu 09.09.2022 määrusega avaldus rahuldati ja puudutatud isik paigutati tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele alates 09.09.2022, tähtajaga kuni üks aasta. Sama määrusega loeti tahtevastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks 08.09.2023 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning puudutatud isikuga seotud menetluskulud riigi kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on käesoleval juhul täidetud seaduses sätestatud eeldused isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele üheks aastaks (SHS § 105 lg-d 1, 5, TsMS § 538 lg 2, § 533 lg 2). Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (SHS § 105 lg 1 p 1). Puudutatud isiku suhtes on 04.07.2022 teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille kohaselt on puudutatud isikul skisotüüpse häire (F21) ägenemised ägedate polümorfsete psühhootiliste seisunditega (F23.0) sagenenud ja ebapiisava ravi tõttu muutunud talle endale ja ümbritsevatele ohtlikuks raskeks psüühikahäireks, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.
7.Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja adekvaatne ravisoostumus. Vabatahtlikult ravilt ta põgeneb või lahkub omavoliliselt arsti ravisoovitusi eirates. Ebapiisava ravi tõttu on käesolevalt arenenud välja rasked psüühikahäired, mis on ohtlikud nii talle endale kui ka ümbritsevatele. 05.05.2022 ründas isik psühhootilises seisundis oma ema ja peksis teda kätega pea piirkonda (Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna kriminaalasi 18.05.2022 nr 22274000094). Ajavahemikul 01.11.2021-30.06.2022 on Kuressaare Politseijaoskonnale laekunud 11 hädaabiväljakutset. Tervise infosüsteemi andmetel on isikut viimase poole aasta jooksul Kuressaare haiglasse hospitaliseeritud psühhootilises
2-22-9462 rahutuseisundis enam kui 10 korda. Eeltoodu pinnalt saab täheldada ka puudutatud isiku ohtlikkust SHS § 105 lg 1 p 2 tähenduses.
8.Kolmandaks tingimuseks isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks on, kui varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik (SHS § 105 lg 1 p 3). Ekspertiisiaktist nähtub, et puudutatud isikul esinev skisotüüpne häire ägedate polümorfsete psühhootiliste seisunditega vajab järjepidevat psühhiaatrilist ravi. Senini ei ole isikul tekkinud sisulist haiguskriitkat ja adekvaatset ravisoostumust. Ravita jätmisel tema psüühiline tervis halveneb. Ägedad psühhootilised segasusseisundid ebaadekvaatse agressiivse käitumisega korduvad. Vabatahtliku ravi korral on isik põgenenud või lahkunud ravisoovitusi eirates haiglaravilt ja hoolekandeteenuselt. See toob kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise. Isik ei ole võimeline järgima ravisoovitusi väljaspool vahetult piiravaid ja kontrollitud ravitingimusi. Puudutatud isiku ärakuulamisel (07.09.2022 Kuressaare Haigla SA psühhiaatriaosakonnas) kohus veendus, et isik ei mõtle selgelt ega adu ümbritsevat adekvaatselt ning ei mõista haiguskriitika puudumise tõttu ravivajadust.
9.Maakohus märkis, et kohus lõpetab määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, kui paigutamise eeldused on ära langenud või kui ilmneb, et eeldused ei olnud täidetud. Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel (TsMS § 539 lg 1).
10.Maakohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda ja riigi õigusabi kulud ning ekspertiisikulud Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg lg-d 1 ja 3). Määruskaebus
11.Puudutatud isik esitas 19.09.2022 riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
12.Puudutatud isik leiab, et ta ei vaja ravi ning teda ei oleks tohtinud tema tahte vastaselt paigutada kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele. Puudutatud isikul ei ole esinenud mingeid haigusele viitavaid sümptomeid, puudutatud isik saab kodus iseseisvalt oma eluga ja enda eest hoolitsemisega hakkama. Puudutatud isik ei ole kellegi suhtes ohtlik. Juhul kui puudutatud isik peaks ravi vajama, siis ravib ta ennast ise kodus.
13.Puudutatud isik esitas 06.12.2022 riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse täienduse, milles märgib, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, kuna ei ole kaalunud TsMS § 540 lg 1 kohaldamist. Käesoleval juhul ei pruugi puudutatud isik vajada kinnisesse asutusse paigutamist, kuid võib vajada kontrolli, et ta tarbiks edasiselt ravimeid ka kodustes tingimustes. Kohtul on võimalik kinnisesse asutusse paigutamine peatada ja panna puudutatud isikule kohustus ambulatoorse ravi korras regulaarselt (nt korra nädalas) külastada psühhiaatrit ja/või muud arsti ning järgida kehtestatud raviskeemi. Lisaks, kuna ööpäevaringsel erihooldusteenusel ei ole võimalik manustada puudutatud isikule tahtevastaselt ravimeid, on maakohtu määruse resolutsiooni p 3 ebaõige. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
14.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna isiku käitumine on jätkuvalt ohtlik temale endale ja teisetele, mida tõendavad isiku korduvad hospitaliseerimised ja agressiivsus ka haiglas. Puudutatud isik on oma käitumisega seadnud ohtu oma ema julgeoleku. Puudutatud isikul esineva raske psüühikahäire pideva ravita jätmisel psühhootilised segasusseisundid ebaadekvaatse agressiivse käitumisega lähitulevikus jätkuvad ja tema tugevdatud järelevalvega
2-22-9462 ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamata jätmisel on ta ohtlik nii endale kui ka teda ümbritsevatele inimestele.
14.1.Avaldaja selgitas, et 29.08.2022 kella 20.17 paiku helistas puudutatud isiku ema häirekeskusesse ja andis teada, et tema poeg on endast väljas ja agressiivne ning tahtis emale kallale tulla, mistõttu ema jooksis õue. Politseipatrulli kohalejõudmise ajal istus puudutatud isik toas pliidi ees ja oli väga närviline. Vestluse käigus tõstis puudutatud isik häält ja muutus rahulolematuks ning läks järjest enam endast välja. Politseipatrull toimetas puudutatud isiku Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonda.
14.2.07.09.2022 toimetati puudutatud isik Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonda, kuna ta käitus ebaadekvaatselt. Isik kõndis alla lastud pükstega mööda Komandandi tänavat ja karjus. Päeva jooksul käis politseipatrull kahel korral Kuressaare Haiglas abiks, kuna puudutatud isik laamendas, ei allunud korrale ja rebis end voodirihmadest lahti.
14.3.30.08.2022 kohtus avaldaja eestkostespetsialist ER puudutatud isiku emaga, kes oli mures oma julgeoleku pärast, kuna poja ebastabiilne olukord on süvenenud. Puudutatud isiku ema on ühe tihedamalt pidanud ööbima tuttavate juures, kuna ei julge olla kodus poja ähvarduste ja ebastabiilse käitumise tõttu.
14.4.Eestkostespetsialist ER on kohtunud Kuressaares korduvalt puudutatud isikuga. Vestlused on aga jäänud lühikesteks, kuna isikuga ei ole võimalik sisulist vestlust arendada ja ta lihtsalt kõnnib minema.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
16.01.12.2022 ringkonnakohtu palvel esitatud täiendavas seisukohas märkis avaldaja, et ta jääb oma varem esitatud seisukoha juurde paigutada puudutatud isik tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele tähtajaga kuni üks aasta. Puudutatud isikule on korduvalt määratud psühhiaatrilist ravi nii vabatahtlikult kui ka kohtumääruse alusel sundravi. Üldjuhul on toimunud hospitaliseerimine alati kiirabi ja politseiga. Haiglaravil viibides võtab puudatud isik ravimeid, saades mõne päeva möödudes aru ravivajadusest ja alludes vabatahtlikult ravile. Haiglast väljudes on rahulikum periood mõned päevad ja seejärel tulevad uued väljakutsed ja ebaadekvaatne käitumine. Puudutatud isiku suhtes on korduvalt kohaldatud tahtest olenematut ravi, kuid üldjuhul on kõik tahtest olematud ravid lõpetatud ennetähtaegselt, sest haiglaravil olles on tal ravisoodumus hea.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras, et puudutatud isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine tuleb lugeda lõpetatuks 08.09.2023 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3 uue sõnastusega puudutatud isiku kinnises asutuses viibimise lõpetatuks lugemise tingimuste kohta. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
18.Käesoleval juhul on maakohus rahuldanud avaldaja avalduse puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt hoolekandeasutusse ning on märkinud määruse resolutsiooni p-s 3 ekslikult, et kinnises asutuses viibimine tuleb lugeda lõpetatuks 08.09.2023 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Ringkonnakohus märgib esiteks, et
2-22-9462 SHS-st ei tulene hoolekandeasutusele õigust osutada seal viibivale isikule tahtevastast psühhiaatrilist ravi (Riigikohtu 24.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-5670, p-d 18-18.4), vaid erihoolekandeasutuse režiim lihtsustab puudutatud isiku igapäevast elukorraldust ja asutuses saab jälgida, et puudutatud isik võtaks ravimeid vastavalt raviplaanile (SHS § 100 lg 2 p 4). Isiku suhtes saab rakendada tahtevastast ravi üksnes tema paigutamisel psühhiaatriakliinikusse (Riigikohtu 24.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-5670, p 17). Seega tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja – 08.09.2023 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud vastava otsuse – kohta märgib ringkonnakohus, et TsMS § 539 lg 3 kohaselt peab kinnine asutus kohtule viivitamata teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni. Kohus peab ka sel juhul otsustama isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamise TsMS § 539 lg-s 1 sätestatud korras. Maakohtu määrus tuleb tühistada ka selles osas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
19.Edasi käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise õiguspärasust. TsMS § 533 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamisega. Alused isiku paigutamiseks tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tulenevad SHS-ist. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt TsMS § 538 lg-le 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest alates.
20.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud SHS § 105 lg 1 kohaldamisel puudutatud isiku tahtest olenemata hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamisel, kuid maakohus on rikkunud TsMS § 667 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus täiendab seetõttu maakohtu määruse põhjendusi.
21.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul varem diagnoositud Aspergeri sündroom ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Puudutatud isiku tervislik seisund halvenes 2020. aastal, kui ta sattus esmakordselt ravile Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonda. 2020. aastal diagnoositi puudutatud isikul esmakordselt ka skisotüüpne häire (F21). Pärast seda on puudutatud isik viibinud mitmeid kordi ravil psühhiaatriakliinikus. Kuressaare haigla poolt avaldajale esitatud digiloo väljavõttest nähtub, et viimati on puudutatud isik viibinud psühhiaatriahaiglas 19.11.2022-21.11.2022 ning isikule on määratud diagnoosiks skisotüüpne häire (F21) ning kaasuvateks haigusteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (F90.0) ja pervasiivsed arenguhäired – lapse autism (F84.0). Käesoleva tsiviilasja raames läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – skisotüüpne häire (F21) ägedate polümorfsete psühhootiliste seisunditega (F23.0). Ekspert on selgitanud, et skisotüüpse häire ägenemised ägedate polümorfsete psühhootiliste seisunditega on sagenenud ja ebapiisava ravi tõttu muutunud isikule endale ja ümbritsevatele ohtlikuks raskeks psüühikahäireks, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Isikul esinevad luulumõtted isiksuse kahestumisest, jälitamisest ja kahjustamisest. Ema suhtes esineb puudutatud isikul süüdistus- ja võõrdumisluul. Ekspert märgib, et ravita jätmisel ägedad psühhootilised segasusseisundid ebaadekvaatse agressiivse käitumisega lähitulevikus jätkuvad. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt täidetud SHS § 105 lg 1 p-st 1
2-22-9462 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
22.Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. Isiku ohtlikkus lähitulevikus peab olema pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 14.1). Ringkonnakohus märgib, et isiku ohtlikkus väljendub eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile.
23.Ringkonnakohus leiab, et täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o isik on ohtlik teistele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Käesoleval juhul väljendub isiku ohtlikkus eelkõige füüsilises ohus teda ümbritsevate inimeste elule ja tervisele (puudutatud isik on teda ümbritsevate inimeste suhtes agressiivne ja ähvardav ning on olnud vägivaldne oma ema suhtes). Järgnevatel asjaoludel on isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.
23.1.Avaldaja esitatud STAR-programmi väljavõttest nähtub, et 19.04.2022 noorsootöötaja koduvisiidil oli puudutatud isik endast väljas, räuskas ja oli agressiivne, mistõttu kutsuti politsei ja kiirabi ning puudutatud isik hospitaliseeriti.
23.2.Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2022 vastuses avaldaja päringule on välja toodud järgmised juhtumid.
23.2.1.Puudutatud isik on 16.01.2022 hirmutanud ja ahistanud 12-aastast tütarlast, järgnedes talle maja trepikotta ja tehes seksuaalseid märkuseid tüdruku välimuse kohta.
23.2.2.Puudutatud isik toimetati 23.03.2022 kiirabiga Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonda, kuna isik käitus tänaval ebaadekvaatselt, liikus ringi pooliku telliskiviga ning karjus.
23.2.3.05.05.2022 kella 01.30–02.00 vahel lükkas puudutatud isik oma ema istuli maha ja peksis teda kätega pea piirkonda, tekitades emale füüsilist valu ja tervisekahjustuse.
23.2.4.17.06.2022 andis puudutatud isiku ema politseile teada, et puudutatud isik ähvardab kõiki ja ennast ära tappa ning läks seejärel jalgrattaga sõitma. Kuna puudutatud isik muutus patrullpolitseinike suhtes agressiivseks, siis kasutati tema suhtes sundi ning käeraudu ja jalaraudu ning toimetati Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonda.
23.3.Politsei- ja Piirivalveamet on 01.07.2022 vastuskirjas avaldajale välja toonud, et 30.06.2022 laekus politseijaoskonnale taas hädaabiteade, mille kohaselt teatas puudutatud isiku ema, et poeg kavatseb talle kallale tulla, mistõttu jooksis ema turuplatsile ja ei julge koju minna. Puudutatud isiku haigla psühhiaatriaosakonda toimetamisel kasutati füüsilist jõudu ja käeraudu, kuna puudutatud isik ei allunud korraldustele, oli agressiivselt meelestatud ning karjus.
23.4.Avaldaja on vastuses määruskaebusele esitanud väljavõtte STAR-programmist, millest nähtuvalt helistas 29.08.2022 puudutatud isiku ema häirekeskusesse ja andis teada, et tema poeg on endast väljas ja agressiivne ning tahtis emale kallale tulla, mistõttu jooksis ema õue. Politseipatrulli kohale jõudes istus puudutatud isik toas pliidi ees ja oli väga närviline. Vestluse
2-22-9462 käigus tõstis puudutatud isik häält ja muutus rahulolematuks ning läks endast välja. Politseipatrull toimetas puudutatud isiku Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonda.
23.5.Avaldaja on vastuses määruskaebusele esitanud väljavõtte STAR-programmist, mille järgi toimetati puudutatud isik 07.09.2022 taas Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonda, kuna ta käitus ebaadekvaatselt, kõndis püksid alla lastud mööda Komandandi tänavat ning karjus. Päeva jooksul käis politseipatrull kahel korral Kuressaare Haiglas abiks, kuna puudutatud isik laamendas ja ei allunud korrale, lisaks rebis isik end voodirihmadest lahti.
23.6.Kuressaare haigla poolt avaldajale väljastatud digiloo väljavõttest nähtub, et puudutatud isik on 19.11.2022 toodud taas psühhiaatriakliinikusse, kuna terroriseerib kodus ema, lõhub inventari (lõhkus ära ema elamise välisukse ja välisakna). Politseiautos oli isik agressiivne.
24.Käesoleval juhul on täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, mille järgi ei ole varasemate abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Puudutatud isik on viibinud psühhiaatriaosakonnas ravil alates 2020. aastast enam kui kümnel korral. Mitmel korral on puudutatud isik hospitaliseeritud kiirabi ja politsei kaasabil. Avaldaja on välja toonud, et puudutatud isiku suhtes on korduvalt kohaldatud ka esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi: Pärnu Maakohtu 06.05.2022 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-22-6808 perioodil 05.05.2022 kuni 09.05.2022, Harju Maakohtu 25.05.2022 ja 27.05.2022 määruste alusel tsiviilasjas nr 2-22-7789 perioodil 24.05.2022 kuni 02.06.2022. Avaldaja on selgitanud ning ka asja materjalidest nähtub, et haiglaravil viibides võtab puudatud isik ravimeid ja mõne päeva möödudes saab aru ravivajadusest ja allub vabatahtlikult ravile. Haiglast väljudes on rahulikum periood mõned päevad ja seejärel tulevad uued väljakutsed ja ebaadekvaatne käitumine. Seega nähtub asja materjalidest, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ta ei tarvita väljaspool haiglat talle määratud toetusravi. Vabatahtlikult ravilt on puudutatud isik mitmel korral lahkunud (sh 30.03.2022 on isik lahkunud psühhiaatriaosakonnast omavoliliselt akna kaudu, 13.05.2022 omavoliliselt seinalambist eemaldatud traadi abil ning 29.06.2022 rõdu kaudu üle kõrge piirde ronides). Samuti eirab isik arstide ravisoovitusi, mistõttu on puudutatud isiku psüühiline tervis halvenenud. Ekspert on selgitanud, et ravita jätmisel ägedad psühhootilised segasusseisundid ebaadekvaatse agressiivse käitumisega lähitulevikus korduvad, mis toob omakorda kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise. Eksperdi hinnangul vajab isik pikaajalist järjepidevat ravi ja ööpäevaringset hooldust ning tuleb seetõttu paigutada tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsele erihooldusteenusele.
24.1.Sotsiaalkindlustusamet on käesolevas asjas selgitanud, et puudutatud isikule on osutatud igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenuseid Kuressaare Hoolekande poolt ajavahemikul 01.11.2016-01.11.2021. 12.07.2021 on Kuressaare Hoolekanne esitanud Sotsiaalkindlustusametile kokkuvõtva hinnangu erihoolekandeteenuse osutamise kohta, mille järgi igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenustel puudutatud isiku elukvaliteet ei paranenud ning olukord on läinud hullemaks. Igapäevaste toimingutega arenguid ei saavutatud, kuna klient ei soovinud juhendamisele ja nõuannetele alluda. Puudutatud isik ei saanud ainult juhendamise abil üksinda hakkama ja tegevusjuhendaja nägemusel vajab isik ööpäevaringset (eri)hoolekandeteenust ja järelevalvet ning pikemaajalist ravi. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta vajab raviasutuses pikemat uuringu- ja raviperioodi, et õigete ravimite koostoimel saaks koostada õige raviplaani ja tekiks stabiilsus.
24.2.13.08.2021 on Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant LK hinnanud puudutatud isiku abi- ja toetusvajadust, et selgitada välja talle sobivad erihoolekandeteenused. Konsultant märkis, et puudutatud isiku elukvaliteedi säilitamise ja toimetuleku toetamise saab tagada kogukonnas elamise teenusega. 13.04.-23.04.2022 osutati puudutatud isikule kogukonnas
2-22-9462 elamise teenust Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuses, kuid puudutatud isik ei kohanenud seal ning lahkus.
24.3.Arvestades eeltoodut, ei ole ringkonnakohtu hinnangul muude abinõude kohaldamine piisav ega võimalik. Puudutatud isik on korduvalt viibinud psühhiaatriaosakonnas ravil, sh puudutatud isik on paigutatud korduvalt kinnisesse asutusse talle tahtest olenemata ravi kohaldamiseks, kuid vabatahtlikult ravilt on isik lahkunud ning kodus raviplaani järginud ei ole. Isikul puudub haiguskriitika, puudutatud isik ravimeid kodus vabatahtlikult ei võta ning ravita jäämisel esineb oht puudutatud isikuid ümbritsevate isikute elule ja tervisele. Puudutatud isiku suhtes on üritatud kohaldada ka vähem intensiivseid abinõusid, kuid kogukonnas elamise teenuselt puudutatud isik lahkus. Ka igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenusel puudutatud isiku elukvaliteet ei paranenud. Tegevusjuhendaja nägemusel vajab isik ööpäevaringset (eri)hoolekandeteenust ja järelevalvet ning pikemaajalist ravi. Seega on alternatiivsed abinõud osutunud ebapiisavaks ja nende kasutamine ei ole puudutatud isikust endast tulenevatel põhjustel võimalik.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku seisundi stabiliseerumist ja paranemist väljaspool kinnist hoolekandeasutust ei ole hetkel võimalik tagada. Puudutatud isik vajab pikaaegset stabiilset keskkonda, kus talle on tagatud ravi- ja hooldusteenused, mis võimaldavad tema tervislikku seisundit (sh agressiivsust ja ohtlikkust teiste inimeste suhtes) kontrolli all hoida. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on SHS § 105 lg-s 1 sätestatud tingimused täisealise isiku ilma tema nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud. Eeltooduga on ka ümber lükatud määruskaebuse väited selle kohta, et puudutatud isik ei vaja ravi, saab kodus iseseisvalt enda ravimisega hakkama ega ole teistele ohtlik.
26.Ringkonnakohus märgib veel, et kui puudutatud isik keeldub hoolekandeasutuses viibides talle vajalikust ravist, siis saab tema suhtes rakendada tahtevastast ravi üksnes tema paigutamisel psühhiaatriakliinikusse. Selleks tuleb avaldajal esitada kohtule vastav avaldus isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtevastase ravi kohaldamiseks.
27.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul puuduvad alused puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks. Vastavas osas ei saa maakohtule menetlusnormide rikkumist ette heita. Puudutatud isik ei ole vastavat taotlust maakohtule esitanud ning asja materjalidest ei nähtu TsMS § 540 lg 1 kohaldamise eeldusi. TsMS § 540 lg 1 järgi võib isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et sellised tingimused ja kohustused peaksid distsiplineerima isikut oma raviga tegelema ja paremini käituma ning nende täitmisel ei kujuta isik endast ohtu iseendale ega teistele (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 15.6). Peatamise saab määrata siis, kui kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on iseenesest täidetud, kuid arvestades konkreetse isiku tervislikku seisundit oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all (vt Riigikohtu 20.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435, p 19). Kohus võib TsMS § 540 lg 1 järgi mh ette näha perioodilise kontrolli või ravimite tarbimise (Riigikohtu 13.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16, p 16). Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, isik vabatahtlikult ravimeid kodus ei võta ning puudutatud isikust endast tulenevatel põhjustel (vähem intensiivsemate abinõude kohaldamine ei ole tulemust andnud) ei ole muude abimeetmete kohaldamine puudutatud isiku suhtes võimalik, ei saa ringkonnakohus kaaluda puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Lisaks, kuna puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ravisoostumus, siis ei ole puudutatud isiku ohtlikkust võimalik ennetada muul viisil kui tema kinnisesse asutusse paigutamise teel.
2-22-9462
28.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisest tingitud menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.