2.Narva linn, XXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 28. detsembri 2023 määrus muutmata. Jätta Nadine Meisonnave määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Nadine Meisonnave kanda. Mõista Nadine Meisonnavelt Narva linn, XXXXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulude katteks 50 eurot.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Nadine Meisonnave (avaldaja/täitemenetluse võlgnik) esitas 17. juulil 2023 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Krista Järveti (kohtutäitur) 6. juuli 2023 otsuse peale täiteasjas nr 167/2022/175, millega jäeti rahuldamata võlgniku 14. juuni 2023 ja 27. juuni 2023 kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Võlgnik palub 14. juuni 2023 ja 27. juuni 2023 kaebused kohtutäituri tegevuse peale rahuldada. Avalduse kohaselt viib kohtutäitur võlgniku suhtes läbi täitemenetlust täiteasjas nr 167/2022/175. Võlgnik vaidlustas 14. juunil 2023 ja 27. juunil 2023 kaebustes kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel, sh kohtutäituri tegevuse võlgniku korteriomandi enampakkumise korraldamisel (sh korteri pildistamine, sisenemine, enampakkumise alghinna määramine), kohtutäitur Andrei Kreki sundtäitmisega ühinemisest teatamata jätmisel, kohtutäituri tegevuse 14. juuni 2023 ostuhinna tasumise pikendamise otsuse tegemisel. Kohtutäitur jättis 6. juuli 2023 otsusega võlgniku kaebused rahuldamata. Kohtutäituri otsuse põhjenduste kohaselt oli võlgniku korterisse sisenemise aluseks Viru Maakohtu 10. oktoobri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-15067. Korterisse siseneti ühel korral, 25. oktoobril 2022 kell 11.00, millest teatati võlgnikule ette 19. oktoobril 2022 e-posti teel. Pindi Kinnisvara OÜ 22. juuni 2022 arvamuse järgi on korteri turuväärtus 75 000 eurot +/- 20%. Esimese enampakkumise alghinnaks määrati 71 500 eurot. Neljandal kordusenampakkumisel müüdi korter Irina Šabasile (alghind 55 000 eurot) hinnaga 75 100 eurot. Vara kordusenampakkumisel võib kohtutäitur asja alghinda vähendada (TMS § 100 lg 5). Vara enampakkumise akt edastati kõigile menetlusosalistele 1. juunil 2023 e-posti teel. I. Šabas taotles 14. juunil 2023 TMS § 93 lg 6 alusel ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist korrektses eesti keeles. Kohtutäitur on võlgnikult nõudnud dokumentide digitaalset allkirjastamist põhjusel, et need saadetakse erinevatelt e-posti aadressidelt. Võlgnik leidis kohtule esitatud kaebuses, et kohtutäitur on põhjendamatult pidanud võlgniku kaebuseid „deklaratiivseteks“ ning jätnud need rahuldamata. Kohtutäitur on korduvalt rikkunud TMS § 8 lg-t 1 ning venitanud võlgnikule dokumentide kättetoimetamisega. Seetõttu on võlgnikul raskendatud enda õiguste kaitsmine ja võimalike kaebuste esitamine. Kohtutäitur nõudis võlgnikult, et tema esitatud kirjad ja taotlused (sh kaaskirjad) oleksid eesti keeles ning allkirjastatud, kuid samas aktsepteeris teiste menetlusosaliste allkirjastamata venekeelsete kaaskirjadega taotlusi, mis on saabunud tundmatult e-posti aadressilt. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäituri 14. juuni 2023 otsus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise kohta on õigusvastane ning tuleb tühistada, sest tähtaja pikendamise taotluse kaaskiri oli venekeelne.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kohtutäitur jäi enda 6. juuli 2023 otsuses toodud seisukohtadele ning ei pidanud vajalikuks neid korrata. Võlgnik on kätte saanud kõik täitemenetlust puudutavad dokumendid, kus on välja toodud menetlusosaliste õigused ja kohustused. Lisaks on võlgniku esindaja mitu korda käinud kohtutäituri büroos ja kahel korral osalenud kaebuste läbivaatamisel. Ei ole alust väita, et kohtutäitur käitub võlgniku või tema esindaja suhtes pahauskselt.
3.Narva linn, XXXXXX korteriühistu (sissenõudja) palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata.
Täitemenetluse käigus ei ole rikutud enampakkumise läbiviimise korda kinnisvara sundmüügil asukohaga XXXX. Võlgniku õigusi ei ole rikutud. Võlgniku kaebusest ei nähtu, milliseid konkreetsed võlgniku õigusi on kohtutäitur rikkunud. Sissenõudja ei nõustunud võlgniku nõudega tühistada kohtutäituri otsus, millega pikendati müügihinna tasumise tähtaega.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 6. juuli 2023 otsuse peale täiteasjas nr 167/2022/175 rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus selgitas, et lähtub asja lahendamisel kohtutäituri 6. juuli 2023 otsuse aluseks olnud võlgniku kaebustest ning kohtule esitatud avalduses esitatud seisukohtadest. Kohtutäituri otsusest ja kirjalikust seisukohast nähtub, et võlgnik on kätte saanud täitemenetlust puudutavad dokumendid, kus on välja toodud menetlusosaliste õigused ja kohustused. Võlgnik ei ole esitanud andmeid, et kohtutäitur oleks jätnud dokumendid saatmata või toimingust teavitamata. Võlgnik ei ole esitanud andmeid, et kohtutäitur rikkus TMS § 10 lg 1 nimetatud dokumentide kättetoimetamise kohustust. Samuti ei nähtu kaebustest, mida pidanuks kohtutäitur võlgnikule täiendavalt selgitama. Võlgnik märkis, et kohtutäitur on nõudnud võlgnikult kirjade, sh kaaskirjade ja taotluste esitamist eesti keeles, kuid aktsepteeris teise menetlusosalise venekeelse kaaskirjaga taotlust ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohtutäitur selgitas, et enampakkumise võitja I. Šabas esitas ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse korrektses eesti keeles ja digitaalselt allkirjastatult. Kohtutäitur esitas kohtule I. Šabasi poolt 13. juunil 2023 digitaalselt allkirjastatud taotluse. Muid dokumente, mille vastuvõtmist võlgnik kohtutäiturile ette heidab, ei ole võlgnik nimetanud. Seega on avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele 14. juunil 2023 ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise osas põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtutäitur kinnitas, et tasumata müügihind on makstud õigeaegselt, s.o 29. juunil 2023. Võlgnik heitis kohtutäiturile ette, et kohtutäitur korraldas enampakkumise, määras selle tingimused ning keeldus hindaja kutsumisest. Kohtutäituri otsusest aga nähtub, et 6. mail 2022 oli koostatud kinnisasja arestimise akt ning vara hinnaks oli määratud 29 000 eurot. 22. juuni 2022 Pindi Kinnisvara OÜ ekspertarvamuse kohaselt oli kinnisasja turuväärtuseks 75 000 eurot hindamistäpsusega +/- 20%.
22.juunil 2022 tõsteti kinnisasja hinda menetlusosaliste nõudmisel 95 000 euroni, mida võlgnik ei vaidlustanud ning uue hindamisakti tegemist ei nõudnud. Korter müüdi neljandal kordusenampakkumisel oksjonikeskkonnas 23. mail 2023 hinnaga 75 100 euro eest (alghinnaks 55 000 eurot). Võlgnik ei ole esitanud asjaolusid, et kohtutäitur oleks enampakkumise korraldamisel või läbiviimisel rikkunud seadust. Maakohus leidis, et kaebuses esitatud asjaoludel ei ole tuvastatud kohtutäituri rikkumisi. Samuti ei nähtu kohtule ka kohtutäituri sissenõudjat soosivaid menetlustoiminguid. Kohtutäituri 6. juuli 2023 otsus täiteasjas nr 167/2022/175 on seaduslik ja kohtutäituri tegevus õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus võlgniku kaebuse kohtutäituri 6. juuli 2023 otsusele täiteasjas nr 167/2022/175 rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võlgniku kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
Maakohtu määrus oli avaldaja jaoks üllatuslik. Maakohus ei arutanud pooltega, kas eelmenetlus lõpetada. Avaldaja ei saanud esitada seisukohti täituri ja sissenõudja vastustele. Maakohus ei ole avaldajale selgitanud, milliseid asjaolusid kohtu ette tuua ja tõendada. Avaldaja ei nõustu ka maakohtu määruse põhjendustega. Maakohus lähtus üksnes kohtutäituri selgitustest ning heitis avaldajale ette tõendite esitamata jätmist. Maakohus jättis tähelepanuta, et I. Šabasi esitatud tähtaja pikendamise taotluse kaaskiri ei olnud eesti keeles, mistõttu pidanuks kohtutäitur nõudma selle tõlget.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kohtutäitur jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
7.Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses ei ole välja toodud, milliseid materiaalõiguse norme on maakohus rikkunud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
10.Võlgnik esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri 6. juuli 2023 otsuse peale, millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses ja palub ringkonnakohtul teha uue määruse, millega kaebus rahuldada.
11.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on põhjalikult, arvestades mh võlgniku kohtutäiturile esitatud kaebuste sisu, hinnanud võlgniku etteheiteid kohtutäituri tegevusele täitemenetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt selliseid menetlusnormi rikkumisi, mis oleks aluseks maakohtu määruse muutmisele. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et maakohus pidanuks andma võlgnikule võimaluse avaldada kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtade osas maakohtu menetluses arvamust (TsMS § 328 lg 2 koosmõjus §-ga 477 lg-ga 1). Samas on võlgniku määruskaebuse etteheited maakohtule üldsõnalised. Kaebuses ei ole välja toodud, millised seisukohad jäid võlgnikul maakohtu minetuse tõttu kohtule esitamata ja kuidas oleks see mõjutanud asja lahendamist. Ringkonnakohus märgib, et kohtumenetlusele eelnes kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 217 lg 1), mis tähendab, et kõik menetlusosalised on saanud oma seisukohad avaldada juba kohtueelselt. Maakohtule esitatud kaebus ja ringkonnakohtule edastatud määruskaebus on mõlemad üldise sisuga. Ringkonnakohus märgib, et võlgnikku esindas kohtumenetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja, mistõttu ei pidanud maakohus võlgnikule täiendavalt selgitama, milliseid asjaolusid ja tõendeid kohtumenetluses esile tuua. Võlgnik ei ole ka määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadele.
Võlgnik ei ole avalduses ega määruskaebuses välja toonud mh seda, milliste õigusnormide vastu eksis kohtutäitur enampakkumise võitjale ostuhinna tasumise tähtaja pikendamisel. Ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotlus oli eesti keeles ja allkirjastatud enampakkumise võitja poolt. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri keelenõudeid täitemenetluse läbiviimisel. Keeleseadus § 4 lg 1 kohaselt peab ametlik keelekasutus, sh kohtutäituri büroos, vastama eesti kirjakeele normile. Keeleseaduse § 12 lg 1 ei välista, et kohtutäiturile edastatakse kaaskiri võõrkeeles. Kohtutäituril on kaalutlusõigus otsustamaks, kas nõuda tõlget eesti keelde. Kuivõrd võõrkeelne oli üksnes kaaskiri, millega enampakkumise võitja edastas kohtutäiturile eestikeelse taotluse, ei ole kohtutäitur oma kaalutlusõigust rikkunud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
12.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril oleks tekkinud määruskaebemenetluses menetluskulud (sh esindajakulud). Seega puuduvad kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud. Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudjal tekkinud määruskaebemenetluses esindajakulud 300 eurot. Sissenõudjat esindas määruskaebemenetluses lepinguline esindaja tunnitasuga 100 eurot. Tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus sissenõudja esindajal 1 tund maakohtu määrusega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ja 2 tundi sissenõudja arvamuse koostamisele. Kokku on sissenõudja ajakulu määruskaebemenetluses 3 tundi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse vähest mahukust ning sissenõudja vastuse sisu, on sissenõudja esindajakulud põhjendatud osaliselt. Põhjendamatu on sissenõudja esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses maakohtu määrusega tutvumisele ja kliendiga konsulteerimisele, kuivõrd sellest ei nähtu, et see kulu oli seotud võlgniku poolt määruskaebuse esitamisega. Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu määruskaebusele vastuse koostamisega on põhjendatud 30 minuti ulatuses. Järelikult tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.