2-22-17613/22 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Avalduse menetlemise asjaolud ja õiguslik põhjendus Tallinna linn esitas 30.01.2024 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava V M nimel tehingu tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. Avaldajal on õigustatud huvi kohtult nõusoleku saamiseks, kuna 11.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-17613 on avaldaja määratud V M eestkostjaks muuhulgas varahoolduse küsimustes. Avalduselt on tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse § 59 lõikes 7 ette nähtud määras, s.o 10 eurot. Seega vastab avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Asjast puudutatud isik. Kuivõrd avaldaja taotleb luba V M nimel tehingu tegemiseks, on käesolevas asjas puudutatud isikuks V M. Kuna avaldaja on puudutatud isiku seaduslik esindaja, kes on käesolevas asjas esitanud avalduse puudutatud isiku huvides ning võttes arvesse, et kohtul on kohustus kontrollida avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7), siis ei määra kohus puudutatud isikule käesolevas menetluses esindajat. Määruse täidetavus. TsMS § 478 lg 4 kolmanda lause kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andnud määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulud. Kuna eestkostjale eestkostetava nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku andmine on eestkostetava (asjast puudutatud isik) huvides, tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt jätta menetluskulud asjast puudutatud isiku kanda. Kuivõrd menetlusega seotud ainsa kulu (riigilõiv) on kandnud puudutatud isik (dtl 79), ei ole avaldajal kulusid, mida talle tuleks hüvitada, mistõttu kohus ei määra kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Kohtu järelevalve. Seoses kohtu sooviga saada kindlustus- ja üürilepingu sõlmimise järgselt lepingute ärakirjad, märgib kohus, et selline õigus tuleneb kohtul perekonnaseaduse (PKS) § 194 lõikest 1, mille kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara üürile andmise ja kindlustuslepingu sõlmimise vajadusest Kinnistusregistri andmetel (dtl 80) kuulub puudutatud isikule (edaspidi eestkostetav) korteriomand registriosa numbriga xxx (edaspidi korteriomand), asukohaga xxx, mille

eriomandi osaks on eluruum nr x. Kohus leiab, et korteriomandi üürile andmine on õigustatud järgmistel põhjustel. Oma tervisliku seisundi tõttu ei ole eestkostetav alates 23.11.2022 kasutanud korteriomandit oma elukohana. Korteriomandi tühjana seismine tekitab avalduse kohaselt eestkostetavale igakuiseid lisakulusid kommunaalkulude näol. Korteriomandi seisukord on piisavalt hea, et korteri korrastamise järel, oleks võimalik selle üürile andmine. Eestkostetaval on olemas rahalised vahendid korteri korrastamiseks (dtl 67, p XII). Korteriomandi üürile andmisel kaob eestkostetava jaosk igakuine kommunaalarvete lisakulu ning üüritlulust saadavate rahaliste vahendite arvelt on võimalik tagada eestkostetavale täiendavate vajalike ja sobilike teenuste osutamine. Kui anda korteriomand üürile, siis on ka mõistlik sõlmida eestkostetava huvide kaitseks korterile vastav kindlustusleping. Kohtu hinnangul on põhjendatud üürile antava korteriomandi kindlustamine, et kahjujuhtumi korral oleks võimalik tagajärgede kõrvaldamine väiksema kuluga ning piisavalt kiiresti, et tagada üüritulu katkematu teenimise võimalus. Korteriomandi üürileandmise tingimused Kuigi eestkostja ei ole avalduses märkinud üürilepingu tingimusi, siis arvestades kohtu järelevalve funktsiooni ning sellest tulenevat kohtu õigust teha eestkostjale ettekirjutusi eestkostja ülesannete täitmiseks (PKS § 193 lg 2), palub kohus üürilepingu tingimuste määramisel arvestada alljärgnevaga. Kohus ei määra käesoleva lahendiga kindlaks üürihinna alampiiri ega üürihinna vahemikku, kuna see seaks üürilepingu sõlmimisele liiga jäigad piirid ning üürniku leidmise viibimisel võiks üürihind muutuda ja kohtu määratud hind osutuda seetõttu ebaajakohaseks. Kohtu hinnangul saab usaldusväärse hinnangu korteriomandi üürihinnale anda hindaja, kellel on kinnisvara hindaja tase 6. Kinnistusraamatu andmetel (dtl 80) on korteriomandi reaalosaks eluruum nr x. Kinnisvara hindaja tase 6 kutsestandardist1 nähtub, et 6. taseme kinnisvara hindaja on pädev koostama ja allkirjastama eluotstarbelise vara hindamisaruandeid. Kohus leiab, et tagatisraha nõudmine üürnikult, eriti võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lõikes 1 sätestatud maksimaalses määras (kolme kuu üür) võib oluliselt piirata üürniku leidmise võimalust. Samuti on eestkostetaval keeruline/koormav täita seadusest tulenevat nõuet, hoiustada tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga (VÕS § 308 lg 2). Samas tuleks rakendada üürilepingus minimaalseid tingimusi, mis kindlustaksid üüritulu saamise. Kohus leiab, et selleks on üüri tasumine iga üüriperioodi eest ette, see tähendab muuhulgas vähemalt ühe kuu üüri tasumist enne üürnikule korteriomandi valduse üle andmist. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Üürile andmisel on tavapärane praktika, et üürnik tasub lisaks üürile ka kõrvalkulude eest. Kuna kõrvalkulude tasumise kohustus ei tulene otse seadusest, tuleb selles üürilepingus eraldi kokku leppida.