Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-1126
Kohtuasi
X (X) kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (Kadak) 18.01.2023 otsusele täiteasjas nr 008/2001/2038
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja PT Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.11.2023 määrus jätta muutmata.
2.Jätta Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 20.01.2023 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (puudutatud isik) 18.01.2023 otsusele täiteasjas nr 008/2001/2038.
2-23-1126
2.Kaebuse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 008/2001/2038, mille täitedokumendiks on Harju Maakohtu 30.11.1998 otsus kriminaalasjas X/X-XXX ning nõude sisuks kahjutasu. 04.10.2022 otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja nõude aegumise tõttu. Nimetatud otsusega mõisteti avaldajalt välja kohtutäituri põhitasu 1740 eurot ning täitemenetlus jätkus kohtutäituri kasuks väljamõistetud summa osas.
3.Avaldaja netopension on alla kuupalga alammäära ning 12.12.2022 palus avaldaja kohtutäiturilt teavet oma sissetuleku arestimise kohta ning palus edastada kehtivad aktid ja selgitada nende vaidlustamise korda. 15.12.2022 palus avaldaja selgitada, kas on koostatud eraldi pensionist kinnipidamise akt, paludes selle edastada ja selgitada vaidlustamise korda. 22.12.2022 teatati avaldajale, et riiklikust pensionist kinnipidamise akt on koostatud 09.09.2022. Igas kuus kuulub pensionist kinnipidamisele 20%.
4.28.12.2022 seisuga pensioni arestimise akti avaldajale kohtutäituri poolt saadetud ei olnud, kuid Sotsiaalkindlustusameti edastatud teabe põhjal oli avaldajale selge, et akt on olemas ja avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele ning palus arestimisakt tühistada. Avaldaja palus uue otsuse tegemisel arvestada kehtivaid õigusnorme ning esitada sissetuleku arestimise korral otsuses ka põhjendused ja kaalutlused. Avaldaja märkis kaebuses, et tema sissetuleku suurust ja kulutusi arvestades ei ole selle arestimine antud juhul mistahes määras lubatud. Kaebusele olid lisatud avaldaja sissetulekute ja kulutuste suurust tõendavad dokumendid.
5.30.12.2022 edastas kohtutäitur avaldajale 09.09.2022 pensioni arestimise akti. 18.01.2023 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur asus seisukohale, et 09.09.2022 akt tühistamisele ei kuulu.
6.Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 18.01.2023 otsuse ning kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 28.12.2022 kaebus uuesti läbi ning tegema kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid arvestades ja kaaludes põhjendatud otsuse, sh hinnata otsuse tegemisel igakülgselt avaldaja toimetulekut.
7.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu, leides, et ei esine aluseid, et tühistada ja / või muuta 09.09.2022 pensioni arestimise akti. Kohtutäitur ei näe põhjust tühistada ka 18.01.2023 otsust. Kohtutäitur on juba võtnud arvesse avaldaja olukorda ning nõuab sisse vähem, kui seadusega oleks lubatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri 18.01.2023 otsuse täiteasjas nr 008/2001/2038 ja kohustas kohtutäiturit avaldaja 28.12.2022 kaebuse uuesti läbi vaatama. Ühtlasi jättis maakohus menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis avaldaja kasuks välja 1035 eurot.
9.Täitemenetluse seadustik (TMS) § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa täitemenetluses üldse sissenõuet pöörata või saab sissenõuet pöörata erandjuhul või eriseaduses ettenähtud korras. TMS § 131 eesmärk on koostoimes TMS §-dega 130 ja 132–136 tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.
10.TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 12 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui
2-23-1126 sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Riigikohus on asunud seisukohale, et riiklikule pensionile saab sissenõuet pöörata ning TMS § 132 lg 12 kohaldub ka riiklikule pensionile sissenõude pööramisel.
11.Kaebusest nähtuvalt on avaldaja netopensioni suurus alla kuupalga alammäära (487,30 eurot) ning lisaks eeltoodule saab avaldaja igakuiselt sotsiaaltoetust 26,85 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valituse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 kehtestati alates 1. jaanuarist 2022. a tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Seega avaldaja sissetulek ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum oli 233,57 eurot. Avaldaja pension on arvestuslikust elatusmiinimumi summast suurem.
12.Kohtule on esitatud riiklikust pensionist kinnipidamise akt täiteasjas 008/2001/2038. TMS § 132 lg-st 12 tuleneb täiturile ulatuslik diskretsiooni ehk kaalutlusõigus, millises ulatuses pöörata võlgniku sissetulekule sissenõue olukorras, kus võlgniku sissetulek jääb alla töötasu alammäära. Kohtule ei nähtu, et kohtutäitur oleks pensioni arestimisel kontrollinud ja põhjendanud, miks on käesolevalt avaldaja pensionist arestitud just 20%. Seega jääb ka kohtule ebaselgeks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kohtutäitur otsustanud arestida nimelt 20% pensionist ning kas kohtutäitur on kaalunud arestimist ka vähemas ulatuses. Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et seadus võimaldab arestida kuni 20%, ei tähenda, et arestimine maksimaalses ulatuses on alati põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole täitur seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning nimetatud puudust ei ole kõrvaldatud ka 28.12.2022 kaebuse läbivaatamisel. Selleks, et kohus saaks kontrollida, kas kaalutlusõigust on kohaselt teostatud, tuleb kohtutäituril arestimise ulatust põhjendada.
13.Hinnata tuleks mh seda, kas pensioni TMS § 132 lg 12 järgses maksimaalses määras (20%) arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Selleks tuleb mh võtta arvesse võlgniku kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms, samuti seda kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste. Kohtutäitur on kohustatud hindama, millises ulatuses ja millisel põhjusel on võlgniku pensioni arestimine õiglane ja põhjendatud. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks pöörati sissenõue avaldaja riiklikule pensionile maksimaalses lubatud määras.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata ning teha motiveeritud otsus, milles tuleb mh põhjendada, miks sissetuleku pööramine võlgnikule kuuluvale nõudele või nõuetele ei vii eeldatavasti sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni ning millistest kaalutlustest lähtudes on põhjendatud arestida nimelt 20% pensioni osast, mis ületab elatusmiinimumi.
15.Maakohus jättis avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 10 alusel ja määras need rahaliselt kindlaks.
16.Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 27.10.2023. Avaldaja on kandnud õigusabikulusid kokku 1620 euro ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati avaldajale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot kokku 13,5 tunni ulatuses. Avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti on avaldaja kinnitanud, et menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
17.Maakohus leidis, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2-23-1126
18.Avaldaja on käesolevas tsiviilasjas tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg ).
19.Maakohus leidis, et lepingulise esindaja õigusabiteenus tunnihinnaga 120 eurot on mõistlik arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust.
20.Maakohus asus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades 20.01.2023 kaebuse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja õiguslikku keerukust, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada esindaja toiminguid asja materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, kliendiga nõupidamiseks, tõendite koondamiseks ja süstematiseerimiseks, analüüsimiseks, kaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 5 tundi. Arvestades puudutatud isiku II (ringkonnakohtu märge: tegemist oli sissenõudjaga, kelle maakohus 14.11.2023 määrusega vabastas puudutatud isiku staatusest praeguses menetluses) 07.02.2023 seisukoha, kohtutäituri 15.02.2023 seisukoha ning avaldaja 30.03.2023 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada lepingulise esindaja menetlustoiminguid puudutatud isikute poolt esitatud seisukohtadega tutvumiseks ja nende osas seisukoha koostamiseks ajamahus 3 tundi. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik ja ajakulu 1,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks kulunud aega pidada põhjendatuks ja vajalikuks 0,5 tunni ulatuses.
21.Eeltoodust tulevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1035 eurot (riigilõiv 15 eurot + õigusabikulud 1020 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.
22.Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb temale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
23.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 1035 eurot (resolutsiooni p-d 4 ja 5).
24.Kohtutäitur leiab, et kuigi kohus on avaldaja menetluskulusid vähendanud, on ka vähendatud tunnid käesoleva asja läbivaatamisel ebamõistlikult suured. Juriidilist teenust osutab avaldaja tütar, kes on dokumentides eelnevalt kinnitanud, et abistab avaldajat rahaliselt. Lisaks soovib kohtutäitur pöörata tähelepanu momendile, et tulenevalt perekonnaseadusest on lapsel / lastel avaldaja ülalpidamiskohustus.
25.Lisaks palub kohtutäitur uuesti pöörata tähelepanu, et avaldaja kaebused ja väited on praktiliselt terviklikult kopeeritud juba enne kohtusse pöördumist kohtutäituri tegevusele esitatud kaebusest. Mõne uue rea lisamine kohtule esitatud kaebuses ei anna isegi mitte 5 tundi kokku. Materjalidega ja avaldaja dokumentidega tutvus esindaja juba enne kohtusse pöördumist, kuna kõik meilid, kirjavahetused kohtutäituri büroo töötajaga, päringud olid kohtutäiturile saadetud esindaja meiliaadressilt XXX. Kõik vastused kohtutäituri ja büroo töötaja / töötajate poolt olid edastatud nimetatud meiliaadressile. Sellest tulenevalt ei saa kindlasti seda aega lugeda kohtumenetluses kulutatud ajaks. Võiks arvata, et tekkida võib olukord, kus avaldaja ja esindaja eesmärgiks on petta kohut ja rikastuda kohtutäituri arvelt.
2-23-1126
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium järgmist.
28.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on kohtutäitur vaidlustanud määruse osas, milles temalt mõisteti välja avaldaja menetluskulud 1035 eurot. Seega ei vaidlusta kohtutäitur maakohtu määrust osas, milles avaldus rahuldati ja tühistati kohtutäituri 18.01.2023 otsus täiteasjas nr 008/2001/2038 ning kohustati kohtutäiturit avaldaja 28.12.2022 kaebus uuesti läbi vaatama. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
29.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on õigesti jätnud menetluskulud kohtutäituri kanda TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Ühtlasi sätestab TsMS § 172 lg 10 mh, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel juhul on maakohus avaldaja avalduse rahuldanud ning seega on lahend tehtud kohtutäituri kahjuks.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus osundab, et asjaolu, et kohtutäitur maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
31.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Esiteks ei saa kolleegium nõustuda määruskaebuse väitega nagu peaks avaldaja tütar täitma kohtumenetluses lepingulise esindaja ülesandeid tasuta, sh osutama tasuta õigusabiteenust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavate menetluskulude väljamõistmise eelduseks lepingulise esindaja osalemine menetluses. Tulenevalt TsMS § 218 lg 1 p-st 5 võib lepinguline esindaja kohtus olla ka menetlusosalise alaneja sugulane. Praegusel juhul on
2-23-1126 avaldajat menetluses lepinguline esindaja esindanud ning siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, et selleks on olnud avaldaja enda tütar.
32.Samuti on kohtutäitur leidnud, et kohtule kaebuse koostamisega seonduvad toimingud 5 tunni ulatuses on üle paisutatud. Kontrollides maakohtu hinnangut eelnimetatud kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on kooskõlas dokumentide sisu ja mahuga. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja esindaja toiminguid ja töö mahtu ning ka seda, miks tuli ajakulu vähendada. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 8,5 tundi vastab tervikuna tsiviilasja keerukusele ja mahukusele.
33.Eeltoodust tulenevalt jääb kohtutäituri määruskaebus rahuldamata.
34.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
35.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.