E T (T) kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (Kadak) 18.01.2023 otsusele täiteasjas nr xxx
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja E T (isikukood xxx), esindaja P T Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik II (sissenõudja) X (registrikood xxx)
3.Tühistada Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku 18.01.2023 otsus täiteasjas nr xxx ja kohustada kohtutäiturit E T 28.12.2022 kaebust uuesti läbi vaatama.
4.Jätta menetluskulud Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku kanda.
5.Mõista Tallinna kohtutäitur Mati Kadakult avaldaja E T kasuks välja menetluskulud 1035 eurot (käibemaksuta). Avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda OÜ TWINTES arvelduskontole nr XXX. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.E T (avaldaja) esitas 20.01.2023 (täiendatud 30.01.2023) Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) 18.01.2023 otsusele täiteasjas nr xxx.
Kaebuse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr xxx. Nimetatud täitemenetluses oli täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.11.1998 otsus kriminaalasjas xxx ning nõude sisuks oli kahjutasu. 04.10.2022 otsusega lõpetas kohtutäitur sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse. Nimetatud otsusega mõisteti avaldajalt välja kohtutäituri põhitasu summas 1 740 eurot ning täitemenetlus jätkas kohtutäituri kasuks väljamõistetud summa osas. Avalduse kohaselt on avaldaja netopension alla kuupalga alammäära ning 12.12.2022 palus avaldaja kohtutäiturilt teavet oma sissetuleku arestimise kohta ning palus edastada kehtivad aktid ja selgitada nende vaidlustamise korda. 15.12.2022 palus avaldaja selgitada, kas on koostatud eraldi pensionist kinnipidamise akt, paludes selle endale edastada ja selgitada vaidlustamise korda. 22.12.2022 teatati avaldajale, et riiklikust pensionist kinnipidamise akt on koostatud 09.09.2022. Igas kuus kuulub pensionist kinnipidamisele 20%. 28.12.2022 pensioni arestimise akti avaldajale kohtutäituri poolt saadetud ei olnud, kuid Sotsiaalkindlustusameti edastatud teabe põhjal oli avaldajale selge, et vastav akt on olemas ning avaldaja esitas 28.12.2022 kaebuse kohtutäituri tegevusele ning palus arestimisakt tühistada. Avaldaja palus uue otsuse tegemisel arvestada kehtivaid õigusnorme ning esitada sissetuleku arestimise korral otsuses ka põhjendused ja kaalutlused. Avaldaja märkis kaebuses, et tema sissetuleku suurust ja kulutusi arvestades ei ole selle arestimine antud juhul mistahes määras lubatud. Kaebusele olid lisatud avaldaja sissetulekute ja kulutuste suurust tõendavad dokumendid. 30.12.2022 edastas kohtutäitur avaldajale 09.09.2022 pensioni arestimise akti. Kohtutäitur tegi 18.01.2023 otsuse, millega jättis kaebuse terviklikult rahuldamata. Kohtutäitur asus seisukohale, et 09.09.2022 koostatud pensioniarest ei kuulu tühistamisele. Avaldaja palus tühistada Tallinna kohtutäituri Mati Kadak 18.01.2023 otsus ning palus kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 28.12.2022 kaebus uuesti läbi vaatama ning tegema kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid arvestades ja kaaludes põhjendatud otsus, sh hinnata otsuse tegemisel igakülgselt avaldaja toimetulekut.
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu. Kohtutäitur on seisukohal, et ei esine piisavaid aluseid, et tühistada ja/või muuta 09.09.2022 koostatud pensioniaresti akti või pensioniaresti muudatust, kohtutäitur ei näe põhjust tühistada ka 18.01.2023 tehtud otsust võlgniku kaebusele. Kohtutäitur on juba võtnud arvesse võlgniku olukorda, ning kohtutäitur juba nõuab sisse vähem, kui seadusega oleks lubatud. Kohtutäitur selgitas, et on juba esialgselt 09.09.2022 akti tehes hinnanud piisavalt võlgniku majanduslikku seisu ja mitte arestinud pensioniseadusest § 67 tulenevat lubatut 50%, vaid on arestinud TMS § 132 alusel 20%. Eesti vabariigi pensioniseaduse § 67 ütleb, et pensionist võib kinni pidada kuni 50% varavastaste kuritegude tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks.
3.Puudutatud isik II palus 07.02.2023 seisukohas enda menetlusest eemaldamist. Puudutatud isik II on seisukohal, et kohtutäituri otsusega on tema nõude osas täitemenetlus lõpetatud, otsust ei ole vaidlustaud, see on jõustunud ja kehtiv. Seega ei ole puudutatud isik II asjas sissenõudja, ei oma tsiviilasjas puutumust ja huvi lahendamise vastu. Vaidluse on üksnes kohtutäituri otsuse üle, millega täitur ei rahuldanud kaebust pensioni arestimise vabastamiseks.
4.30.03.2023 seisukohas on avaldaja toonud välja, et tal ei ole vastuväiteid puudutatud isiku II menetlusest eemaldamise kohta. Avaldaja kohtutäituri vastuväidetega ei nõustu. Asjaolu, et avaldajale kinnipidamiste järgselt kättejääv summa ületab elatusmiinimumi, ei tähenda, et sellega on
sissetuleku arestimine õiguspärane. TMS § 132 lg 12 rakendamine saab toimuda üksnes erandlikel juhtudel ning maksimaalses määras arestimisel tuleb hinnata, kas tagatud on võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (võttes arvesse mh võlgniku kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms). Kohtutäitur ei ole eeltoodut hinnanud ning avaldaja toimetulek ei ole minimaalselt vajalikus määras tagatud. Avaldaja on seisukohal, et kuigi talle jääb kätte elatusmiinimumist suurem summa, ei vabasta see kohtutäiturit võlgniku majandusliku seisundi ja toimetuleku hindamise kohustusest. Pensioni arestimine maksimaalses võimalikus ulatuses ei saa toimuda automaatselt. Avaldaja juhib tähelepanu ka sellele, et käesolevalt täidab kohtutäitur enda tasu nõuet, mida ei saa pidada varavastaste kuritegude tagajärjel tekitatud kahjuks. Avaldaja rõhutab ka seda, et vaatamata täituri poolt väljatoodust, ei ole ta riiklikust pensionist kinnipidamise akti varasemalt lihtkirjana kätte saanud. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et käesolevasse menetlusse puudutatud isikuna kaasatud X tuleb käesoleva tsiviilasja menetlusest vabastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 3 kohaselt kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kohus on käesolevas tsiviilasjas 06.02.2023 kohtumäärusega kaasanud tsiviilasja menetlusse puudutatud isikutena Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (puudutatud isik I) ja sissenõudjana (puudutatud isik II) X. 07.02.2023 seisukohas on puudutatud isik II taotlenud enda menetlusest eemaldamist. Taotluse kohaselt on kohtutäituri otsusega puudutatud isiku II nõude osas täitemenetlus lõpetatud, otsust ei ole vaidlustatud, see on jõustunud ja kehtiv. Seega ei ole puudutatud isik II sissenõudja, ei oma tsiviilasjas puutumust ja huvi asja lahendamise vastu. Avaldajal ei ole vastuväiteid puudutatud isiku II menetlusest eemaldamist kohta. Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja esitanud kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) 18.01.2023 otsusele täiteasjas nr xxx. Täiteasjas xxx on 04.10.2022 lõpetatud võlgniku (T, E ) suhtes sissenõudja (X) avalduse ja Harju Maakohtu 30.11.1998 muu nõue kriminaalasjas nr xxx alusel algatatud täitemenetluses sissenõudja nõude täitmine aegumise tõttu. Kohtutäituri 04.10.2022 otsuse kohaselt jätkub täitemenetlus asjas xxx võlgniku suhtes täitekulude ja 04.10.2022 väljamõistetud kohtutäituri põhitasu osas. Kuivõrd puudutatud isiku II (sissenõudja) nõude täitmine on täiteasjas xxx lõpetatud nõude täitmise aegumise tõttu ning käesolevalt on täiteasjas xxx täitmisel vaid täitekulude ja kohtutäituri põhitasu nõuded, ei puuduta käesoleva tsiviilasja lahendamine otseselt puudutatud isiku II õiguseid ning kohus peab puudutatud isiku II käesolevast menetlusest vabastamist põhjendatuks.
6.Kohus leiab, et avaldaja kaebus tuleb rahuldada.
7.Kohus on tuvastanud TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kohtutäitur Mati Kadak menetluses on täiteasi nr xxx, kus oli täitmisel Xe nõue. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 30.11.1998 otsuse kriminaalasjas xxx. 04.10.2022 otsusega lõpetati
täitemenetlus osaliselt nõude aegumise tõttu ja jätkati täitemenetlust võlgniku suhtes täitekulude ja 04.10.2022 väljamõistetud kohtutäituri põhitasu osas. (dtl 8-9); - täiteasjas xxx on 09.09.2022 tehtud riiklikust pensionist kinnipidamise akt, mille alusel kuulub igas kuus avaldaja pensionist kinnipidamisele 20% (dtl 62); - avaldaja esitas 28.12.2022 täiteasjas nr xxx kaebuse kohtutäituri tegevusele (dtl 137–139); - kohtutäitur jättis 18.01.2023 otsusega avaldaja 28.12.2022 kaebuse terviklikult rahuldamata (dtl 66–67).
8.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas 20.01.2023 kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäituri 18.01.2023 otsus ning kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 28.12.2022 kaebus uuesti läbi ja tegema kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid arvestades ja kaaludes põhjendatud otsus, sh hinnata otsuse tegemisel igakülgselt avaldaja toimetulekut.
10.TMS § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa täitemenetluses üldse sissenõuet pöörata või saab sissenõuet pöörata erandjuhul või eriseaduses ettenähtud korras. TMS § 131 eesmärk on koostoimes TMS §-dega 130 ja 132-136 tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (nt Riigikohtu 15.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15).
11.TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. TsMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.. TMS § 132 lg 12 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Riigikohus on asunud seisukohale, et riiklikule pensionile saab sissenõuet pöörata ning TMS § 132 lg 12 kohaldub ka riiklikule pensionile sissenõude pööramisel (Riigikohtu 05.06.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480 määrus, p-d 16-17).
12.Kaebusest nähtuvalt on avaldaja netopensioni suurus alla kuupalga alammäära (487,30 eurot) ning lisaks eeltoodule saab avaldaja igakuiselt sotsiaaltoetust 26,85 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valituse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 kehtestada alates 1. jaanuarist 2022. a tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Seega avaldaja sissetulek ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust.
Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum oli 233,57 eurot (avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel). Avaldaja pension on arvestuslikust elatusmiinimumi summast suurem. Avaldaja on kaebuses kohtutäituri pensionist kinnipidamise aktile tuginenud sellele, et kohtutäituri akti kohaselt kuulub avaldaja pensionist kinnipidamisele igas kuus 20 %, kuid kohtutäitur ei ole nimetatud määras (20%) sissetuleku arestimisel hinnanud, kaalunud, analüüsinud ega põhjendanud, miks on sissetuleku arestimisel lähtutud maksimaalsest määrast. Kohtutäitur on 18.01.2023 otsuses jõudnud seisukohale, et 09.09.2022 koostatud pensioniarest ei kuulu tühistamisele, pensionist kinnipidamisele kuulub 20%. Põhjendustes on kohtutäitur mh toonud välja, et sissetulekut ei arestita vaid juhul, kui see jääb alla arvestusliku elatusmiinimumi. Antud juhul moodustab võlgniku pension 487,30 eurot ning kui nimetatud summast maha arvestada Statistikaameti arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot, jääb summa 253,73, mis on seadusest tulenevalt lubatud kinnipidamisele kuuluv summa. 253,73 eurost 20% on 50,75 eurot, mis on võlanõude katteks kinni peetud võlgniku sissetulekust. Kohtutäitur on seisukohal, et kinnipeetud laekumised ei kuulu tagastamisele.
13.Kohtule on esitatud riiklikust pensionist kinnipidamise akt täiteasjas xxx. TMS § 132 lg-st 12 tuleneb täiturile ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, millises ulatuses pöörata võlgniku sissetulekule sissenõue olukorras, kus võlgniku sissetulek jääb alla töötasu alammäära. Kohtule ei nähtu, et kohtutäitur oleks pensioni arestimisel kontrollinud ja põhjendanud, miks on käesolevalt avaldaja pensionist arestitud just 20%. Seega jääb ka kohtule ebaselgeks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kohtutäitur otsustanud arestida justnimelt 20% pensionist ning kas kohtutäitur on kaalunud arestimist ka vähemas ulatuses. Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et seadus võimaldab arestida kuni 20%, ei tähenda, et arestimine maksimaalses ulatuses on alati põhjendatud. Kohtutäituril arestimise õiglust kontrollida ja arvestada konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga. Kohtu hinnangul ei ole täitur seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning nimetatud puudust ei ole kõrvaldatud ka 28.12.2022 kaebuse läbivaatamisel. Selleks, et kohus saaks kontrollida, kas kaalutlusõigust on kohaselt teostatud, tuleb kohtutäituril arestimise ulatust põhjendada. TMS § 132 lg 12 kohaldamise esmaseks eelduseks on see, et sissenõude pööramine võlgniku varale on ebaõnnestunud või eelduslikult ebaõnnestub. See tähendab, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks. Nõude täitmisele kuluvat aega võib samuti muude asjaolude hulgas arvestada. Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et TMS § 132 lg 12 esimene eeldus on täidetud ning sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Samas ei tähenda eeltoodu, et kohtutäituril oleks automaatselt õigus seega arestida sissetulek maksimaalses võimalikus määras. TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel tuleb arvestada konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga. Tuleb arvestada nõude liiki, sissetuleku suurust jm asjaolusid. Tuvastamaks, kas sissenõude pööramine võlgniku sissetulekule on õiglane, tuleb kohtutäituril esmajoones hinnata võlgniku majanduslikku olukorda tervikuna. Hinnata tuleks mh seda, kas pensioni TMS § 132 lg 12 järgses maksimaalses määras (20%) arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Selleks tuleb mh võtta arvesse võlgniku kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms, samuti seda kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste (05.06.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480 määrus, p-d 18-19). Kui seadus kehtestab kohtutäiturile kaalutlusõiguse, tuleb kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuses näidata põhjendused selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati. Kohtutäitur on kohustatud hindama, millises ulatuses ja millisel põhjusel
on võlgniku pensioni arestimine õiglane ja põhjendatud. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks pöörati sissenõue avaldaja riiklikule pensionile maksimaalses lubatud määras.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata ning teha motiveeritud otsus, milles tuleb mh põhjendada, miks sissetuleku pööramine võlgnikule kuuluvale nõudele või nõuetele ei vii eeldatavasti sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni ning millistest kaalutlustest lähtudes on põhjendatud arestida nimelt 20% pensioni osast, mis ületab elatusmiinimumi. Kohus juhib tähelapanu ka asjaolule, et kohtutäituri hinnangul on 09.09.2022 akti tehes piisavalt hinnatud võlgniku majanduslikku seisu ja mitte arestitud pensioniseadusest § 67 tulenevat lubatut 50%, vaid on arestinud TMS § 132 alusel 20%. Kohus nõustub siinkohal avaldaja seisukohaga, et käesolevas menetluses kohtutäituri poolt viidatu on asjakohatu, kuivõrd 04.10.2022 otsusega lõpetas kohtutäitur sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu ning täitemenetlus jätkub täitekulude ja 04.10.2022 väljamõistetud kohtutäituri põhitasu osas. Lisaks jääb kohtule arusaamatuks kohtutäituri viide pensioniseaduse §-le 67. Kohtutäituri viidatud pensioniseadus ei kehti ja vaidluses ei kohaldu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kohus jätab menetluskulud kohtutäituri kanda TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel.
16.Kohus määrab avaldaja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
17.Avaldaja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 27.10.2023. Avaldaja on kandnud õigusabikulusid kokku 1620 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati avaldajale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) kokku mahus 13,5 tundi. Avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti on avaldaja kinnitanud, et menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
18.Kohus, tutvunud avaldaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.Avaldaja on käesolevas tsiviilasjas tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg ).
21.Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati avaldajale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär tasuna mõistlik.
22.Menetluskulude nimekirjas on välja toodud loetelu esindaja poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutest ja neile kulunud ajast. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust
ning hinnates ja analüüsides kõiki avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus asub seisukohale, et arvestades 20.01.2023 esitatud kaebuse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja õiguslikku keerukust, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada esindaja toiminguid asja materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, kliendiga nõupidamiseks, tõendite koondamiseks ja süstematiseerimiseks, analüüsimiseks, kaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku mahus 5 tundi. Arvestades puudutatud isiku II poolt 07.02.2023 esitatud seisukoha, puudutatud isiku I poolt 15.02.2023 esitatud seisukoha ning avaldaja 30.03.2023 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada lepingulise esindaja menetlustoiminguid puudutatud isikute poolt esitatud seisukohtadega tutvumiseks ja nende osas seisukoha koostamiseks ajamahus 3 tundi. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik ja ajakulu 1,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks kulunud aega pidada põhjendatuks ja vajalikuks mahus 0,5 tundi.
23.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja ei taotle menetluskulude hüvitamise koos käibemaksuga.
24.Eeltoodust tulevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1035 eurot (riigilõiv 15 eurot + õigusabikulud 1020 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.
25.Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb temale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Avaldaja palub määrata otsuses menetluskulude täitmise viisi ning kohustada Tallinna kohtutäitur Mati Kadakut kandma avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulud OÜ TWINTES arvelduskontole nr XXX. Kohus rahuldab avaldaja taotluse.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.