Jägala Energy osaühingu hagi X vastu vallasasjade väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Jägala Energy osaühing (registrikood 10480870), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 17.01.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 21.12.2022 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-12972 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Jägala Energy osaühing (hageja) esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu vallasasjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja kahju hüvitamiseks ning alternatiivselt kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt asus hageja kodukontor kuni 13.06.2017 Tallinnas XXX, mis oli ühtlasi hageja toonase juhatuse liikme Y ja kostja ühine kodu kuni jaanuarini 2017, mil Y senisest ühisest kodust välja kolis ja eraldi elama asus. Yl oli kuni 13.06.2017 XXX kinnistule ja sellel asuvale eramule vaba juurdepääs. Sellel asusid nii Y isiklikud asjad kui ka hagejale kuuluvad vallasasjad, mida Y hageja juhatuse liikmena XXX eramus hoidis. Hagejal puudub juurdepääs nimetatud kinnistule ja seal asuvatele (toonase hageja juhatuse liikme Y lahkumise järgselt sinna jäänud) vallasasjadele tulenevalt asjaolust, et kostja, kes kinnistul elab ja kes on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud, on keelanud ja takistab juurdepääsu kinnistule ja seal asuvale hageja vallasvarale.
3.XXX asub alljärgnev hagejale kuuluv kostja ebaseaduslikus valduses olev vallasvara: • 24.03.2015 hageja poolt ALSO Eesti OÜ-lt ostetud lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K (tootja tootekood G30AB-NR034S; EAN/UPC kood 4716659731054) kõvakettad SSD 128GB ja HDD 2TB koos andmetega (kõbvakettad). Kõvaketastel on mh fotod ja videod Jägala-Joa hüdroelektrijaama ehitustöödest, s.t kuidas ja millised ehitustööd on jaama ehitamise käigus tehtud; • programm MS Office Home and Business 2013 (EN) (tootekood T5D-01574); • 19.11.2012 hageja poolt OÜ-lt ACCRA ostetud esitlusmonitor Loewe ID55 koos puldi, toitekaabli ja kinnitusega WM62; • 19.11.2012 hageja poolt OÜ-lt ACCRA ostetud kõlarid Bose Lifestyle Sp 251 koos kinnitustega, kõlarid Sp 791 koos kinnitustega, kõlarid Sp 161 koos kinnitustega, pult, kaablid ja kinnitused UB20; • 11.06.2013 hageja poolt Masku Baltic OÜ-lt ostetud õuemööbel (8 tooli Rosendal Tuoli Cappucino ja 2 tooli Rosendal Aurinkosä) koos pehmendustega (10 ühikut, sj 8 tk 5 pehmendus Classic ja 2 tk pehmendus Aurinkosängyn) ja laud Rosendal Superjatk; • 11.06.2013 hageja poolt Masku Baltic OÜ-lt ostetud kast Pehmusteboxi; • 06.04.2013 hageja poolt Bauhaus Eesti OÜ-lt ostetud gaasigrill Weber Genesis S-330; • 01.08.2009 hageja poolt Järva Tarbijate Ühistu Tööriistamarketist ostetud töökoja töölaud IKH7329.
4.Hageja esitas 2017 kostja vastu hagi viidatud lauaarvuti ASUS väljanõudmise nõudes, mille Harju Maakohus 30.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-14506 osaliselt rahuldas. Kostja andis 06.12.2019 hagejale üle lauaarvuti ASUS, kuid ilma kõvaketasteta ja programmita MS Office Home and Business 2013. Kuivõrd kostja ei andnud üle kõvakettaid koos andmetega, oli hageja sunnitud kandma täiendavaid kulusid 180 eurot eesmärgiga taastada vanast arvutist andmeid. Arvestades, et vastav arvuti on amortiseerunud, sh on kõvakettal tehnilisi puudujääke, siis ei ole olnud võimalik kuni 2015 jäädvustatud andmeid tervikuna taastada. Samuti ei hõlma vana arvuti kõvaketas andmeid, mida salvestati arvutisse ASUS alates 2015 jooksvalt.
2-20-12972 Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Hagile ei ole lisatud tõendeid, millest nähtuks, et hagis nimetatud vallasasjad oleks kostja valduses. Hagile on lisatud hulgaliselt tšekke, arveid, e-kirju vms, kuid mitte ükski neist ei tõenda hageja väidete õigsust. 30.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-14506 kostjalt välja mõistetud lauaarvuti andis kostja hagejale üle 06.12.2019. Pooled allkirjastasid hageja koostatud vastava üleandmise akti, millest ei nähtu, et hagejal oleks temale üleantud vara osas olnud ühtegi pretensiooni. Kostja ei teinud arvuti üleandmisel takistusi hagejal temale üleantud asjadega tutvuda. Hageja juhatuse liige on üleandmise akti allkirjastanud. Hageja esitatud lisad ei tõenda hageja väiteid, et antud lauaarvutis asusid mistahes ajal hageja väidetud kõvakettad ja/või Office programm ega ka seda, et kostja oleks need kõvakettad ja/või Office programmi lauaarvutist eemaldanud. Tegemist on pahatahtlike ja paljasõnaliste väidetega.
7.Hageja on varem esitanud analoogse hagi kostja vastu, mille sisuks oli samuti erinevate vallasasjade, mida hageja väitis enesele kuuluvat ja kostja valduses olevat, väljanõudmine. Tolles hagis ei sisaldunud ühtegi käesolevas hagis nimetatud vallasasja. Viidatud hagi jäi valdavas osas rahuldamata, kuivõrd hageja ei suutnud oma väiteid tõendada. Kostjale jääb arusaamatuks, et kui hageja väitel on kostja valduses hagis nimetatud vallasasjad, siis miks ei nõudnud hageja neid 29.09.2017 hagis ja/või enne seda saadetud 14.08.2017 e-kirjas. Ligi 12 aasta jooksul ei maininud Y kordagi kostjale, et majapidamises kasutatud asjad (sh 29.09.2017 hagis nõutud asjad) kuuluksid kas hagejale kui äriühingule ja/või, et neid asju hoiustatakse kostjale kuuluval kinnistul hageja nimel Y poolt.
8.Hagi rahuldamine oleks välistatud ka siis, kui hageja väited leiaksid tõendamist. Kõik hagis mainitud vallasasjad on hagile lisatud tšekkide jms kohaselt ostetud ajavahemikul 2009–2015. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd sellisel juhul oleks kostja neid vallasasju katkematult vallanud üle 5 aasta, saades seeläbi nende omanikuks igamise teel.
9.Hageja alternatiivnõue vallasasjade väärtuse hüvitamiseks on samuti alusetu ja tõendamata. Kostjale arusaadavalt nõuab hageja iga vallasasja soetusmaksumuse hüvitamist. Hageja ei ole oma väiteid vallasasjade omandiõiguse hagejale kuuluvuse ja/või nende kostja valduses olemise kohta tõendanud. Igal juhul ei ole põhjendatud võtta aluseks iga vastava vallasasja soetusmaksumust. Maakohtu otsus
10.Maakohus rahuldas 21.12.2022 otsusega hagi ja mõistis kostja valdusest hageja valdusesse ning kohustas kostjat andma üle hagejale hagis nõutud vallasasjad, sh määras kohus, et kõvaketaste SSD 128GB ning HDD2TB valduse üleandmise võimatusel tuleb kostjal hüvitada hagejale nende soetusmaksumus vastavalt 31,44 eurot ja 57,86 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 180 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
11.Maakohus kvalifitseeris nõude asjaõiguslikuks omandi kaitse- ehk vindikatsiooninõudeks asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 järgi.
12.Pooled vaidlesid selle üle, kas hagis osundatud asjad on kostja valduses ja kas need asjad kuuluvad hagejale.
2-20-12972
13.Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et vallasasjade välja nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Pelgalt see, et hageja ei nõudnud kõiki vallasasju ühes hagis ei andnud kostjale veel alust arvata, et hageja on loobunud oma asjade väljanõudmisest.
14.Maakohus ei nõustunud, et hagimenetlus oleks tulnud lõpetada lauaarvuti ASUS kõvaketaste osas, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-17-14506 on lauaarvuti ASUS juba kostjalt välja mõistetud ja kostja on lauaarvuti ka hagejale üle andnud. Arvuti kõvaketas on arvuti oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 1 mõttes, kuivõrd kõvaketas on arvuti korpuses paiknev andmete säilitamise seade, millel asuvad arvuti süsteemne tarkvara, rakendusprogrammid ja andmefailid. Ilma kõvakettata arvuti ei käivitu ja arvutit kasutada ei ole võimalik. Seega on arvuti peaasi ja kõvaketas selle oluline osa. Olulise osa peaasjast (arvutist) eraldamisel tekib aga iseseisev asi. Seega on hageja õigustatud kõvakettaid kostjalt välja nõudma. Tsiviilasjas nr 2-17-14506 kohtuotsuse resolutsioonis ei ole selgelt märgitud välja mõistetud lauaarvuti ASUS kõvakettaid.
15.Hageja esitas oma omandiõiguse tõendamiseks ostutšekid ja arved, millega muutis kohtu jaoks usutavaks, et ta on hagis viidatud asjade omanik. Esitatud arvetest nähtus, et müügilepingute üheks pooleks on olnud hageja, hageja on esemete eest tasunud ja Y kui hageja tollane esindaja on kauba ka vastu võtnud.
16.Maakohus pidas usutavaks, et hageja endine juhatuse liige Y kasutas XXX kinnistut kodukontorina ja võis sinna ka soetada töö tegemiseks vajalikke vahendeid. Nii hageja esitatud fotodelt kui ka 28.11.2017 LVM Kinnisvara eksperthinnangus nr 1936-17L sisalduvatelt fotodelt nähtus, et XXX elamu elutoas on Loewe esitlusmonitor koos kinnitustega ja kõlaritega, sauna eesruumist tehtud fotodelt nähtuvad kõlarid Sp 791, elamu katusealuses asub kaetud õuemööbel ja gaasigrill.
17.Kostja kinnitas 24.10.2022 istungil, et fotodelt nähtud Loewe televiisor, Bose kõlarid, õuemööbel, gaasigrill ja töölaud on alles, kuid need kuuluvad talle, kuivõrd tegemist on perekonna huvides soetatud koduse sisustuse esemetega. Maakohus leidis, et need kuuluvad jätkuvalt hagejale, kuna hageja on need soetanud.
18.Maakohus asus seisukohale, et arvuti ASUS kõvakettad peavad olema jätkuvalt kostja valduses, nagu väitis hageja. Arvuti üleandmisel ei saanud arvutit voolu puudumise tõttu käivitada ja seega ei saanud üleandmisel arvuti töökorda ja kõvaketaste olemasolu tuvastada. Kohtu jaoks ei olnud eluliselt usutav, et hageja esindaja või arvutiekspert avasid arvutikorpuse ja eemaldasid kõvakettad arvutist arvuti üleandmisel või enne 09.12.2019 akti vormistamist. Maakohus järeldas, et hageja kõvakettad on arvutist eemaldatud ajal, mil see oli kostja valduses. Kõvakettal pidi asuma ka koos arvutiga soetatud hagejale kuuluv programm MS Office Home and Business 2013, kuivõrd tarkvara talletatakse kõvakettal. Seega pidi ka tarkvaraprogramm olema kostja valduses.
19.Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et kuivõrd kostja on neid vallasasju katkematult vallanud alates nende soetamisest, on ta saanud nende omanikuks igamise teel. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, millest kohus oleks saanud teha järelduse, millise tehingu alusel kostja sai vaidlusaluste esemete omanikuks. Hageja on vaidlusalused esemed ostnud ja saanud nende omanikuks, hageja toonane juhatuse liige võimaldas kostjal ja perel neid esemeid kasutada, kuid asjast ei nähtunud, et hageja oleks esemete omandi mingil põhjusel või tehingu alusel kostjale loovutanud. Kostja ei esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostjal esineb muu alus vallasasjade valdamiseks. Seetõttu mõistis maakohus viidatud vallasasjad kostjalt hageja kasuks välja.
2-20-12972
20.Hageja esitas alternatiivse nõude mõista kostjalt välja vastava(te) asja(de) eest hüvitis juhuks, kui asjas tuvastatakse, et hagi esemes nimetatud asjad ei asu enam kostja valduses. Kostja avaldas menetluses, et kõvakettaid tema valduses ei ole. Kõvaketaste väärtuse määramisel lähtus hageja samaväärsete kõvaketaste hinnapakkumisest. Maakohus pidas hinnapakkumisi põhjendatuks ja määras hüvitisteks 31,44 eurot ja 57,86 eurot. Tarkvaraprogrammi väärtuse määramisel ei pidanud maakohus võimalikuks lähtuda programmi soetamismaksumusest ega mõistnud hüvitist välja, kuivõrd juba 2017 oli viidatud tarkvara programm moraalselt vananemas.
21.Maakohus pidas põhjendatud hüvitada hagejale kahju 180 eurot, mis tekkis seoses andmete taastamisega vanast arvutist. Arvestades, et kostja oli teadlik enda kohustusest anda hagejale üle arvuti, milles olid hagejale kuuluvad hageja andmetega kõvakettad, kuid kostja on kõvakettad enne arvuti üleandmist eemaldanud või lasknud eemaldada, siis saab kohus teha järelduse, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Otsus on vastuoluline ja praktikas mitte täidetav. Kohtutäituril ei ole võimalik otsust täita ilma muu otsuse tekstita.
24.Kohus saab mõista välja kas asja valduse või hüvitise selle maksumuse eest, mitte samaaegselt välja mõista kostjalt kõvaketaste valduse ja määrata, et nende valduse üleandmise võimatusel tuleb kostjal kõvaketaste maksumus hagejale hüvitada. Tõendatud ei ole, et kostja valduses need kõvakettad üldse olnud on või on praegu. Kostja eitab, et ta oleks kõvakettad arvutist eemaldanud või, et need oleksid tema valduses kunagi eraldiseisvatena olnud. Kohus on lähtunud üksnes hageja juhatuse liikme Y ütlustest, eelistades nii ühe isiku ütlusi lubamatult teise omadele (TsMS § 232 lg 2 rikkumine). Y kolis XXX kinnistult välja juba jaanuaris 2017 ehk tal oli 5 kuud aega, et väidetavalt hagejale kuuluvad ning hageja majandustegevuses olulised asjad ära viia. Ei ole usutav, et kui hageja pidas arvuti üleandmisel vajalikuks sinna kaasata vastava arvutispetsialisti, siis miks ei veendutud kohapeal selles, kas arvuti on täies kompaktsuses, sh sisaldab hageja poolt väidetud kõvakettaid.
25.Kohus ei tuvastanud ka seda, kas kostjal on olemas hageja nõutud kõlarid. Kohtuistungil näitas hageja esindaja kostjale fotot kõlarist ja uuris kas see foto on tehtu kostja kodus. Fotol on näha ühte kõlarit, aga kohus on kostjalt välja mõistnud neli kõlarit. Lisaks kahe kõlari (mudel SP 161) kohta pole esitatud nõuetekohast tõendit ega pole uuritud ka istungil, kas kostja valduses on need kõlarid. Hageja on oma nõudeid põhistanud interneti kodulehe väljatrükkidega Bose kõlarite piltidest, kuid pole esitanud fotosid ega muid tõendeid, mis tõendaksid kõikide nende kõlarite viibimist kostja valduses.
26.Kõlarite eemaldamise korral jäävad kostja kodu lakke 30 cm augud. Otsusest ei selgu, kes peaks kõlarid kostja kodu laest eemaldama ja kes peaks nende tagajärgedest tekkivad kahjustused likvideerima.
27.Maakohus jättis mitmed tõendid hindamata ja kostja esitatud õiguslikud vastuväited käsitamata. Kostja viitas hageja suhtes koostatud erikontrolli aktile, milles hageja juhatuse liige Y kinnitas erikontrolli läbiviijale, et erikontrolli läbiviija poolt küsitud vallasasjad on kõik
2-20-12972 Jõujaama kinnistul Jägala külas. Maakohus jättis selle kinnituse tähelepanuta. Maakohus ei hinnanud ka seda, et kas erikontrolli raportis märgitud asjad ja kostja kodus olevad asjad omavahel kattuvad.
28.Maakohus rikkus TsMS § 442 lg 8 nõudeid, kui ei käsitanud kostja 24.10.2022 kohtuistungile esitatud aegumise vastuväidet ega kostja vastuväidet, et hageja juhatuse liige Y täitis kostja koju hagis nimetatud vallasasju tuues oma kõlbelist kohustust oma tolleaegse abikaasa ehk kostja ees (VÕS § 4 lg 2 p 2).
29.Maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 80 lg 1. Täitmata on AÕS § 80 lg 1 esmane eeldus ehk see, et hageja oleks üldse vallasasjade omanik. Üksnes asja eest tasumine ei muuda automaatselt isikut selle asja omanikuks. Asja eest saab tasuda äriühing ka tema juhatuse liikme poolt antud käsundi alusel, kui sellega täidetakse juhatuse liikme kõlbelist kohustust oma perekonnaliikmete ees, nagu antud juhul Y on teinud. Teiseks ei ole väidetud, et kostja oleks saanud ühegi hagis nimetatud vallasasja valdajaks ebaseaduslikult või ta oleks vallanud neid asju pahauskselt. Kostja hinnangul on õiguslikult ülimalt absurdne, et spetsiaalselt abikaasa koju ostetud asi (milleks lakke süvistatud/kinnitatavad kõlarid, aiamööbel, aiagrill jms kahtlemata on) tuleb abikaasal hiljem lahkumineku korral oma endise abikaasa firmale tagasi/välja anda, ehkki tõendatud on, et nende asjade ostmise ja kasutamise sihtotstarve ei olnud mitte äriühingu majandustegevus, vaid kodune kasutus abikaasade ja nende perekonnaliikmete poolt. Kui vaadata asjade sihtotstarvet, siis on selge, et neil pole mingit pistmist hageja kui hüdroelektrijaama käitava äriühingu majandustegevusega, vaid selgelt on tegemist koduseks tarbeks mõeldud asjadega.
30.Hagi esitati enam kui 3 aastat pärast seda, kui Y ja kostja kooselu oli lõppenud ja Y oli XXX eramust välja kolinud. Kogu selle aja vältel ei esitatud hageja poolt kostjale nõudmist, et kostja andku hagejale üle kostja kodu lakke süvistatud Bose kõlarite, õues oleva aiamööbli vms asja valdus. Kostja sai alles kohtumenetluse käigus teada, et hagis nimetatud vallasasjade eest on maksnud hageja. Kostja eeldas, et tema endine abikaasa Y ostis asjad nende ühisesse koju nende ühisvarasse, mitte aga Y äriühingule. Kostja hinnangul välistab hea usu põhimõte antud juhul hageja vindikatsiooninõude rahuldamise, arvestades nii konkreetsete vallasasjade olemust ja kasutamise ajalugu kui ka hageja enda käitumist.
31.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga seoses igamisega. Vaidlus puudub, et hagi esitamise hetkeks oli kostja vallasasju vallanud katkematult 5 aastat nagu omanik. AÕS §-s 111 toodud igamist välistavad alused (kostja valduse pahausksus) ning ka AÕS §-s 113 toodud igamise peatumise ning AÕS §-s 114 toodud igamise katkemise alused puuduvad. Seega igamist välistavaid või igamistähtaega mõjutavad asjaolud puuduvad.
32.Hageja võimalikud rahalised hüvitisnõuded vallasasjade eest hüvitise saamiseks või parenduste äravõtmise nõuded on samuti aegunud. VÕS § 395 järgsed nõuded aeguvad 6 kuu jooksul, aegumistähtaeg algab kasutamise lepingu lõppemisest. Hageja väidete alusel lõppes hagejale kuuluvate asjade kasutamise leping 13.06.2017. Seega pidanuks hageja esitama kostja vastu väidetavalt hagejale kuuluvate asjade/hageja poolt tehtud parenduste äravõtmise või alternatiivselt nende hüvitamise nõude hiljemalt 13.12.2017. Vastustaja seisukoht
33.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-20-12972
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi muudab. Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
36.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on jätnud käsitamata tema väited ja hindamata esitatud tõendid. Kostja on apellatsioonkaebuses enamuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitanud. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
37.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles ta soovib kostja ebaseaduslikust valdusest asjade väljanõudmist ja kahju 180 eurot hüvitamist ning viivist. Alternatiivselt soovib hageja juhul, kui nõutud asjad ei ole kostja valduses, siis nende väärtuse hüvitamist. Maakohus rahuldas nõude asjade kostja valdusest väljanõudmiseks, märkides kõvaketsaste osas, et nende üleandmise võimatusel tuleb kostjal hüvitada nende väärtus.
38.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohtu otsus on vastuoluline ja pole täidetav, kuna maakohus on arvuti kõvaketaste väljanõudmise nõude rahuldamisel märkinud hüvitise juhuks, kui otsuse täitmine kõvaketaste üleandmiseks osutub võimatuks. Maakohus on kõvaketaste väljanõudmise nõuete rahuldamisel käsitanud hageja poolt alternatiivsena esitatud nõuet AÕS § 84 lg 1 järgi deliktiõigusliku nõudena või VÕS § 1037 lg 1 järgi alusetu rikastumise nõudena. Samas ei ole maakohus nimetatud normide kohaldamise eeldusi tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates saab hageja nõude lahedamist viisil, nagu seda tegi maakohus, käsitada TsMS § 445 lg-s 1 sätestatud otsuse täitmise korra määramisena. Alternatiivse nõudena pealkirjastatud hageja nõuet saab käsitada vastava taotlusena. Riigikohus on jaatanud otsuse täitmise korra määramise taotluse esitamist ka kaudselt (RKTKo 02.12.2010, 3-2-1-96-10, p 14). Arvestades seda, et kostja ei ole vastuoluliselt enne kohtumenetlust otseselt eitanud, et kõvakettad on tema valduses, kuid kohtumenetluses asunud seda eitama, on menetlusökonoomilistel kaalutlustel põhjendatud määrata otsuse täitmise kord viisil, kus juhul, kui kõvakettaid ei ole võimalik kostjalt välja nõuda, tuleb kostjal hüvitada nende maksumus. Maksumusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Eeltoodud osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
39.AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
2-20-12972
40.Esimesena hindab ringkonnakohus, kas maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja poolt kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõutavad asjad kuuluvad hagejale. Kostja on apellatsioonkaebuses maakohtu vastava järelduse vaidlustanud, selgitades, et ainuüksi asjade eest tasumisest ei saa järeldada, et hageja on asjade omanik. Omand asjale tekib AÕS § 92 lg 1 järgi vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on leppinud kokku, et omand läheb üle omandajale. Vallasasjade ostmisel sõlmitakse tavapäraselt müüjaga võlaõiguslik tehing ja antakse üle ostetud vallasasja valdus. Maakohus tuvastas asjade kuulumise hagejale esitatud arvete järgi ja lähtus sellest, et erikontrolli aktist nähtuvalt on arvete alusel asjade müüjatele hageja tasunud ning müüjad on andnud asjade valduse üle hagejale tema juhatuse liikme Y kaudu. Tunnistaja Y, kes asjade omandamise ajal oli hageja juhatuse liige, selgitas, et hagis loetletud asjad ostis tema hageja juhatuse liikmena hagejale ning need toodi XXX asuvasse elamusse (I kd, tl 249 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja juhatuse liikmel ja maakohtu poolt asja läbivaatamise ajal hageja töötajal Yl oli kostja valduses ja omandis olevale XXX kinnistule võimalik pääseda kuni 13.06.2017 ja ta elas seal kuni 2017. aasta alguseni koos kostjaga ühise perekonnana. Hageja registrijärgseks aadressiks oli samuti kuni 31.07.2017 XXX Tallinnas. Kostja paljasõnalistest väidetest ei saa teha järeldust, et hageja poleks müüjatega müügilepingut sõlminud ning hagis nõutavate asjade valdust poleks müüjate poolt talle üle antud või oleks see antud üle kellelegi teisele.
41.Kostja vaidlustas maakohtu järeldused selle kohta, et hageja nõutavad vallasasjad on kostja valduses. Maakohus tuvastas eeltoodu kohtule esitatud 13.06.2017 tehtud fotode, LVM Kinnisvara 28.11.2017 eksperthinnangu juures olevate fotode, tunnistaja Y ütluste, kostja vande alla antud seletuse ning muude dokumentaalsete tõendite põhjal. Maakohtu menetluses esitatud menetlusdokumentides väitis kostja, et arvuti kõvakettad ja programm MS Office and Home ei ole tema valduses, kuid ülejäänud asjade osas ta selgesõnaliselt ei eitanud, et asjad ei ole tema valduses, pigem väitis kostja, et hageja ei ole tõendanud kostja valdust asjade suhtes. 24.10.2022 kohtuistungil kostja nõustus, et esitlusmonitor Loewe asub talle kuuluvas elamus. Kostja ei eitanud kohtuistungil, et õuemööbel (laud ja toolid, ning pehmenduste kast), mille kohta on hageja esitanud pildid, asub kostja elamus, kuid kostja väitel kuulub see talle. Samuti nõustus kostja, et Weber gaasigrill ja garaažis olev töölaud on tema valduses, kuid ka nende asjade osas oli ta seisukohal, et need osteti tema ja Y poolt perele ning seetõttu ei kuulu need hagejale.
42.Apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et kuigi hageja on tõendanud fotoga, et kostja valduses on ainult üks kõlar, on kohus rahuldanud nõude kõigi kõlarite väljanõudmiseks. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja väitel on kostja valduses järgmised kõlarid: Bose Lifestyle Sp 251 (2 tk) koos kinnitustega; Sp 791 (4 tk) koos kinnitustega; Sp 161 (2 tk) koos kinnitustega, pult, kaablid ja kinnitused UB20. Kostja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et kõlarid ei asu tema valduses. Kõlarite osas selgitas kostja, et kõlarid on süvistatud lae sisse ja ühendatud laepealsete juhtmetega. Helitehnika paigaldati vastavalt projektile ja skeemidele ning kasutatud oli Bose kõlareid. Seega ei vaielnud kostja sõnaselgelt vastu sellele, et kõlarid asuvad tema valduses. Tunnistaja Y ütluste kohaselt olid muist kõlaritest paigaldatud lakke ja kaks kõlarit oli karpides (I kd, tl 251). Eeltoodust on maakohus teinud õige järelduse, et kõlarite asumine kostja valduses on tõendatud.
43.Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et kõlarid on muutunud ehitise oluliseks osaks ja neid ei saa ilma elamu lagesid kahjustamata eraldada. Eeltoodu tõttu ei ole kostja arvates kõlarite osas võimalik kohtuotsust täita. Hageja väitel ei kahjusta kõlarite eemaldamine oluliselt ehitist.
2-20-12972 TsÜS § 55 lg 1 järgi on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Hageja esitatud fotolt nähtub, et kõlarid SP 791 asuvad eluruumi laes asuvas süvendis. Kõlarite paigaldamiseks on tehtud laes olevasse kipsplaati ava. Ringkonnakohus leiab, et kõlarid SP 791 on küll ehitisega püsivalt ühendatud, kuid nende eraldamine ei kahjusta oluliselt hoonet. Kostja väide, et pärast kõlarite eemaldamist tuleks kogu lagi vahetada, on jäänud paljasõnaliseks, kuna pole täpselt välja toodud, miks ja millised tööd on selleks vajalik teha.
44.TsMS § 232 lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ja lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud ja tõendatud asjaolude põhjal on usutav, et kaks kõvaketast on koos kõvakettal asuva programmiga MS Office and Home kostja valduses. Kuigi kõvakettad on arvuti oluline osa, ilma milleta ei ole võimalik arvutit kasutada, on need võimalik arvutist, milles need algselt olid, eraldada ja kasutada mõnes teises arvutis. Kui peaasjast selle oluline osa eraldada, siis jääb see jätkuvalt selle isiku, kellele kuulub peaasi, omandiks. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et Harju Maakohtu 30.10.2019 otsusega nõuti kostjalt hageja valdusse lauaarvuti ASUS G30AB-700W ik-4770K, mis anti kostja poolt hagejale üle 06.12.2019. Üleandmisaktil on märkus, et arvuti oli väliselt komplektne, sisu ja töökorda ei kontrollitud (I kd, tl 53). Kostja vande all antud seletuse kohaselt anti arvuti üle õues. Alarm Topp OÜ töötaja ES 09.12.2019 aktist nähtub, et ES viibis 06.12.2019 XXX toimunud arvuti üleandmisel, kuid kohapeal ei saanud arvuti komplektsust ja töökorras olekut kontrollida. Kontrollimine toimus 09.12.2019 ja selle käigus selgus, et Windows ei käivitunud ja arvutist puudusid kõvakettad. Arvuti spetsifikatsiooni järgi pidi arvutis olema 2 kõvaketast, ilma milleta arvuti ei tööta (I kd, tl 34). Vastuses hagile väidab kostja, et arvuti üleandmisel ei soovinud hageja sellega tutvuda ja võttis asjad vastu. Tunnistaja Y ütluste kohaselt on ta mitu korda kostjalt kõvakettaid küsinud ja kostja on talle väitnud, et tal enam neid ei ole, kuna ta on need hävitanud. Viimane suhtlus sellel teemal oli tunnistaja ja kostja vahel 20.10.2021 (I kd, tl 249 pöördel – 251). Kostja vande all antud ütluste kohaselt ta ei tea, mis oli arvuti kasti sees ja arvutit oli ta kasutanud enne 13.06.2017, kuid täpset aega ei mäletanud. Kostja on tsiviilasjas nr 2-17-14506 10.04.2018 hagile, milles nõuti arvuti ASUS üleandmist, vastanud ja selgitanud, et arvutis asuvad lisaks hageja andmetele ka kostja ja Y ühiste laste pildid ja kostja kodu turvasüsteem, mille koodi pole Y kostjale üle andnud. Kostja soovis enne arvuti üleandmist saada Yga kokkuleppele isiklike failide, andmete ja programmide arvutist eemaldamiseks, kuid kokkulepet ei saavutatud (I kd, tl 32). See, et arvuti pärast 13.06.2017 töötas ja kostja on seda kasutanud, tuleneb ka kostja ja Y e-kirjavahetusest (I kd, tl 28). Eeltoodud tõenditest on maakohus õigesti järeldanud, et arvutis olid ajal, kui see oli kostja valduses, kõvakettad. Kostja väited tsiviilasjas nr 2-17-14506 annavad aluse kahelda tema poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud väites, et tal puudub arvutist eraldatud kõvaketaste ja seal asuva programmi valdus.
45.Kostja heitis maakohtule ette, et hinnatud pole erikontrolli akti, millest nähtub, et tolleaegne hageja juhatuse liige Y on erikontrolli läbiviijale avaldanud, et erikontrolli aktis käsitatud vallasasjad paiknevad Jõujaama kinnistul Jägala külas, seega ei ole kostja valduses. Ringkonnakohtu arvates ei tulene erikontrolli aktist, et muist nõutud vallasasju ei ole kostja valduses. Õuemööbli kohta on aktis märgitud Y selgitus, et asjad on ostetud kasutamiseks hageja kinnistu õueala sisustamiseks (I kd, tl 119 pöördel). Samas, kuna erikontrolli akt on vormistatud 15.05.2017, s.o enne kui hageja väidetavalt asjade valduse kaotas, ei saa sellest järeldada, et aiamööbel ei ole kostja valduses. Lisaks on kostja vande all antud ütlustes jaatanud, et asjad paiknevad talle kuuluval kinnistul XXX, s.o tema valduses.
2-20-12972
46.AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja väitis, et asjad on spetsiaalselt ostetud pere vajaduste rahuldamiseks talle kuuluvasse elamusse ajal, kui tema ja Y, kes oli hageja juhatuse liige, olid abielus. Kolleegium leiab, et eeltoodust ei saa järeldada, et kostjal on õigus asju vallata. Maakohus on õigesti tuvastanud, et asjad kuuluvad hagejale ja kostja paljasõnalistest väidetest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud tema ja Y ühisvaraga või et tal oleks mõnest tehingust tulenev õigus vaidlusaluste asjade valdamiseks. Asjade kasutamise sihtotstarve ei anna alust teha kostja poolt soovitud järeldust.
47.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et esitatud hagi võiks jätta rahuldamata, kuna nõue on esitatud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja rõhutas, et hagi esitati 3 aastat pärast seda, kui Y kolis XXX elamust välja ega esitanud senini kostjale nõudmisi ning kostja ei olnud teadlik, et asjade eest on tasunud hageja. Ringkonnakohtu arvates ei muuda 3 aastat hiljem nõude esitamine hageja käitumist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja on olnud kuni 16.05.2011 hageja juhatuse liige, mistõttu vähemalt sellel perioodil pidi ta olema teadlik hageja tegevusest. Nähtuvalt hageja üld- ja isikuandmetest oli hageja aadressiks perioodil 30.05.2007–31.07.2017 XXX, s.t kostjale kuuluval kinnistul. Kuna sama kinnistul elas ka hageja juhatuse liige Y ja kostja, siis on eluliselt usutav, et kinnistut kasutati ka äriühingu kontorina.
48.Ringkonnakohtu arvates ei saa kostja väidetest järeldada, et Y oleks hageja kaudu ja vahendite arvel täitnud kostja ja pere ees oma kõlbelist kohustust VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes. Kostja arvates tuleb kõlbelise kohustuse hindamisel lähtuda ostetud asjade otstarbest, kuna need ei ole vajalikud hageja majandustegevuses ja need toodi Y poolt koju pere poolt kasutamiseks. Maakohus on tuvastanud, et vaidlusaluseid asju sai kasutada hageja majandustegevuses juhatuse liikme kodukontoris ja see, et neid kasutasid ka kostja ja juhatuse liikme ja kostja lapsed, ei tähenda, et asjad oleksid hageja poolt ostetud Y kõlbelise kohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.
49.Kostja vaidlustas maakohtu järelduse osas, milles maakohus leidis, et hageja nõudele ei saa kohaldada igamist. AÕS § 110 lg 1 kohaselt vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, et ta valdas asju, mille väljaandmist hageja nõuab, nagu omanik. AÕS §-st 111 tulenevalt peab valdaja olema asja valdusse saades heauskselt arvamusel, et ta on asja omandanud. Igamise regulatsiooni kohaldatakse põhimõtteliselt vaid juhul, kui isik arvab ennast olevat omandanud asja teiselt isikult nendevahelise tehingu alusel ja kui asja valdus on saadud muul viisil, siis igamise sätteid ei kohaldata. Igamise eelduseks on, et isik valdaks asja nagu omanik, s.o pidades ennast omanikuks ja käitudes sellele vastavalt (AÕS Komm, 2014, § 110 p-d 3.1. ja 3.3., tl 482). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta on hagejalt või kelleltki teiselt vaidlusalused asjad omandanud. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja ei ole vaidlusaluseid asju omandanud igamisega.
50.Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata hageja nõudele aegumise. Kostja on 24.10.2022 kohtuistungil väitnud, et hageja nõue kui hoiulepingu lõppemisest tulenev on aegunud. Aegumise vastuväidet on kostja konkretiseerinud apellatsioonkaebuses, viidates VÕS §-le 395, mille kohaselt kasutusse andja kahju hüvitamise nõuded kasutusse antud eseme muutusest või rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks aeguvad kuue kuu jooksul eseme tagastamisest, kasutaja nõuded kulude hüvitamiseks või parenduse äravõtmiseks aeguvad kuue kuu jooksul lepingu lõppemisest ja kasutusse antud asja
2-20-12972 tagastamise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema lepingu lõppemisega. Tõendatud ei ole, et hageja juhatuse liige oleks sõlminud kostjaga lepingu asjade tasuta kasutamiseks (VÕS § 389). Tasuta kasutamise lepingu olemasolu ei saa järeldada ainuüksi sellest, et hageja juhatuse liige Y, kes oli abielus kostjaga, tõi hageja asjad kostja kinnistule, mis oli mh ka hageja registrijärgseks asukohaks. Samuti ei saa sellest, et hageja ei ole kolme aasta jooksul esitanud nõuet asjade tagastamiseks, teha järeldust tasuta kasutamise lepingu sõlmimise kohta.
51.Apellatsioonkaebuses ei ole kostja toonud esile asjaolusid, miks on maakohtu otsus ebaõige osas, milles maakohus rahuldas nõude kahju hüvitise 180 eurot ja viivise saamiseks, mistõttu ringkonnakohus eelviidatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
52.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, mistõttu määrab need kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist.
53.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.