Jägala Energy osaühingu hagi X (X) vastu vallasasjade väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jägala Energy OÜ (registrikood: 10480870 asukoht: Jõujaama, Jägala-Joa küla, Jõelähtme vald, 74212 Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma (e-post [email protected]) Kostja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; epost: xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi Rohtmets (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
24.10.2022 avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Rahuldada X 04.11.2022 taotlus 24.10.2022 protokolli parandamise taotlus osaliselt: •
parandada tunnistaja Y poolt protokolli 20. leheküljel ajamärke 01:54:36 märgitu järgmiselt – „Tänapäeval kõlarid ei vajagi erilisi juhtmeid, kõlareid võib kinnitada ilma ühegi juhtmeta. Ka varem oli võimalik paigaldada ilma juhtmeta.“
•
parandada kostja X poolt protokolli 32. leheküljel ajamärke 02:59:02märgitu – „Kõlarite juurde võin selgitada ka seda, et Koduautomaatika OÜ-ga sai sõlmitud kas 2006 või 2007 leping...“
2.Jätta asja materjalide juurde võtmata ja eemaldada asja materjalide juurest Jägala Energy OÜ 27.10.2020 menetlusdokumendi lisa 12, foto kõlaritest.
Rahuldada Jägala Energy osaühingu hagi X vastu vallasasjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
4.Välja nõuda X valdusest Jägala Energy OÜ valdusse ning kohustada Xt andma üle Jägala Energy OÜle: • lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K kõvaketas SSD 128GB koos sellel sisalduvate andmetega, sh videod ja fotod Jägala-Joa hüdroelektrijaama ehitustöödest, selle kõvaketta üleandmise võimatusel mõista Xlt välja hüvitis Jägala Energy OÜ kasuks summas 31,44 eurot. • lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K kõvaketas HDD 2TB koos sellel sisalduvate andmetega, sh videod ja fotod Jägala-Joa hüdroelektrijaama ehitustöödest, selle kõvaketta üleandmise võimatusel mõista Xlt välja hüvitis Jägala Energy OÜ kasuks summas 57,86 eurot. • programm MS Office Home and Business 2013 (EN) (tootekood T5D-01574), selle tarkvara programmi üleandmise võimatusel jätta hüvitis Xlt välja mõistmata. • esitlusmonitor Loewe ID55 koos puldi, toitekaabliga ja kinnitusega WM62. • kõlarid Bose Lifestyle Sp 251 (2 tk) kinnitustega, Sp 791 (2x2 tk, kokku 4tk), Sp 161 kinnitustega (2 tk) ning V35 pult, V35 kõlarite kaablid ja kinnitused UB20 (5 tk). • õuemööbel (8 tooli Rosendal Tuoli Cappucino ja 2 tooli Rosendal Aurinkosä) koos pehmendustega (10 ühikut, sj 8 tk 5-as.pehmendus Classic ja 2 tk pehmendus Aurinkosängyn) ja laud Rosendal Superjatk. • kast Pehmusteboxi 502-ST. • gaasigrill Weber Genesis S-330. • töökoja töölaud IKH7329.
5.Mõista Xlt Jägala Energy OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 180 eurot ning viivis 180 eurolt alates hagi esitamise päevast so 07.09.2020 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni 180 euro tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude suuruse. Menetluskulud
6.Jätta poolte menetluskulud täies mahus kostja X kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Jägala Energy osaühing esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule hagi X (X) vastu vallasasjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja kahju hüvitamiseks ning alternatiivselt kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt asus Jägala Energy OÜ kodukontor kuni 13.06.2017 XXX, Tallinn. XXX, Tallinn oli hageja toonase juhatuse liikme Y ja X (edaspidi kostja) ühine kodu kuni 2017 jaanuarini, mil Y senisest ühisest kodust välja kolis ja eraldi elama asus. Yl oli kuni 13.06.2017 XXX, Tallinn kinnistule ja sellel asuvale eramule vaba juurdepääs. Sellel asusid nii Y isiklikud asjad kui ka hagejale kuuluvad vallasasjad, mida
Y hageja juhatuse liikmena XXX, Tallinn eramus hoidis. Hagejal puudub juurdepääs nimetatud kinnistule ja seal asuvatele (toonase hageja juhatuse liikme Y lahkumise järgselt sinna jäänud) vallasasjadele tulenevalt asjaolust, et X, kes kinnistul elab ja kes on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud, on keelanud ja takistab juurdepääsu kinnistule ja seal asuvale hageja vallasvarale.
2.XXX, Tallinn asub käesoleval ajal alljärgnev hagejale kuuluv vallasvara: 24.03.2015 hageja poolt ALSO Eesti OÜ-lt ostetud lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K (tootja tootekood G30AB-NR034S; EAN/UPC kood 4716659731054) kõvakettad SSD 128GB ja HDD 2TB koos andmetega. Kõvaketastel on mh fotod ja videod Jägala-Joa hüdroelektrijaama ehitustöödest, st kuidas ja millised ehitustööd on jaama ehitamise käigus tehtud, programm MS Office Home and Business 2013 (EN) (tootekood T5D-01574), 19.11.2012. a. hageja poolt OÜ-lt ACCRA ostetud esitlusmonitor Loewe ID55 koos puldiga, toitekaabliga, kinnitusega WM62, 19.11.2012 hageja poolt OÜ-lt ACCRA ostetud kõlarid Bose Lifestyle Sp 251 koos kinnitustega, kõlarid Sp 791 koos kinnitustega, kõlarid Sp 161 koos kinnitustega, pult, kaablid ja kinnitused UB20, 11.06.2013 hageja poolt Masku Baltic OÜ-lt ostetud õuemööbel (8 tooli Rosendal Tuoli Cappucino ja 2 tooli Rosendal Aurinkosä) koos pehmendustega (10 ühikut, sj 8 tk 5 pehmendus Classic ja 2 tk pehmendus Aurinkosängyn) ja laud Rosendal Superjatk, 11.06.2013 hageja poolt Masku Baltic OÜ-lt ostetud kast Pehmusteboxi, 06.04.2013 hageja poolt Bauhaus Eesti OÜ-lt ostetud gaasigrill Weber Genesis S-330, 01.08.2009 hageja poolt Järva Tarbijate ühistu Tööriistamarketist ostetud töökoja töölaud IKH7329. Nimetatud vallasasjade kuulumist hagejale tõendavad eelpool viidatud ja hagiavaldusele lisatud dokumendid (arved ja väljatrükid), kuivõrd nendest dokumentidest nähtub nimetatud vallasasjade omandamine hageja poolt.
3.Hageja selgitab, et hageja esitas 2017 kostja vastu hagi vallasasjade, viidatud lauaarvuti ASUS, väljanõudmise nõudes, mille kohus 30.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr. 2-17-14506 osaliselt rahuldas. Kostja küll andis 06.12.2019 hagejale üle lauaarvuti ASUS, kuid ilma fikseeritud kõvaketasteta ja programmita MS Office Home and Business 2013. Kuivõrd kostja vara, sh kõvakettaid koos andmetega üle ei andnud, oli hageja sunnitud kandma täiendavaid kulusid 180 eurot eesmärgiga taastada vanast arvutist andmeid. Arvestades, et vastav arvuti on amortiseerunud, sh on kõvakettal tehnilisi puudujääke, siis ei ole olnud võimalik kuni 2015 jäädvustatud andmeid tervikuna taastada. Samuti ei hõlma vana arvuti kõvaketas andmeid, mida salvestati arvutisse ASUS alates 2015 jooksvalt.
4.Hageja palub kohustada kostjat välja andma ebaseaduslikust valdusest hageja omandis olev vara järgmises kooseisus: lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K kõvaketas SSD 128GB koos sellel sisalduvate andmetega, sh videod ja fotod Jägala-Joa hüdroelektrijaama ehitustöödest. lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K kõvaketas HDD 2TB koos sellel sisalduvate andmetega, sh videod ja fotod Jägala-Joa hüdroelektrijaama ehitustöödest, programm MS Office Home and Business 2013 (EN) (tootekood T5D-01574), esitlusmonitor Loewe ID55 koos puldi, toitekaabliga ja kinnitusega WM62, kõlarid Bose Lifestyle Sp 251 (2 tk) kinnitustega, Sp 791 (2x2 tk, kokku 4tk), Sp 161 kinnitustega, (2 tk) ning V35 pult, V35 kõlarite kaablid ja kinnitused UB20 (5 tk), õuemööbel (8 tooli Rosendal Tuoli Cappucino ja 2 tooli Rosendal Aurinkosä) koos pehmendustega (10 ühikut, sj 8 tk 5-as.pehmendus Classic ja 2 tk pehmendus Aurinkosängyn) ja laud Rosendal Superjatk, kast Pehmusteboxi 502-ST, gaasigrill Weber Genesis S-330, töökoja töölaud IKH7329, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 180 eurot ning viivis 180 eurolt alates hagi esitamise päevast VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni 180 euro tasumiseni, jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, kohustades kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Või alternatiivselt, resolutsiooni p-de 1.2.1.-1.2.9. osas ja ainult juhul, kui mõni alljärgnevatest
asjadest ei ole kostja valduses ja seetõttu ei ole võimalik neid kostja valdusest välja mõista, palume mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Käesoleval juhul ei ole hagile lisatud mitte ühegi tõendit, millest nähtuks, et kasvõi üks hagis nimetatud vallasasjadest oleks kostja valduses. Hageja on hagile lisanud hulgaliselt tšekke, arveid, e-kirju vms, kuid mitte ükski eelnimetatud tõenditest ei tõenda hageja väidete õigsust. Kostja märgib, et hagejale anti 30.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-14506 kostjalt välja mõistetud lauaarvuti hagejale kostja poolt üle 06.12.2019. Pooled allkirjastasid hageja poolt koostatud vastava üleandmise akti, millest ei nähtu, et hagejal oleks temale üleantud vara osas olnud ühtegi pretensiooni. Kostja ei teinud arvuti üleandmisel mistahes takistusi hagejal temale üleantud asjadega tutvuda. Hageja juhatuse liige on üleandmise akti allkirjastanud. Seega on hagejast ülimalt küüniline ja ka paljasõnaline hilisemalt väita, et kostja oleks kõnealusest lauaarvutist kõvakettaid või mistahes muid komponente eemaldanud. Hageja poolt esitatud lisad ei tõenda hageja väiteid, et antud lauaarvutis asusid mistahes ajal hageja poolt väidetud kõvakettad ja/või Office programm ega ka seda, et kostja oleks need kõvakettad ja/või Office programmi lauaarvutist eemaldanud. Tegemist on pahatahtlike ja paljasõnaliste väidetega.
6.Hagi tuleks rahuldamata jätta selle ülima pahatahtlikkuse tõttu, s.o eeskätt hageja poolt oma õiguste kuritarvitamise tõttu. Juba korra varem on hageja esitanud analoogse hagi kostja vastu, mille sisuks oli samuti erinevate vallasasjade, mida hageja väitis enesele kuuluvat ja kostja valduses olevat. Tolles hagis ei sisaldunud ühtegi käesolevas hagis nimetatud vallasasja. Enne tolles asjas hagi esitamist nõudis tolleaegne hageja juhatuse liige Y kohtuväliselt erinevate, hagejale väidetavalt kuuluvate vallasasjade kostjalt väljaandmist, mida hageja asus hilisemalt nõudma 29.09.2017 hagis. Nagu öeldud, siis 29.09.2017 hagi jäi valdavas osas rahuldamata, kuivõrd hageja ei suutnud oma väiteid tõendada. Kostjale jääb arusaamatuks, et kui hageja väitel on kostja valduses hagis nimetatud vallasasjad ning, et hageja väitel kuuluvad kõik need vallasasjad hagejale, siis miks ei nõudnud hageja neid 29.09.2017 hagis ja/või enne seda saadetud 14.08.2017 e-kirjas. Vaidlus puudub, et grillist, õuemööblist jms muudest hagis nimetatud vallasasjadest ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-14506 mitte poolt sõnagi mainitud. Hageja endine juhatuse liige Y ning kostja elasid kostjale kuuluval XXX kinnistul ligi 12 aastat. Selle aja jooksul ei maininud Y kordagi kostjale, et üks või mõni majapidamises kasutatud asjadest (sh 29.09.2017 hagis nõutud asjad) kuuluksid kas hagejale kui äriühingule ja/või, et neid asju hoiustatakse kostjale kuuluval kinnistul hageja nimel Yi poolt (mistahes sellist kokkulepet ei ole pooled sõlminud ega ei ole sellise kokkuleppe olemasolu ka kunagi tõendamist leidnud, sh tsiviilasja nr 2-17-14506 raames). Ilmselge on, et kui väidetavalt hagejale kuuluvad, käesolevas asjas 07.09.2020 esitatud hagis nimetatud vallasasjad oleksid kostja valduses, siis oleks hageja neid nõudnud juba 29.09.17 hagis (s.o tsiviilasjas nr 2-1714506). Mis takistas hagejal seda teha juba 2017.aastal, jääb arusaamatuks. Õiguste teostamine ei tohi olla pahatahtlik ega hea usu vastane.
7.Kostja leiab, et hagi rahuldamine oleks välistatud ka siis, kui hageja väited leiaksid tõendamist. Kõik hagis mainitud vallasasjad on hagile lisatud tšekkide jms kohaselt ostetud ajavahemikul 2009.a – 2015.a, s.o ajaliselt kõige „värskem“ ost on hageja poolt nimetatud kõvakettad (24.03.15). Juhul, kui hageja poolt esitatud väited peaksid leidma kinnitamist/tõendamist (nii hagis märgitud vallasasjade hagejale kuuluvuse kui ka kostja valduses olemise kohta, mida kostja mingilgi juhul ei kinnita), siis sellisel juhul tuleb hagi jätta rahuldamata, kuivõrd sellisel juhul oleks kostja neid vallasasju katkematult vallanud üle 5 aasta, saades seeläbi nende omanikuks igamise teel.
8.Hageja alternatiivnõue vallasasjade väärtuse hüvitamiseks on samuti alusetu, tõendamata ja seega rahuldamisele mittekuuluv. Kostjale arusaadavalt nõuab hageja iga vallasasja soetusmaksumuse hüvitamist. Nimetatu on ülimalt absurdne. Esiteks hageja ei ole oma väiteid
vallasasjade omandiõiguse hagejale kuuluvuse ja/või nende kostja valduses olemise kohta absoluutselt mitte millegagi tõendanud ning, et seetõttu ei saa hageja alternatiivnõue iseenesest juba rahuldamisele kuuluda. Isegi siis, kui hüpoteetiliselt mõni hageja alternatiivnõue peaks rahuldamisele kuuluma, ei ole põhjendatud võtta aluseks iga vastava vallasasja soetusmaksumust. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste esindajad, tunnistaja Y ütlused ning kostja vande alla antud seletuse ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 80 järgi esitatava nõude aluseks on järgmised asjaolud: asja kirjeldus; asjaolud, millest nähtub, et asi on kostja valduses; asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olev asi kuulub hagejale.
11.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus tunnustaks tema omandiõigust kostja valduses olevatele asjadele (kohtuotsuse kirjeldava osa punkt 1 ja 4) ning nõuaks need kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse. Nimetatud nõude rahuldamata jätmise korral soovib hageja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude lahendamist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus esmalt hageja nõude asjade omandiõiguse tunnustamiseks ja kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks hageja valdusse. Seejärel lahendab kohus alternatiivse nõude kahjuhüvitise maksmiseks.
12.Vaidlust ei ole selles, et hageja endine juhatuse liige Y ja kostja olid abielus ja nende ühine kodu asus aadressil XXX, Tallinn kuni Y ühisest kodust jaanuaris 2017 välja kolis. Hageja väidete kohaselt oli aadressil XXX ka hageja endise juhatuse liikme kodukontor, hageja esindaja viis hagis osundatud asjad oma kodukontorisse. Kuivõrd pärast 13.06.2017 puudub hageja endisel juhatuse liikmel juurdepääs XXX aadressile ja kostja on keeldunud hagejale hagis märgitud esemeid tagastamast, palub hageja kostjalt hagis loetletud esemed välja mõisa. Kostja eitab, et tema valduses on hagejale kuuluvaid esemeid. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas hagis osundatud asjad (kohtuotsuse kirjeldava osa punkt 3) on kostja valduses ja kas need asjad kuuluvad hagejale.
13.Kostja vaidleb hagile vastu muuhulgas ka põhjusel, et tema hinnangul on hageja rikkunud hea usu põhimõtet ja palub jätta hagi juba sel põhjusel rahuldamata. Kostja selgitas, et Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-17-14506, Jägala Energy osaühingu hagi X (X) vastu vallasasjade väljanõudmiseks, kus hageja nõudis kostja käest teisi vallasasju. Hagi selles tsiviilasjas rahuldati osaliselt, valdavas osas jäi hagi aga rahuldamata. Kostja hinnangul on hageja käitunud pahauskselt, kuivõrd ei esitanud 2017 hagi kõikide vallasasjade väljanõudmiseks, mis hagejale teadaolevalt võisid olla kostja valduses.
14.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et vallasasjade välja nõudmine on käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtupraktikas on hea usu põhimõttega vastuolus olevaks peetud võlausaldaja vastuolulist käitumist. Riigikohus on selgitanud, et aegumistähtaja (käesoleval juhul TsÜS § 155 lg 1 järgi 30 aastat) jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks
asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (RKTKo nr 3-2-1-128-14, p 11). Pelgalt see, et hageja ei nõudnud kõiki vallasasju ühes hagis ei andnud kostjale veel alust arvata, et hageja on loobunud oma asjade väljanõudmisest. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi muud asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et hageja on väljendanud kostjale tahet käesolevas hagis esiletoodud vallasasjade väljanõudmisest loobuda. Kuigi kohus nõustub kostjaga selles, et kõikide vallasasjade väljanõudmine ühes hagis oleks olnud ilmselgelt pooltele vähem kulukas ja kostjale ka emotsionaalselt vähem kurnav, ei ole see veel hagi rahuldamata jätmise alus, kostja väited vastuolu kohta hea usu põhimõttega ei ole asjakohased, ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt talle kuuluvad esemed välja nõuda.
15.Kostja asus 24.10.2022 kohtuistungil seisukohale, et hagimenetlus tuleks lõpetada lauaarvuti ASUS kõvaketaste osas, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-17-14506 on lauaarvuti ASUS juba kostjalt välja mõistetud ja kostja on lauaarvuti ka hagejale üle andnud. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on selgitanud, et kuigi kostja on lauarvuti ASUS hageja valdusesse üle andnud ja välisel vaatlusel tundus lauarvuti olevat komplektne, selgus lähemal uurimisel, et tegelikult lauaarvuti ei käivitu ning selles puudus kõvaketas (tl 34-35). Hageja hinnangul on tegemist kestva rikkumisega kostja poolt.
16.Kohus leiab, et arvuti kõvaketas on arvuti oluline osa TsÜS § 53 lg 1 mõttes, kuivõrd kõvaketas on arvuti korpuses paiknev andmete säilitamise seade, millel asuvad arvuti süsteemne tarkvara, rakendusprogrammid ja andmefailid. Ilma kõvakettata arvuti ei käivitu ja arvutit kasutada ei ole võimalik. Seega on arvuti peaasi ja kõvaketas selle oluline osa. Olulise osa peaasjast (arvutist) eraldamisel tekib aga iseseisev asi. Kohtu hinnangul on hageja igati õigustatud kõvakettaid kostjalt välja nõudma. Kuigi iseenesest on arvuti kohtulahendiga kostjalt väljamõistetud ja kostja on arvuti ka üle andnud, on hageja kohtule usutavaks muutnud, et kõvakettaid üleantud arvutis ei olnud, seega on üleantud arvutist eraldatud kõvakettad muutunud iseseisvateks asjadeks ja hageja saab neid kostjalt välja nõuda. Tsiviilasjas nr 2-1714506 kohtuotsuse resolutsioonis ei ole selgelt märgitud välja mõistetud lauaarvuti ASUS kõvakettaid. Seega puudub alus asuda seisukohale, et hageja on samadel asjaoludel esitanud hagi sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme suhtes, milles on juba jõustunud otsus tsiviilasjas nr 2-17-14506.
17.Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjusel, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kui füüsiliselt isikult väidetavalt kostja valduses mingil ajahetkel olnud, väidetavalt hageja kui äriühingu vara arvelt soetatud vallasasju. Y kui hageja enda endine juhatuse liige on hageja enda väitel hagis mainitud vallasasjad kostja koju toonud. Järelikult saab nende väidete tõelevastavuse korral tulla kõne alla eeskätt hageja hüvitisnõue Y kui oma endise juhatuse liikme vastu väidetavalt hagejale kuulunud vallasasjade omandi kaotsimineku eest. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kuivõrd Ylt saadud info kohaselt on hagetavad vallasasjad kostja valduses on hageja õigustatud neid ka kostjalt välja nõudma. Kohus nõustub hagejaga. Kui asi on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asja väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Tulenevalt AÕS § 80 on asjade omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Nõue tuleb suunata just valdaja vastu. On hageja valik, kelle vastu ja millisel õiguslikul alusel ta oma nõude suunab. Kui hagejal on hagi esitades alust uskuda, et keegi valdab temale kuuluvaid asju ei ole tal takistatud hagi esitamine just selle isiku vastu. Ei kohus ega kostja saa hagejale ette kirjutada, millist õiguskaitsevahendit peab hageja oma õiguste kaitseks kasutama. Kostja sellekohane vastuväide ei ole põhjendatud. Ka ei ole kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-122-14 käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd kaasuste asjaolud on erinevad. Kostja viidatud lahendis kandis juhatuse liige äriühingu rahalisi vahendeid oma elukaaslase kontole, käesolevas vaidluses võimaldas äriühingu juhatuse liige aga oma perekonnal väidetavalt äriühingule kuuluvaid esemeid kasutada.
18.Hageja nõude rahuldamiseks peab hageja eelkõige tõendama, et asjad on kostja valduses ja kostja valduses olevad asjad kuuluvad hagejale (hageja omandiõigust asjadele). Kohus
arvestab seejuures asjaoluga, et kostjal puudub tõendamiskoormis st kohustus tõendada, et asjad ei ole kostja valduses ning et asjad ei kuulu hagejale.
19.Hageja leiab, et on eelpool loetletud vallasasjade omanik, kuivõrd on need ostnud ning need on hageja eelmisele juhatuse liikmele Yle müüjate poolt üle antud. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
20.Hageja on oma omandiõiguse tõendamiseks esitanud asja materjalide juurde ostutšekid ja arved, millest nähtub, et 24.03.2015 on hageja ostnud ALSO Eesti OÜ-lt lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K, mille juurde kuulusid kõvakettad SSD 128GB ja HDD 2TB ja programm MS Office Home and Business 2013 (EN) (tl 6 pöördel, 23-26). Vaidlust ei ole selles, et lauaarvuti ASUS on kostjalt tsiviilasjas nr 2-17-14506 30.10.2019 otsusega välja mõistetud ja 06.12.2019 on kostja arvuti hagejale üle andnud. Selle tsiviilasja käigus kostja võttis õigeks, et hagejale kuuluv arvuti on tema valduses. Samuti nähtub, et 19.11.2012 ostis hageja OÜ-lt ACCRA esitlusmonitori Loewe ID55, kinnitusega WM62, kõlarid Bose Lifestyle Sp 251 koos kinnitustega, kõlarid Sp 791 koos kinnitustega, kõlarid Sp 161 koos kinnitustega, kinnitused UB20 (OÜ ACCRA arve nr. A-042, tl 8). 11.06.2013 ostis hageja Masku Baltic OÜ-lt õuemööbli (8 tooli Rosendal Tuoli Cappucino ja 2 tooli Rosendal Aurinkosä) koos pehmendustega (10 ühikut, sh 8 tk 5 pehmendus Classic ja 2 tk pehmendus Aurinkosängyn) ja laua Rosendal Superjatk ning kasti Pehmustebox (arved nr 97013775, 97013907, tl 9-10). 06.04.2013 ostis hageja Bauhaus Eesti OÜ-lt gaasigrilli Weber Genesis S-330 (arve nr 079820, tl 11). Arved on väljastatud Jägala Energy OÜ-le (tl 6-11). Et viidatud arved on ka hageja poolt tasutud, saab järeldada asja materjalide hulka esitatud Jägala Energy OÜ erikontrolli aruandest, milles eelpool märgitud Masku Baltic OÜ, OÜ ACCRA ja Bauhaus Eesti OÜ arvete osas on äriühingu juhatus erikontrolli läbiviijale selgitusi andnud. Kui viidatud arved ei oleks hageja poolt tasutud ega kajastuks ettevõtte raamatupidamises ei oleks äriühingu juhatuse liige erikontrolli läbiviijatele pidanud nende arvete kohta selgitusi jagama. Selle järeldusega nõustus ka kostja esindaja 24.10.2022 kohtuistungil (prt lk 36, 03:24:31).
21.Asja materjalidest nähtub, et 01.08.2009 on ostetud Järva Tarbijate ühistu tööriista marketist töölaud IKH7329,mille eest on tasunud hageja tolleaegne prokurist Y oma kontolt, ning mille maksumus on 12.08.2009 hageja poolt Yle hüvitatud (arve 2/148, tl 12-14). Kuigi kostja heitis 24.10.2022 istungil hagejale ning tunnistajale ette, et töölaua võõrandamisel hagejale augustis 2009 ei küsinud Y oma tollaselt abikaasalt ehk kostjalt selleks luba, ei ole selle asjaolul asja lahendamisel tähtsust. Kuigi Y tasus töölaua soetamisel poolte ühisvaraks olevate rahaliste vahendite arvel, ei ole sellel asjaolul asja lahendamise kohalt tähtsust. Asjas esile ei ole toodud, et tegelikult soetas Y töölaua hoopis perekonnale ja Y on töölaua omavoliliselt hagejale võõrandanud. Y sai töölaua osta perekonna vahenditest ka hageja omandisse ja lasta hagejal tehtud kulutus hiljem perekonna vahenditesse hüvitada, nii ongi Y teinud. Lisaks kohus märgib, et Y oli töölaua soetamise ja selleks tehtud kulutuse hüvitamise ajal hageja prokurist, kostja aga oli hageja juhatuse liige, ning seega pidi kostja raamatupidamise eest vastutava isikuna olema teadlik sellest, et tema abikaasale hüvitati töölaua soetamisega tehtud kulutused. Seega ei ole kostja etteheitel asja lahendamisel mingit tähtsust. Hageja on muutnud kohtule usutavaks, et ta on eelpoolviidatud asjade omanik. Esitatud arvetest nähtub, et müügilepingute üheks pooleks on olnud hageja, hageja on esemete eest tasunud ja Y kui hageja tollane esindaja on kauba ka vastu võtnud.
22.AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 82 lg 1 kohaselt on hagejal asjaolude (asjad kostja valduses, kostja valduses olevad asjad kuuluvad hagejale) osas tõendamiskoormis. Hageja väidab, et kuivõrd
aadressil XXX asus ka tema tollase seadusliku esindaja kodukontor, tõi hageja toonane juhatuse liige eelpoolmärgitud asjad XXX, Tallinnas kinnistule.
23.Kostja vaidleb hagile vastu muuhulgas ka põhjusel, et aadressil XXX, Tallinnas ei asunud mingit hageja kodukontorit. Mingit üürisuhet või muud kokkulepet hagejaga kostjal oma elamu kasutamiseks pole olnud. Hageja selgitas, et aadress XXX, Tallinnas oli hageja registrijärgne asukoht. Kuivõrd hageja elukohaks oli kuni jaanuarini 2017 XXX, Tallinnas siis asus seal tema kodukontor. Ka hageja eitab rangelt igasuguse lepingulise suhte olemasolu kostjaga asukohas XXX kodukontori üürilepingu osas. Äriregistrist nähtub, et hageja registrijärgseks aadressiks oli alates 30.05.2007 kuni 31.07.2017 XXX, Tallinn. Y oli hageja juhatuse liige ajavahemikel 31.08.1998-03.02.2005 ja 16.05.2011-04.05.2018, lisaks oli Y hageja prokurist ajavahemikul 23.11.2005-04.11.2009. Kostja oli hageja juhatuse liige 23.11.2005-16.05.2011 (tl 145-148). Seega oli kostja hageja juhatuse liige ajal, kui temale kuuluvale kinnistule registreeriti hageja asukoht, samuti pidi kostja kinnitu omanikuna olema teadlik sellest, et temale kuuluvale kinnistule on registreeritud äriühingu asukoht.
24.Kohus selgitab, et pelgalt see, et äriühingu asukoht on registris märgitud mingile aadressile, ei tähenda, et äriühing tegutseks faktiliselt samal aadressil. Aadressi äriregistris avalikustamise eesmärk on tagada toimiv suhtluskanal äriühingu ja kolmandate isikute vahel, et kolmandad isikud teaksid, kuhu saadetud tahteavaldused saab lugeda kättesaaduks ja seega kehtivaks. Kohus on ka seisukohal, et ka kodukontori pidamiseks töötaja elukohas või juhatuse liikme elukohas ei pea tööandja sõlmima töötajaga üüri- või mingit muud kasutuslepingut, kuivõrd kodukontor on vaid kaugtöövorm, mis tähendab tööandja nõusolekul kodunt töötamist või äriühingu juhatuse liikme kodunt töötamist. Seega ei pea ka kodukontori puhul äriühing faktiliselt tegutsema kodukontori aadressil. Äriühingu juhatuse liige saab oma kodust teha vajadusel kaugtööd ega pea füüsiliselt liikuma äriühingu faktilisse tegutsemiskohta.
25.Töötaja või juhatuse liikme kodukontoris töötamisel on tööandjal/juhatuse liikmel valida, kas ta transpordib juba olemasolevad vajalikud töövahendid või vajaliku sisustuse töötajale/ endale koju või soetab selleks uued töövahendid. Ei ole ka välistatud, et töötegemiseks vajalikke sisustuselemente mingis ulatuses ka isiklikul otstarbel. Seega ei ole ebaharilik, et Y nimetas oma kodus töö tegemist kodukontoriks ja võis sinna ka soetada töö tegemiseks vajalikke vahendeid. Kuid see, kas XXX aadressile soetatud esitlusmonitor, elutuppa ja saunaruumi sisseehitatud kõlarite, õuemööbel, töölaud ja gaasigrill kvalifitseeruvad kodukontoris vajalikeks töövahenditeks või sisustas hageja toonane juhatuse liige hageja arvel oma perekonna kodu, on hageja osanike tõstatatav probleem ja võimalik, et ka maksuõiguslik küsimus, mitte käesoleva vaidluse ese.
26.Vaidlust ei ole, et pärast 13.06.2017 pole Yl ega mõnel teisel hageja esindajal olnud juurdepääsu XXX kinnistule. Hageja tõendab oma väited selle kohta, et temale kuuluvad ja kostjalt väljanõutavad esitlusmonitor, kõlarid, gaasigrill, õuemööbel ja töölaud jäid XXX kinnisasjale 13.06.2017 tehtud fotodega (tl 61-80). Fotode tegemise aeg selgub digifotode failiteabest.
27.Seda, et ka hiljem on viidatud esemed olnud asukohas XXX Tallinnas tõendab hageja 28.11.2017 LVM Kinnisvara eksperthinnanguga nr 1936-17L, milles olevatelt fotodelt nähtub, et XXX elamu elutoas on Loewe esitlusmonitor koos kinnitustega ja kõlaritega, sauna eesruumist tehtud fotodelt nähtuvad kõlarid Sp 791, elamu katusealuses asub aga kaetud õuemööbel ja gaasigrill (tl 162 pöördel, 163, 169-171). Samuti on hageja esitanud 28.05.2020 foto, millest nähtub, et XXX maja katusealuses asub gaasigrill (tl 172-173). XXX asukohas tehtud fotode ja asja materjalide juurde lisatud tootefotode (tl 82-89) võrdlemisel saab kohus asuda seisukohale, et gaasigrilli, töölaua, esitlusmonitori ja kõlarite puhul on tegemist samade toodetega, mida hageja omandas ja mille väidetavalt Y XXX asukohta tõi.
28.Tunnistaja Y andis 24.10.2022 istungil ütlusi selle kohta, et tegemist on samade hageja poolt soetatud toodetega, mille Y tõi oma elukohta väidetavalt kodukontoris kasutamiseks. Ka kostja
kinnitas 24.10.2022 istungil, et fotodelt nähtud Loewe televiisor on tema valduses, Bose kõlarid on kodus jätkuvalt olemas. Ka õuemööbel, mida kostja käis koos Yga valimas on jätkuvalt alles. Seda mööblit on kostja kasutanud päevitamiseks ja sõpradega grilliõhtutel. Ka gaasigrill on alles, kuid kostja seda ei kasuta, sest kostja on ostnud endale uue munagrilli. Ka töölaud, mis piltidelt näha, on alles (prt lk 31-33). Kostja avaldas, et ise ta pärast 13.06.2017 ühtegi hagetavatest esemetest (Loewe teler, Bose kõlarid, õuemööbel, gaasigrill ja töölaud) soetanud ei ole sest puudus vajadus, tema kodus olid juba olemas perekonna hüvanguks soetatud esemete näol.
29.Kostja leiab, et viidatud Loewe teler, Bose kõlarid, õuemööbel, gaasigrill ja töölaud kuuluvad talle, kuivõrd tegemist on perekonna huvides soetatud koduse sisustuse esemetega. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on tõendanud, et eelpool viidatud esemed soetas hageja. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et viidatud esemed toodi XXX kinnistule. Kuigi kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja Y ütlustesse osas, mis puutub viidatud esemete kodukontoris töötegemiseks kasutamisse, vaid on pigem seisukohal, et teler, kõlarid, õuemööbel, gaasigrill ja töölaud on soetatud pere vajadusi silmas pidades, ei muuda see kuidagi eelpool loetletud asjade omandi kuuluvust. Asjad kuuluvad jätkuvalt hagejale. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, millal ja millisel õiguslikul alusel kostjal tekkis omandiõigus Loewe teler/esitlusmonitori, Bose kõlarite, õuemööbli, gaasigrilli ja töölaua suhtes. Kostja küll avaldas, et käis oma abikaasaga mööblit, telerit ja grilli valimas, kuid pelgalt see ei ole kohut veennud, et viidatud esemed ei kuulu hagejale. Kui kostja on seisukohal, et asjad soetati perekonna rahaliste vahendite arvel, oli kostjal võimalus selle kohta tõendeid esitada, näiteks pangakonto väljavõtteid, millest kohus saaks teha järelduse, et müügilepingud vaidlusaluste esemete soetamiseks müüjate ja perekond XY vahel on sõlmitud. Kostjal ei ole küll kohustust tõendada, et hageja poolt välja nõutavad esemed ei kuulu hagejale, kuid kostjal oli võimalus tõendada, et XXX asuvad perekonna vahenditest ja perekonnale soetatud asjad. Kohtule on praegu esitatud viidatud toodete kohta arved, millest nähtub, et müügilepingu pooleks on olnud hageja. Tunnistaja on avaldanud, et need esemed toodi XXX kinnistule. Seega on hageja oma väited muutnud kohtule usutavaks.
30.Kohus on ka seisukohal, et arvuti ASUS kõvakettad peavad olema jätkuvalt kostja valduses nagu väidab hageja. Nagu kohus eelpool selgitas on arvuti kõvaketas arvuti oluline osa. Olulise osa peaasjast eraldamisega muutub oluline osa iseseisvaks asjaks, mis jääb selle isiku omandisse, kellele kuulus peaasi. Vaidlust ei ole selles, et 06.12.2019 on kostja hagejale lauaarvuti ASUS üle andnud. Üleandmisel vormistati ka akt, mille kohaselt on kostja hagejale lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K, arvuti üleandmisel on tuvastatud et arvuti oli väliselt komplektne, sisu ja töökorda ei üleandmisel ei kontrollitud (tl 53). Hageja selgitas, et arvuti üleandmise juures viibis ka arvutispetsialist, kes võttis arvuti oma valdusse ja järgmise tööpäeva hommikul so 09.12.2019 tuvastas, et arvuti ei käivitu, kuna arvutis puudub kõvaketas/kettad (tl 34). Ka kostja on vande all kinnitanud, et arvuti üleandmine toimus õues, arvutiekspert võttis arvuti kostja sülest vastu ja viis autosse. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et üleantud arvutis kõvakettaid ei olnud. Arvuti üleandmisel ei saanud arvutit voolu puudumise tõttu käivitada, kõvaketas asub korpuse sees. Seega ei saanud üleandmisel arvuti töökorda ja kõvaketaste olemasolu tuvastada. Korpuse avamiseks tuleb lahti keerata mitmeid polte, kõvaketas/kettad on korpuse sees omakorda kinnitatud poltidega ja ühendatud juhtmetega. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et hageja esindaja või arvutiekspert avasid arvutikorpuse ja eemaldasid kõvakettad arvutist, kas arvuti üleandmisel või enne 09.12.2019 akti vormistamist.
31.Hageja on asja materjalide hulka esitanud kostja 10.04.2018 vastuses tsiviilasjas nr 2-1714506, mille p-s 18 kostja kinnitas, et kostjalt hageja kasuks välja nõutud arvutisse oli installeeritud hageja tarkvaraprogramm ning see sisaldas muuhulgas ka kostja isiklikke andmed (tl 32). Kohus nõustub hageja järeldusega, et järelikult olid arvutis kõvakettad, sest ilma kõvaketasteta ei oleks saanud arvutis isiklikke faile ega tarkvara programme talletada. 13.07.2017 e-kirjas heidab Y kostjale ette seda, et kostja on arvuti ära peitnud/ viinud.
16.07.2017 e-kirjas ei eita kostja seda, et arvuti on tema valduses, ja kinnitab, et on eelnevalt lauaarvutit kasutanud. Kostja ei ole selles kirjas ega ka hiljem esile toonud, et lauaarvuti tegelikkuses sel ajal enam ei töötanud, kuivõrd arvutis puudus kõvaketas/kettad (tl 28). Seega saab kohus teha vaid järelduse, et hageja kõvakettad on arvutist eemaldatud ajal, mil see oli kostja valduses. Kõvakettal pidi asuma ka koos arvutiga soetatud hagejale kuuluv programm MS Office Home and Business 2013, kuivõrd tarkvara talletatakse kõvakettal. Seega peab ka see tarkvaraprogramm olema kostja valduses.
32.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluvate asjade valdamiseks. Kostja on esile toonud, et kuivõrd on ta neid vallasasju katkematult vallanud alates nende soetamisest on ta saanud nende omanikuks igamise teel. Kohus kostjaga ei nõustu. AÕS § 110 lg 1 järgi tekib vallasomand igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Õiguskirjanduse järgi kohaldatakse igamise regulatsiooni põhimõtteliselt vaid juhul, kui isik arvab ennast olevat omandanud asja teiselt isikult nendevahelise tehingu alusel. Kui asja valdus on saadud muul viisil, ei kohaldata igamise sätteid (AÕS I kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2014, lk 482). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, millise tehingu alusel kostja sai vaidlusaluste esemete omanikuks. Hageja on vaidlusalused esemed ostnud ja saanud nende omanikuks, hageja toonane juhatuse liige võimaldas kostjal ja perel neid esemeid kasutada, kuid asjast ei nähtu, et hageja oleks esemete omandi mingil põhjusel või tehingu alusel kostjale loovutanud. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostjal esineb muu alus vallasasjade valdamiseks. Seega tuleb viidatud vallasasjad kostjalt hageja kasuks välja mõista.
33.Hageja on esitanud asjas ka alternatiivse nõude mõista kostjalt välja vastava(te) asja(de) eest hüvitis juhuks, kui asjas tuvastatakse, et hagi esemes nimetatud asjad ei asu enam kostja valduses Kostja on menetluses avaldanud, et kõvakettaid tema valduses ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K kõvaketta SSD128GB eest summas 31,44 eurot. Kuivõrd kõvaketas oli osaks lauaarvuti pakkumusest, siis soovib hageja tõendada kõvaketta väärtust samaväärse pakkumisega (tl 36). Lauaarvuti ASUS G30AB-700W i7-4770K kõvaketta HDD2TB eest palub hageja hüvitist summas 57,86 eurot. Kuivõrd kõvaketas oli osaks lauaarvuti pakkumusest, siis soovib hageja tõendada kõvaketta väärtust samaväärse pakkumisega (tl 37). Programmi MS Office Home and Business 2013 eest, mis oli talletatud kõvakettale palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise 198 eurot.
34.AÕS § 84 lg 1 järgi pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kõvaketaste väärtuse määramisel on hageja lähtunud samaväärsete kõvaketaste hinnapakkumisest. Kohus peab hinnapakkumisi põhjendatuks. Küll ei ole põhjendatud lähtuda tarkvaraprogrammi MS Office Home and Business 2013 väärtuse määramisel programmi soetamismaksumusest. Tegemist ei ole pikaajalise tarbimisväärtusega tarkvaraga, tarkvaraprogrammil MS Office Home and Business on ilmunud uued versioonid 2016, 2019 ja 2021 ning 2013 versiooni igasugune tootjapoolne toetamine lõpeb täielikult aprillis 2023. Seega ei pea kohus usutavaks hageja väidet, et rikkumise aja seisuga oli viidatud tarkvara programm väärt 198 eurot, kuivõrd juba 2017 oli viidatud tarkvara programm moraalselt vananemas. Kohus ei pea võimalikuks seda summat kostjalt välja mõista.
35.Hageja on palunud ka kahju hüvitamist summas 180 eurot, eurot, mis tekkis seoses andmete taastamisega vanast arvutist. Hageja on selgitanud, et lauaarvutis ASUS olnud kõvaketastele oli salvestatud hageja jaoks olulised andmed. Hagejale on tekkinud kahju 180 eurot, sest hageja ei saanud enda omandit vabalt kasutada, sh ei ole saanud juurdepääsu kõvaketastel olevatele
andmetele, ja oli sunnitud kandma täiendavaid kulusid andmete taastamisele. Kohus nõustub hagejaga. Kohus on eelpool tuvastanud, et hagetavad kõvakettad, millele on salvestatud hageja andmed, olid kostja valduses ja kostja ei ole hagejale kõvakettaid koos andmetega üle andnud. Tsiviilasjas nr 2-17-14506 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja arvuti ASUS. Arvestades, et kostja oli teadlik enda kohustusest anda hagejale üle arvuti, milles olid hagejale kuuluvad hageja andmetega kõvakettad, kuid kostja on kõvakettad enne arvuti üleandmist eemaldanud või lasknud eemaldada, siis saab kohus teha järelduse, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Seega tuleb kostjalt ka kahju summas 180 eurot välja mõista.
36.Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
37.Kostja vaidleb vastu Jägala Energy OÜ 27.10.2020 menetlusdokumendi lisadena esitatud fotode vastuvõtmisele, kuivõrd leiab, et need on saadud kostja põhiõigusi rikkudes. Kohus jätab asja materjalide juurde vastu võtmata Jägala Energy OÜ 27.10.2020 menetlusdokumendi lisa 12, foto kõlaritest (tl 81). Viidatud fotol on kajastatud perekondlikult jõulude tähistamist, viidatud fotoga ei saa tõendada, et hagetavad esemed jäid pärast Y lahkumist senisest ühisest kodust kostja valdusesse. Kohtu hinnangul ei ole foto asjakohane. Kuivõrd viidatud fotol nähtub ka kostja ja tunnistaja ühine alaealine laps peab kohus mõistlikuks viidatud ning juba esitatud foto eemaldada nii paber- kui ka digitoimikust. Ülejäänud fotod on kohtu hinnangul asjakohased ning nende saamisel ei ole rikutud kostja põhiõigusi.
38.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 3 järgi 3500 eurot. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
39.Kostja esindaja esitas 09.11.2022 kohtule taotluse 24.10.2022 istungiprotokolli parandamiseks. Kostja palub kohtul parandada 24.10.2022 kohtuistungi protokolli järgmiselt: •
Helisalvestise minutid 01:54:361 – „Tänapäeval kõlarid ei vajagi erilisi juhtmeid, kõlareid võib kinnitada ilma ühegi juhtmeta. 2016 oli ka võimalik paigaldada ilma juhtmeta“ – Kostja kommenteerib, et 2016.aastal ei saanud kõlarite paigaldust kindlasti toimuda, kuivõrd Y ja kostja olid sellel ajal juba lahku minemas. Kostja täpset aastat ei mäleta, kuid kostja mälu järgi paigaldati need kõlarid mitu aastat varem. Seega on tunnistaja jutt selle faktiväite osas kostja hinnangul ebaõige.
•
Helisalvestise minutid 02:56:032 – „Selles arvutis on olemas Office programm. Olen ostnud sellesse arvutisse selle programmi iseseisvalt, Office on ostetud 2019 millalgi sügisel“ – Kostja märgib, et tunnistaja viitab neid ütlusi andes „selle arvuti“ all kostjale kuuluvale HP sülearvutile, mis oli kostjal kohtuistungil kaasas. Segaduse vältimiseks palub kostja, et kohus täiendaks selles osas protokolli ja lisaks protokolli järgmise viite (sulgudes, kaldkirjas) – (tunnistaja osundab kostja ees laual olevale HP sülearvutile).
•
Helisalvestise minutid 02:59:023 – „Kõlarite juurde võin selgitada ka seda, et Koduautomaatika OÜ-ga sai sõlmitud kas 2016 või 2017 leping...“ – Tegemist on eksliku faktiväitega. Kostja märgib, et tegelikult sõlmiti Koduautomaatika OÜ-ga leping 2006 või 2007, mitte aga 2016.a või 2017.a aastal. Kostja palub kohtul protokollis olev ilmne eksimus aastaarvude osas ära parandada.
•
Helisalvestise minutid 03:03:284 - „Käisime koos ostmas ja valimas, see mööbel toodi koju“ – Kostja märgib, et ta ei ole kunagi Jägala Energy OÜ-ga viimasele soetatavat mööblit koos valimas käinud, vaid kui Y ja kostja abielu ajal üldse mingi mööbli ostmine toimus, siis see toimus ikkagi koos Yga, mitte koos Jägala Energy OÜ-ga kui äriühinguga.
40.Hageja vaidleb protokolli parandamise taotlusele vastu.
41.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli
allkirjastamisest. 24.10.2022 istungi protokoll on allkirjastatud 04.11.2022, seega on kostja taotlus esitatud tähtaegselt.
42.Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus möönab, et tunnistaja ning kostja ütlusetes on kõlaritega seonduv ebaõigesti protokollitud. Kohus leiab, et kuigi antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatustega, tuleb kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldada protokolli täpsuse ja üheselt mõistetavuse huvides. Teiste paranduste osas ei pea kohus protokolli parandamist võimalikuks. Protokolli parandamise taotlusega ei saa anda sisu või selgitusi tunnistaja või poole ütlusele. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde. Menetluskulud
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
45.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kuivõrd poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus, on kohtul alust eeldada, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.