lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-2293/48

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 07.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-2293/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1383
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Emajõe Veevärk11044696(Kostja)Mustvee Vallavalitsus77000364(Kolmas isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-2293

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2024, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-2293

Tsiviilasi

Axxxxx Bxxxxxxxx, Axxxxxxxx Mxxxxxx ja Nxxxxxx Mxxxxxxxxxx hagi AS-i Emajõe Veevärk vastu omaniku maatükki läbiva torustiku eemaldamise ja edaspidi omandiõiguse rikkumisest hoidumise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: Axxxxx Bxxxxxxx (isikukood: 3xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx maakond), Hageja II: Axxxxxxxx Mxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxxxx maakond) Hageja III: Nxxxxxx Mxxxxxxxxx (isikukood: 4xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxxxx maakond); Hagejate esindaja: Roman Maksimenko ([email protected], [email protected]) Kostja: AS Emajõe Veevärk (registrikood: 11044696; asukoht: Sõbra 56, Tartu linn, Tartu linn, 50106 Tartu maakond), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti (AB Walless; [email protected]); Kolmas isik kostja poolel: Mustvee Vallavalitsus (registrikood: 77000364; asukoht: Tartu 28, Mustvee linn, Mustvee vald, 49603 Jõgeva maakond; e-post: [email protected]), esindaja Mxxxx Sxxx

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata Axxxxx Bxxxxxxxx, Axxxxxxxx Mxxxxxx ja Nxxxxxx Mxxxxxxxxxx hagi AS-i Emajõe Veevärk vastu omaniku maatükki läbiva torustiku eemaldamise ja edaspidi omandiõiguse rikkumisest hoidumise nõudes. Menetluskulude jaotus

2-21-2293

1.Menetluskulud jätta solidaarselt Axxxxx Bxxxxxxxx, Axxxxxxxx Mxxxxxxxja Nxxxxxa Mxxxxxxxxxx kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Määrata kindlaks AS-i Emajõe Veevärk põhjendatud menetluskulud summas 1470 eurot (km-ta).
3.Välja mõista Axxxxx Bxxxxxxxxxx, Axxxxxxxx Mxxxxxxxx ja Nxxxxxx Mxxxxxxxxxxxx solidaarselt AS-i Emajõe Veevärk kasuks 1470 eurot.
4.Välja mõista Axxxxx Bxxxxxxxxxx, Axxxxxxxx Mxxxxxxxx ja Nxxxxxx Mxxxxxxxxxxxx solidaarselt AS-i Emajõe Veevärk kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu menetluses on Axxxxx Bxxxxxxxx, Axxxxxxxx Mxxxxxx ja Nxxxxxx Mxxxxxxxxxx hagi AS Emajõe Veevärk vastu omaniku maatükki läbiva torustiku eemaldamise ja edaspidi omandiõiguse rikkumisest hoidumise nõudes. 23.12.2021.a määrusega peatas kohus menetluse kuni haldusasjas nr 3-21-973 tehtud lõpplahendi jõustumiseni. Tartu Halduskohus tegi haldusasjas nr 3-21-973 otsuse 20.05.2022, mille peale esitati apellatsioonkaebus. Tartu Ringkonnakohus tegi otsuse 19.10.2023, mis jõustus 05.12.2023, sest Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Seega on haldusasjas nr 3-21-973 tehtud lõpplahend jõustunud. 22.12.2023.a määrusega uuendas kohus menetluse ning andis pooltele võimaluse esitada oma seisukohad ja taotlused. Hagejad esitasid 13.01.2024 hagi tagasivõtmise taotluse. Hagejad märkisid, et kuna Mustvee Vallavalitsuse korraldus loetakse kehtivaks, ei saa hagejate tsiviilkohtumenetluses esitatud nõuet rahuldada. Samuti ei saa nad nõuda kahju hüvitamist seoses neile kuuluva kinnistu turuväärtuse vähenemisega. Teistel alustel kahju põhjendamine on oluliselt raskem. Hagejad kavatsevad kasutada võimalust pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse. Kuna sellel ajal menetlust käesolevas asjas ei peatata, otsustasid hagejad hagi tagasi võtta. Kostja ja kolmas isik ei esitanud vastuväiteid hagejate taotlusele. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagejate hagi kostja suhtes tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

2-21-2293 Hagejad on hagi kostja suhtes tagasi võtnud kirjalikult. Hagejatel on TsMS § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on hagi tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb hagejate esitatud hagi kostja suhtes jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejad ei ole hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluskulud hagejate kanda. Kolmandal isikul ei ole menetluses kulusid tekkinud (ei tasunud riigilõivu, muid kulusid, polnud lepingulist esindajat), mistõttu kohus kolmanda isiku kulusid ei hinda. Kostja esitas 17.01.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on temal menetluskulusid kokku 2138,75 eurot, käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane. Nimetatud kulud on õigusabikulud. Kostjal on õigusabile kulunud 14,75 h tasumääraga 145 €/h (km-ta). Kostja on oma menetlustoimingud toonud välja eraldi tabelis, lisa 1. Hagejad esitasid vastuväited kostja menetluskuludele. Hagejad olid seisukohal, et kostja menetluskulud on ülehinnatud. Hagejad olid nõus kostja esindaja tunnitasu määraga, kuid polnud nõus üksikutele teenustele kulutatud ajaga. Hagejate hinnangult polnud vaidlus keeruline ega mahukas. Vaidluse läbivaatamisel kohaldati tegelikult üht asjaõigusseaduse ja üht ehitusseaduse paragrahvi. Hagejad märkisid, et kostja põhjendatud ajakulu 11.03.2021 menetlustoimingu eest oleks mitte rohkem kui 2h, 30.04.2021 toimingu eest mitte rohkem kui 0,5h, 17.05.2021 toimingu eest mitte rohkem kui 0,5h, 06.08.2021 toimingu eest mitte rohkem kui 1h, 12.09.2021 toimingu eest mitte rohkem kui 1 h ja istungi ettevalmistusel mitte rohkem kui 0,5h. Muude toimingute ajakulu hagejad ei vaidlustanud. Hagejate sõnul olid kostja dokumendid lühikesed, kordasid varem väljendatud seisukohti, käsitlesid ühe paragrahvi analüüsi või ei puutunud üldse kostjasse. Kokku on põhjendatud ajakulu hagejate hinnangul 9,25h või 1341,25 eurot. Kostja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 – esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis.

2-21-2293 Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kohus hindab kostja esindajate toiminguid kogumis, lähtudes mh ka kostja esitatud dokumentide sisust. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et menetlus oli peatunud 2 aastat ning aktiivset menetlust toimus vähem kui aasta. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär on põhjendatud ning see vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Kohus leiab, et kostja toimingutele kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kostja menetlusdokumendid ei olnud pikad ja väga sisukad. Kostjal polnud vaja läbi töötada suures mahus menetlusdokumente ja tõendeid. Asi ei olnud keerukas ega mahukas. Lisaks märgib kohus, et kostja esindaja on põhjendamatult tasustanud ühe dokumendi korduvat tutvumist (nt hagejate 14.09.2021 ja 26.04.2021 seisukohtadega). Kohtu hinnangul on selline tegevus ebamõistlik ning vastaspool ei pea neid kulusid kandma. Eraldiseisvalt toob kohus välja 21.12.2021 toiminguga seotud menetluskulud, s.o sõidule kulunud aja tasustamine (nimekirjas 1,5hx50% tunnitasumäärast), mille osas märgib, et tasu sõidule kulunud aja osas ei ole sellisel viisil põhjendatud. Riigikohus on asunud seisukohale (2-14-63261 p 12), et iseenesest on põhjendatud hüvitada lepingulisele esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, kuid mitte esindaja ja esindatava vahel kokkulepitud tunnihinna järgi. Analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude hüvitamise regulatsioon. Kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast. Seega tuleb lähtuda korra §-st 151 lg-st 1. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja sõitnud istungile Tartust ning eeldavalt büroost, sest täpsemalt polnud märgitud. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada esindaja puhul üks sõit, mitte eraldi. Maakohtus toimus istung Jõgeval. Üks suund on 51 km. Korra § 151 lg 1 p 2 kohaselt on hüvitavaks sõiduaja kuluks 20 eurot. Seega on põhjendatud sõiduaja tasu 20 eurot. Kokkuvõtlikult, arvestades menetluse faasi, keerukust, mahtu ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja pikkust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabile kulunud ajaks 10 tundi, millele lisandub tasu sõidule kulunud aja eest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1450 eurot (10h x 145€, km-ta), millele lisandub tasu sõidule kulunud aja eest 20 eurot, kokku 1470 eurot. Kohus mõistab hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja 1470 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja