Osaühingu Abilis hagi Osaühingu KARU KATUS vastu kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.02.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Abilis apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2507,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing Abilis (registrikood lepinguline esindaja Stanislav Tšerepanov
10094091),
Kostja Osaühing KARU KATUS (registrikood 10102894), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Osaühingu KARU KATUS apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendi (foto Kopli tn 72a, Tallinn territooriumist ja hoonest) vastuvõtmisest.
2.Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2023 otsus menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja viivise osas (resolutsiooni p-d 4–6) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kuludest 90% Osaühingu Abilis kanda ja 10% Osaühingu KARU KATUS kanda.
5.Määrata Osaühingu Abilis ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1375 eurot ja mõista Osaühingult KARU KATUS Osaühingu Abilis kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 137,50 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-22-5574
6.Määrata Osaühingu KARU KATUS ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1120 eurot ja mõista Osaühingult Abilis Osaühingu KARU KATUS kasuks välja menetluskulud 1008 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Tasaarvestada pooltelt vastastikku väljamõistetud menetluskulud (resolutsiooni p-d 4 ja 5) ning tasaarvestuse tulemusena mõista Osaühingult Abilis Osaühingu KARU KATUS kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 870,50 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
8.1.Rahuldada Osaühing Abilis hagi Osaühing KARU KATUS vastu osaliselt.
8.2.Kohustada Osaühingut KARU KATUS võimaldama ja tagama Osaühingu Abilis esindajatele koos võrguettevõtja töötajatega ligipääsu Kopli 72, Tallinn kinnistul Osaühingu KARU KATUS valduses olevatele kaasomandi elektrivõrgu elektriseadmetele, milleks Osaühing KARU KATUS on kohustatud avama hoonete uksed ja kõrvaldama kõik muud takistused elektriseadmetele liigipääsuks. Nõude täitmiseks teatab Osaühing Abilis Osaühingule KARU KATUS e-kirjaga vähemalt 7 tööpäeva ette Osaühingu KARU KATUS registrikaardile kantud elektronpostiaadressile, kättesaamise kinnituse puudumisel loetakse e-kiri kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödudes.
8.3.Jätta rahuldamata Osaühing Abilis hagi Osaühing KARU KATUS vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
8.4.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning ringkonnakohtu menetluskuludest 90% Osaühingu Abilis kanda ja 10% Osaühingu KARU KATUS kanda.
8.5.Määrata Osaühingu Abilis ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1375 eurot ja mõista Osaühingult KARU KATUS Osaühingu Abilis kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 137,50 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
8.6.Määrata Osaühingu KARU KATUS ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1120 eurot ja mõista Osaühingult Abilis Osaühingu KARU KATUS kasuks välja menetluskulud 1008 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
8.7.Tasaarvestada pooltelt vastastikku väljamõistetud menetluskulud (tervikresolutsiooni p-d 8.4 ja 8.5) ning tasaarvestuse tulemusena mõista Osaühingult Abilis Osaühingu KARU KATUS kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 870,50 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-22-5574 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Abilis (hageja) esitas 14.04.2022 Harju Maakohtule Osaühingu KARU KATUS (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat võimaldama ja tagama hagejale koos võrguettevõtja töötajatega ligipääsu kostja valduses olevatele kaasomandi elektrivõrgu elektriseadmetele, milleks kostja on kohustatud avama hoonete uksed ja kõrvaldama kõik muud takistused elektriseadmetele liigipääsuks. Nõude täitmiseks teatab hageja kostjale e-kirjaga vähemalt seitse tööpäeva ette kostja registrikaardile kantud elektronpostiaadressile, kättesaamise kinnituse puudumisel loetakse e-kiri kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödudes. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 2321,51 eurot ja viivise sellelt alates 15.04.2022 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Tallinnas Kopli tn 72 asuva kinnisasja (kinnisasi) kaasomanikud. Kinnisasja kaasomanikud sõlmisid 26.03.2003 kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe (kasutuskord), mille p 3.3 kohaselt peab kaasomanike ainukasutusse jäävate alade ja nende oluliste osade kasutamine kaasomanike poolt toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kokkulepitud osasid, kusjuures kaasomanike poolt oma osade kasutamine ei tohi takistada teise osa omaniku kasutamisõigust. Kasutuskorra p 3.4 kohaselt on kaasomanikel õigus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta sõlmida enda ainukasutuses olevate alade suhtes üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega ning kaasomanikud andsid vastastikku teineteisele nende ainukasutuses olevate alade suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks vajalikud nõusolekud ja tagasivõetamatud volitused.
1.2.Hageja soovis paigaldada enda kaasomandi osale päikesepaneele. Selleks esitas hageja 08.10.2020 Elektrilevi OÜ-le energiatootja liitumise taotluse ning tasus Elektrilevi OÜ arve 422,24 eurot, misjärel alustas Elektrilevi OÜ vajalike töödega. Hageja päikesejaama elektrivõrguga liitumiseks oli vajalik teha tehnilised ümberlülitamised jaotusseadmetes, mis asusid kostja valduses olevas ja lukustatud hoone osas. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei saanud hageja, Elektrilevi OÜ ega projekteerija Leonhard Weiss OÜ kostjaga ühendust. Kostja on saatnud hagejale ainult ühe e-kirja (06.04.2021), milles kostja teavitas, et „kõik liitumiste ja trasside ja sellega seotud vastastikuste nõusolekute otsused jms tuleks lahendada komplektsetena üheskoos kinnistu jagamisega“.
1.3.Hageja ei vajanud kasutuskorrast tulenevalt päikesepargi rajamiseks ja päikesejaama elektrivõrguga liitumiseks kaasomanikelt täiendavaid nõusolekuid. Kuna kostja ei võimaldanud juurdepääsu elektrikilbile, takistas kostja hageja päikesepargi liitumist elektrivõrguga. Seetõttu lõpetas Elektrilevi OÜ 22.07.2021 hagejaga ka liitumislepingu. Kostja rikkus kasutuskorda.
1.4.Kostja tekitas hagejale ka kahju, milleks on Elektrilevi OÜ-le makstud liitumistasu 212,81 eurot ning saamata jäänud tulu 2108,70 eurot, mida hageja oleks teeninud päikesepargis päikeseenergia tootmisest. Arvestades, et tööde teostamise tähtajaks oli 15.03.2021 ja
2-22-5574 Elektrilevi OÜ 25.11.2020 liitumislepinguga oli tagatud liitumispunktis võrguettevõtja võrguga esmakordse ühendamise võimalus hiljemalt 290 päeva pärast esimese osamakse laekumist (esimene osamakse laekus 27.11.2020), oleks päikesepark pidanud töötama ja olema liitunud elektrivõrguga hiljemalt 13.09.2021. Sellest tulenevalt arvestas hageja saamata jäänud tulu alates 14.09.2021 kuni hagi esitamiseni 14.04.2022 ehk 213 päeva eest. Hageja saamata jäänud tulu on keskmiselt 9,9 eurot päevas. Seega on hageja saamata jäänud tulu hagi esitamise seisuga 2108,70 eurot (= 213 × 9,90). Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja ei ole vastu sellele, et hageja paigaldab tema kasutuses olevale kinnisasja osale päikesepaneelid ja ühendab need elektrivõrku. Hageja 30.03.2021 e-kirjas kostjale ei räägita päikesepaneelide paigaldamisest ja nende ühendamisest elektrivõrku. Hageja väljendas üksnes soovi katkestada elektriühendus. Kostjale jäi arusaamatuks, mida hageja täpsemalt soovis, mistõttu kostjal oli raske kirjale midagi vastata. Kostja ei ole kohustusi rikkunud. Elektrilevi OÜ katsed kostjaga ühendust saada ei tõenda, et kostja teadis hageja kavatsusest rajada päikesepark. Kostjale ei ole kava tutvustatud, sellest räägitud, samuti ei viidanud sellele hageja, tema esindaja ega tema kaasatud ettevõtted.
2.2.Kui kohus peaks tuvastama, et kostjal oli kohustus tagada hagejale juurdepääs elektrikilbile hageja soovitud ajal ja kostja rikkus seda kohustust, siis oli kostjal õigus VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda enda kohustuste täitmisest kuni hageja ei täida enda kohustusi. Hageja, nõudes, et kostja peab täitma enda kaasomandist tulenevaid kohustusi, peab seda ka ise tegema. Hageja kaasomandi osal olevat teed peavad saama kasutada kõik kaasomanikud ja hagejal ei ole õigust selle eest hüvitist ega sellega seotud kulusid teistelt kaasomanikelt nõuda. Hageja on käitunud seda kokkulepet eirates. Hageja on esitanud hagi kinnisasja teiste kaasomanike vastu (tsiviilasi 2-21-14582). Samuti ei hoolda hageja teed ja ei lase ka teistel kaasomanikel seda teha.
2.3.Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja väidetav kahju ei ole ka tõendatud. Tõsikindlalt ei saa väita, kas või millal oleks hageja saanud päikesejaamale kasutusloa ja hakata reaalselt elektrit võrku müüma. Hageja arvutused saamata jäänud tulu kohta on ülepaisutatud. Hageja on päikesepaneelide paigaldamise ettevalmistamist alustanud vales järjekorras. Kui hagejal oli päikesepaneelide paigaldamiseks vaja ligipääsu kostja kasutuses olevale hooneosale või tehnosüsteemidele, tulnuks esmalt saada asjaomased nõusolekud ning alles seejärel asuda muid toiminguid tegema. Kõik kulud, mille hageja tegi, on olnud tema enda risk ning kostja nende eest ei vastuta. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 23.02.2023 otsusega hagi osaliselt, kohustades kostjat võimaldama ja tagama hageja esindajatele koos võrguettevõtja töötajatega ligipääsu kinnisasjal kostja valduses olevatele kaasomandi elektrivõrgu elektriseadmetele, milleks kostja on kohustatud avama hoonete uksed ja kõrvaldama kõik muud takistused elektriseadmetele liigipääsuks. Nõude täitmiseks teatab hageja kostjale e-kirjaga vähemalt seitse tööpäeva ette kostja registrikaardile kantud elektronpostiaadressile, kättesaamise kinnituse puudumisel loetakse e-kiri kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödudes. Hageja hagi kahju hüvitamise ja viivise nõudes jäi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda ning maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3430 eurot ja viivise sellelt.
2-22-5574
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
kinnisasi on poolte kaasomandis; kinnisasja kaasomanike suhtes kehtib alates 26.03.2003 kasutuskord; elektrikilp, mille kaudu toimub kinnisasja elektrivarustus, sh mille kaudu teostatakse liitumisi, asub kostja valduses oleval alal. Ruum on lukustatud ning hagejal puudus ja puudub sellele juurdepääs.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja küsinud ja kostja ei ole keelanud juurdepääsu elektrikilbile päikesepargi rajamise eesmärgil. Tõendamata on ka hageja väide, et kostja teadis hageja kavatsusest päikesepark rajada. Seega ei ole kostja rikkunud kohustust võimaldada juurdepääs elektrikilbile. Kuna kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, ei hinnanud maakohus kostja vastuväiteid VÕS § 111 alusel omapoolse kohustuste täitmisest keeldumise kohta.
3.3.Hageja nõue elektrikilbile juurdepääsu saamiseks ei ole välistatud sõltumata sellest, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Kostja ei ole vastu vaielnud ega eitanud hageja õigust saada ligi elektrikilbile. Kostja on kinnitanud, et tal ei ole midagi selle vastu, et võimaldada hageja esindajatele ligipääs elektrikilbile. Samasisuline kohustus tuleneb kostjale ka kasutuskorra p-dest 3.3 ja 3.4 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 3. Seetõttu rahuldas maakohus hageja nõude kohustada kostjat võimaldama hagejale juurdepääs elektrikilbile.
3.4.Hageja kahjunõue, nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu, rajaneb eeldusel, et kostja rikkus enda kui kaasomaniku kohustusi, mille tagajärjel hageja ei saanud rajada päikeseparki ja sai seetõttu kahju. Kuna maakohus tuvastas, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, ei saanud kostja oma õiguspärase käitumisega tekitada hagejale kahju.
3.5.Kuna hageja kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata, jäi rahuldamata ka hageja viivisenõue.
3.6.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda, arvestades, et kostja oli kogu menetluse vältel seisukohal, et hagejal on õigus elektrikilbile juurdepääsu saada, kuid vaidles vastu hageja kahju hüvitamise nõudele. Samuti arvestas maakohus, et hageja nõue elektrikilbile juurdepääsu saamiseks rahuldati seetõttu, et hagejal ei ole keelatud oma õigusi teostada kohtumenetluse kaudu ilma, et kostja oleks andnud oma tegevusega hagejale alust kohtusse pöördumiseks. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles tema hagi jäi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 1, 3–6). Hageja palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus, et hagejal on õigus pääseda ligi elektrikilbile, kuid asus ekslikult seisukohale, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, kui takistas hageja esindajatel juurdepääsu elektrikilbile. Hageja on 30.03.2022 saadetud e-kirjaga tõendanud, et kostja töötaja EL oli teadlik hageja elektrivõrgu ümberlülitamise vajadusest. Sama kinnitab ka JV 06.04.2021 kell 19.18 saadetud e-kiri. Hagejal ei ole kvalifikatsiooni ja luba elektritööde tegemiseks. Seetõttu pöördus hageja päikesepargi liitumiseks Elektrilevi OÜ
2-22-5574 poole. Elektrilevi OÜ töötajad ja alltöövõtja töötajad püüdsid samuti kostjaga korduvalt ühendust saada, kuid tulemuseta.
4.2.Maakohus leidis ekslikult, et kostjal on õigus keelduda juurdepääsu andmisest, kui kostjale ei ole teatatud põhjusest, miks juurdepääsu vajatakse. Hagejal ei olnud kohustust kostjat teavitada, miks talle on elektrikilbile juurdepääs vajalik. Kasutuskorra p 3.3 kohaselt ei tohtinud kostja hageja ja Elektrilevi OÜ juurdepääsu elektrikilbile takistada. Hageja ja tema esindajad teavitasid kostjat, kuid kostja ei reageerinud teadlikult hageja ja Elektrilevi OÜ töötajate telefonikõnedele ja e-kirjadele. Hageja esitas ka enne hagi esitamist, s.o 20.11.2021 kostjale nõude rikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja on tõendanud, et kostja oli teadlik hageja vajadusest pääseda ligi elektrivõrgule ümberlülituse tegemiseks. Hageja on tõendanud kasutuskorra p 3.4 rikkumise kostja poolt.
4.3.Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti, eksides TsMS § 163 lg 2 kohaldamisel. Kostja vaidles kogu menetluse kestel hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei võtnud hagi õigeks ja ei nõustunud hageja pakutud kompromissiga. Üldjuhul kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja viivise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks kahju hüvitamise nõude osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetluse kulud ja määrab need rahaliselt kindlaks.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud hageja osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulud jäeti hageja kanda. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes kahju hüvitamise nõude ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 1, 3–6). Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud kohustuse täitmise nõude osas (resolutsiooni p 2).
8.Hageja sisustas elektrikilbile juurdepääsu takistamist kostja poolt sellega, et hageja, Elektrilevi OÜ ega projekteerija Leonhard Weiss OÜ ei saanud vaatamata korduvatele pöördumistele kostjaga ühendust (dtl 5, p 16). Laiemalt sisustas hageja kostja kohustuse rikkumist sellega, et kostja takistas hageja päikesejaama liitumist Elektrilevi OÜ elektrivõrguga (dtl 6, p 29; dtl 297, ajamärk 00:12:10; dtl 307, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud.
8.1.RK 03.03.2021 kell 9.15 saadetud e-kirja kohaselt ei õnnestunud Elektrilevi OÜ-l saada kontakti Kopli 72 maaomanikega ning Elektrilevi OÜ selgitas hagejale, et vaja on kinnistu kõikide omanike kooskõlastusi (dtl 74). Kirjast ei nähtu, milliste kaasomanikega Elektrilevi OÜ ühendust ei saanud. Hageja on toonud menetluses esile, et kinnisasjal on mitmeid kaasomanikke
2-22-5574 (vt dtl 360). KT 16.03.2021 kell 14.28 saadetud e-kirja kohaselt tegi ka Leonhard Weiss OÜ mitu kontakti loomise katset (dtl 75–76), kuid ka sellest e-kirjast ei selgu, kellega kontakti saada püüti. Osundatud e-kirjavahetus ei tõenda seega, et Elektrilevi OÜ ja Leonhard Weiss OÜ ei saanud kostjaga ühendust.
8.2.30.03.2021 e-kirjas teavitas hageja kostjat, et on sõlminud Elektrilevi OÜ-ga lepingu nende süsteemile üleminekuks ning et hageja soovib ühenduse kostja võrguga katkestada. Samuti märkis hageja, et soovib küsida luba ühenduse saamiseks Elektrilevi OÜ töötajatega (dtl 83). E-kiri kinnitab esmalt seda, et hagejal oli võimalik kostjat teavitada vajadusest saada juurdepääs elektrikilbile. Teiseks teavitab hageja e-kirjas kostjat küll soovist katkestada ühendus kostja võrguga, kuid konkreetsemat infot, ettepanekuid või nõudeid, millal hageja juurdepääsu elektrikilbile vajab, hageja kirjas ei esitanud. Seetõttu ei saa ka kostjale heita ette, et ta takistas juurdepääsu elektrikilbile. Kostja poolt elektrikilbile juurdepääsu takistamine peaks olema sisustatud konkreetsete faktiliste asjaoludega – millal ja kuidas kostja juurdepääsu takistas. Hageja ei ole selliseid asjaolusid menetluses esile toonud. Hageja etteheited kostjale on olnud üldsõnalised. Pooled on samas aga olnud ühte meelt, et juurdepääsuks ei vajanud hageja kasutuskorra p-de 3.3 ja 3.4 järgi kostja täiendavat nõusolekut (dtl 16).
8.3.JV 06.04.2021 kell 19.18 saadetud e-kirjas ei ole väljendatud kostja keeldumist tagada elektrikilbile juurdepääs (dtl 82). E-kirjas väljendatakse küll ettepanekut lahendada liitumiste ja trassidega seotud küsimused koos kinnisasja jagamisega, kuid sellest ei saa järeldada, et kostja keeldus juurdepääsu tagamisest.
8.4.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja takistas elektrikilbile juurdepääsu, leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Vajadust sisustada kostja rikkumine ja tõendada oma väiteid, selgitas maakohus 05.10.2022 istungil (dtl 296–300).
9.Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses iseenesest õigesti märkinud, et tal ei olnud kohustust teavitada kostjat sellest, miks ta soovib elektrikilbile juurdepääsu, tugines hageja kahju hüvitamise nõude aluseks oleva kostja rikkumise sisustamisel sellele, et kostja takistas hageja päikesejaama elektrivõrguga ühendamist (dtl 5, p 19 ja dtl 6, p 29). Hageja tõi esile, et teavitas kostjat korduvalt päikesepargi rajamisest (dtl 307, p 11). Kuna hageja seostas talle kahju tekkimise päiksejaama elektrivõrku ühendamata jäämisega, tuli hagejal tõendada, et ta teavitas kostjat päiksejaama elektrivõrku ühendamise kavatsusest ja et kostja takistas hagejal seda tegemast. Neid asjaolusid ei ole hageja tõendanud. Hageja kahju hüvitamise nõude esmane eeldus on kostja kohustuse rikkumine (VÕS § 101 lg 1, § 115 lg 1). Kuna hageja ei suutnud tõendada kohustuse rikkumist kostja poolt, jättis maakohus hageja kahju hüvitamise nõude põhjendatult rahuldamata. Nagu maakohus otsuses selgitas, ei eeldanud hageja kohustuse täitmise nõude rahuldamine kohustuste rikkumist kostja poolt. Kohustuse täitmise nõude rahuldamiseks piisas selle tuvastamisest, et kostjal oli kohustus tagada hagejale juurdepääs tema kaasomandiosal paiknevale elektrikilbile. Hageja kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõude lahendamine sõltusid seega mõnevõrra erinevatest eeldustest. Seda, et kostjal on õigus keelduda juurdepääsu andmisest, kui kostjale ei ole teatatud põhjusest, miks juurdepääsu vajatakse, ei ole maakohus otsuses märkinud. Maakohtu otsus on kohustamisnõude osas ka jõustunud.
10.Hageja tõi hagis küll esile, et ta esitas kostjale 20.11.2021 nõude rikkumise lõpetamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks (dtl 5, p 22), kuid ei ole oma nõudekirja menetluses käsitanud tõendina selle kohta, et kostja oli teadlik, et hageja soovib päikseparki elektrivõrguga ühendada.19.01.2023 istungil küsis kohus hagejalt, kas toimikus on tõend selle kohta, et kostja teadis, et hageja tahab päikeseparki. Hageja esindaja kinnitas, et sellist otsest tõendit ei ole
2-22-5574 (dtl 377, ajamärk 00:19:02–00:19:30). Ka 05.10.2022 istungil küsis maakohus hagejalt, milles seisneb kostja rikkumine ja tõendite kohta (dtl 297, ajamärk 00:10:46–00:17:31). Hageja seostas väited kostja rikkumisest üksnes kahe e-kirjavahetusega (samas, vt ka dtl 74 ja 83), selgitades seejuures, et „pöördumised olid suuliselt, suhtlust oli palju. Kiri, mille esitasime oli ainuke millele saime allkirja, sest Karu Katus ei vastanud Abilise e-kirjadele [...]“ (dtl 297, ajamärk 00:14:38). Seega ei ole maakohus jätnud hageja tõenditele hinnanguid andmata.
11.Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsuse muutmiseks kahju hüvitamise nõude osas.
12.Ringkonnakohus keeldub kostja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendi (foto hageja kasutuses olevast kinnisasja kaasomandi osast) vastuvõtmisest. Kostja ei ole esile toonud, et esineksid TsMS § 652 lg-s 3 toodud alused tõendi vastuvõtmiseks. Seega tagastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse vastuse lisa. Kuna foto, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult hageja kanda. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja menetluskuludelt välja mõistetud viivise osas rahuldada.
13.1.Maakohus juhindus menetluskulude jaotamisel ebaõigesti TsMS § 163 lg-st 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohus viitas, et kostja pidas 05.10.2022 istungil võimalikuks samasisulise kompromissi võimalikkust, millises ulatuses maakohus hagi rahuldas. Maakohtu selline seisukoht on ekslik. Samuti jättis maakohus arvestamata, et hageja ei keeldunud 05.10.2022 istungil ega hiljem menetluses kohustamisnõude osas kompromissi sõlmimisest.
13.2.Kostja esindaja märkis 05.10.2022 istungi alguses, et ei ole kompromissi vastu, kuid kohe seda teha pole võimalik ning pidas vajalikuks asja arutamise jätkamist istungil, viidates, et tal pole volitusi, et kõiges kohe kokku leppida (dtl 296, ajamärk 00:04:48). Istungi lõpus väljendas kostja esindaja, et „kaldun arvama, et kokkulepet ei tule. Vaidlus tuleb lahendada kogumis“ (dtl 300, ajamärk 00:51:14). Seetõttu määras maakohus poolele ka tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks (samas, ajamärk 00:51:56–00:52:49).
13.3.Hageja teavitas 05.10.2022 istungile järgnenud menetlusdokumendis, et pooled ei suutnud kompromissi sõlmida, kuid hageja ei välista kompromissi sõlmimist (dtl 307, p 18). Hageja menetlusdokumendile vastates ei väljendanud kostja valmisolekut sõlmida kohustamisnõude kohta kompromiss, vaid palus jätta hagi tervikuna rahuldamata (dtl 311, p 1.3). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta maakohtu menetluskulusid hageja kanda seetõttu, pooled ei saavutanud kompromissi. Kompromissi sõlmimise üle on pooled vabad otsustama ja selle sõlmimata jätmist ei saa hagejale ette heita.
13.4.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja esitas kohustamisnõude ja rahalise nõude. Kuna maakohus rahuldas hageja kohustamisnõude ja
2-22-5574 hageja rahaline nõue jäi rahuldamata, rahuldas maakohus hagi osaliselt. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks kohaldada TsMS § 163 lg-t 1 selliselt, et jätab menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Kuna maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja nende rahalist suurust kindlaks määrata.
14.Ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse maakohtu menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja viivise osas ning jäetakse vaidluse sisulist lahendamist puudutavas osas rahuldamata, mistõttu selle rahuldamise ulatus on ringkonnakohtu hinnangul ca 10%. Seega tuleb poolte ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jätta 10% hageja kanda ja 90% kostja kanda.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulud 975 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 8,25 tundi, sh maakohtu otsusega tutvumine ja selle analüüsimine, apellatsioonkaebuse ettevalmistamine, täiendavate seisukohtade esitamise vajaduse analüüsimine, nõupidamised kliendiga, menetluskulude nimekirja ettevalmistamine ning kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja sellele seisukoha esitamine. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ning menetluse käiku on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta), mis ületab juristi keskmist tasumäära 120 eurot tund (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale 990 eurot (8,25 tundi × 120 eurot/tund) ja riigilõiv 385 eurot, kokku 1375 eurot. Sellest 10% ehk 137,50 eurot jääb kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
17.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1120 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 8 tundi, sh maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine, täpsustuse esitamine apellatsioonkaebuse vastuse kohta, hageja vastusega tutvumine kompromissiettepaneku kohta, suhtlus kliendiga, kohtu 08.12.2023 kirjaga tutvumine, täiendavate seisukohtade esitamise vajaduse analüüsimine ning menetluskulude nimekirja ettevalmistamine ja esitamine. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ning menetluse käiku on ringkonnakohtu hinnangul ka kostja esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1120 eurot (8 tundi × 140 eurot/tund). Sellest 90% ehk 1008 eurot jääb hageja kanda. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
2-22-5574
18.Ringkonnakohus selgitab, et hageja ja kostja lepinguliste esindajate põhjendatuks peetud tunnihind erinevad, sest juristi ja vandeadvokaadi kvalifikatsioon ning keskmine tasumäär on erinevad.
19.Kuna hagejal ja kostjal on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb ringkonnakohus määruse resolutsioonis nende menetluskulude nõuete kohta vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 870,50 eurot (= 1008–137,50).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.