Osaühing Abilis hagi Osaühing KARU KATUS vastu kohustuse täitmiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks 6 007,23
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Abilis (registrikood 10094091; aadress Kopli tn 72, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10412, Harju maakond, Eesti), lepinguline esindaja Stanislav Tšerepanov (e-post xxx) Kostja: Osaühing KARU KATUS (registrikood 10102894; aadress Kopli tn 72e, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10412, Harju maakond, Eesti; e-post [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas (e-post [email protected])
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 19.01.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Abilis hagi Osaühing KARU KATUS vastu osaliselt.
2.Kohustada Osaühingut KARU KATUS võimaldama ja tagama Osaühingu Abilis esindajatele koos võrguettevõtjatöötajatega ligipääsu Kopli 72, Tallinn kinnistul Osaühingu KARU KATUS valduses olevatele kaasomandi elektrivõrgu elektriseadmetele, milleks Osaühing KARU KATUS on kohustatud avama hoonete uksed ja kõrvaldama kõik muud takistused elektriseadmetele liigipääsuks. Nõude täitmiseks teatab Osaühing Abilis Osaühingule KARU KATUS e-kirjaga vähemalt 7 tööpäeva ette Osaühingu KARU
registrikaardile kantud elektronpostiaadressile, kättesaamise kinnituse puudumisel loetakse e- kiri kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödudes.
3.Jätta rahuldamata Osaühing Abilis hagi Osaühing KARU KATUS vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
4.Jätta menetluskulud Osaühing Abilis kanda.
5.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Osaühingult Abilis välja Osaühingu KARU KATUS kasuks menetluskulud summas 3 430 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-22-5574
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded
1.Hageja Osaühing Abilis esitas 14.04.2022 Harju Maakohtule hagi kostja Osaühing KARU KATUS vastu kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Tallinnas Kopli tn 72 kinnistu kaasomanikud. Kinnistul kehtib alates 26.03.2003 kasutuskord, mis on sõlmitud samas lepingudokumendis kinnistu osade müügilepinguga, mille p 3.3 näeb ette, et kaasomanike ainukasutusse jäävate alade ja nende oluliste osade kasutamine kaasomanike poolt peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kokkulepitud osasid, kusjuures kaasomanike poolt oma osade kasutamine ei tohi takistada teise osa omaniku kasutamisõigust. Kasutuskorra p 3.4 kohaselt on kaasomanikel õigus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta sõlmida enda ainukasutuses olevate alade suhtes üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega ning et kaasomanikud andsid vastastikku teineteisele nende ainukasutuses olevate alade suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks vajalikud nõusolekud ja tagasivõetamatud volitused.
3.Hageja soovis paigaldada oma kaasomandi osale päikesepaneele, milleks esitas 08.10.2020 Elektrilevi OÜ-le energiatootja liitumistaotluse ning tasus liitumise arve summas 422,24 eurot, misjärel Elektrilevi OÜ alustas päiksepargi liitumise töödega. Liitumise lõpetamiseks oli vajalik juurdepääs alajaama kaasomanike jaotusseametele, millised asuvad kostja valduses olevas lukustatud hoones.
4.Hageja päikesejaama elektrivõrguga liitumiseks oli vajalik teha tehnilised ümberlülitamised jaotusseadetes eelnevalt märgitud kostja poolt lukustatud alajaama hoone osas. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei saanud hageja, Elektrilevi OÜ ega projekteerija Leonhard Weiss OÜ kostjaga ühendust. Ainus kostja vastus oli 06.04.2021 e-kirjas (dtl 82), milles on märgitud, et kostja on seisukohal, et kõik liitumiste ja trasside ja sellega seotud vastastikuste nõusolekute otsused jmt tuleks lahendada komplektsetena üheskoos kinnistu jagamisega.
5.Hageja on seisukohal, et kostja takistas pahatahtlikult Elektrilevi OÜ’l teostada hageja liitumist päikesepargi elektrivõrguga, millest tulenevalt Elektrilevi OÜ lõpetas 22.07.2021 liitumislepingu. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus kasutuskorda ja tekitas hagejale kahju.
6.Kuigi hageja ei vajanud kasutuskorrast tulenevalt päikesepargi rajamiseks ja päikesejaama elektrivõrguga liitumiseks kaasomanikelt täiendavaid nõusolekuid, ei võimaldanud kostja nimetatud tegevuste lõpuleviimist, sest ei võimaldanud juurdepääsu elektrikilbile. Kostja rikkus kasutuskorda ja AÕS § 72 lg-t 1 ja lg-t 5.
2-22-5574
7.Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat võimaldama ja tagama hagejale koos võrguettevõtjatöötajatega ligipääsu kostja valduses olevatele kaasomandi elektrivõrgu elektriseadmetele, milleks kostja on kohustatud avama hoonete uksed ja kõrvaldama kõik muud takistused elektriseadmetele liigipääsuks. Nõude täitmiseks hageja teatab kostjale e-kirjaga vähemalt 7 tööpäeva ette kostja registrikaardile kantud elektronpostiaadressile, kättesaamise kinnituse puudumisel loetakse e- kiri kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödudes.
8.Hagiavalduse kohaselt on kostja samuti tekitanud hagejale kahju, mis koosneb Elektrilevi OÜ-le makstud liitumistasust summas 212,81 eurot ning kasust, mida hageja oleks saanud päikesepargis päikeseenergia tootmisest ehk saamata jäänud tulust summas 2 108,70 eurot. Saamata jäänud tulu arvestamiseks tellis hageja asjatundjalt ENERLAB OÜ päikeseelektrijaama liitumise takistamise tõttu Abilis OÜ-le osutatud kahjumi arvutuse, mille kohaselt moodustab hageja saamata jäänud tulu keskmiselt 9,9 eurot päevas. Arvestades seda, et tööde teostamise tähtajaks oli 15.03.2021 ja Elektrilevi OÜ 25.11.2020 liitumislepinguga oli tagatud liitumispunktis võrguettevõtja võrguga esmakordse ühendamise võimalus hiljemalt 290 päeva pärast esimese osamakse laekumist, milline laekus 27.11.2020, oleks päikesepark pidanud töötama ja olema liitunud elektrivõrguga hiljemalt 13.09.2021. Sellest tulenevalt arvestab hageja saamata jäänud tulu alates 14.09.2021 kuni hagiavalduse esitamise päevani 14.04.2022 ehk 213 päeva eest. Seega moodustab hageja saamata jäänud tulu hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 2 108,70 (213 x 9,90) eurot. Ühtlasi nõuab hageja viivist alates 15.04.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ei vaidle vastu hageja väidetele, et hageja ja kostja on Kopli tn 72 kinnistu kaasomanikud ja selle suhtes kehtib 26.03.2003 kasutuskorra kokkulepe. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et kasutuskorra kokkuleppe kohaselt on igal kaasomanikul õigus enda kaasomandi osa kasutada nii, nagu ta seda soovib, ja teised ei tohi teda selles takistada, kuid seejuures tuleb järgida kasutuskorra kokkulepet.
10.Kostja ei ole kunagi olnud vastu sellele, et hageja paigaldab enda kinnistuosale päikesepaneelid ja ühendab need elektrivõrku. Hageja kiri kostjale (hagi lisa 18) ei rääkinud aga midagi päikesepaneelide paigaldamisest ja nende ühendamisest elektrivõrku, vaid hageja väljendas soovi katkestada elektriühendus. Jääb arusaamatuks, mida täpsemalt hageja üldse soovis, mistõttu oli sellele ka raske midagi vastata. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi rikkunud. Mistahes väidetavad Elektrilevi OÜ katsed kostjaga ühendust saada ei tõenda, et kostja teadis hageja kavatsusest päikeseparki rajada. Kava ei tutvustatud, sellest ei räägitud, sellele ei viidanud hageja, tema esindaja ega tema soovi realiseerimisega seonduvalt tegutsenud kaasatud ettevõtted.
11.Kui kohus peaks tuvastama, et kostjal oli kohustus tagada hagejale juurdepääs elektrikilbile hageja soovitud ajal ja kostja seda kohustust rikkus, siis oli kostjal õigus VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda enda kohustuste täitmisest kuni hageja ei täida enda kohustusi. Mõlemad kõnealused kohustused tulenevad kaasomandisuhtest ehk on vastastikused. Hageja, nõudes, et kostja peaks täitma enda kaasomandist tulenevaid kohustusi, peab seda ka ise tegema. Näiteks peavad hageja kaasomandi osal olevat teed saama kasutada kõik kaasomanikud ja hagejal ei ole õigust selle eest hüvitist ega sellega seotud kulusid teistelt kaasomanikelt nõuda. Samas on hageja käitunud seda kokkulepitud tingimust eirates, sest on esitanud mitmeid absurdseid ja kokkuleppega mitte kooskõlas olevaid nõudeid ning ka hetkel on menetluses vastav hageja hagi kõigi teiste Kopli tn 72 kinnistu kaasomanike vastu (tsiviilasi 2-21-14582), samuti ei hoolda hageja seda teed ja ei lase ka teistel hooldada.
12.Kostja vaidleb vastu ka kahju hüvitamise nõudele. Esiteks ei ole kostja oma kohustusi rikkunud, mistõttu ei saanud hagejale ka kahju tekitada. Kui hageja peab oma kahjuks päikesepaneelide paigaldamise ettevalmistamisega seotud kulutusi ja saamata jäänud tulu, siis kostja ei vastuta ka nende eest. Lisaks ei ole hageja väidetav kahju tõendatud. Ei saa tõsikindlalt väita, kas või millal oleks hageja saanud päikesejaamale kasutusloa ja reaalselt elektrit võrku
2-22-5574 müüma. Hageja on päikesepaneelide paigaldamise ettevalmistamist alustanud vales järjekorras. Kõik kulud, mille hageja on seni teinud, on olnud tema enda risk ning kostja nende eest ei vastuta. Kui hagejal on päikesepaneelide paigaldamiseks vaja ligipääsu kostja kasutuses olevale hooneosale või tehnosüsteemidele, tulnuks esmalt saada sellekohased nõusolekud ning alles seejärel, kui need eeldused on täidetud, asuma muude toimingute juurde.
13.Kostja leiab, et hageja arvutused saamata jäänud tulu osas on selgelt ülepaisutatud, kuid täpsemat vastuväidet kostja hoolimata kohtu selgitusest ja määratud tähtajast ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, s.o kostja valduses olevale elektrikilbile juurdepääsu võimaldamise kohustamise nõudes. Hageja kahju hüvitamise ja kaasuvalt viivise nõue tuleb jätta rahuldamata.
15.Kohus lahendab esmalt elektrikilbile juurdepääsu nõude (I), seejärel kahju hüvitamise ja viivise nõude (II) ning jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks menetluskulud (III). (I)
16.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ühtlasi ei vaidle:
16.1.Poolte kaasomandis on kinnisasi asukohaga Kopli tn 72, Tallinn.
16.2.Kinnisasja kaasomanike suhtes kehtib alates 26.03.2003 kasutuskorra kokkulepe.
16.3.Elektrikilp, mille kaudu toimub kinnisasja elektrivarustus, sh mille kaudu teostatakse liitumisi, asub kostja valduses oleval alal. Ruum on lukustatud ning hagejal puudus ja puudub sellele juurdepääs.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud oma seadusest ja/või kaasomandi kasutuskorrast tulenevat kohustust. Hageja etteheite kohaselt seisneb kostjapoolne rikkumine selles, et kostja ei võimaldanud hagejale juurdepääsu kostja ainuvalduses olevale elektrikilbile, et hageja saaks teostada liitumise, et omakorda teostada päikesepargiga seonduvaid toiminguid. Hageja sisustas 05.10.2022 istungil ühemõtteliselt, et kostjale etteheidetav rikkumine seisneb selles, et kostja ei võimaldanud ühendust Elektrileviga (dtl 297, ajatempel 00:12:10).
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
19.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kohtueelselt konkreetses küsimuses kostja poole pöördunud ja võimaldanud kostjal täita hageja soov kohtueelselt. Kohus selgitas hagejale, et hageja peab tõendama, et ta on pöördunud nõudega kostja poole ja kostja on juurdepääsu takistanud (dtl 298, ajatempel 00:24:21). Hageja väidab, et kostja keeldus päikesepargiga seonduva liitumise läbiviimiseks elektrikilbile juurdepääsu võimaldamisest ja tõendab seda väidet oma 30.03.2021 e-kirjaga (dtl 83), milles hageja märgib, et soovib elektriühenduse katkestada ja küsida luba ühenduse saamiseks ettevõtte Elektrilevi töötajatega, millele kostja vastab 06.04.2021 (dtl 82), et kõik liitumiste ja trasside ja sellega seotud vastastikuste nõusolekute otsused jms tuleks lahendada komplektsetena. Hageja kinnitas 05.10.2022 kohtuistungil, et muid tõendeid peale 30.03.2021 ja 06.04.2021 e-kirjade kostjale esitatud nõude kohta ei ole (dtl 297, ajatempel 00:14:38).
20.Hageja tugines samuti e-kirjavahetusele Elektrilevi OÜ ja viimase alltöövõtja vahel. Kohus asub seisukohale, et viidatud kirjavahetus ei tõenda hageja väiteid, et kostjalt oleks küsitud ja kostja oleks keeldunud elektrikilbile juurdepääsu võimaldamisest ja seeläbi takistanud
2-22-5574 päikesepargi paigaldamist ja sellega liitumist. Kolmandate isikute vahel peetud kirjavahetus ei sisalda ei pöördumisi kostja poole ega kostjale etteheidetavat rikkumist ehk keeldumist.
21.Hageja kinnitas 19.01.2023 kohtuistungil, et tõendeid selle kohta, et kostja oleks teadnud, et hageja soovib rajada päikeseparki, ei ole olemas (dtl 377, ajatempel 00:19:02).
22.Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et hageja on ühel korral 30.03.2021 pöördunud kostja poole sooviga katkestada elektriühendus, millele kostja vastab, et vastavad nõusolekud tuleb lahendada komplektsetena. Seega hageja ei ole küsinud ja kostja ei ole keelanud juurdepääsu elektrikilbile päikesepargi rajamise eesmärgil. Tõendamata on ka hageja väide, et kostja oleks teadnud hageja kavatsusest päikesepark rajada.
23.Kohus selgitab, et AÕS § 72 lg-st 3 tuleneb kaasomaniku õigus ühist asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Nimetatud õigusele vastab teiste kaasomanike kohustus kaaskasutust mitte takistada, sh mitte takistada juurdepääsu ühe kaasomaniku valduses olevale elektrikilbile, kui vastavat juurdepääsu on küsitud. Nimetatud kohustus tuleb ka AÕS § 72 lg-st 5, mis kohustab kaasomanikke hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest ja kohustab käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest.
24.Hageja ei ole kostjalt küsinud juurdepääsu elektrikilbile päikesepargi ühendamiseks ja asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks teadnud hageja 30.03.2021 pöördumise eesmärki, mistõttu ei saanud kostja rikkuda oma kohustust vastav juurdepääs võimaldada.
25.Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, ei hinda kohus kostja vastuväiteid seonduvalt VÕS § 111 alusel omapoolse kohustuste täitmisest keeldumisega hagejale etteheidetavate rikkumiste tõttu.
26.Hageja nõue elektrikilbile juurdepääsu saamiseks ei ole samas välistatud sõltumata sellest, et kohus tuvastas, et kostja oma kohustusi rikkunud ei ole. Iseenesest ei ole hagejal keelatud oma kaasomandist tulenevate õiguste teostamine ebaratsionaalselt kulukal viisil läbi kohtumenetluse olukorras, kus hageja ei ole eelnevalt kohtuväliselt konkreetse samasisulise nõudega kostja poole pöördunud.
27.Kohus arvestab, et kostja ei ole iseenesest vastu vaielnud ega eitanud hageja õigust saada ligi elektrikilbile (dtl 255-256) ning on kinnitanud, et tal ei ole midagi selle vastu, et võimaldada hageja esindajatele ligipääs elektrikilbile. Samasisuline kohustus tuleneb kostjale ka kasutuskorra kokkuleppe punktidest 3.3 ja 3.4. ning AÕS § 72 lg-st 3, mille kohaselt kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Seega hagejal on õigus saada ligipääs elektrikilbile hageja küsitud põhjendustel.
28.Hageja täpsustas oma 14.11.2022 menetlusdokumendis (dtl 305 jj) oma nõuet ja palub kohustada kostjat võimaldama ja tagama hagejale koos võrguettevõtja töötajatega ligipääs kostja valduses olevatele kaasomandi elektrivõrgu elektriseadmetele, milleks kostja on kohustatud avama hoonete uksed ja kõrvaldama kõik muud takistused elektriseadmetele ligipääsuks. Nõude täitmiseks hageja teatab kostjale e-kirjaga vähemalt 7 tööpäeva ette kostja registrikaardile kantud e-posti aadressile. Hageja on ühtlasi menetluses ammendavalt selgitanud, et juurdepääs on vajalik liitumise teostamiseks seonduvalt hageja poolt päikepargi rajamise kavatsusega.
29.Kohus on ühtlasi seisukohal, et kostja poolt välja toodud hagejale etteheidetavad kasutuskorra ja muude kokkulepete rikkumised, sh kaasomandi lõpetamata jätmine, ei annaks kostjale alust keelduda VÕS § 111 alusel võimaldada hagejale juurdepääs elektrikilbile. Isegi, kui kaasomanike vahel on erimeelsused tulenevalt kaasomandi kasutamisest, sh tee korrashoiuga seonduvad küsimused, ei anna nimetatud väidetavad rikkumised ühele kaasomanikule õigust takistada teise kaasomaniku vajalikke toiminguid seoses kommunikatsiooniga, kui vastavad kommunikatsioonid
2-22-5574 juhtuvad olema ühe kaasomaniku ainuvalduses ja kontrolli all. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus arvestab ka kostja korduvate avaldustega, et kostjal ei ole vastuväiteid hageja lubamiseks elektrikilbi juurde.
31.TsMS § 445 lg 1 alusel võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäev. Hageja on palunud kindlaks määrata otsuse täitmise viis ja kord selliselt, et kohtuotsusega kostjale pandud kohustuse täitmiseks teatab hageja kostjale ekirjaga vähemalt 7 tööpäeva ette kostja registrikaardile kantud e-posti aadressile ning kui kirja kättesaamist ei kinnitata, loetakse see kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel. Kostja ei ole täitmise viisile ja korrale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja taotletud viis on mõistlik ja põhjendatud ning elektrikapile juurdepääsu saamiseks on 7 tööpäeva pikkune etteteatamise aeg piisav. Pooltel on sealjuures alati õigus kokku leppida teises ajaraamistikus ja korras elektrikilbile juurdepääsu tagamiseks. (II)
32.Hageja kahjunõue, nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu, rajaneb eeldusel, et kostja rikkus enda kui kaasomaniku kohustusi, mille tagajärjel hageja ei saanud rajada päikeseparki ja sai seetõttu kahju. Kohus tuvastas ülal punktides 19 kuni 24, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud.
33.VÕS § 115 lg 1 sätestab kahju hüvitamise nõude vältimatu eeldusena kohustuse rikkumist võlgniku poolt, sama kordab VÕS § 127, sidudes kahju hüvitamise kohustuse üheselt rikkumisega ehk kahju tekitamisega.
34.Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, ei saanud kostja oma õiguspärase käitumisega tekitada hagejale mistahes kahju.
35.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kahjunõude lahendamiseks vaja anda hinnangut poolte väidetele seoses kahju võimaliku ettenähtavusega ja kahju suurusega. Kohus jätab hageja nõude kahju hüvitamiseks summas 2 321,51 eurot rahuldamata.
36.Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude, jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude.
(III)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
38.Kohus rahuldas hagi elektrikilbile juurdepääsu tagamise nõudes ning jättis hagi rahuldamata kahju hüvitamise nõudes. Samasisulise kompromissi võimalikkust on kostja kinnitanud 05.10.2022 istungil (dtl 296-297), samuti on kostja menetluses läbivalt olnud seisukohal, et ta ei vaidle vastu hageja põhimõttelisele õigusele saada ligipääs elektrikilbile.
39.Kohus arvestab, et kostja on olnud kogu menetluse vältel seisukohal, et hagejal on õigus elektrikilbile juurdepääsu saada, kuid on vastu vaielnud hageja kahju hüvitamise nõudele. Samuti arvestab kohus, et hageja nõue elektrikilbile juurdepääsu saamiseks kuulub rahuldamisele põhjusel, et hagejal ei ole keelatud oma õigusi teostada koheselt läbi kohtumenetluse, kuid kostja
2-22-5574 ei olnud oma tegevusega andnud hagejale alust kohtusse pöördumiseks. Seega jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda.
40.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
41.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid kokku summas 3 430 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis vastab 24,5 tunnile hinnaga 140 eurot.
42.Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendatud ja vajalikeks kuludeks saab pidada 12 töötundi hinnaga 140 eurot ehk kokku 1 680 eurot. Hageja peab põhjendamatuks kostja 06.06.2022 kostja vastuse koostamisele kulunud aega 5 tunni ja 15 minuti ulatuses ning leiab, et kostja vastuse kuulunud aeg saanuks moodustada maksimaalselt 3,5 tundi.
43.Hageja on samuti seisukohal, et kostja 06.12.2022 seisukoha koostamisega seonduvalt kliendiga kohtumisele kulunud aeg 2,5 tundi, mis hõlmab täiendavate dokumentide ja päikeseenergia tootlikkuse arvutuse ülevaatamist, ei ole põhjendatud. Hageja on samuti seisukohal, et kuivõrd hageja üksnes täpsustas oma nõuet, ei vajanud kostja aega nõude sisuga uuesti algusest peale tutvumiseks.
44.Hageja peab põhjendamatuks ka kohtuistungiks ettevalmistamise kulu.
45.Kohus hageja vastuväidetega ei nõustu. Kostja menetlusdokumendid peegeldavad üheselt menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu. Hageja seisukoht, mille kohaselt kostja justkui ei oleks pidanud pärast nõude täpsustamist nõudega algusest peale tutvuma, on vastuolus hea usu põhimõttega.
46.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
47.Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 3 430 eurot, mis kuuluvad hagejalt väljamõistmisele.
48.Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2024.a otsusega nr. 2-22- 5574
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.