Rahuldada kostja vastuväide ning tagastada hagejale koos kohtukõne kirjalike teesidega esitatud dokumentaalsed tõendid.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista K Salt K Si kasuks kasuks menetluskulude katteks 3 742 (kolm tuhat seitsesada nelikümmend kaks) eurot 40 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.K S (hageja) esitas 12.05.2021. a Viru Maakohtule hagi K Sa (kostja) vastu lepingu tühistamisavalduse kehtetuse tuvastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu sõlmiti xxx. a ja lahutati xxx. a.
3.Poolte vahel sõlmiti 11.12.2020. a notariaalne Endiste abikaasade ühisvara jagamise leping, Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldus kande tegemiseks kinnistusraamatusse, Hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise leping, lastele elatise maksmise kokkulepe (leping).
4.06.05.2021. a sai hageja kohtutäitur N M vahendusel 22.04.2021. a lepingu tühistamisavalduse (tühistamisavaldus), millega kostja tühistas 11.12.2020. a lepingu seoses sellega, et kostja olevat sõlminud lepingu hageja vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul. Hageja olevat mõjutanud kostjat allkirjastama ühisvara jagamise lepingu kostja tahte vastaselt ja kostjale ebasoodsatel tingimustel.
5.Hageja teatas kostjale 10.05.2021. a e-kirjaga, et ei ole nõus tühistamisavaldusega ja selles toodud põhjendustega. Hageja leiab, et tühistamisavaldus on kehtetu ning poolte vahel sõlmitud leping kehtib edasi.
6.Hageja leiab, et kostjal puudus seadusest tulenev õigus lepingu tühistamiseks materiaalsete eelduste puudumise tõttu. TsÜS § 96 lg 1 kohaselt peaks lepingut tühistav pool tõendama (1) vägivalla ja ähvardamise esinemist, (2) vägivalla esinemise korral ajalist seost tehingu tegemisega, (3) ähvarduse esinemise korral kausaalset seost tehingu tegemisega ning (4) vägivalla ja ähvarduse vahetust ja tõsidust. Hageja leiab, et kõik nimetatud eeldused ei ole täidetud.
7.Hageja suhtes on tõepoolest alustatud kriminaalmenetlus kostja suhtes kolmel korral, so augustis 2019. a, 12.07.2020. a ja 05.01.2021. a vägivalla kasutamises ja septembris 2020. a kostjale tapmise ja vara hävitamise ähvardamises, kuid hageja leiab, et kriminaalmenetluse alustamine ja kahtlustuse esitamine ei tõenda seda, et hageja kallutas kostjat lepingut sõlmima, kasutades selleks vägivalda ja ähvardust. Kriminaalmenetluse käigus selgitatakse välja, kas ja millises osas esialgne kahtlustus leiab kinnitust, millises osas mitte. Hagejale kahtlustuses esitatud episoodid ei ole ei ajaliselt ega ka kausaalselt seotud lepingu sõlmimisega.
8.Kostja poolsed tühistamisavalduses välja toodud lepingu allkirjastamise asjaolud on paljasõnalised ja valed. Kostja tühistamisavalduses toodud väide, et lepingu sõlmimise ajal ilmus hageja ootamatult majja ja tema vööl oli tulirelv, mistõttu tajus kostja hirmu ja ohtu ning oli sunnitud sõlmima lepingu, on väljamõeldis ega ole millegagi tõendatud. Kostjal oli võimalus pöörduda politsei poole, mida ta tegi jaanuaris 2021. a, samuti oli kostjal võimalus pöörduda kohtusse ühisvara jagamise hagiga.
9.Ettevalmistus ühisvara jagamise lepingu sõlmimiseks kestis mitu nädalat. Enne lepingu sõlmimist toimusid poolte vahel läbirääkimised Skype teel ühisvara jagamise ja selle tingimuste suhtes. 2020. a novembri lõpus esitas kostja AS-ile SEB Pank avalduse laenulepingust laenuvõtja eemaldamiseks ning 03.12.2020. a esitas kostja notar T J digitaalselt allkirjastatud ühisvara jagamise tingimused. Kostja sõlmis lepingu vabatahtlikult.
10.Ühisvara jagamine vastavalt lepingule toimus perekonnaseaduse sätete alusel ning ühisvara jagati nende vahel pooleks. Kuigi lepingu ühisvara maksumus ei vasta tegelikult vara reaalsele väärtusele, on see tingitud poolte vahelisest kokkuleppest eesmärgiga vähendada lepingu notariaalse tõestamisega seotud tasusid. Tegelik ühisvara väärtus oli järgmine: kinnistu xxx 130 000 eurot (01.06.2021. a seisuga oli laenulepingu jääk 108 000 eurot). Kummagi auto väärtus oli 14 000 eurot. Seega poolte kokkuleppel otsustati ühisvara jagada järgmiselt: hageja ainuomandisse jääb kinnistu väärtusega 130 000 eurot ning laenu tagastamise kohustus summas 108 000 eurot; hageja pidi kostjale hüvitisena maksma 65 000 eurot omandi kaotamise eest, kostja pidi aga maksma hagejale 54 000 eurot laenukohustusest; kuna hageja osa ületas kostjale jääva osa 11 000 euro võrra (65 000 – 54 000), pidi hageja maksma kostjale hüvitisena 11 000 eurot, mis on ka lepingus märgitud. Kaks sõidukit (xxx ja xxx) on samaväärsed (kummagi väärtus 14 000 eurot). Seega ei ole tõene kostja tühistamisavalduses toodud väide, et leping on sõlmitud kostjale ebasoodsatel tingimustel, kuna ühisvara jagati võrdselt. See, et tühistamisavalduses hindas kostja kinnistu väärtuseks 163 000 eurot, ei ole millegagi põhjendatud. See, et kuni 01.06.2021. a peab kostja maksma majaga seotud majanduskulusid ja laenumakseid, ei saa kostjat kahjustada, sest kostjal oli õigus majas elada kuni 31.05.2021. a.
KOSTJA VASTUS
11.Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 41-55) kostja hagi ei tunnistanud.
12.Kostja tühistas lepingu seoses sellega, et leping sõlmiti hageja poolt vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul.
13.Kostja on hagejale tekitanud füüsilist valu 01.04.2018. a, 2019. a augustis ja 12.07.2020. a. 2020. a augustikuus teatas kostja hagejale, et soovib abielu lahutada, et vabaneda vägivallast. Kostja pakkus hagejale, et jääb kolme lapsega majja elama, maksab ise laenujäägi ning hagejale rahalise hüvituse ning kui hageja ei ole sellega nõus, siis jäetakse ühisvara jagamine kohtu otsustada. Selle peale hageja ähvardas, et paneb maja põlema, tapab kostja ja enda, juhul, kui kostja ei ole nõus ühisvara jagamisega nii, kuidas hageja soovib. 2020. a septembris peale abielu lahutamist oli poolte vahel veel üks kord jutt ühisvara jagamise võimalikest viisidest, kostja tegi hagejale veel kord ettepaneku jagada ühisvara kohtu kaudu. Vastuseks sellele ütles hageja, et kui kostja soovib ühisvara jagamist kohtu kaudu, võib kõike juhtuda, nagu juhtus kunagi maakohtus, kus kohtusaalis mees lasi maha enda naise ja naise ema. Hageja ähvardas taaskord maja põlema panna. Oktoobrist 2020. a elab hageja oma korteris xxx, kostja elab koos lastega xxx majas ja maksab oma lahusvara arvel kõik elamuasemelaenuga seotud kohustused. Hageja külastas maja regulaarselt, mille käigus ähvardas kostjat tema ja tema lähedaste tapmise ja ühisvara hävitamisega. Hageja ähvarduste tulemusena muutus kostja ja tema kolme lapse elu väljakannatamatuks ning kostja tajus reaalset ohtu enda tervisele ja elule.
14.Kostja tajus hageja ähvardusi reaalsetena, kuna hagejal on relvaluba ja tema valduses on tulirelvad. Ainus võimalus ähvardustest vabaneda oli allkirjastada ühisvara jagamise leping kostja tahte vastaselt ja temale ebasoodsatel tingimustel. Vahetult enne e-notari keskkonnas toimuva tehingu algust 11.12.2020. a tuli hageja kostja elukohta (xxx), olles relvastatud (vööl oli käsitulirelv). Kostja tajus selget hirmu ja ohtu enda elule, kuna varasemalt oli hageja lubanud kostja tappa, kui viimane ei nõustu jagama ühisvara hageja poolt soovitud viisil, millest tulenevalt hageja poolt mõjutatuna allkirjastas kostja lepingu.
15.Kostja sõlmis endale kahjuliku lepingu hageja poolt vägivalla kasutamise ja vägivallaga ähvardamise mõjul, mitte omal vabal tahtel. Hagejale on kehtestatud ajutine lähenemiskeeld kostjale Viru Maakohtu 11.03.2021. a kohtumäärusega.
16.Kostja leiab, et tühistamisavaldus on kehtiv.
VASTUHAGI
17.Kostja esitas vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes (II kd tl 18-36).
18.Poolte ühisvara on jagamata, sest ühisvara jagamise leping on tühine.
19.Abielu kestel on pooled omandanud ühisvara: * kinnistu xxx väärtusega 163 000 eurot; * sõiduk xxx (registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2015) väärtusega 14 000 eurot; * sõiduk xxx (registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2015) väärtusega 14 000 eurot; * köögitool 60 eurot; * integreeritud induktsioon pliidiplaat 400 eurot; * köögiteler 200 eurot; * 2 baaritooli kokku 180 eurot; * suur teler 600 eurot; * gaasikatel 1 500 eurot; * kiiktool 200 eurot; * külmik 500 eurot; * tolmuimeja 300 eurot: * Husqvarna muruniiduk 400 eurot; * suur kasvuhoone 500 eurot; * väike kasvuhoone 200 eurot; * laste mänguväljak 600 eurot. Kokku ühisvara väärtus on 196 640 eurot. Abielu ajal on võetud 27.11.2017. a laenukohustus (AS SEB Pank) kinnistu soetamiseks summas 117 000 eurot. Seisuga august 2021. a on laenujääk 106 130 eurot. Kuni oktoobrini 2020. a elasid pooled koos elamus. Alates oktoobrist 2020. a kuni 23.07.2021. a elas elamus kostja ja maksis laenuga seotud kulud igakuiselt lahusvara arvelt.
19.Kostja soovib jätta kinnistu väärtusega 163 000 eurot ja vallasvara (mööbel, tehnika, sisustus jne) kokku väärtusega 5 640 eurot, sõiduki xxx väärtusega 14 000 eurot enda omandisse. Laenulepingust tulenevad kohustused ja sõiduk xxx väärtusega 14 000 eurot jätta hageja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis. Alternatiivselt müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel.
VASTUS VASTUHAGILE
20.Vastuses vastuhagile (III kd tl 3-9) hageja vastuhagi ei tunnistanud, kuna hageja arvates puudub kostjal alus ühisvara jagamise lepingu tühistamiseks.
21.Hageja ei ole nõus kostja esitatud kinnistu eksperthinnanguga, sest hindamisel ei arvestatud kinnistule seatud hüpoteegiga, mis kindlasti vähendab kinnistu maksumust. Kinnistu ostmisel kulutati hageja lahusvara 5 000 eurot ning 3 063,43 eurot kinnistu
korrastamisele ning selleks vajalike asjade (sh induktsiooniplaat, muruniiduk) ostmisele. Sõiduki xxx väärtus on 11 100 eurot. Köögitooli maksumus on 60 eurot. Induktsiooniplaat osteti 399 euro eest hageja lahusvara (korteriomandi xxx) müügi arvelt. Induktsiooniplaadi maksumus on 150 eurot. 2 baaritooli osteti 2018. a jaanuaris 164,80 euro eest. Arvestades nende kulumist on 2 tooli jääkväärtuseks 60 eurot. Suur teler osteti 2020. a maikuus järelmaksuga (18 kuud). Teleri maksumus oli 549 eurot. 5 makset summas 152,50 eurot tasuti ühisvara arvelt, 213,50 eurot tasuti kostja lahusvara arvelt. Alates 2021. a juunist kuni järelmaksulepingu lõppemiseni maksis hageja oma lahusvara arvelt 183 eurot. Seega tuleb ühisvara hulka lugeda teleri maksumusest 106,75 eurot. Kiiktool osteti 2018. a aprillis 234 euro eest. Amortisatsiooni arvestades on kiiktooli maksumus 120 eurot. Tolmuimeja osteti 2019. a mais 122,50 euro eest, amortisatsiooni arvestades on selle väärtuseks 50 eurot. Husqvarna muruniiduk osteti 02.02.2018. a 399 euro eest hageja lahusvara arvelt. Muruniiduki jääkväärtus on 150 eurot. Kasvuhooned osteti 12.11.2018. a 515 euro eest, nende jääkväärtus on 300 eurot. Kokku on ühisvara väärtus 156 096,75 eurot, millest 8 063 euro ulatuses soetati ühisvara hageja lahusvara arvelt. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada laenukohustuse jäägiga. Abielu lahutamise hetkel oli laenukohustuse jääk 109 135,03 eurot. Hageja on nõus sellega, et ajavahemikul 2020. a oktoober kuni 2021. a juuli kandis kostja laenuga seotud kulud summas 4 357,70 eurot (10 kuud x 435,77 eurot) oma lahusvara arvelt ning seda tuleb arvestada ühisvara jagamisel. Alates augustist 2021. a kannab laenuga seotud kulud hageja ning seda on vaja arvestada ühisvara jagamisel.
22.Ühisvara hulka ei kuulu köögiteler, kuna see oli ostetud koos majaga ja oli maja hinna sees. Külmkapp ei kuulu ühisvara hulka, sest oli ostetud hageja poolt enne abiellumist xxx korterisse. Gaasikatel tuleb arvestada maja hinna sisse, kuna majas on gaasikütte ja gaasikatel on gaasikütte oluline osa. Laste mänguväljak ei kuulu ühisvara hulka, sest oli kingitud lastele hageja vanemate poolt 2017. a novembris.
23.Hageja ettepanek ühisvara jagamiseks on: hageja ainuomandisse jääb kinnistu väärtusega 130 000 eurot, sõiduk xxx väärtusega 11 100 eurot, köögitool väärtusega 60 eurot, 2 baaritooli väärtusega 60 eurot, suur teler väärtusega 106,75 eurot, induktsiooniplaat väärtusega 150 eurot, kiiktool väärtusega 120 eurot, tolmuimeja väärtusega 50 eurot, muruniiduk väärtusega 150 eurot, 2 kasvuhoonet väärtusega 300 eurot. Laenulepingust tulenev kohustus jääb hageja kanda, arvestades kostja poolt oma lahusvara arvelt tehtud makseid, samuti hageja poolt oma lahusvara arvelt tehtud makseid alates 2021. a augustist kuni kohtulahendi tegemiseni. Kostja omandisse jääb sõiduk xxx väärtusega 14 000 eurot. Hagejale tuleb hüvitada lahusvara arvelt tehtud kulutused 8 063 eurot ning poole kasuks, kes saab rohkem vara, tuleb välja mõista hüvitis enamsaadud vara arvelt.
MENETLUSE KÄIK
24.Viru Maakohtu 02.09.2022. a otsusega hagi rahuldati, kohus tuvastas 22.04.2021. a K Sa lepingu tühistamisavalduse kehtetuse ja 11.12.202. a endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu kehtivuse ning jättis K Sa vastuhagi K Si vastu ühisvara jagamise nõudes rahuldamata.
25.Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2023. a otsusega tühistati Viru Maakohtu 02.09.2022. a kohtuotsus ja saadeti tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus märkis, et kostja poolt esiletoodud asjaolud viitavad sellele, et 11.12.2020. a leping võib olla näilik ja seetõttu tühine. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, mille puhul pooled soovivad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tüüpilisemaks varjatava tehingu näiteks on tehingud, kus näidatakse tegelikust hinnast madalam hind, olgu siis eesmärgil, et maksta vähem makse või notaritasu, või siis hoopis kõrgem hind, näiteks eesmärgiga vältida ostueesõigusega isiku poolt ostueesõiguse kasutamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega muu hulgas seda, kas 11.12.2020. a lepingu näilikkuse korral on tühine kogu leping või osa sellest, samuti seda, kas menetlusse tuleks kaasata SEB Pank kui üks lepingupool.
26.Asja uuel läbivaatamisel arutas kohus poolte ja poolte esindajatega poolte vastastikuseid nõudeid kohtuistungil 09.11.2023. a. Hageja esindaja selgitas, et 11.12.2020. a sõlmitud leping ei ole tühine näilikkuse tõttu, samuti ei ole see tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja p 2 järgi. Kostja arvates see tehing on sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustele. Näilik tehing eeldab õiguslikke tagajärgede mittesaabumist. Antud juhul, vaatamata sellele, et lepingus oli ühisvara hinda vähendatud, tegelikult need õiguslikud tagajärjed, milles pooled on oma lepingus kokku leppisid, saabusid. Pooled võivad lepingus kokku leppida selles milline on ühisvara väärtus ja nad on seda ka teinud. Pooled leppisid kokku selles, milline kohustus kelle ainuomandisse jääb ja pooled leppisid kokku selles, millise hüvitise peab maksma K S K Sale enamsaadud vara arvelt ja see kõik, mis oli lepingus kokku lepitud, on kõik juhtunud. Antud juhul tegemist ei ole varjatud tehinguga. Varjatud tehinguga oleks tegemist siis kui näiteks müügilepingu puhul pooled märgivad lepingus korteri hinnaks 2 000 eurot aga tegelikult müüja saab korteri eest 40 000 eurot. Siis jah, sellisel juhul pooled varjavad tegelikke asjaolusid aga antud juhul seda ei toimunud. Sellepärast ei ole tegemist näilikku tehinguga TsÜS § 89 mõttes. Samuti ei ole tegemist tühise tehinguga, kuna tehing ei ole sõlmitud ebasoodsatel tingimustel. K Sa sai õiglase hüvitise ühisvara eest ja puuduvad alused tehingu tühisuse tuvastamiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad, et see tehing võib olla vastuolus heade kommetega.
27.Kostja esindaja märkis kohtuistungil, et kostja ei ole ringkonnakohtu otsust vaidlustanud selles osas, mis puudutab tühistamise aluse puudumist võimaliku ähvardamisega seoses. Kostja jääb selle juurde, et tehing on tühine ja vastuolus heade kommetega. K Sa soovib, et talle hüvitataks ühisvara huvides lahusvara arvelt tehtud panused. Vastuhagi punktis 5 on sellest konkreetselt juttu olnud aga ta on välja toodud kogu hüvitise koosseisus, mis ei välista selle eraldi menetlemist. Vastuhagi kohaselt september 2020 kuni juuni 2021. a K Sa on tasunud ühise laenukohustuse eest kokku summas 4 299,09 eurot pool sellest on 2 149,54 eurot ning see tuleks talle hüvitada PKS § 34 lg 2 alusel. Poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu punktis 1.2.10 pooled kinnitavad, et on teadlikud selles, et jagamata jäänud ühisvara on siis jätkuvalt ühisvara ehk siis kõik ühisvaraga seotud nõuded, mis ei ole lepinguga reguleeritud on üleval. K Sal selle järgi on jätkuvat olemas nõue lahusvara panuste hüvitamiseks. Põhihagi rahuldamise korral tuleb jätta rahuldamata mitte kogu vastuhagi, kui selle nõude saab sealt rahuldada. Kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja tehing on tühine seoses vastuolu heade kommetega siis vastuhagis tuleb alternatiivne nõue rahuldada. Müüa kinnistu enampakkumisel ja sellise hinnaga nagu see seal kujuneb ning saadud rahast tuleb kõigepealt tasuda laenujääk, siis saab sellelt kinnistult kustutada hüpoteegid. Seda tehingut saab tühistada osaliselt ainult selles osas, mis puudutab seda kinnisvara jagamist ning seoses sellega hüvitist ja muid kokkuleppeid. Autode osas pooled ei ole tehingut sisuliselt vaidlustanud, autod oleks jagatud nii nagu nad tehingus jagatud olid. Pooled hindasid autod
väärtuse poolest võrdseks ja jagasid autod võrdselt. Autode osas võib jääda tehing kehtima. Tehingus näidatud kinnistu väiksem väärus tõi kostjale negatiivse tagajärjena kaasa selle, et ta sai vähem ühisvara jagamise tulemusel rahalisi vahendeid ning see tehing oli temale kahjulik. Heade kommmetega vastuolus tehinguks tuleb lugeda tehingut, mis on tasakaalust väljas, tehtud ebaõiglastel tingimustel ning ühiskond ei pea selliseid tehinguid õiglaseks.
28.Hageja esitas 20.11.2023. a menetlusdokumendis kulude arvestuse üldsummas 22 404,62 eurot, mida on hageja kandnud peale tehingu tegemist ainuisikuliselt ja kulude kandmist kinnitavad tõendid: (1) Laenulepingu tagasimaksed ajavahemiku 16.08.2021-15.11.2023. a eest kokku summas 13 612,08 eurot. Alates 15.12.2023. a kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätkab hageja ainuisikuliselt laenu tagasimaksete tasumist igakuiselt summas 651,80 eurot; (2) Kodukindlustuse maksed ajavahemiku detsember 2020 - november 2023. a eest kokku summas 452,92 eurot. Alates detsembrist 2023. a kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätkab hageja ainuisikuliselt kodukindlustuse maksete tasumist 20,40 eurot kuus; (3) Ahju ehitamisega seotud kulud, kokku summas 2 499,13 eurot. Hageja selgitab, et ahju ehitamise vajadus on tekkinud seetõttu, et majas olev kamin oli ehitatud 2005. a, kamin oli kulunud, see ei täitnud oma funktsioone ja vajas väljavahetamist. Selleks, et oleks võimalik kütta tervet maja, oli ehitatud ahi; (4) Kütte-energia ostuga seotud kulud ajavahemiku september 2021 - oktoober 2023. a eest summas 2 682,40 eurot; (5) Kütte-gaasi tarnega seotud kulud ajavahemiku september 2021 - oktoober 2023. a eest summas 296,77 eurot; (6) Küttepuude ostmine maja kütmiseks summas 1 383 eurot; (7) Maja valvega seotud kulud summas 73,70 eurot; (8) Notari tasu 294 eurot, mis oli hageja poolt tasutud 11.12.2020. a lepingu sõlmimise eest; (9) Kulud, mis on seotud maja sanitaartaristu töökorras hoidmisega (vajalik veefiltrite puhastus, kuna maja küttesüsteemis kasutatakse vett), sanitaartehnika remondiga, maja jooksva remondi ja hooldusega, amortiseerunud osade väljavahetamisega. Kui pooled maja ostsid, oli hoovis batuut, mis oli kulunud ja kasutuskõlbmatu. Hageja ostis uue batuudi, mis suurendab maja atraktiivsust. Kulud, mis on seotud veranda remondiga, kuna verandal värv koorus maha, oli veranda katuse kate mõranenud, üles sulanud ja vett läbi lasknud. Kulud, mis on on seotud hoovi haljastustaimede ostmisega. Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et 11.12.2020. a notariaalne tehing on tühine, tühise tehingu järgi tagasitäitmisel võtta arvesse kõik arvestuses märgitud summad (22 404,62 eurot).
29.29.11.2023. a esitas kostja vastuhagi täpsustuse. Kostja märkis, et ta jääb täies ulatuses oma vastuhagi juurde, kuid muudab hagi täiendamise korras vastuhagis esitatud nõuete järjekorda järgmiselt: Vastuhageja palub kohtult: (1) Rahuldada vastuhagi. (2) Jagada poolte ühisvara. Selleks müüa avalikul enampakkumisel kinnisasi asukohaga xxx, saadud rahast tasuda esmajoones kinnistule panga kasuks seatud hüpoteegiga tagatud laenukohustuse jääk, täitemenetluse kulud ning ülejäänu jagada võrdselt poolte vahel. (3) Jätta kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud ning osaliselt täitmata laenukohustus K Si kanda. (4) Menetluskulud jätta K Si kanda. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks vastuhagi põhinõuet rahuldada, jagada poolte ühisvara järgmiselt: (1) Jätta kinnistu aadressil xxx, katastritunnusega xxx, pindalaga 1791 m2, väärtusega 163 000 eurot, K Si ainuomandisse. (2) Mõista K Silt K Sa kasuks välja hüvitis summas 33 404,54 eurot omandi kaotamise eest. (3) Menetluskulud jätta K Si kanda.
30.Kostja esitas 29.11.2023. a menetlusdokumendis omapoolse seisukoha hageja 20.11.2023. a esitatud kulude arvestuse kohta. Kostja märkis, et võttes aluseks kostja poolt 20.11.2023. a esitatud andmed, siis on ühisvaraks oleva kinnisasja ja laenuga seotud kulud olnud järgmised:
laenumakse 651,80 eurot kuus, kodukindlustuse makse 20,40 eurot kuus, koduvalve 35,60 eurot. Ehk siis kokku 707,80 eurot kuus. Seega perioodil oktoober 2020- 31.05.2021. a on kostja tasunud üksinda ühise kinnisasjaga seotud kohustusi 8 x 707,80 = 5 662,40 euro ulatuses. Kui kohus võtab ühisvara jagamisel arvesse hageja esitatud kulud, siis sama palub kostja teha ka tema kuludega. Mis puutub muudesse hageja poolt 20.11.2023. a esitatud kuludesse, siis palub kostja jätta nendega arvestamata. Remondi, hoolduse jms kulud kaetakse põhimõttel- kes kasutab ja lõhub, see maksab. Seega tegemist ei ole kaasomandiga seotud vajalike kulutustega AÕS § 75 lg 1 mõistes. Veranda katuse vahetus ei olnud kostjaga kooskõlastatud ega ka vajalik kaasomandi säilitamiseks. AÕS § 72 lg 1 esimese lause kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Sama § lg 4 kohaselt võib kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikule kulutuste hüvitamist vaid juhul, kui tehtud kulutus oli seotud kaasomandi säilitamisega. Korstna pühkimine on selle kohustus, kes korstnat tahmab, st kasutab. Elektripirnid, veefiltrid jms on tavaline kulumaterjal, nagu näiteks wc paber või šampoon, neil kulutustel pole midagi pistmist elamu säilitamisega. Batuudi ost ei ole kaasomandi säilitamiseks vajalik kulutus. Elamu oleks säilinud ka konserveerituna, st nii, et seda keegi ei kasuta ning elektriküttega hoida majas sees talvekuudel nt 10 kraadi sooja. Seega küttepuude ost ei olnud elamu säilitamiseks vajalik kulu, kuivõrd selle ostuga lõi hageja mugavaid elutingimusi endale. Elektrienergia ja gaasi eest tasumine toimub tarbimispõhiselt, seega ei ole samuti tegemist elamu säilitamiseks vajaliku kuluga, v.a osas, mida oleks kütteperioodil vaja eluruumides +10 kraadise temperatuuri hoidmiseks. Seda kulu ei ole hageja aga tõendanud ning kostja ega kohus ei pea seda ise leiutama. Ahju ehitamine ei olnud kostjaga kooskõlastatud ning ka elamu säilitamise seisukohalt hädavajalik kulu. Kostjast jäi elamusse maha töökorras ahi. Notari tasu tuleb jätta hageja kanda, kelle initsiatiivil tühine tehing üldse tehti.
31.19.01.2024. a esitas kostja menetluskulude nimekirja (menetluskulude suurus 5 275 eurot).
32.22.01.2024. a esitas hageja kirjalikud kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja (menetluskulude suurus 3 742,40 eurot). Hageja märkis kohtukõne kirjalikes teesides, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja leiab, et tehing on kehtiv, kuna saabusid need tagajärjed, millistest pooled on kokku leppinud. Ühisvara maksumuse vähendamine ei mõjutanud poolte vahel kokkulepitut. Pooled pidasid enne lepingu sõlmimist lepingueelseid läbirääkimisi. Kostja ei viidanud kohtumenetluses asjaolule, et ta ei saanud lepingu tingimustest aru. Kõik lepingu tingimused olid poolte vahel kooskõlastatud ja kostja poolt enne lepingu sõlmimist allkirjastatud ning notarile edastatud. Samuti on kostja allkirjastanud ja edastanud SEB Pangale avalduse tema väljaarvamiseks laenulepingust. Riigikohtu praktika kohaselt näiliku tehingu puhul on määrava tähendusega poolte tahe, seega tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, st hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti (3-2-1-137-09, 3-2-1-139-08). Pooltevahelise Viberi kirjavahetusest 26.11.2020 - 02.12.2020. a nähtub selgesõnaliselt, et pooled leppisid kokku ühisvara jagamisest, samuti nad leppisid kokku, et K S maksab K Sale 11 000 eurot hüvitist enamsaadud vara arvelt. Pooled vaidlesid vaid hüvitise maksmise viisi üle, kas tuleb maksta kogu summa korraga või osade kaupa. Sama summa 11 000 eurot on märgitud 11.12.2020. a lepingu punktis 3.4. Seega lepingu sõlmimisega on saabunud samad tagajärjed, millistest pooled on tegelikkuses kokku leppinud. Pooled ei ole varjanud tehingu asjaolusid. Hageja väitis kogu menetluse vältel, et ühisvara
hindu vähendasid pooled eesmärgiga vähendada notaritasu. Kostja küll ütles 19.10.2021. a eelistungil, et justkui ei olnud sellega nõus, kuid põhjuseks märkis, et hageja tuli ja ähvardas tulirelvaga. Kuna sellise väite on kohtud lugenud tõendamatuks, siis puudub mistahes objektiivne põhjendus, miks kostja nõustus notari juures ühisvara hindade vähendamisega. Vastus võib olla ainult see, et hindade vähendamine oli mõlemapoolne kokkulepe. Seda kinnitas kostja oma allkirjaga 11.12.2020. a lepingu sõlmimisel. Tühistamisavalduse ja vastuhagi esitamise eesmärgiks on saada tagantjärgi suurem hüvitis, kui oli poolte vahel kokku lepitud. K S leiab, et K Sa käitub pahauskselt K Si suhtes. K S on seisukohal, et 11.12.2020. a sõlmitud leping ei ole näilik ja on kehtiv. K S leiab, et ei saa rääkida ka sellest, et 11.12.2020. a sõlmitud leping on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 tulenevalt heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. K S on seisukohal, et lepingu sõlmimise ajal, st 11.12.2020. a seisuga, lepingus märgitud pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus pole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. K Shvelevi hagiavalduse punktis 3 on tehtud arvestus, mille tulemusena on saadud 11 000 eurot hüvitist, mille K S pidi tasuma K Sale. TsÜS § 86 lg kaks kohaselt tuleb hinnata seda, kas vastastikuste kohustuste väärtus on proportsionaalne. K S on seisukohal, et 11.12.2020. a lepingus on poolte vastastikuste kohustuste väärtus proportsionaalne. K Sa on materiaalselt kindlustatud, kahe kõrgharidusega inimene. Seega ei saa rääkida sellest, et ta on sõlminud 11.12.2020. a ühisvara jagamise lepingu lähtudes asjaoludest, mis on ettenähtud TsÜS § 86 lg 3. Vähemalt ei ole K Sa tõendanud, et tema sõlmis lepingu lähtudes erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.Seega puudub alus väita, et 11.12.2020. a leping on heade kommetega vastuolus. K S palub rahuldada põhihagi. Juhul, kui kohus leiab, et 11.12.2020. a sõlmitud leping on tühine, siis taotleb K S tagasitäitmise korral arvestada tema poolt 20.11.2023. a menetlusdokumentides esitatud kuludega, mis moodustasid seisuga 20.11.2023. a 22 404,62 eurot. K S jääb selle juurde, et kõik kulud on vajalikud ühisomandi säilitamiseks. Kulude põhjendused on detailselt märgitud 20.11.2023. a kohtule esitatud arvestuses. Kuna käesolevaks ajaks on laenu tagastamise kulud, maja kindlustuse ja ülalpidamise kulud kasvanud, siis seisuga 22.01.2024. a moodustavad K Si lahusvara arvel ühisvarale tehtud kulud kokku 25 228,39 eurot, st 22 404,62 + 679,09 (maja küte) + 1 988,93 (laenu tagastamise maksed ja maja kindlustus) + 155,75 eurot (kütte-gaasi tarne). K S palub arvestada antud kuludega kohtuotsuse jõustumise seisuga. Juhul, kui kohus leiab, et 11.12.2020. a leping on tühine ja tuleb jagada poolte ühisvara, siis teatab K S, et jääb oma seisukohtade juurde, mis on seotud poolte ühisvara jagamisega, nii ühisvara kuulumise, soetamise (sh lahusvara arvel), kui ka selle maksumuse suhtes. K S ei ole nõus summaga, mis on esitatud K Sa 29.11.2023. a seisukohas hageja 20.11.2023. a tõenditele. Ajavahemikul oktoober 2020 - 31.05.2021. a oli laenumakse suurus 435,77 eurot kuus, kodukindlustuse makse oli 9,93 eurot kuus ja koduvalve oli 17,80 eurot kuus, seega kokku 463,50 eurot kuus, ehk 3 708 eurot kaheksa kuu eest. Eraldi soovib K S märkida, et ei ole nõus K Sa 30.11.2023. a esitatud vastuhagi nõuete järjekorraga. K Sa ei ole põhjendanud, miks peab kohus jagama ühisvara selliselt, et kinnisasi asukohaga xxx müüa avalikult enampakkumisel, saadud rahast tasuda esmajoones kinnistule panga kasuks seatud hüpoteegiga tagatud laenukohustuse jääk, täitemenetluse kulud ning ülejäänu jagada võrdselt poolte vahel. Jätta kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud ning osaliselt täitmata laenukohustus K Si kanda. Hageja näeb selles K Sa pahauskse käitumise jätkamist. Alguses kostja esitas valed väited, et hageja vägivalla ja
ähvardustega surus talle tema tahtega vastuolus lepingu sõlmimise. Kui kohtud leidsid, et selline kostja väide on tõendamata, siis kostja otsustas esitada nõude, mis jätab hageja ilma kinnisvarast, mida ta peab oma koduks. Hageja oli kogu menetluse kestel nõus sellega, et kinnistu jääb tema ainuomandisse. Ka K Sa oli sellega nõus. Sel kinnistul elab käesoleval ajal K Si perekond - abikaasa ja tema alaealine tütar esimesest abielust. xxx. a sünnib perre uus laps. K Si vanem laps x käib majas külas. K S teab, et tema ühised lapsed K S - I ja K peavad seda maja oma koduks, kuna sündisid seal ja suurema osa oma elust elasid selles majas. Seega K Si ja tema laste jaoks on see maja väga tähtis. K S leiab, et puudub igasugune põhjus K Sa 29.11.2023. a hagi täiendusena esitatud põhinõude rahuldamiseks. K S leiab, et ühisvara, st kinnistu tuleb jagada K Sa 29.11.2023. a hagi täienduses alternatiivses nõudes esitatud viisil. K S ei ole nõus alternatiivses nõudes märgitud kinnistu väärtusega ja taotletud hüvitise suurusega. K S esitab käesoleva menetlusdokumendi punktis 5 oma ettepaneku poolte ühisvara jagamiseks. K S on maksevõimeline inimene, kes juhul, kui kohus otsustab, et K S peab maksma K Sale omandi kaotamise eest hüvitise enamsaadud vara arvel, on suuteline seda maksma. K S juba poolteist aastat maksab korralikult laenu tagastamise maksed (poolte ühiskohustus, juhul, kui vastuhagi rahuldatakse) ja on nõus võtma enda peale laenukohustuse ühisvara jagamise korral. K S soovib rõhutada asjaolu, et käesoleval ajal ei ole mõistlik kinnistu müümine. Arvestades riigi majandusolukorda, euribori suurust, mis tekitab raskusi eluasemelaenu saamisel, on vähetõenäoline, et kinnisvara on võimalik müüa isegi 130 000 euro eest. Suure tõenäosusega võib kinnisvara müügi tulemusena saada summa, mis vaevalt kodulaenu jääki katab. Ühisvara jagamise korral palub K S jagada poolte ühisvara järgmiselt: K Si ainuomandisse jätta kinnistu, asukohaga xxx maksumusega 130 000 eurot, sõiduk xxx, registreerimismärk xxx, väljalaske aasta 2015, väärtusega 11 100 eurot, köögitool, baaritool, suur teler, integreeritud induktsiooniplaat, kiiktool, tolmuimeja, Husqvarna muruniiduk, suur ja väike kasvuhoone on käesolevaks ajaks amortiseerunud ja ei oma väärtust. 27.11.2017. a sõlmitud laenulepingust tulenev laenukohustuse jääk, mille jääk 22.01.2024. a seisuga on 99 977,87 eurot. K Sa ainuomandisse jätta sõiduk xxx, registreerimismärk xxx, väljalaske aasta 2015, maksumusega 14 000 eurot. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada K Sa poolt oma lahusvara arvelt ajavahemikul oktoober 2020 – juuli 2021. a laenu katteks tehtud makseid summas 2 149,54 eurot ning K Si poolt oma lahusvara arvelt laenu katteks tehtud makseid alates augustist 2021. a kuni kohtulahendi tegemiseni (seisuga 22.01.2024. a on 7 769,905 eurot, st 15539,81:2). Hüvitada K Sile ühisvarale oma lahusvara arvelt tehtud kulutused summas 8 063 eurot (põhjendus K Si vastuses vastuhagile, punkt 1). Hüvitada K Sile ühisvarale oma lahusvara arvelt tehtud kulutused summas 4 766,41 eurot (25072,6415529,81 = 9 532,83:2). Välja mõista selle poole kasuks, kes saab rohkem vara, hüvitis enamsaadud vara arvelt. Kõik menetluskulud palub K S jätta K Sa kanda.
33.Kostja esitas 23.01.2024. a vastuväite. Kostja leiab, et hageja poolt koos kohtukõnega esitatud tõendid tuleb TsMS § 238 lg 3 alusel jätta tähelepanuta ja talle läbivaatamatult tagastada. TsMS § 402 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Asja materjalidest nähtub, et pooled olid abielus ajavahemikul xxx. a kuni xxx. a.
35.11.12.2020. a sõlmiti vidosilla vahendusel kaugtõestamise teel ühisvara jagamise leping, hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise leping ja lastele elatised maksmise kokkulepe (I kd tl 13-24): kinnistu xxx, avaldatud väärtus 45 000 eurot jääb K Si lahusvaraks ning hüpoteegid jäävad kinnistut koormama (AS SEB Pank); sõiduk xxx (2015, xxx) väärtusega 1 000 eurot jääb K Sa lahusvaraks, sõiduk xxx (2015, xx) väärtusega 1 000 eurot jääb K Si lahusvaraks; K S kohustub tasuma K Sale lahusvara arvelt rahalist hüvitist 11 000 eurot, millest 9 500 eurot lepingu sõlmimise päeval ja 1 500 eurot hiljemalt 31.05.2021. a, kinnistu on kuni 31.05.2021. a K Sa ainuvalduses, kui K S nõuab väljakolimist enne 31.05, peab ta maksma K Sale hüvitist 5 000 eurot, K Sa kannab kuni 31.05 kommunaalkulud ja hüpoteekidega seotud kulud (sh kindlustusmaksed ja intress), raha tuleb kanda K Si kontole; vallasvara (sh tehnika ja mööbel, sisustus jne) jääb elamusse ja hakkab kuuluma K Sile, välja arvatud TV LG 65`ning K Sa ja laste isiklikud asjad ning vanemate kingitused: köögikombainid ja kohvimasin (K Sa viib ära); kui K S seitsme aasta jooksul kinnistu, maksab K S K Sale hüvitist 20 000 eurot; asjaõiguslepingud, kinnistusraamatu uus kanne omaniku kohta, elatis – kahele lapsele kokku nelisada eurot kuus kuni seaduse muutmiseni, hüpoteekide uued summad eurodes (4 hüpoteeki (varem olid kroonides), hüpoteegilepingute pooleks ei ole enam K Sa.
36.22.04.2021. a tõestas Narva notar S N lepingu tühistamisavalduse (I kd tl 26-30), K Sa tühistas lepingu, sest sõlmis ühisvara jagamise lepingu K Si vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul, pakub taastada lepingueelne olukord, teha omanikukanne kinnistusraamatusse (ühisomanikud K S ja K Sa).
37.Ühisvara jagamise lepingu punktis 3.1 kinnitavad lepingupooled, et nende kui endiste abikaasade vahel olnud varaühisuse varasuhe on lõppenud abielu lahutamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 tulenevalt võivad abikaasad jagada ühisvara omavahel või kohtus.
38.Ähvardus ja vägivald.
38.1.Kostja leiab, et ühisvara jagamise leping sõlmiti ähvarduse ja vägivalla mõjul. Alternatiivselt, et tehing on tühine ka seetõttu, et tehing on vastuolus heade kommetega, mis on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust väljas.
38.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 lg 1 kohaselt isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu
tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevatele vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
38.3.Kohus nõustub hagejaga, et tehingu tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Tehingu teinud poolel on tehingu tühistamisõigus, kui tehingu tegemise põhjuseks oli õigusvastane ähvardus ja vägivald. Vägivalla esinemise korral peab see olema tehingu tegemisega ajalises seoses. Ähvarduse puhul peab ähvardus olema tehingu tegemisega kausaalses seoses. Nii vägivald kui ka ähvardus peavad vastavalt asjaoludele olema nii vahetud ja tõsised, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Seega peab tehingut tühistav pool tõendama: 1) vägivalla ja ähvardamise esinemist; 2) vägivalla esinemise korral ajalist seost tehingu tegemisega; 3) ähvarduse esinemise korral kausaalset seost tehingu tegemisega; 4) vägivalla ja ähvarduse vahetust ja tõsidust.
38.4.Kohus tuvastas 02.09.2022. a kohtuotsuses, et 11.12.2020. a tehing ei ole tühine seetõttu, et sõlmiti K Si poolse vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul. Nimetatud kohtu järeldusega nõustus Tartu Ringkonnakohus oma 27.01.2023. a lahendis. Ringkonnakohus märkis, et maakohus on TsÜS §-i 96 õigesti kohaldanud ning põhjendatult leidnud, et 11.12.2020 leping ei ole tehtud vägivalla või vägivallaga ähvardamise mõjul (punkt 11). Ringkonnakohus märkis, et vaidlusalune tühistamisavaldus tehti 11.12.2020. a ning sellele eelnes poolte kirjavahetus (I kd, tl 162-199), lepingutingimuste kooskõlastamine, nende digitaalselt allkirjastamine ja notarile saatmine (II kd, tl 2-12). Lisaks on hageja märkinud, et kostja esitas AS-ile SEB Pank 2020. a novembri lõpus avalduse tema kui laenuvõtja laenulepingust eemaldamiseks. Viimati märgitud asjaolule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Tühistamisavalduse hindamisel on oluline märkida sedagi, et vaidlustatud lepingu puhul oli tegemist notari poolt tõestatud lepinguga. Eelnimetatud tõendite kogum on kooskõlas Viru Maakohtu 26.10.2022. a jõustunud otsusega, mille kohaselt ei ole hageja kostjat kuni 2020. a augustikuuni vägivallaga ähvardanud ning kostja ei teinud vaidlustatud tehingut vägivallaga ähvardamise mõjul. Viru Maakohtu 26.10.2022. a otsusega tunnistati hageja süüdi 12.07.2020. a kostja rusikaga ühel korral löömises. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud ca viis kuud enne vaidlustatud lepingu sõlmimist toimepandud vägivallal puudub nii ajaline kui kausaalne seos 11.12.2020. a lepingu sõlmimisega. Kostja on jätnud tähelepanuta, et ähvardus ja vägivald TsÜS § 96 lg 1 tähenduses peab olema nii vahetu ja tõsine, et ei jäta lepingu sõlminud isikule mingit mõistlikku valikut lepingu sõlmimisest loobuda. Selliste asjaolude esinemist ei ole kostja tõendanud (punkt 13).
39.Kohus leiab, et puuduvad seaduses sätestatud alused 11.12.2020. a lepingu tühiseks tunnistamiseks muudel alustel (tehingu näilisus, vastuolu heade kommetega (teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehing või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas)).
40.1.Ringkonnakohus märkis, et kostja poolt esiletoodud asjaolud viitavad sellele, et 11.12.2020. a leping võib olla näilik ja seetõttu tühine. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, mille puhul pooled soovivad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tüüpilisemaks varjatava tehingu näiteks on tehingud, kus näidatakse tegelikust hinnast madalam hind, olgu siis eesmärgil, et maksta vähem makse või notaritasu, või siis hoopis kõrgem hind, näiteks eesmärgiga vältida ostueesõigusega isiku poolt ostueesõiguse kasutamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega muu hulgas seda, kas 11.12.2020. a lepingu näilikkuse korral on tühine kogu leping või osa sellest, samuti seda, kas menetlusse tuleks kaasata SEB Pank kui üks lepingupool.
40.2.Kohus leiab, et 11.12.2020. a tehing ei ole näilik, vaatamata sellele, et pooled on tehingus näidanud kinnistu ja sõidukite väärtused väiksematena nende tegelikust väärtusest. Pooled ei ole varjanud tehingut, mida nad tegelikult teha tahtsid. Poolte eesmärk tehingus oli jagada ühisvara selliselt, et kinnistu ja laenukohustus jääb K Sile, K S tasub K Sale hüvitist enamsaadud vara arvel, K Sa vabaneb rahalisest kohustusest SEB Panga ees ning kummalegi lepingu poolele jääb üks sõiduk, mille turuväärtused on sarnased. Selline tehing tegelikult ka sõlmiti. PKS § 37 tulenevalt võivad abikaasad jagada ühisvara omavahel või kohtus. Asja materjalidest nähtub, et K S ja K Sa pidasid enne ühisvara jagamise lepingu sõlmimist läbirääkimisi lepingu tingimuste üle, seega ei saa ka väita seda, et ühisvara jagamise leping sõlmiti kostjale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Poolte kirjavahetusest (Viber) nähtub, et pooled pidasid kirjavahetust, kuidas ühisvara jagada, kui palju peab K S maksma K Sale rahalist hüvitist, mis ajani võib K Sa elada majas ning kuidas jagatakse ühine kohustus (pangalaen), kui palju maksab laste isa lastele elatist (I kd tl 162-199). Enne notariaalse lepingu sõlmimist on hageja saatnud kostjale lepingu tingimused, märkides, et kostja vaataks tingimused üle ja annaks tagasisidet või soovib midagi lisada (II kd tl 2-12). Hageja ja kostja on notarile esitatavad ühisvara jagamise tingimused allkirjastanud digitaalselt 03.12.2020. a (II kd tl 13). Hagiavalduses märkis hageja, et pooled hindasid kinnistu väärtuseks 130 000 eurot, rahalise kohustuse väärtuseks 108 000 eurot ning kummagi sõiduki väärtuseks 14 000 eurot. Kuna hageja omandisse jäi kinnistu ning rahaline kohustus, ongi rahalise hüvitise suuruseks määratud 11 000 eurot (130 000 / 2 = 65 000; 108 000 / 2 = 54 000; 65 000 – 54 000 = 11 000). Kuna kostjale on makstud hüvitis omandi kaotuse eest, ei saa väita, et ühisvara jagamine oli teostatud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohus ei ole nõus kostjaga, et kinnistu väärtus oli vara jagamise ajal mitte 130 000 eurot, vaid 163 000 eurot. Kinnisasja hindamisakt on kostja poolt tellitud peale ühisvara jagamist poolte vahel, 2021. a märtsis (I kd tl 81-120). Lisaks sellele märgib kohus, et kostja vabanes rahalisest kohustusest SEB Panga ees, milles kostja osa oli ühisvara jagamise lepingu sõlmimise ajal 54 000 eurot (108 000 / 2). Samuti on kostja allkirjastanud ja edastanud SEB Pangale avalduse tema väljaarvamiseks laenulepingust. Peale ühisvara jagamist on panga, K Si ja K Si vahel sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt arvatakse K Sa laenulepingust välja.
40.3.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus leiab, et tehing on kehtiv, kuna saabusid need tagajärjed, milles pooled on kokku leppinud. Ühisvara maksumuse vähendamine ei mõjutanud poolte vahel
kokkulepitut. Pooled pidasid enne lepingu sõlmimist lepingueelseid läbirääkimisi. Kostja ei viidanud kohtumenetluses asjaolule, et ta ei saanud lepingu tingimustest aru. Kõik lepingu tingimused olid poolte vahel kooskõlastatud ja kostja poolt enne lepingu sõlmimist allkirjastatud ning notarile edastatud. Näiliku tehingu puhul on määrava tähendusega poolte tahe, seega tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, st hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti. Pooltevahelise Viberi kirjavahetusest 26.11.2020 - 02.12.2020. a nähtub selgesõnaliselt, et pooled leppisid kokku ühisvara jagamisest, samuti nad leppisid kokku, et K S maksab K Sale 11 000 eurot hüvitist enamsaadud vara arvelt. Pooled vaidlesid vaid hüvitise maksmise viisi üle, kas tuleb maksta kogu summa korraga või osade kaupa. Sama summa 11 000 eurot on märgitud 11.12.2020. a lepingu punktis 3.4. Seega lepingu sõlmimisega on saabunud samad tagajärjed, millistest pooled on tegelikkuses kokku leppinud. Pooled ei ole varjanud tehingu asjaolusid. Hageja väitis kogu menetluse vältel, et ühisvara hindu vähendasid pooled eesmärgiga vähendada notaritasu. Ei saa järeldada ka seda, et 11.12.2020. a sõlmitud leping on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 tulenevalt heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal, st 11.12.2020. a seisuga, lepingus märgitud pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hagiavalduses on tehtud arvestus, mille tulemusena on saadud 11 000 eurot hüvitist, mille K S pidi tasuma K Sale. TsÜS § 86 lg kaks kohaselt tuleb hinnata seda, kas vastastikuste kohustuste väärtus on proportsionaalne. Kohus leiab, et 11.12.2020. a lepingus on poolte vastastikuste kohustuste väärtus proportsionaalne. K Sa on materiaalselt kindlustatud, kahe kõrgharidusega inimene. Seega ei saa rääkida ka sellest, et ta on sõlminud 11.12.2020. a ühisvara jagamise lepingu lähtudes asjaoludest, mis on ettenähtud TsÜS § 86 lg 3. Vähemalt ei ole K Sa tõendanud, et tema sõlmis lepingu lähtudes erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Seega puudub alus väita, et 11.12.2020. a leping on heade kommetega vastuolus.
40.4.Lisaks sellele on ringkonnakohus oma otsuse selgitanud, et TsÜS § 86 on üldnormiks ning seda saab kohaldada, kui muid tühisuse või tühistamise aluseid ei esine. Seega juhul, kui taotletakse lepingu kehtetust TsÜS § 96 järgi, ei saa leping olla samaaegselt tühine TsÜS § 86 järgi, kuna TsÜS § 96 erinormina katab ühtlasi TsÜS § 86 koosseisu (otsuse punkt 10).
41.Vastuhagi.
41.1.Kostja esitas vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes põhjendusel, et poolte ühisvara on jagamata, sest ühisvara jagamise leping on tühine. Vastuhagis taotles kostja jätta kinnistu väärtusega 163 000 eurot ja vallasvara (mööbel, tehnika, sisustus jne) kokku väärtusega 5 640 eurot, sõiduki xxx väärtusega 14 000 eurot enda omandisse. Laenulepingust tulenevad kohustused ja sõiduk xxx väärtusega 14 000 eurot jätta hageja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis. Alternatiivselt müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel.
41.2.Kostja märkis vastuhagis, et tasus ühiskohustuse (laen, kindlustus) katteks lahusvara arvelt alates septembrist 2020 kuni juunini 2021. a 4 299,09 eurot. Poolte vahel 11.12.2020. a sõlmitud lepingu kohaselt K Sa kannab kuni 31.05 (*2021. a) kommunaalkulud ja hüpoteekidega seotud kulud (sh kindlustusmaksed ja intress), raha tuleb kanda K Si kontole; vallasvara (sh tehnika ja mööbel, sisustus jne) jääb elamusse ja hakkab kuuluma K Sile, välja arvatud TV LG 65`ning K Sa ja laste isiklikud asjad ning vanemate kingitused: köögikombainid ja kohvimasin (K Sa viib ära).
41.3.29.11.2023. a esitas kostja vastuhagi täpsustuse. Kostja märkis, et ta jääb täies ulatuses oma vastuhagi juurde, kuid muudab hagi täiendamise korras vastuhagis esitatud nõuete järjekorda järgmiselt: Vastuhageja palub kohtult: (1) Rahuldada vastuhagi. (2) Jagada poolte ühisvara. Selleks müüa avalikul enampakkumisel kinnisasi asukohaga xxx, saadud rahast tasuda esmajoones kinnistule panga kasuks seatud hüpoteegiga tagatud laenukohustuse jääk, täitemenetluse kulud ning ülejäänu jagada võrdselt poolte vahel. (3) Jätta kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud ning osaliselt täitmata laenukohustus K Si kanda. (4) Menetluskulud jätta K Si kanda. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks vastuhagi põhinõuet rahuldada, jagada poolte ühisvara järgmiselt: (1) Jätta kinnistu aadressil xxx, katastritunnusega xxx, pindalaga 1791 m2, väärtusega 163 000 eurot, K Si ainuomandisse. (2) Mõista K Silt K Sa kasuks välja hüvitis summas 33 404,54 eurot omandi kaotamise eest. (3) Menetluskulud jätta K Si kanda.
41.4.Kohus leiab, et vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et pooled on kehtivalt jaganud ühisvara 11.12.2020. a notariaalselt tõestatud lepinguga. Jagatud on kinnisvara (xxx), ühine kohustus panga (AS SEB Pank) ees kui ka vallasvara (sõidukid xxx ja xxx) vastavalt lepingu punktidele 2.1.1-2.1.3, 3.1-3.5). Samuti on pooled kokku leppinud muu vallasvara (sh mööbel, tehnika, sisustus jne) jagamise: vallasvara (va teler LG 65` , K Sa isiklikud asjad ja laste asjad ning vanemate kingitused: köögikombainid ja kohvimasin) jäävad K Sile (lepingu punkt 3.6). Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et puudub mõistlik põhjendus kinnistu müügiks enampakkumisel. Kohus tuvastas, et pooled on kehtivalt jaganud kinnistu ning laenukohustuse pangale. K Sa on sõlminud pangaga kokkuleppe, mille kohaselt vastutab laenu tagasimaksete ees üksnes K S. Seega puudub mõistlik põhjus ka vastuhagis toodud taotluste: kinnistu müügist panga kasuks seatud hüpoteegiga tagatud laenukohustuse jäägi tasumiseks, kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud ning osaliselt täitmata laenukohustuse jätmiseks K Si kanda, rahuldamiseks.
41.5.Seega ei saa kohus uuesti jagada endiste abikaasade ühisvara (sh kinnisasja, rahalist kohustust, sõidukeid) ega ka muud vallasvara (vastuhagis nimetatud), kuna ka muu vallasvara on poolte vahel kehtivalt jagatud (lepingu punkt 3.6).
KOSTJA VASTUVÄIDE
42.Kohus rahuldab kostja vastuväite ning tagastab hagejale koos kohtukõne teesidega esitatud dokumendid. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
43.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab vastuhagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja kannab oma menetluskulud ise.
43.1.Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 3 742,40 eurot.
43.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasjas tehtud hagejapoolsete menetlustoimingutega, asja mahukuse ja keerukusega.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.