B.B kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjades nr 084/2024/3920, 084/2024/3919 ja 084/2024/3921
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. detsembri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.B määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): B.B XXX)
esindajad
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. detsembri 2025 määrus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Rahuldada B.B menetlusabi taotlus ja vabastada ta määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 15 euro tasumisest.
3.Rahuldada B.B määruskaebus. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 ja § 477 lg 1).
1.B.B (avaldaja) esitas 26. novembril 2025 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjades nr 084/2024/3920, 084/2024/3919 ja 084/2024/3921. Kaebuse kohaselt saatis avaldaja 19. novembril 2025 kohtutäiturile e-kirja, mis oli pealkirjastatud kaebusena. Kaebuse kohaselt ei jäta kohtutäitur talle igakuisest sissetulekust kätte poolt alampalgast ehk 445 eurot, nagu seadus ette näeb. Kohtutäitur vastas 24. novembril 2025 avaldaja kaebusele e-kirjaga, milles selgitas, et kohtutäituri tegevus avaldaja sissetuleku arestimisel on olnud seadusega kooskõlas. Avaldaja suhtes on täitmisel kolm elatise nõuet ja alaealise lapse elatise nõude täitmisel võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 11 kohaselt arestida kuni ühe kolmandiku sissetulekust, mis ei ületa palga alammäära. Avaldaja esitas koos kaebusega ka menetlusabi taotluse riigilõivu maksmiseks ja esindaja määramiseks.
2.Tartu Maakohus keeldus 2. detsembri 2025 määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse perspektiivituse tõttu Maakohus leidis, et kuivõrd kohtutäituri tegevus avaldaja sissetuleku arestimisel on olnud õiguspärane ja esitatud avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada (kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikkuse tuvastamine), tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest. Avaldaja suhtes on täitmisel kolm elatise nõuet. TMS § 132 lg 1 1 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole TMS § 132 lg-s 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Maakohus tuvastas, et avaldaja sissetulekuks novembris 2025 oli 585,25 eurot (netopalk). Kuna nimetatud sissetulek jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, võib sellest arestida 1/3 ehk käesoleval juhul 195,08 eurot. Vastava summa on kohtutäitur laste elatise nõude täitmiseks ka arestinud. Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja menetlusabi taotluse, kuna kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest avalduse perspektiivituse tõttu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Avaldaja esitas 3. detsembril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Avaldaja peab igakuiselt tasuma üüri 350 eurot, kohtutäitur ei jäta talle piisavalt raha, et ära elada.
4.Maakohus leidis, et avaldaja määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust määruskaebust rahuldada ja edastas 3. detsembril 2025 määruskaebuse koos menetlusabi ja riigi õigusabi taotlustega TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 2. detsembri 2025 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks maakohtule. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 663 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib maakohus pärast määruskaebuse saamist, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 kohaselt 2
tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendav määrus RLS § 59 lg 15 tähenduses ka maakohtu määrus, millega kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, mistõttu kuulub avaldaja määruskaebuselt tasumisele riigilõiv 15 eurot.
7.Praeguses asjas ei ole avaldaja määruskaebuselt riigilõivu tasunud. Maakohus ei nõudnud avaldajalt riigilõivu tasumist ega andnud avaldajale riigilõivu tasumiseks ka menetlusabi, vaid edastas määruskaebuse koos menetlusabi taotlusega ringkonnakohtule. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Avaldaja on taotlenud menetlusabi muu hulgas riigilõivu tasumiseks. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuivõrd avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille tulemusena tema mittearestitav sissetulek ühes kuus oli 390,17 eurot (585,25-195,08), siis ei kontrolli ringkonnakohus täiendavalt menetlusabi andmise tingimuste täidetust ja vabastab avaldaja määruskaebuselt riigilõivu 15 euro tasumisest.
8.TsMS § 3 lg 3 kohaselt peab seaduses ettenähtud juhul isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse, sellise menetluse mitteläbimisel ei võta kohus avaldust menetlusse TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Seaduse kohaselt tuleb kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kõigepealt esitada kohtutäiturile endale ja alles seejärel on võimalik esitada kaebus kohtule (TMS §-d 217 ja 218). Seega peab maakohus kohtutäituri tegevuse peale kaebuse saamisel kõigepealt kontrollima, kas on läbitud kohustuslik kohtueelne kaebemenetlus kohtutäituri juures. Seda asjaolu on maakohus ka kontrollinud, jättes avaldaja kaebuse 26. novembri 2025 määrusega käiguta ja selgitades TMS § 218 lg 1 tähendust.
9.Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei sõltu TMS §-s 217 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine sellest, kas kohtutäitur käsitleb talle esitatud kaebust kaebusena või kas ta sellele üldse vastab. Kaebuse esitamisega kohtutäiturile on kaebuse esitaja teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt RKTKm 12.03.2018, 2-16-12972/57, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
10.Praeguses asjas on avaldaja 19. novembril 2025 saatnud kohtutäiturile e-kirja pealkirjaga „Kaebus“, milles on väljendanud arvamust, et kohtutäitur peaks avaldaja sissetulekust avaldajale jätma vähemalt pool alampalgast ehk 445 eurot (dtl 27). Kohtutäitur on avaldajale vastanud 24. novembril 2025 e-kirjaga, milles on selgitanud sissetuleku arestimise tingimusi (dtl 26). Kohtutäituri vastusest ei nähtu, et kohtutäitur oleks käsitlenud avaldaja pöördumist kaebusena TMS § 217 lg 1 tähenduses. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu ka muude TMS §-s 217 sätestatud nõuete täitmist, eelkõige kaebuse läbivaatamist menetlusosaliste osavõtul (TMS § 217 lg 3).
11.Maakohus jättis 2. detsembri 2025 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmata kaebuse perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mitte TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel ehk kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seega asus maakohus, hoolimata sellekohase põhjenduse puudumisest määruses, sisuliselt seisukohale, et avaldaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Selles osas oli maakohtu määrus ka seaduslik, sest avaldaja oli kaebuse kohtutäiturile esitanud ja sellega vastava tingimuse täitnud.
12.Kui avaldaja on esitanud kohtutäiturile TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebuse, kuid kohtutäitur ei ole seda kaebusena käsitlenud, siis on selge, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud kaebuse 3
menetlemisele kehtivaid norme. Samas ei too ainuüksi see asjaolu Riigikohtu praktika kohaselt kaasa kohtutäituri otsuse tühistamist kohtu poolt, vaid kohus peab kaebuse sisuliselt läbi vaatama (vt RKTKm 12.03.2018, 2-16-12972/57, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
13.Maakohus pidas kohtutäituri tegevust õiguspäraseks (määruse p 10) ja jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmata kaebuse perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939/20, p 9; RKTKm 01.11.2017, 2-16-8446/32, p 10). Seega ilma asja algatamata (TsMS § 476) ja ilma tõendeid hindamata ei olnud maakohtul võimalik anda hinnangut kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on nii kohtutäitur kui ka maakohus asunud seisukohale, et avaldaja kaebus on perspektiivitu, sest kohtutäituril puudus õiguse kohaldamisel kaalutlusõigus. Selline seisukoht on ekslik.
15.Üldjuhul ei arestita täitemenetluses TMS § 132 lg 1 järgi võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisenõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 11 esimese lause järgi arestida kuni poole võlgniku mittearestitavast sissetulekust. TMS § 132 lg 11 teise lause järgi, kui lapse elatisenõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole võlgniku mittearestitavast sissetulekust, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
16.Seega näevad nii TMS § 132 lg 1 1 esimene kui ka teine lause ette, et võlgniku sissetuleku võib arestida „kuni“ seaduses ette nähtud määrani ehk kohtutäituril on nende normide kohaldamisel kaalutlusõigus. TMS § 132 lg 11 seadusesse lisamisel selgitati vastava eelnõu seletuskirjas, et muudatus aitab tagada lapsele võrdse olukorra tema vanemaga, kes varem kehtinud seaduse kohaselt vabaneks väikse sissetuleku puhul ülalpidamiskohustuse täitmisest üldse (täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 763 SE XI Riigikogu koosseisus). Seega on seadusandja TMS § 132 lg 11 kehtestamisel soovinud tagada, et vanem osaleks lapse ülalpidamises ka väikese sissetuleku korral, kuid see säte ei välista kohtutäituri kaalutlusõigust selle kohustuse täitmise ulatuse üle otsustamisel. Võlgniku sissetuleku arestimise ulatuse määramisel peab kohtutäitur kaaluma nii sissenõudja huve kui ka võlgniku õigusi.
17.Ringkonnakohus märgib ka, et TMS § 132 lg 1 1 teistsugune tõlgendus, st kohtutäituril kaalutlusõiguse puudumine, võib olla põhiseaduse vastane (vt näiteks RKPJKo 21.06.2019, 5-1928/10). Riigikohus on rõhutanud ka seda, et sätte mitme tõlgendamisvõimaluse puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole, et tagada põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (RKÜKo 22.02.2005, 3-2-1-73-04, p 36).
18.Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kohtutäituril on kaalutlusõigus, peab kohtutäitur oma kaalutlusi ka põhjendama ning kaalutluste puudumine kohtutäituri otsuses on iseseisev otsuse tühistamise alus (RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480/22, p 19.3). Ringkonnakohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka juhul, kui täitmisel on alaealise lapse elatise nõue.
19.Asja uuel lahendamisel maakohtus tuleb lahendada ka avaldaja menetlusabi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Seejuures tuleb arvestada, et kaebus kohtutäituri otsuse peale lahendatakse hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 15, TMS § 218 lg 2), milles kehtib uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg 5), mistõttu võib eeldada, et avaldaja saab oma õiguste kaitsmisega kohtus ise hakkama. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.