Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant, töötaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja (vastustaja, tööandja): Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Q
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta hageja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.TsMS § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Harju Maakohtu 28.11.2023 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Jätta rahuldamata hageja taotlus kaebuse lisa toimikusse võtmiseks.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p 1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.X (hageja, töötaja) esitas 20.04.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (kostja, tööandja) vastu, milles palus: -
välja mõista kostjalt töötasu 1417,09 € (neto), aga TVK 05.07.2021 istungil loobus hageja 2021. a veebruari töötasu nõudest summas 355,51 € (neto); välja mõista kostjalt kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 1969,52 € (neto); lugeda poolte tööleping lõppenuks 29.03.2021 TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel; välja mõista kostjalt TLS § 100 lg 4 järgne hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3182,10 € (neto).
2.TVK lahendas avalduse töövaidlusasjana nr 4-1/829/21 ja rahuldas selle osaliselt 19.07.2021 otsusega (TVK otsus) järgmiselt: -
kostjalt mõisteti hageja kasuks välja töötasu 1061,58 € (neto, sh 01. – 31.12.2020 eest 300 €, 01. – 31.01.2021 eest 161,43 € ja 01. – 29.03.2021 eest 600,15 €); tuvastati, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 29.03.2021 TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel; kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 3182,10 € (neto); kostjalt mõisteti hageja kasuks välja puhkusehüvitis 955,22 € (neto).
3.Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 10.08.2021 Harju Maakohtule avalduse sama töövaidluse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
4.Hageja esitas maakohtule 02.11.2021 esialgse ja 18.01.2022 lõpliku hagiavalduse, milles palus rahuldada samad nõuded, mis rahuldati TVK otsusega. Hageja tõi mh esile järgmist: -
-
-
-
-
pooled sõlmisid 12.02.2018 töölepingu nr 2019 JP, mille alusel hageja asus tööle juuksuri ametikohale tähtajaga üks aasta. Pooled sõlmisid 12.02.2019 uue töölepingu samuti üheks aastaks ja 01.03.2020 kolmanda tähtajalise töölepingu, mille kohaselt oli hageja tööle asumise kuupäev 01.03.2020; hageja sai 19.03.2021 Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) otsuse, millega tunnistati kehtetuks talle antud tähtajaline elamisluba töötamiseks nr 1049809371/TE alates 01.04.2021. Otsusest selgus, et kostja teavitas 15.03.2021 PPA-d hagejaga töösuhte lõpetamisest. Kostja taotluse alusel oli hagejale väljastatud elamisluba töötamiseks VMS § 118 p 4 alusel kehtivusajaga 11.03.2020 – 11.03.2022; kostja ei ole esitanud hagejale teadet töölepingu lõpetamise kohta. Hageja edastas 26.03.2021 kostjale teate, et lõpetab töölepingu erakorraliselt TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel tööandja rahaliste kohustuste täitmata jätmise ja tööga mittekindlustamise ning valeandmete esitamise tõttu töölepingu lõpetamise kohta. Töölepingu lõpetamise päevaks märkis hageja 29.03.2021. Kostja ei ole hagejale kindlustanud tööd alates 17.03.2021. Kostja on rikkunud ka töötasu maksmise kohustust; hageja arvestab saamata jäänud töötasu netosummaks 1061,58 € ( = 300 + 161,43 + 600,15) ja tugineb sealjuures VMS § 178 lg-le 1. Viidatud sätte kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga. Vastav summa oli 2021. a 1448 € (neto 1189,14 €) ja 2020. a 1407 € (neto 1162,08 €); hageja ei nõustu kostja 31.03.2021 teates märgituga nagu oleks tähtajaline tööleping kehtinud kuni 28.02.2021. Kostja edastas PPA-le hageja tööloa taotluse ajaks 11.03.2020 – 11.03.2022. Kostja tasus lõpparve 15.03.2021, aga lõpparve tasumise aeg on töölepingu lõpetamise päev. Hageja täitis töökohustusi ka peale 01.03.2021. Neil asjaoludel leiab hageja, et töösuhe muutus TLS § 10 lg 1, § 9 lg 1 ning § 80 lg-te 2 ja 3 alusel tähtajatuks. 2 (4)
5.Kostja vaidles hagile vastu, tema väited on mh järgmised: -
-
-
-
kostja võttis omaks, et hageja töötas töölepingu alusel tema juures, aga tööleping lõppes 2021. a veebruariga. Hageja töötas edasi ja kostja personalitöötaja valmistas ette järgmisi lepinguid. Kuna lepingudokumendid ei olnud valmis, ei saanud neid veel allkirjastada; hageja ei ilmunud tööle 12.03.2021 ja teavitas sõnumi teel töölt lahkumisest kostja juhatuse liiget, kes palus selle kooskõlastada personalitöötajaga. Kogu sidepidamine töötajatega käib tavaliselt mobiili või SMS-ide saatmise kaudu. Hageja teataski 12.03.2021 kell 10:46 personalijuhile, et lahkub töölt. Personalijuht võttis avalduse vastu ja palus koostada kirjaliku lahkumisavalduse. Hageja ütles, et kirjeldas juba kõiki asjaolusid juhatuse liikmele ja temal pole midagi lisada. Samal päeval kell 14:50 saatis hageja SMS-i juhatuse liikmele, et ei saanud tööle tulla halva enesetunde tõttu ja on haiguslehel. Perearsti sõnul palus hageja avada telefoni teel haiguslehe, kuid hiljem palus selle kinni panna; eeltoodud põhjustel lõppes poolte tööleping hageja soovil 12.03.2021, mille tõttu kustutati hageja töötajate registrist ning maksti talle välja ka lõpparve 15.03.2021. Hageja töölepingu ülesütlemise meetodist (lihtsalt sõnumi alusel päeva pealt) võib järeldada, et hageja lähtus töösuhte lõpetamisel tähtajalisest töölepingust ja soovis koheselt töölt lahkuda; töötasu nõude osas tõi kostja esile, et 01.01.2021 leppisid pooled seoses Covid-19 olukorraga ja järsult halvenenud majanduskeskkonnaga kokku hageja töötasu 584 € kuus (550,38 € neto). Kõik eelnevad töötasuga seotud kokkulepped tühistati. Uus kokkulepe kehtis kolm kuud alates 01.01.2021, kuid kui eriolukord kestab kauem, siis vaadatakse sõlmitud kokkulepe üle ja seda on võimalik muuta. Seega on 2021. a jaanuaris ja märtsis väljamakstud töötasu õige, sest hageja ei töötanud kuni 29.03.2021. Seetõttu on alusetu hageja poolne töölepingu ülesütlemine.
MAAKOHTU OTSUS
6.Maakohus jättis hagi 28.11.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Maakohus põhjendas, et dokumentaalsetest tõenditest (töölepingu dokumendid) nähtuvalt oli hagejal 12.02.2019 – 12.02.2020 tähtajaline töösuhe kostjaga ja alates 01.03.2020 üheks aastaks W OÜ-ga (alates 28.05.2021 uus ärinimi C OÜ), kes ei ole käesoleva asjas menetlusosaline. Mõlema lepingu järgi töötas hageja XXX juuksurisalongiketis. Kuivõrd töölepingu väidetava lõpetamise eel ei töötanud hageja kostja juures, siis ei saa ühtegi kostja vastu esitatud nõuet rahuldada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks, et kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.
APELLATSIOONKAEBUS
7.Hageja esitas 27.12.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada (v.a osas, milles kostja menetluskulud jäid rahaliselt kindlaks määramata) ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja põhjendab, et maakohus tuvastas üllatuslikult ja poolte väiteid eirates tema töösuhte muu isiku kui kostjaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3 (4)
9.Kaebuse keskne väide on põhjendatud. Maakohus rikkus TsMS § 5 lg 1, § 5 lg 2 ls 2 ja § 436 lg 4 ls 1, kui väljus poolte väidete piiridest. Viidatud sätete järgi lahendab kohus hagiasja, lähtudes esmajoones poolte väidetest. Hageja väitis, et ta töötas kostja juures ja kostja vastuse p 2.1 ls-s 2 on see väide sõnaselgelt omaks võetud. Samuti avaldas kostja veel ka 08.02.2023 istungil, et hageja töötas tema juures kuni 12.03.2021 (istungiprotokollis ajamärk 00:28:05). TsMS § 231 lg 2 ls 1 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Seega pidi maakohus lähtuma poolte väidetest nende töösuhte kohta, mitte aga tuvastama tõendite põhjal hageja töösuhet mõne muu isikuga.
10.TsMS § 9 lg 3 näeb ette, et tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul ei lahendanud maakohus poolte vaidlust sisuliselt, vaid tuvastas formaalselt asjaolu, millele pooled ei tuginenud. Ringkonnakohtu hinnangul on osaliselt täitmata ka eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 41). Eelkõige pole kohus pooltega arutanud töösuhte tähtajatuks muutumise aluseid ja vähemalt algselt tähtajalise lepingu võimalikku mõju hagetava hüvitise suurusele. Neil kaalutlustel ei saa ringkonnakohus ise vaidlust esimesena sisuliselt lahendada. Maakohtu otsus tuleb tühistada tervikuna, mh ei saa sellest eraldi jõustuda menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osa (TsMS § 456 lg 4 ls 2). Asi saadetakse samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Kaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee ise hageja soovitud lahendit hagi rahuldamise kohta.
11.Hageja esitas koos kaebusega ühe uue dokumentaalse tõendi, millega soovib täiendavalt tõendada poolte töösuhet. Lähtudes eespool p-s 9 märgitust, jätab ringkonnakohus taotluse TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest poolte töösuhe pole vaidlusalune.
12.Maakohus tegi pooltele korduvalt ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppel. Maakohtu selline tegevus on kooskõlas TsMS § 4 lg-ga 4 ja igati põhjendatud. Ka ringkonnakohtu hinnangul on pooltel otstarbekas kaaluda kompromissi sõlmimist. Maakohtu ettepanek summa 2000 € osas on igati mõistlik ja hästi kooskõlas vaidluse asjaoludega. Pooled peaks võtma arvesse, et menetluse jätkumisel suurendavad nende aja- ja menetluskulud sedavõrd, et vaidluse sisulise tulemuseni jõudmine ei ole enam ökonoomne. Lihtsuse huvides saaks pooled kokku leppida nii, et kostja hüvitab hagejale 2000 € menetluskulude katteks ja pooled avaldavad vastastikku muude nõuete puudumise.
13.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.