Võsasalu OÜ hagi X vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
13 307,38 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Võsasalu OÜ (registrikood 11803179), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Võsasalu OÜ hagi välja mõista Xlt 11 746,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 615,05 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Jätta menetluskulud Võsasalu OÜ kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.01.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Võsasalu OÜ (hageja) esitas 20.05.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse X (kostja) vastu kahjuhüvitise nõudes, milles palus välja mõista kahju summas 11 746,50 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 404,09 eurot ja alates 21.maist 2021 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest kuni nõude täieliku täitmiseni.
2.TVK jättis hageja avalduse 22.06.2021 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 08.07.2021) rahuldamata.
3.Hageja TVK otsusega ei nõustunud ning esitas 09.08.2021 kohtule hagiavalduse. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 11 746,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 615,05 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses kahju hüvitiselt (11 746,50 eurot) alates 10. augustist 2021 kuni kahju hüvitise tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 28.03.2019 sõlmitud suuline tähtajatu tööleping, mille alusel asus kostja hageja juurde tööle xxx ametikohale. Kostja täitis tööülesandeid välislähetuses Rootsi Kuningriigis, kus hageja pidi osutama metsaraie teenust oma lepingupartnerile Konstholmen TB AB-le. Kostja saatis 14.07.2020 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses väidetavate tervislike põhjustega töölepingu seaduse (TLS) § 91 järgi alates 14.07.2020. Kostja alates 14.07.2020 tööle enam ei tulnud ning selle tulemusena jäid Rootsi Kuningriigis perioodil juuli – august 2020 Konstholmen TB AB-ga kokkulepitud mahus metsaraie tööd tegemata. Koos kostjaga ei tulnud 14.07.2020 tööle ka teine hageja töötaja Y. Hagejal halvenesid suhted tellijaga, sest hageja ei suutnud sel perioodil täita nõutavat metsaraie mahtu. Kuna kostja alates 14.07.2020 tööle ei tulnud, saatis hageja 17.07.2020 kostjale avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles muuhulgas teavitas, et kostja poolne töölepingu rikkumine (päeva pealt töölt lahkumine) tekitab hagejale olulises summas kahju. Hageja teostas ühtlasi tasaarvestuse kostja töötasu nõude osas. TVK 26.10.2020 otsusega töövaidlusasjas xxx rahuldati tööandja avaldus osaliselt. TVK otsusega tuvastati töötaja poolt 14.07.2020 tööandjale esitatud töölepingu ülesütlemise tühisus ja loeti tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 13.08.2020. Avaldus jäi rahuldamata tööandja ja töötaja vahel sõlmitud töölepingu 17.07.2020 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisega lõppenuks lugemise nõudes. Hageja toob välja, et TVK jõustunud otsusega tuvastati, et töötajal puudus õiguslik alus töölepingu lõpetamiseks n.ö päeva pealt (s.o alates 14.07.2020), sh ei esinenud kostjal tervislikke põhjuseid töölepingu ülesütlemiseks. Tegelikkuses asus kostja koheselt peale töölepingu ülesütlemist tööle samale ametikohale OÜ-sse Aarman Puit. Hageja ja Konstholmen TB AB vahel oli kokkulepe, et perioodil juuli – august 2020 peab hageja tagama Rootsi Kuningriigis metsaraie töödel 3 komplekti masinate (üks forwarder ja üks harvester) kahes vahetuses töö koos operaatoritega. Kostja ja hageja teise töötaja Y päeva pealt töölt lahkumise tõttu oli hagejal perioodil 14.07.2020-13.08.2020 puudu kaks operaatorit, mistõttu ei olnud hagejal võimalik sel perioodil tagada ühes vahetuses ühe komplekti masinate töötamist. Konstholmen TB AB oli sunnitud ise leidma sel perioodil hageja puuduvate operaatorite/masinate asemele ühes vahetuses uued masinad/operaatorid, millega seoses tekkisid Konstholmen TB ABle kulutused summas 292 400 SEK (s.o 28 893 eurot) ja millise kahju hüvitamist nõudis Konstholmen TB AB hagejalt. Kahju hüvitamata jätmisel oleks Konstholmen TB AB koostöö
hagejaga lõpetanud ja hageja kahju oleks kujunenud kordades suuremaks. Hageja leiab, et kostja tekitas oma tahtliku käitumisega (päeva pealt töölt lahkumisega alates 14.07.2020) hagejale kahju kokku. Hageja nõuab kostjalt nimetatud kahju (summas 28 893 eurot) hüvitamist 50% ulatuses, sest lisaks kostjale on tekkinud kahju eest vastutav ka hageja teine töötaja. Hageja on kahju nõudest maha arvestanud ka kostja töötasu nõude summas 2 700 eurot, mistõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 11 746,50 eurot. Hagi kohaselt rikkus kostja alates 14.07.2020 töölt lahkumisega oluliselt ja tahtlikult oma töölepingust tulenevaid kohustusi ning TLS § 74 lg 1 kohaselt tuleb kostjal vastutada hagejale tekitatud kahju eest. Töötaja poolt töölt lahkumine sai toimuda üksnes tahtlikult ning antud juhul ei kohaldu hooletuse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamise reeglid. Töötaja pidi teadma ja teadis, et kui ta lahkub ette teatamata töölt, siis jäävad tööandjal sellega seoses vastavas osas tööd tegemata ning tööandjal ei ole võimalik päeva pealt töölt lahkumise korral leida töötaja asemele uut sama pädevuse ja koolitusega töötajat. Kostja lahkus töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja möödumist, selline rikkumine on toime pandud tahtlikult ning kostja peab hüvitama hagejale oma rikkumisega tekitatud kahju. Hageja hinnangul on kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos, sest kui kostja ei oleks töölt päeva pealt lahkunud, ei oleks hagejal kahju tekkinud kuna tööandjal oleks 30 päeva jooksul olnud võimalik leida ja välja koolitada uus sama pädevusega töötaja. Hageja teavitas kostjat kahju tekkimisest juba 17.07.2020 kirjaga, kuid hagi kohaselt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.12.2020, mil hageja tasus Konstholmen TB AB-le kahju hüvitise. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja sai kostja soovist töölt lahkuda esimest korda teada kostja poolt 14.07.2020 esitatud avalduse pinnalt ning avaldus oli hagejale üllatuslik. Kostja ei ole enda asemele otsinud uut töötajat. Hageja märgib, et kostja töötas välislähetuses Rootsis perioodil veebruar 2020 – juuli 2020 (14.02.2020-04.03.2020, 14.03.2020-03.05.2020, 19.06.202004.07.2020). Kostja ei andnud nimetatud perioodil kordagi hagejale teada, et Rootsis töötamine seab väidetavalt ohtu tema või teiste isikute tervise. Töövaidluskomisjoni otsusega on tuvastatud töötaja poolse töölepingu ülesütlemise tühisus, seega vaidlust ei saa olla selle üle, et töötaja ütles töölepingu üles õigusvastaselt. Hageja selgituste kohaselt oli kostja (ja Y) päeva pealt lahkumise tõttu hageja lepingupartner Konstholmen TB AB sunnitud kasutama kolmanda isiku masinaid/operaatoreid ja eeltooduga kaasnesid kulutused. Tegemist ei olnud majutuse kuludega, vaid Konstholmen TB AB-le tekkinud kulutusega seoses asendusoperaatorite kasutamisega. Tegemist on kahjuga, mille hageja oli sunnitud mh lepingu jätkamiseks hüvitama. Hageja hinnangul ei oma kahju ja selle suuruse osas tähtsust, et hageja ja Konstholmen TB AB ei leppinud omavahel väidetavalt kokku täpseid raiemahte. On ilmselge, et olukorras, kus kokku on lepitud 3 komplekti masinate töös, ei ole võimalik saavutada sama raiemahtu vaid 2 komplekti masinatega. Käesoleval juhul on hagejale tekkinud kahju sel põhjusel, et kostja lõpetas oma töökohustuste täitmise töölepingut rikkudes õigusvastaselt nö päeva pealt alates 14.07.2020, mistõttu jäi hageja metsaveo traktor Rootsi Kuningriigis nö seisma, hagejal ei olnud võimalik täita oma lepingulisi kohustusi ja hageja lepingupartner esitas sel põhjusel hagejale kahju hüvitamise nõude. Hageja jääb seisukohale, et kahju on tekkinud kostja rikkumise tagajärjel. Hagejal on tekkinud varaline kahju seetõttu, et kostja ei teinud töölepingut rikkudes tööd perioodil 14.07.2020-13.08.2020. 12.07.2023 menetlusdokumendis esitas hageja alternatiivse nõude. Hageja palus juhul, kui kohtu hinnangul ei ole hageja kahju täpne suurus hageja esitatud tõendite põhjal tuvastatav, otsustada kahju suurus siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata.
Kostja selgitas oma vastuses, et 12.03.2020 kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus välja eriolukorra seoses Covid-19 viirusega, tööandjal oli kohustus tagada oma töötajatele ohutu töökeskkond ning Terviseameti soovitusel tuli tühistada kõik tööreisid kõrge riskiga piirkonda. Töötaja võis keelduda kõrge riskiga piirkonda töölähetusse minemisest ning nimetatut ei saa pidada töötaja kohustuse rikkumiseks. Kostja vastuse kohaselt andis ta tööandjale teada soovist lahkuda töölt seoses asjaoluga, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ning eakad vanemad, kes olid esimeses riskigrupis seoses võimaliku nakatumisega. Kuna kostja töökohaks oli kõrge nakatanute arvuga riik Rootsi, ei pidanud kostja võimalikuks tööd jätkata. Kostja väidete kohaselt leppisid nad hagejaga kokku, et kostja võib töölt lahkuda, kui leiab endale asendaja. Kostja sõitis koos teiste töökaaslastega koju 03.07.2020. Kostja otsis enda asemele uue töötaja, kes oli nõus asuma hageja juurde tööle alates 14.07.2020. Kostja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 14.07.2020. Hageja oli eelnevalt teadlik kostja soovist töölt lahkuda. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kahju tekitajaks on kostja. Hageja omab ettevõttes teisi sama kvalifikatsiooniga töötajaid, kellele töö delegeerimine ei olnud välistatud. Kostjale on teada, et hageja võttis järgmisel peale kostja lahkumisavalduse saamist tööle uue töötaja, kes teostas ettenähtud raietöid samal landil, mille eest nõutakse kahjutasu. Hageja ei olnud kehtestanud raiemahte. Töötajatele rakendusid Rootsi seadused, mille järgi vahetus ühe mehe kohta oli 9 tundi vahemikus 05.00 – 24.00 ning vahetuse jooksul langetas igaüks niipalju, kui jõudis. Tõendatud ei ole, et pooltevahelise töölepingu või tööandja siseakti kohaselt rakendus töötajale mingi raiemahu täitmise kohustus. Kostjale ei ole varem väiksema mahu pärast pretensiooni või leppetrahvi arveid esitatud. Hageja ei tõendanud puudu jäänud mahu suurust. Kostjale jääb ebaselgeks, miks esitati leppetrahvi arve alles 30.10.2020 kui raiemaht ei olnud piisav juulis-augustis. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ei leidnud uut töötajat varem kui 13.08.2020, mil pooltevaheline tööleping oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimisel. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte täiendavate seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
6.Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud kostja vastu kahjuhüvitise summas 11 746,50 eurot ja viivise väljamõistmise nõude. Kostja vaidleb hagile vastu.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle: pooled sõlmisid 28.03.2019 suulise tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja hageja juures tööle forwarderi operaatori ametikohale; kostja täitis tööülesandeid Rootsi Kuningriigis; kostja esitas 14.07.2020 töölepingu ülesütlemise avalduse ja ei ilmunud pärast seda enam tööle; Kunstholmen TB AB esitas hagejale 30.10.2020 arve nr 237 summas 292 400,00 SEK-i, mille hageja tasus 14.12.2020. Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 26.10.2020 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 09.11.2020) töövaidlusasjas xxx tööandja avalduse osaliselt. Nimetatud TVK otsusega tuvastati töötaja poolt 14.07.2020 tööandjale esitatud töölepingu ülesütlemise tühisus ja loeti tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 13.08.2020. Tööandja avaldus poolte vahel sõlmitud töölepingu 17.07.2020 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisega lõppenuks lugemise nõudes jäeti rahuldamata. Seega ei saa poolte vahel olla vaidlust ka selles, et kostja poolt 14.07.2020 esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning pooltevaheline töösuhe lõppes töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 4 järgi 13.08.2020. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töölt lahkumine etteteatamistähtaega järgimata põhjustas hagejale kahju, milline on selle suurus ja kas selle hüvitamise kohustus lasub kostjal.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 11 746,50 eurot, kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise summas 615,05 eurot ning viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 10.08.2021 kuni kahju hüvitise tasumiseni. Hagi kohaselt rikkus kostja alates 14.07.2020 töölt lahkumisega oluliselt ja tahtlikult oma töölepingust tulenevaid kohustusi ning kostjal tuleb vastutada hagejale tekitatud kahju eest. Hagi kohaselt oli hageja ja hageja äripartneri Konstholmen TB AB vahel kokkulepe, et perioodil juuli – august 2020 peab hageja tagama Rootsi Kuningriigis metsaraie töödel kolme komplekti masinate (üks forwarder ja üks harvester) kahes vahetuses töö koos operaatoritega. Kostja ja hageja teise töötaja Y päeva pealt töölt lahkumise tõttu oli hagejal perioodil 14.07.2020-13.08.2020 puudu kaks operaatorit, mistõttu ei olnud hagejal võimalik sel perioodil tagada ühes vahetuses ühe komplekti masinate töötamist. Konstholmen TB AB oli sunnitud ise leidma sel perioodil hageja puuduvate operaatorite/masinate asemele ühes vahetuses uued masinad/operaatorid, millega seoses tekkisid Konstholmen TB AB-le kulutused summas 292 400 SEK (s.o 28 893 eurot) ja millise kahju hüvitamist nõudis Konstholmen TB AB hagejalt. Hageja leiab, et kostja tekitas oma tahtliku käitumisega (päeva pealt töölt lahkumisega alates 14.07.2020) hagejale kahju. Hageja nõuab kostjalt nimetatud kahju (summas 28 893 eurot) hüvitamist 50% ulatuses, sest lisaks kostjale on tekkinud kahju eest vastutav ka hageja teine töötaja. Hageja on kahju nõudest maha arvestanud ka kostja töötasu nõude summas 2 700 eurot, mistõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 11 746,50 eurot.
9.Kostja hinnangul on hageja nõue alusetu. Kostjale teadaolevalt maksis hageja töötajate majutuse eest SCA Skog AB, kes on ka tööde tellijaks ning majutuse eest leppetrahvi arve esitamine on alusetu. Kostja väitel ei olnud kehtestatud mingeid raiemahtu, töötajatele rakendusid Rootsi seadused ja nende järgi oli ühe mehe vahetuse pikkus 9 tundi vahemikus 05.00-24.00, vahetuse jooksul langetas igaüks niipalju kui jõudis. Kostjale ei ole kunagi varem väiksema mahu pärast pretensioone või leppetrahvi arveid esitatud. Kostja hinnangul jääb ebaselgeks, kui suur oli „puuduolev maht“ kokku ja milline osa sellest oli kostja poolt raiumata jäänud puidu maht. Samuti jääb ebaselgeks, miks esitati juulis-augustis puuduoleva mahu eest leppetrahvi arve alles 30.10.2020 ja see, et arve on esitatud just kahe töötaja (kostja ja Y) poolt vähem tehtud töö eest. Lisaks eeltoodule väitis kostja, et leidis enda asemele uue töötaja ja tema asemel asus alates 14.07.2020 tööle (samal raielangil, millise eest nõutakse kahjutasu) töölepingu alusel uus töötaja W. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ei leidnud uut töötajat varem kui 13.08.2020, mil pooltevaheline tööleping oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimisel.
10.Hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe. Kuna tegemist on tööandja kahju hüvitamise nõudega töötaja vastu, tuleb üldise VÕS-is sätestatud kahju hüvitamise regulatsiooni kõrval arvestada ka TLS §-des 72 ja 74 sätestatud erisusi. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt võib hageja nõude aluseks olla TLS § 72 ja § 74 lg-d 1 ja 2. Töötaja vastutab oma kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta on kohustusi rikkunud süüliselt. Süü puudumisel ei saa tööandja töötaja vastu VÕS § 101 lg-st 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Seega saaks hageja nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).
11.Riigikohus on lahendis 3-2-1-111-14 (p 19) korranud oma varasemat seisukohta, et olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ja töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi, kui tööandja tõendab, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju
kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ning kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh VÕS §-d 139 ja 140 (vt täpsemalt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 14). Töölepingu rikkumiseks võib mh olla ka töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.
12.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on (mh otsuses nr 3-2-1-56-17) asunud seisukohale, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka RKTKo nr 3-2-1-151-15, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka RKTKo nr 3-2-1-151-15, p 15).
13.Esmalt selgitab kohus, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähendust menetlusosaliste väited, mis puudutavad töölepingu ülesütlemist (sh väiteid töölepingu erakorralise ülesütlemise vajaduse kohta). Töövaidlusasjas xxx tuvastati kostja poolt 14.07.2020 tööandjale esitatud töölepingu ülesütlemise tühisus ja loeti tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 13.08.2020. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja alates 14.07.2020 tööle ei ilmunud, seega lahkus kostja töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja möödumist. Sellega on kostja rikkunud töölepingut.
14.Hageja kahjuks on käesolevas tsiviilasjas hageja äripartneri Konstholmen TB AB poolt 30.10.2020 arvega hagejale esitatud nõue summas 292 400 Rootsi krooni. Hagi kohaselt tekkis hagejale kahju seetõttu, et ta pidi Konstholmen TB AB-le tagama perioodil juuli – august 2020 kolme komplekti masinate (üks forwarder ja üks harvester) kahes vahetuses töö koos operaatoritega, kuid kostja päeva pealt töölt lahkumise tõttu ei suutnud ta seda tagada ning perioodil juuli – august 2020 jäid Konstholmen TB AB-ga kokkulepitud mahus metsaraie tööd tegemata. Hagejal ei olnud võimalik sel perioodil päeva pealt töölt lahkunud kostja ja teise hageja töötaja asemele uusi töötajaid leida, Konstholmen TB AB oli sunnitud nimetatud perioodil ise leidma hageja puuduvate operaatorite/masinate asemele ühes vahetuses uued masinad/operaatorid ning sellega tekkisid Konstholmen TB AB-l kulutused, mille hüvitamist nõuti hagejalt. Kahju tõendamiseks on hageja esitanud kohtule Konstholmen TB AB poolt hagejale 30.10.2020 väljastatud arve, maksekorralduse arve tasumise kohta ning Konstholmen TB AB juhatuse liikme 09.08.2021 e-kirja. 30.10.2020 arve selgituseks on märgitud „Hüvitis puuduva mahu eest juulis ja augustis 2020 (puuduvad operaatorid), kaasa arvatud majutuskulud“. 09.08.2021 e-kirjas väljatoodu kohaselt oli Võsasalu OÜ ja Konstholmen TB AB vahel sõlmitud lepingu kohaselt Võsasalu OÜ-l kohustus tagada perioodil juuli – august 2020 kolm komplekti (forwarder ja harvester) masinaid koos operaatoritega (töötavad kahes vahetuses), kuid Võsasalu OÜ-l oli sellel perioodil puudu üks komplekt masinaid (koos 2 operaatoriga ühes vahetuses).Selle rikkumise tõttu oli Konstholmen TB AB sunnitud kasutama kolmanda osapoole kahte operaatorit koos ühe komplekti masinatega ja selle eest pidi Konstholmen TB AB tasuma tema ja SCA Skog AB vahel kokku lepitud tootmisplaani täitmiseks tasu (sh majutuskulud) summas 292 400 SEK-i. Kirjas väljatoodu kohaselt tasuti need täiendavad kulud Võsasalu OÜ poolse eelviidatud rikkumise tõttu ja Võsasalu OÜ-l oli kohustus Konstholmen TB AB-le selline kahju hüvitada. Kirja lõpus on välja toodud, et juhul kui Võsasalu OÜ oleks keeldunud kahju hüvitamisest, siis oleks Konstholmen TB
AB olnud sunnitud koostöö lõpetama, kuna viimane ei saa aktsepteerida, et peaks tasuma täiendavaid kulusid Võsasalu OÜ rikkumise tõttu.
15.Hageja tugineb hagis sellele, et alates 14.07.2020 töölt lahkumisega rikkus kostja oluliselt ja tahtlikult oma töölepingust tulenevaid kohustusi. Perioodil 14.07.2020 – 13.08.2020 kostja töölepingut rikkudes tööd ei teinud ja selle tulemusena jäid nimetatud perioodil Konstholmen TB AB-ga kokkulepitud mahus metsaraie tööd tegemata. Hageja ei suutnud kostja asemele uut töötajat leida. Hageja väitel ei oma kahju ja selle suuruse osas tähtsust, millistes raiemahtudes Konstholmen TB AB ja hageja omavahel kokku leppisid, sest ilmselgelt ei ole olukorras, kus kokku oli lepitud kolme komplekti masinate töös, võimalik saavutada sama raiemahtu vaid kahe komplekti masinate tööga. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et töötajale rakendus pooltevahelise töölepingu või töötajale kohustusliku tööandja siseakti kohaselt raiemahu täitmise kohustus. Kostja kinnitusel ei olnud ta raiemahtudest teadlik ega kohustunud töötamise ajal täitma mingit raiemahtu. Kostja selgituste kohaselt rakendusid töötajatele Rootsi seadused, milliste kohastelt oli ühe mehe vahetuse pikkus 9 tundi vahemikus 05.00-24.00 ja vahetuse jooksul langetas igaüks niipalju kui jõudis. Kostja väitel ei ole talle kunagi varem väiksema mahu pärast pretensioone või leppetrahvi arveid esitatud. Nimetatud väidete ümberlükkamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja pidi olema teadlik hageja ja Konstholmen TB AB vahelisest raiemahu täitmise kohustusest. Kostjale ei saanud seega kahju tekkimine olla ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõttes. Hageja poolt esitatud 30.10.2020 arvest ja 09.08.2021 Konstholmen TB AB juhatuse liikme e-kirjast nähtub, et arve summas 292 499 Rootsi krooni on esitatud nii puuduoleva mahu, puuduvate operaatorite kui ka majutuskulude eest. Arvelt ega ka 09.08.2021 kirjast ei nähtu, kui suure osa arvest iga kuluartikkel eraldi moodustas. Vaatamata kohtu 22.06.2023 selgitustele ei ole hageja kuluartiklite osas selgitusi esitanud ega tõendeid esitanud. Hageja on selgitanud, et kostja töölt puudumise tõttu ei suutnud hageja tagada ühe komplekti masinatega tööd ning Konstholmen TB AB oli sunnitud kasutama kolmanda osapoole kahte operaatorit koos ühe komplekti masinatega. Hageja väited selle kohta, et kolmas osapool sai teenust osutada vaid oma (mitte hageja) masinatega on paljasõnaline ja tõendamata. Vastuolus esitatud tõenditega on hageja väide, et tegemist ei olnud majutuse kuludega. Perioodil 14.07.2020 kuni 13.08.2020 pidanuks hageja juhul, kui kostja oleks tööl, tasuma kostja majutuse eest ning maksma kostjale töötasu. Seega isegi juhul, kui hageja kahjud oleks hõlmatud uute töötajate majutus- ja/või tööjõukuludega, on hageja vastavad kulud kostja töölt lahkumisega kokku hoidnud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja asemel väidetavalt tööd teinud töötaja töötasu või võimalikud muud kulutused oleksid suuremad kui kostja poolt tööd tehes oleks hageja pidanud kandma. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas tsiviilasjas tõendanud, millises mahus jäi töö tegemata ning milline raiemaht jäi kostja või iga operaatori poolt täitmata. Hageja on ise 08.11.2021 menetlusdokumendis toonud välja, et kostja viibis perioodil veebruar 2020 kuni juuli 2020 välislähetuses Rootsis järgmistel päevadel: 14.02.2020 – 04.03.2020 (20 päeva), 14.03.2020 – 03.05.2020 (21 päeva), 19.06.2020 – 04.07.2020 (16 päeva). Nimetatust nähtub, et kostja viibis välislähetuses ja tegi tööd varieeruvate töö- ja puhkeperioodidega. Hagi kohaselt on hagejale kahju tekkinud perioodil 14.07.2020 kuni 13.08.2020. Hageja ei ole välja toonud, millistel kuupäevadel pidi kostja tööl olema perioodil 14.07.2020 kuni 13.08.2020. Tõenäoline on, et nimetatud perioodil oleks kostjal olnud ka puhkepäevad ning tööd pidi tegema keegi teine. Kohus palus hagejal selgitada, miks erineb hageja poolt esitatud tõenditel (arve ja e-kiri) kahju tekitamise periood (juuli – august 2020) hageja poolt väidetavast kahju tekitamise perioodist (14.07.2020 kuni 13.08.2020).
Hageja hinnangul perioodid ei erine. Kohtu hinnangul ei saa hageja esitatud tõendite pinnalt jõuda järelduseni, et väidetav kahju on tekkinud justnimelt hageja väidetud perioodil, mitte perioodil 01.07.2020 kuni 31.08.2020, millele vihjab tõenditel kajastuv periood juuli – august 2020. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et hagejale kahju tekkimine on seotud kostja rikkumisega. Hageja väitel ei olnud tal võimalik kostja asemele uut töötajat leida. Ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks uut töötajat otsinud või töötaja leidmine ei õnnestunud varem kui 13.08.2020, esitatud ei ole. Hageja ei ole ümber lükanud ka kostja väidet, et kostja asemel alustas 14.07.2020 hageja juures tööd uus töötaja W. Kostja esitas kirjavahetuse Wga enda väite kinnitamises (tl 55). Kostja väitis juba vastuses töövaidlusavaldusele, et hageja võttis järgmisel päeval peale kostja ülesütlemisavalduse saamist tööle uue töötaja, kes teostas raietöid samal langil, millise eest hageja nõuab hüvitist. Hageja väitel ei vasta kostja väide tõele, kuid hageja ei ole tõendanud, et tema töötajate arv vaidlusaluses kuus on vähenenud. Kohus nõustub kostjaga, et temal ei ole võimalik oma kõnealust väidet tõendada (töötajate kartus tööandja ja töökoha kaotuse ees), küll aga oleks seda võimalik teha olnud hagejal. Töövaidluste lahendamisel tuleb käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11). Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamine väljendub muuhulgas selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p-d 14-17; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07, p 12). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas veenvalt põhistatud ja tõendatud, et vaidluse aluseks oleva kahju on tekitanud justnimelt kostja või milline on väidetavalt kostja poolt tekitatud kahju suurus. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas täidetud töötajalt tööandja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise eeldused.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue.
17.Hageja esitas 12.07.2023 menetlusdokumendis VÕS § 127 lg-le 6 tuginedes alternatiivset nõude mõista kostjalt välja hüvitis kohtu siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestavas suuruses. VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Lisaks eeldab nimetatud sätte kohaldamine, et tekkinud kahju suurust on võimatu tõendada. Vaatamata hageja väidetele (hageja äripartneriks on Rootsi äriühing, kes on juba esitanud hagejale kahju hüvitamise nõude kohta omapoolse selgituse ja kellelt täiendavate tõendite/selgituste kättesaamine on äärmiselt komplitseeritud, ajamahukas ja raske) oleks kohtu hinnangul antud vaidluses kostja poolt tekitatud kahju suurust võimalik tõendada ning hageja vastupidised väited on põhjendamatud.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas oma menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.