Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hagiavalduse kohaselt edastas 10.11.2022 Tallinna notar A A Tartu Maakohtu registriosakonda TYCOON OÜ avalduse ja lisa, millel olev allkiri on kinnitatud Tallinna notar A A poolt 10.11.2022 ning millest nähtub, et vastavalt osaühingu osanike koosoleku 10.11.2022 protokollile: 1) kutsuti tagasi juhatuse liige Y P ja valiti uueks juhatuse liikmeks A G isikukood xxxx, sünniaeg xxxx.a, elukoht ja postiaadress xxxx, e-posti aadress xxxx; 2) kustutada osaühingu endised kontaktandmed. Osaühingu uued kontaktandmed on: xxxx; 3) kuna ühingu juhatus asub välisriigis nimetab osaühing enda kontaktisikuks, kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi: Xxxx OÜ registrikood xxxx, xxxx, e- posti aadress: xxxx ning ettevõtja menetlusdokumentide ja ettevõtjale suunatud tahteavalduste kättetoimetamise Eesti aadress: xxxx, kes on rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 8 mõistes usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. 10.11.2022 Tallinna notar A Ai vahendusel Tartu Maakohtu registriosakonda esitatud TYCOON OÜ osanik V V, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel A G ja uus juhatuse liige A G avalduse juurde oli lisatud võltsitud TYCOON OÜ osanike koosoleku protokoll, mis oli koostatud 10.11.2022 xxxx. TYCOON OÜ osaniku VIIMA COM OÜ juhatuse liige Y P ei ole saanud kutset ja materjale 10.11.2022 xxxx toimunud TYCOON OÜ osanike koosoleku kohta. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu summas 3660 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja leiab, et 08.12.2022 toimus kostja osanike koosolek, millest võtsid osa kõik kostja osanikud, k.a hageja ja koosolekul otsustasid osanikud mh kostjale uue juhatuse valimise üle. Kandidaatideks esitati Y P ja A G ning valituks osutus A G, kes sai kahest kandidaadist enim hääli. 08.12.2022 esitati otsuse 2 alusel avaldus Äriregistrisse kande tegemiseks. 14.12.2022 määrusega jäeti kande tegemise avaldus rahuldamata, kuivõrd juhatuse liige Y P oli registrist kustutatud ja juhatuse liige A G oli äriregistrisse kantud juba varasema kandega. Registri hinnangul puudus alus sama sisuga kande tegemiseks, kuivõrd kanne ei olnud ebaõige ja muutmisele ei kuulu. 19.12.2022 juhatuse otsusega määras kostja juhatus uuesti kostja kontaktisikuks Xxxx OÜ ja kinnitas registris olevate kontaktandmete õigsust. ÄS § 178 lg 4 kohaselt ei aruta kohus hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud ÄS § 178 lõikes 1 sätestatud tähtaeg. Seega ei saa kohus käesolevat asja arutada enne, kui on möödunud 3 kuud otsuse 2 tegemisest, s.o 08.03.2023. Kui hageja otsust 2 ei vaidlusta, siis puudub tal ÄS § 178 lg 2 alusel kaebeõigus ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vaidlustatud otsuses 1 määrati kotja kontaktisikuks Xxxx OÜ ja muudeti kostja e-posti aadressi. Kuigi vastavad muudatused võeti vastu osanike otsusega, siis ei kuulu nende üle otsustamine tegelikult osanike ainupädevusse. Kuivõrd juhatuse liige võib igal ajal esitada Äriregistrile avalduse kostja e-posti aadressi ja kontaktisiku vahetamiseks, siis puudub selles osas otsuse 1 vaidlustamisel tegelik sisu ja mõte ning ainult vastavas osas hagi rahuldamisel puuduks reaalne tagajärg. Kostja palub VIIMA COM OÜ hagi rahuldamise korral määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise kord, tagamaks, et vastuolus TYCOON OÜ hilisemate osanike otsustega, ei oleks võimalik kohtuotsuses TYCOON OÜ 10.11.2022.a osanike otsuste kehtetuse tuvastamise korral Äriregistrit eksitada ja ennistada Y P TYCOON OÜ juhatuse liikmeks. Otsuse tegemisel tuua välja, et otsus mõjutab TYCOON OÜ juhatust kuni 08.12.2022.a otsuse alusel tehtud uusi muudatusi. VIIMA COM OÜ hagi rahuldamise korral esitada kohtul otsuse jõustumisel iseseisvalt korraldus muudatuskannete tegemiseks Äriregistrile. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 4301,25 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise:

hageja on kostja osanik (dtl 24-27), kellele kuulub osa nimiväärtusega 500 eurot, mis moodustab 20% osakapitalist (kostja osakapital kokku on 2500 eurot) ja osanike koosoleku häälte arvust.

10.11.2022 toimus TYCOON OÜ osanike koosolek, millisel hageja ei osalenud (dtl 16) ning osales volitatud esindaja A G kaudu teine osanik, V V, kellele kuulub osa nimiväärtusega 2000 eurot, mis moodustab 80% osakapitalist ja osanike koosoleku häälte arvust.

10.11.2022 osanike koosolekul võeti vastu järgmised otsused:

1) Kutsuda tagasi juhatuse liige Y P. 2) Valida uueks juhatuse liikmeks A G, isikukood xxxx, sünniaeg xxxx.a, aadress xxxx, e-posti aadress xxxx. 3) Kuna ühingu juhatus asub välisriigis nimetab osaühing enda kontaktisikuks, kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi: Xxxx OÜ registrikood xxxx, xxxx, e-posti aadress: xxxx ning ettevõtja menetlusdokumentide ja ettevõtjale suunatud tahteavalduste kättetoimetamise Eesti aadress: xxxx, kes on rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 8 mõistes usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. (dtl 16).

10.11.2022 osanike koosolekul vastuvõetud otsuste poolt oli 100% koosolekul esindatud häältest. Hageja on esitanud nõude 10.11.2022 osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt nende tühisuse tuvastamiseks.

Hageja võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist.

Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. ÄS § 178 lg 3 sätestab, et osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Osanik, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.

Vaidlust ei ole, et hageja on kostja osanik, kes vaidlusaluse osanike koosoleku otsuse tegemisel ei osalenud. Sellest tulenevalt on hageja isik, kellel on TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi, st ta võib hageda nii kostja vaidlusaluse üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist kui ka nende kehtetuks tunnistamist.

Kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda enam kehtetuks tunnistada, siis tuleb kohtul kõigepealt hinnata, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Juhul kui kohtus tuvastaks, et vaidlustatud otsus on tühine, siis ei pea sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet otsuses käsitlema (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-19017, p 17.2). Seega ei lähtu kohus vaidluse lahendamise analüüsis hageja poolt esitatud põhinõude ja alternatiivse nõude järjekorrast, vaid tuvastab esmalt kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte.

Äriseadustiku (ÄS) § 1721 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. ÄS § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

See on tulenevalt ÄS §-st 1721 ja § 1771 lg-st 1 osanike koosolekul tehtud otsused tühised, kui koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, v.a kui koosolekul osalevad kõik osanikud või kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks. Hageja tugineb tühisuse alusena mh sellele, et viimasele ei ole edastatud 10.11.2022 üldkoosoleku kokkukutsumise teadet.

Kostja on 25.08.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et kuigi tegelikkuses anti hageja juhatuse liikmele Y. P teade juhatuse koosseisus muudatuste tegemise soovi kohta edasi ning sisuliselt Y.P sellel vastu ei vaielnud, siis toimus see arutelu suuliselt ja seetõttu ei ole kostjal võimalik teabe edastamise fakti veenvalt tõendada. Eelnev toob endaga aga tõenäoliselt kaasa 10.11.2022.a Tycoon OÜ osanike otsuse tühisuse tuvastamise kohtu poolt ÄS § 1771 lg 1 alusel (dtl 125-126 p 2.1).

Käesoleval juhul ei ole kostja poolt kohtule esitatud tõenditega leidnud ümberlükkamist hageja väide selles osas, et viimast ei ole kutsutud 10.11.2022 toimunud kostja osanike koosolekule. Kostja on nimetatud asjaolu menetluses sisuliselt omaks võtnud. Senises kohtupraktikas on järjekindlalt peetud äriühingu osanikele koosoleku toimumisest või selle päevakorrast õigel ajal teatamata jätmist piisavalt oluliseks rikkumiseks, et lugeda koosolekul vastu võetud otsused tühiseks.

Seega leiab kohus, et 10.11.2022 toimunud kostja osanike koosoleku vaidlustatud otsused on tühised ÄS § 1721 ja § 1771 lg 1 alusel.

Kuna kohus tuvastab vaidlustatud otsuste tühisuse hagejat koosoleku toimumisest teavitamata jätmise tõttu, siis puudub vajadus analüüsida, kas otsused on tühised muul alusel või kehtetud.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Hagiavaldusega on palutud tuvastada otsuse tühisus või tunnistada see kehtetuks. Hagiga ei ole taotletud mingi kande tegemist äriregistrisse. Seega ei ole võimalik kostja taotluse alusel hagi nõudeid laiendada. Osanike otsuse tühisuse tuvastamise

kohtuotsuse täitmine ei pea toimuma tingimata äriregistrisse kande tegemisega, mistõttu ei ole selline kostja taotlus täitmise korra kindlaksmääramiseks asjakohane.

Kostja on põhjendanud oma taotlust sellega, et kuna kostja on 08.12.2022 vastu võtnud uue otsuse juhatuse liikme kohalt Y P’i tagasikutsumiseks ja uueks juhatuse liikmeks A G’i valimise kohta, siis tuleks kostja hinnangul hagi rahuldamise korral parandada vaid A G’i juhatuse liikme ametisse määramise aega – märkida tema juhatuse liikme volituste alguse ajaks 10.11.2022 asemel 08.12.2022. Riigikohtu lahendi nr 2-17-3069 punktis 11 on selgitatud, et esialgse tühise otsuse asemel on võimalik võtta vastu uus samasisuline otsus, millel on iseseisev õigusjõud, kuid millel ei ole mõju esialgsele, tühisele otsusele. Kui osanikud võtavad vastu uue sama sisuga otsuse, on sellel iseseisev edasiulatuv õigusjõud ehk see kehtib alates otsuse tegemisest. Käesolevas menetluses ei käsitleta kostja 08.12.2022 otsusega seonduvat, seetõttu ei saa kohus võtta ka seisukohta, kas või millise sisuga kanne tuleks seoses käesoleva asja otsusega kostja registrikaardile teha. Registriosakonnal on kandeavalduste menetlemisel ja kannete tegemisel kohustus järgida, et aluseks võetakse kehtivad otsused, ning järgida Äriregistri seaduses ettenähtud korda. Huvitatud isikutel, sh. kostjal, on võimalik registriosakonnale esitada otsuse jõustumisel kandeavaldus ja vastavad dokumendid ning selgitada asjaolusid ja taotletavat kannet.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulu summas 3660 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja esindajakulude suurusele.

Hageja on 04.10.2023 esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et esindaja ajakuluks hagiavalduse koostamiseks on kokku 30,25 tundi. Kostja leiab, et põhjendatud ajakulu on poole väiksem.

Kostja on leidnud, et hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud 23.11.2022 seoses hageja arvamuse koostamiseks 1 tund on põhjendamatu, kuivõrd kohus ei ole seisukohta menetlusosaliselt küsinud. Kohus nõustub antud juhul kostja seisukohaga, et nimetatud ajakulu viimase poolt hagejale hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd hageja on esitanud omaalgatuslikult täiendava selgituse. Kostja leiab, et 16.01.2023 tekkinud kulu seoses kohtusse kirja esitamisega 15 minutit põhjendatud ei ole, kuivõrd tegemist on hageja poolt koostatud järelpärimisega menetluse kulgemise kohta. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole menetlustoiminguga, millise tekkimise kulu tuleb kostja poolt hüvitada. . Lisaks leiab kostja, et 14.09.2023 kohtu 25.08.2023 kohtunõudele vastamine 9 tundi ei ole põhjendatud. Kõnealusele kohtunõudele vastamine oleks hageja poolt saanud kõige rohkem koosneda nõusolekust või keeldumisest kostja pakutud kompromissist ja enda poolset kompromissipakkumist. 14.09.2022 hageja „vastus“ kohtunõudele koosnes aga sisuliselt kuriteoteatest erinevate isikute suunas ja kahest põhjendamatust taotlusest. Kohus nõustub, et tegemist on põhjendamatult mahuka dokumendiga, mis sisaldab hageja seisukohti, mis ei ole antud vaidluse lahendamisel olulised. Seega peab põhjendatud hageja esindaja ajakuluks vastava menetlusdokumendi koostamiseks 4 tundi. Kostja leiab, et 22.09.2023 vastusele kulunud ajakulu 2 tundi põhjendatud ei ole, kuivõrd hageja mõistlike põhjendusi kompromissist keeldumise suhtes ei esitanud ning samuti jättis esitamata omapoolse kompromissipakkumise. Kohus leiab, et põhjendatud hageja esindaja ajakulu 22.09.2023 menetlusdokumendi koostamisele on 1 tund, kuivõrd see on sisuliselt 1 leheküljel. Ülejäänud hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel peab kohus põhjendatuks.

Eeltoodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu summas 3180 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja esindajakulu summas 2760 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.