Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 20. detsember 2023
Tsiviilasja number
2-21-2136
Tsiviilasi
Alex Miku hagi OÜ Mornor Varad vastu töötasu, välislähetuse päevaraha, puhkusehüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. veebruari 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Mornor Varad apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4534 eurot 88 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Alex Mikk (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Merike Valgmäe Kostja (apellant) OÜ Mornor Varad (registrikood 16802368; õiguseellane Moritz Nordeum OÜ), esindaja juhatuse liige Rain Linnasmägi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 1. veebruari 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud OÜ Mornor Varad kanda.
3.Määrata kindlaks Alex Miku menetluskulud. Mõista OÜ-lt Mornor Varad Alex Miku kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud (esindajakulu) 510 eurot (sh käibemaks).
Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (510 eurot) tuleb OÜ-l Mornor Varad tasuda Alex Mikule viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alex Mikk (hageja) esitas 13. oktoobril 2020 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Mornor Varad (õiguseellane Moritz Nordeum OÜ) (kostja) vastu töötasu 4675 euro 42 sendi (bruto), välislähetuse päevaraha 201 euro 33 sendi (neto), puhkusehüvitise 756 euro 43 sendi (bruto) ja viivise 25 euro 86 sendi (bruto) saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 5. jaanuari 2021. a otsusega hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 4674 eurot 13 senti (bruto), välislähetuse päevaraha 201 eurot 33 senti (neto), puhkusehüvitise 924 eurot 94 senti (bruto) ja viivise 26 eurot 63 senti (bruto). Kostja esitas maakohtule töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 alusel taotluse töövaidlusasja hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks.
2.Hagiavalduses (TvLS § 58 lg 5) palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu on 4674 eurot 13 eurot, välislähetuse päevaraha 201 eurot 33 senti, puhkusehüvitise 756 eurot 43 senti ja viivise 251 eurot 48 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 18. mail 2020 suulise töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle laotöölise ametikohal. Hageja töötas täistööajaga. Hageja tööprotsessi korraldasid M. Kärner ja R. Lättemägi. Kostja kasutas neid isikuid pidevalt oma majandusja kutsetegevuses. Nad olid kostja esindajad. R. Lättemägi ettepanekud, mis puudutasid hageja tööle asumist, olid seotud kostjaga. Hageja töötas seega alates 18. maist 2020 kostja juures suulise töölepingu alusel. Leping on kehtiv. Hageja tegi tööd kuni 28. augustini 2020. Pooled leppisid suuliselt kokku, et töötasu on Eestis töötamisel 100 eurot (neto) päevas ja välisriigis töötamisel 150 eurot (neto) päevas. Kostja saatis 2020. a juunis hagejale töölepingu blanketi, milles oli märgitud, et hageja asub tööle 1. juunil 2020. Kuna töölepingu blanketis olid tingimused, milles pooled ei leppinud 18. mail 2020 kokku, ei allkirjastatud hageja töölepingut. Kostja maksis hagejale töötasu järgmiselt: 2020. a mai eest 12. juunil 2020 500 eurot ja
19.juunil 2020 500 eurot, 2020. a juuni eest 21. juulil 2020 1400 eurot, 2020. a juuli eest
11.augustil 2020 1600 eurot. Hageja ei töötanud 2020. a juunis ja juulis täistööajaga. Hagejale maksti tasu tööpäevade järgi. Hageja töötas 2020. a augustis Eestis 3. augustil 2020 ja 13. augustist 2020 kuni
28.augustini 2020, kokku 11 päeva. Hageja töötas 4. augustist 2020 kuni 8. augustini 2020 Rootsis ja 9. augustist 2020 kuni 12. augustini 2020 Norras, kokku üheksa päeva. Kostja ei maksnud hagejale 2020. a augusti eest töötasu. Eestist normaaltööajaga töötatud päevade eest oleks tulnud maksta töötasu 1000 (10 × 100), riigipühal töötamise eest (1 × 2 × 100) ja ületundide (kokku 28,5 tundi) eest 534 eurot 38 senti (28,5 × 12,5 × 1,5). Eestis töötatud aja eest on saamata töötasu 2248 eurot 94 senti (bruto). Välismaal normaaltööajaga töötamise eest on saamata töötasu 1350 (9 × 150) eurot ja ületundide (kokku 18,5 tundi) eest 520 eurot 31 eurot (18,5 × 18,75 × 1,5), kokku 2425 eurot 19 senti (bruto). Hageja tegi ületunde. Kostja ei pidanud tööaja arvestust, kuigi see on tema kohustus. Kostja saatis 21. septembril 2020 hagejale e-kirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt tööleping lõppes 21. septembril 2020. Töölepingu lõppemisega muutusid kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja ei kasutanud puhkust. Hagejal on õigus saada kasutamata põhipuhkuse hüvitist 103 kalendripäeva eest. Hagejal on õigus saada 7,9 päeva puhkust (28 ÷ 365 × 103). Hageja keskmine töötasu (kalendripäevatasu) on 95 eurot 75 senti (9862,14 ÷ 103). Puhkusehüvitis on järelikult 756 eurot 43 senti (7,9 × 95,75) (bruto). Hageja töötas 2020. a augustis välisriikides üheksa päeva. Välislähetuse päevaraha on 201 eurot 33 senti (9 × 22,37). Hageja nõuab töötasu, puhkusehüvitise ja välislähetuse päevaraha maksmisega viivitamise eest viivist seaduses sätestatud määras 8% aastas alates 22. septembrist 2020 kuni
13.aprillini 2021.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Pooled ei sõlminud 2020. a mais suulist töölepingut ega töötasu kokkulepet. Poolte vahel puudus 2020. a mais kokkupuude. Kostjal ei olnud ladu ega vajadust palgata laotöölist. Hageja asus 2020. a juunis kostja juurde tööle kunstmuru paigaldajana. Hageja tööajaarvestus on 2020. a augusti osas vale. Hageja ei teinud 2020. a augustis kostja objektidel tööd. Hageja ei tõendanud, et ta töötas välismaal, riigipühal või tegi ületunde. Hageja koostatud tabelid ei ole tõendid. Ületundide tegemise osas ei olnud kokkulepet. Hageja väited töötasu suuruse kohta ei ole õiged. Arvestades hagejale varem makstud tasusid, saaks hageja päeva tasu täistööajaga töötamise korral olla 80 eurot. Laonduse lihttöölise keskmise palk on 82 eurot 24 senti. Kostja maksis hagejale 2020. a augustis töötasu 1600 eurot. Kostja tegi hagejale 2020. a mais kaks avansilist makset 2020. a juuni töötasu katteks, kokku 1000 eurot. See nähtub maksekorraldustelt. Kostja maksis 21. juulil 2020 hagejale juuli töötasu 1400 eurot ja
11.augustil 2020 augusti töötasu 1600 eurot. Kostja maksis hagejale augusti töötasu, vaatamata sellele, et hageja ei teinud 2020. a augustis tööd. Täiendav tasu ei ole põhjendatud. Kasutamata põhipuhkuse hüvitis on väiksem. Hagejal oleks õigus saada puhkuse päevade eest hüvitist 2020. a juuni ja juuli eest, kuna hageja ja kostja vahel ei olnud 2020. a mais töölepingut ning hageja ei teinud 2020. a augustis tööd. Kostja tasus hagejale kasutamata põhipuhkuse hüvitise 2020. a augusti töötasuga, s.o see sisaldub 1600 euros. M. Kärner ja R. Lättemägi ei ole kostja juhatuse liikmed, töötajad ega oma muul viisil õigust kostja esindamiseks. Neil ei olnud volitusi töötajate välislähetusse saatmiseks. Kui hageja välismaal töötas, tegi ta seda kostjaga kooskõlastamata ja omal vastutusel.
Kostja ütles töölepingu üles, kuna hageja ei ilmunud 2020. a augustis tööle.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas 1. veebruari 2023. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 3604 eurot 79 senti, välislähetuse päevaraha 201 eurot 33 senti, puhkusehüvitise 508 eurot 51 senti ning viivise 219 eurot 95 senti. Maakohus jättis 1/4 menetluskuludest hageja ja 3/4 menetluskuludest kostja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 656 eurot koos viivisega ja ning kostjalt hageja kasuks menetluskulu 1174 eurot 35 senti koos viivisega. Lisaks mõistis maakohus hagejalt riigi kasuks välja menetluskulu 10 eurot 16 senti ning kostjalt riigi kasuks välja menetluskulu 30 eurot 49 senti. Hageja esitas kostja vastu töölepingust tulenevad nõuded. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid suulise töölepingu. Kostja ütles 21. septembri 2020. a avaldusega töölepingu üles. Hageja ei vaidlusta lepingu ülesütlemist. Pooled vaidlevad, kas hageja töötas kostja juures 2020. a mais, kas hageja tegi 2020. a augustis tööd ning kas hagejal on õigus saada töötasu, ületunnitöö tasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitist, välislähetuse päevaraha ja viivist. Hagejal ei olnud 2020. a mais töölepingulist suhet kostjaga. Hageja tegi 2020. a mais tööd, mille eest on tal õigus tasu saada. Hageja sõlmis töösuhet puudutavad kokkulepped R. Lättemägiga. R. Lättemägi tegutses kostja esindajana. Samas hageja kinnitas vande all, et teadis 2020. a mais, et ta asub tööle Sports Advance Installationis, ja hiljem, kui R. Lättemägi tõi kirjaliku töölepingu, sai ta aru, et töötab teises äriühingus. Hageja ei esitanud sellele vastuväiteid. Hageja töötas 2020. mais seega teises äriühingus. Pooled ei vaidle, et hageja töötas alates 1. juunist 2020 kostja juures ning kostja maksis hagejale töötasu. Hageja tegi kostja juures 2020. a augustis tööd. Hagejale andsid töötamiseks korraldusi R. Lättemägi ja M. Kärner. Tegemist oli kostjat esindavate isikutega. Hageja töötas
11.augustist 2020 kuni 18. augustini 2020 Eestis asuvatel objektidel. Hageja töötas 2020. a augustis ka Norras ja Rootsis. Töötasu kokkulepe 100 eurot päevas Eestis töötamise eest ja 150 eurot päevas välisriigis töötamise eest on tõendatud. Hagejale 2020. a juunis makstud 1000 eurot oli tasu maikuu tööpäevade eest, juulis makstud 1400 eurot juuni tööpäevade eest ja augustis makstud 1600 eurot juuli tööpäevade eest. See, et hageja töötas 2020. a mais teise äriühingu juures, ei tähenda, et kostja ei oleks saanud hagejale selle eest tasu maksta. Kostja ei maksnud hagejale 2020. a augusti eest töötasu. Hageja töötas täistööajaga. Hageja töötas 2020. a augustis Eestis 11 päeva ning Rootsis ja Norras üheksa päeva. Hagejal on õigus saada nende päevade eest töötasu 2450 (1100 + 1350) eurot. Hageja töötas
20.augustil 2020, so riigipühal. Hagejal on töölepingu seaduse (TLS) § 45 lg 2 alusel õigus saada selle eest täiendavalt 100 eurot. Hageja väitel tegi ta 2020. a augustis ületunnitööd 47 tundi. Kostja ei esitanud tööajaarvestust, mis lükkaks ületundide tegemise ümber. Kostja on kohustatud pidama tööaja arvestust. Kui kostja ei tee seda, kannab ta sellega seotud riski. Hageja väited ületunnitöö tegemise kohta on seega põhjendatud. Hageja tunnitasu oli Eestis töötamise korral 12 eurot 5 senti (100 ÷ 8) ning välismaal töötamise korral 18 eurot 75 senti (150 ÷ 8). Hagejal on TLS § 44 lg 1 ja 7 alusel seega õigus saada ületundide eest tasu 1054 eurot 79 senti (534,38 + 520,41). Kostja ei maksnud hagejale välislähetuse päevaraha. Hagejal on TLS § 40 lg 2 ja 3 järgi õigus saada välisriigis viibitud üheksa päeva eest välislähetuse päevaraha määras 22 eurot 37 senti päev, kokku 201 eurot 33 senti.
Tööleping on lõppenud. Hageja ei kasutanud puhkust. Hageja töötas kostja juures
1.juunist 2020 kuni 21. septembrini 2020, kokku 113 kalendripäeva. Hagejal on töölepingu lõpetamisel õigus saada 8,7 päeva puhkust. Kostja ei hüvitanud kasutamata puhkusepäevi. Hageja sai töötasu kokku 6604 eurot 79 senti. See tuleb jagada perioodi pikkuse, s.o 113 päevaga. Keskmine päevatasu on 58 eurot 45 senti. Hagejal on TLS § 71 alusel õigus saada kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitis 508 eurot 51 senti. Nõuded muutusid sissenõutavaks töölepingu lõpetamisega, s.o alates 22. septembrist 2020. Viivis tasumata summadelt on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22. septembrist 2020 kuni 13. aprillini 2021 kokku 219 eurot 95 senti.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, jaotas menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud koos viivisega, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Maakohus kohaldas TLS § 95 lõiget 2 ja § 105 lõiget 2 valesti. TLS § 68 lg 1 järgi antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Kohus arvestas kasutamata põhipuhkuse hüvitise, nagu oleks hageja 2020. a augustis ja septembris töötanud. See on vale. Hageja ei teinud 2020. a augustis ja septembris tööd. Hageja kinnitas, et tema töötas tegelikult kuni 28. augustini 2020. Maakohus eksis, kui leidis, et kostja poolt hagejale tehtud töölepingu ülesütlemisavalduses väljatoodu alusel ei saa tuvastada, et hageja ei teinud 2020. a augustis tööd. Hageja ei vaidlustanud ülesütlemist. Hageja võttis seega omaks, et tööleping öeldi seetõttu, et hageja ei ilmunud 2020. a augustis tööle. Ülesütlemine, sh selle põhjendused, on TLS § 105 lg 2 kohaselt kehtivad. Kohtuotsus oli üllatuslik, selgitamiskohustust.
vastuoluline
ja
põhjendamata.
Kohus
ei
täitnud
Kohus tuvastas õigesti, et hageja sõlmis 2020. a mais töölepingu Advanced Sports Installations Europe AS-iga ning tunnistas, et R. Lättemägi ja M. Kärner olid Advanced Sports Installations Europe AS-i esindajad. Kohus leidis, et R. Lättemägi ja M. Kärner esindasid nii Advanced Sports Installations Europe AS-i kui ka kostjat. Maakohus välistas põhjendamatult selle, et hageja täitis pärast kostjaga töölepingu sõlmimist Advanced Sports Installations Europe AS-i antud tööülesandeid. Hageja töötas 2020. a augustis Advanced Sports Installations Europe AS-i, mitte kostja heaks. Hagejal oli kaks paralleelset töösuhet. Seda kinnitab, et hageja ei vaidlustanud kostjaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist. Maakohus andis suurema kaalu hageja suulisele tunnistusele, mille kohaselt hageja ei palunud ega vajanud töötasu ettemaksu. Maksekorralduselt aga nähtub, et 2020. a juunis maksti töötasu ettemaksuna, s.o 2020. a juuli eest. Kostja ei oleks märkinud maksekorralduse selgitusse "avanss", kui ta seda ei oleks mõelnud. Avanss võib olla fikseeritud summas. 2020. a juunis tehtud kaks töötasu makset märkusega "avanss" ei olnud 2020. a mai töötasu maksed. Kostja tegi 2020. a augusti eest hagejale ettemakse, seejuures alusetult, kuna hiljem selgus, hageja ei teinud augustis tööd.
Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohus kohaldas menetlus- ja materiaalõigust õigesti ega hinnanud tõendeid valesti.
Kohus arvestas kasutamata
21.septembril 2020.
põhipuhkuse
hüvitise
õigesti.
Tööleping
lõppes
Ülesütlemisavaldusest ei tulene, et hageja ei töötanud 2020. a augustis kostja juures. Hageja nõustus ülesütlemisavaldusega ega vaidlustanud töölepingu lõppemist. Hageja töötas kostja juures kuni 28. augustini 2020. Hageja puudus töölt alates 31. augustist 2020. Töölepingu ülesütlemisavaldusest ei tulene teisiti. Hageja ei pidanud ülesütlemisavaldust vaidlustama. Kohus ei rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtu õiguslik hinnang ei olnud üllatuslik. Kohus juhtis poolte tähelepanu olulistele ja vaidlusalustele asjaoludele, mida on vaja tõendada. Hageja töötas kostja juures. Hageja ei töötanud alates 1. juunist 2020 Advance Sports Installation Europe AS-is. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele esimest korda. Hagejal ei olnud kahte paralleelset töösuhet. Hageja ei küsinud kostjalt avanssi. Pooled suhtlesid töötasu puututavates küsimustes sõnumite vahendusel. Avansi küsimise kohta ei ole sõnumeid. Kostja märkis pangaülekannetele ekslikult ja pahatahtlikult "töötasu" asemel "avanss".
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel selles osas jõustunud.
9.Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
9.1.Maakohus ei eksinud TLS § 68 lg 1 kohaldamisel. Viidatud sätte järgi antakse töötajale põhipuhkust töötatud aja eest. Ringkonnakohtu hinnangul on sättes "töötatud aja" all silmas peetud töösuhte (TLS § 1 lg-d 1 ja 2) kestust. TLS § 68 lg-s 2 on sätestatud ka ajavahemikud, mida põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajavahemiku hulka ei arvestata. Käesolevas asjas ei ole tegemist selliste juhtumitega. Pooled ei ole menetluses vaielnud selle üle, et kostja ütles töölepingu üles 21. septembri 2020. a avaldusega. Eelduslikult oli kostjal võimalus tööleping hageja väidetavate rikkumiste tõttu ka varem üles öelda. Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt selleks takistusi polnud. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja töötas kostja juures alates 1. juunist kuni 21. septembrini 2020 ning hagejal on õigus põhipuhkusele selle töötatud ajavahemiku eest.
9.2.Apellatsioonkaebuses viidatud TLS § 95 lg 2 ja § 105 lg 2 ei ole vaidluse eset arvestades asjakohased. Nagu eelnevalt märgitud, ei vaidle pooled selle üle, et tööleping on kostja ülesütlemisavalduse alusel lõppenud 21. septembril 2020. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna hageja ei ole töölepingu ülesütlemist (ja ülesütlemisavalduses esitatud põhjendusi, I kd, tl 37) seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TLS § 105 lg 1)
vaidlustanud, on hageja omaks võtnud, et ta augustis 2020 kostjale tööd ei teinud. Kohtu arvates ei tulene TLS § 105 lg-st 2 ega ka muudest seadusesätetest sellist õiguslikku tagajärge.
9.3.Apellatsioonkaebuse väidetest jääb selgusetuks, millega on maakohus rikkunud kohtu selgitamiskohustust, millises osas on vaidlustatud otsus kostjale üllatav ning kuidas need väidetavad rikkumised võisid mõjutada asja lahendamise tulemust. Maakohtu otsus on kontrollitavas osas nõuetekohaselt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) ning apellatsioonkaebuses väidetud vastuolusid ringkonnakohus maakohtu otsuses ei tähelda. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. TsMS § 652 lg 3 p 2 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja on asunud apellatsioonkaebuses väitma, et hagejal säilis pärast töölepingu sõlmimist kostjaga töösuhe ka teise tööandja, Advance Sports Installation Europe AS-iga ning 2020. a augustis täitiski hageja selle tööandja (mitte kostja) tööülesandeid. Seega oli hagejal apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kostja arvates alates 1. juunist 2020 (kuni pooltevahelise töölepingu lõppemiseni) kaks paralleelset töösuhet. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud sellel, et hagejal oli alates 1. juunist 2020 nimetatud kaks paralleelset töösuhet – kostjaga ning Advance Sports Installation Europe AS-iga. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused, mis võimaldaksid kõnealuse uue asjaoluga apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada.
9.4.Maakohus ei ole ka eksinud tõendite hindamisel ega tõlgendanud ebaõigesti elulisi asjaolusid. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 230 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Muu hulgas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna hageja kinnituste kohaselt ei palunud ega vajanud hageja töötasu ettemaksu, ei tõenda üksnes tööandja (kostja) poolt maksekorralduse selgitusse märgitud sõna "avanss" töötasu ettemaksu.
10.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning otsustusi hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse osas. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
11.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.
11.1.Hageja 24. novembril 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 510 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja M. Valgmäe teinud menetluses toiminguid järgmiselt: vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (3 tundi), ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a määrusega tutvumine ja kliendiga konsulteerimine (kokku 0,75 tundi) ning menetluskulu nimekirja koostamine ringkonnakohtule (0,5 tundi). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks). Hageja
kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
11.2.Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
11.3.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Ringkonnakohus leiab, et asja keerukust ja mahukust ning apellatsiooniastmes esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on ringkonnakohtu arvates samuti TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
11.4.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 510 eurot (4,25 t × 120) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
11.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.