Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtueelne menetlus Hageja eitas 13.10.2020 töövaidluskomisjonile avalduse Moritz Nordeum OÜ vastu. Tartu töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/2692/20 otsuse, mille tegi teatavaks 05.01.2021. Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati hageja nõue osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja saamatajäänud töötasu 4674,13 eurot, välislähetuse päevaraha 201,33 eurot, puhkusehüvitis 924,94 eurot ja viivis ajavahemiku 22.09.2020 kuni 12.10.2020 eest summas 26,63 eurot. Kostja esitas 10.02.2021 Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/2692/20 läbi vaatamiseks hagimenetluse korras. Harju Maakohus edastas tsiviilasja 27.04.2021.a määrusega kohtualluvusel Tartu Maakohtule. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista saamata töötasu 2020.a augusti eest 4674.13 eurot, välislähetuse päevaraha 201.33 eurot, puhkusehüvitis 756.43 eurot ja viivis ajavahemiku 22.09-12.10.2020 eest 25.86 eurot ning perioodi 13.10.2020-13.04.2021 eest 225.62 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.05.2020 suulise töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle tööandja juures laotöölise ametikohal täistööajaga. Pooled leppisid 18.05.2020 töötasu osas suuliselt kokku: töötasu on Eestis töötamisel 100 eurot (netotasu) päevas ja välisriigis töötamisel 150 eurot (netotasu) päevas. Kostja saatis hagejale 2020.a juuni alguses töölepingu blanketi, milles oli märgitud, et hageja asub tööle 01.06.2020. Kuna töölepingu blanketis olid märgitud töötingimused, milles pooled hageja tööle asumisel 18.05.2020 kokku ei leppinud, eelkõige töötasu sh tükitöö osas, siis hageja ei allkirjastanud töölepingut ja töötas suulise töölepingu aluse. Kostja maksis hagejale töötasu 2020. a maikuu eest 1000 eurot: 12.06.2020 500 eurot ja 19.06.2020 500 eurot. Juunikuu eest kanti üle töötasu 21.07.2020 summas 1400 eurot ning juulikuu eest kanti üle töötasu 11.08.2020 summas 1600 eurot. Hageja töötas 2020.a augustis

Eestis 03.08.2020 ja perioodil 13.-28.08.2020- kokku 11 päeva. Hageja töötas 4.08.08.08.2020 Rootsis ja 09.08.-12.08.2020 Norras, seega välisriigis kokku 9 päeva. Kostja saatis hagejale 21.09.2020 e-kirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt lõppes tööleping 21.09.2020.a. Hagejale ei ole töölepingu lõppemise päeval ega ka hiljem tasutud 2020.a augustikuu töötasu, kasutamata puhkuse eest puhkusehüvitist ja välislähetuse päevaraha. Hageja nõuab 2020.a augustikuu eest saamata jäänud töötasu 4674,13 eurot (brutotasu) (2248,94 + 2425,19). Eestis töötatud 11 päeva eest nõuab hageja kokku 1200 eurot, sest üks päevadest- 20.08.2020- oli riigipüha, mille eest on õigus saada kahekordset tasu vastavalt RTLS § 45 lg 2. Hageja tegi sel perioodil ületunde kokku 28,5 tunni ulatuses, mille eest tal on õigus TLS § 44 lg 7 alusel saada 1,5 kordne tasu. Ühe tunni tasu on 12,5 eurot (100/8) ja seega on tasu ületundide eest kokku 534,38 eurot. Kokku Eestis töötatud aja eest saamata tasu 1734.38 eurot (neto), mis brutotasuna on 2248.94 eurot. Välismaal töötatud 9 päeva eest kokku on hagejal õigus saada 1350 eurot (9x150). Sel perioodil tegi hageja ületunde 18.5 tundi, mille eest nõuab hageja 520.31 eurot, sest ühe tunni tasu oli 18.75 eurot (150/8). Kokku on välisriigis töötatud aja eest töötasu 1870,31 eurot netotasu (1350+520,31), brutotasu 2425,19 eurot. Töölepingu lõppemisega 21.09.2020 muutusid kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks 22.09.2020. Töölepingu lõpetamisel ei tasunud kostja hagejale hüvitist kasutamata jäänud põhipuhkuse eest. Hagejal jäi kasutamata perioodi 18.05.-28.08.2020 eest 7,9 päeva puhkust. Sel perioodil oli hageja brutotasuks kokku 9862,14 eurot (välja makstud 4000 euro osas oli brutotasuks 5186.72 eurot+ saamata brutotasu 4674.13 eurot). Perioodis on 103 kalendripäeva. Seega keskmine töötasu (kalendripäevatasu) on 95,75 eurot (9862,14/103). Arvestades eeltoodut nõuab hageja puhkusehüvitist 756,43 eurot brutotasuna. Norras ja Rootsi töötamise eest ei tasunud kostja hagejale välislähetuse päevaraha. Nõude aluseks on TLS § 21 lg 1 ja TLS § 40 lg-le 2 ja 3. Välislähetuses töötatud 9 päeva eest on hagejal õigus saada 201.33 eurot (9x22.37). Hageja esitas ka viivise nõude seadusjärgses määras (8%). Hageja nõue kokku on 5631.89 eurot ja kostja oli selle maksmisega viivituses alates 22.09.2020. Kuni 13.04.2021 on viivise suuruseks kokku 251.48 eurot (25.86+225.62). 05.08.2021 täiendavas seisukohas teatas hageja, et ei nõustu kostja 14.06.2021 menetlusdokumendis esitatud väidetega. Hageja oli veendunud, et Rxxx Lxxxxxxxx oli kostja esindaja ja kostja kasutas teda pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses ning RxxxxLxxxxxxxx ettepanekud hagejale, sh tööle asumiseks, töötasu suuruse ja töötamise aja kohta, olid seotud kostjaga. Aprillis 2020 oli hageja vahetanud sõnumeid Rxxx Lxxxxxxxxxx ja 20.04 kirjas teatas viimane, et „... ca 20th aastas palk minim. Skandinaavias/paar nädalat“. 15.05.2020 oli xxxx xxxxxxxxx määranud sõnumiga kohtumise Põltsamaal xxxxxxxxxxxxx. 17.05.2020 kohtusid Põltsamaal hageja ja Sxxxxx Sxxxxxxxx ning kostja esindajatena Rxxx Lxxxxxxxxxja Mxxxxx Kxxxxx. Hageja jäi selle juurde, et 17.05.2020 kohtumisel leppisid pooled töötasu osas suuliselt kokku, töötasu on Eestis töötamisel 100 eurot (netotasu) päevas ja välisriigis töötamisel 150 eurot (netotasu) päevas. Kuna tööandja ise nimetas seda hoonet laoks ja selgitas, et hageja ülesandeks oli laos ja laoplatsil (EPT hoone taga) toimuva üle arvestuse pidamine, siis oli hageja arusaamisel, et tema ametinimetus on laohoidja. Samas oli tema töö sisuks ka kunstmuru ülesvõtmine, puhastamine, sorteerimine, tükeldamine ja paigaldamine jm. 11.05.2020 sõnumis teatas Rxxx Lxxxxxxxx hagejale , et tööle saaks asuda järgmisest esmaspäevast, mis oli 18.05.2020.a. Töölepingu blanketi sai hageja hiljem, juunikuus ja seal oli märgitud ametinimetuseks kunstmuru töötleja. Selle saamiseks sai hageja kokku Rxxx Lxxxxxxxxxx, kes saatis selle kohta sõnumi 26.05.2020.a. Kuna töölepingu blanketis (vt hagi lisa 1) oli märgitud töötingimused, milles pooled hageja tööle

asumisel kokku ei leppinud, eelkõige töötasu sh tükitöö osas, siis hageja ei allkirjastanud töölepingut ja töötas suulise töölepingu alusel. Kostja esindajad Mxxxxx Kxxxxx ja Rxxx Lxxxxxxxx korraldasid hageja tööprotsessi, andsid talle korduvalt juhiseid ja kontrollisid tööd ning hageja allus tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Rxxx Lxxxxxxxx aga pakkus välja töötasu suuruse, töölepingu tähtaja, töötaja kohustused, lähetuse tingimused jne. Kostja Moritz Nordeum OÜ ei ole hageja tööle asumisele 18.05.2020 vastu vaielnud. Ta on hagejale töötasu ülekanded teinud kolmel kuul. Seega on kostja ja hageja vaheline tööleping sõlmitud 18. maist 2020. Hageja töötas Põltsamaal 18.05.2020 kuni juuli keskpaigani. Maikuus töötas hageja kokku 10 päeva. Maikuu palga osas sai hageja jällegi sõnumi Rxxx Lxxxxxxxxxx, kes 12.06.2020 teatas: „Raamatupidaja kannab sulle ja Sxxxxxxx mõlemale täna 500 eur/ järgmine nädal samuti 500/ siis mai korras// lepingud ka olemas aga vaatame homme yle“. Ülekanded tehtigi 12.06 ja nädal hiljem, 19.06.2020.a.Seeag ei olnud tegemist avansiliste maksetega. Hageja teatas, et ta pole kostjalt ka kunagi nõudnud juunikuu avansilist makset. Juunis hageja kõigil päevadel ei töötanud: 15-16.06 oli hageja haige. 08.07.2020 teatas hageja Rxxx Lxxxxxxxxxx sõnumiga, et juunis töötas ta 14 päeva, millist teadet kordas 21.07.2020 sõnumiga: 17 tööpäeva ehk 1400 eurot. 21.07.2020 tehti hagejale ülekanne summas 1400 eurot. 08.08.2020 teatas hageja Rxxx Lxxxxxxxxxx, et juulis töötas ta 16 päeva ja 10.08.2020 sai vastuseks sõnumi, et palk 1600 eurot laekub järgmise päeva lõunaks. 11.08.2020 laekus hageja pangakontole juulikuu töötasu summas 1600 eurot. vastavalt 10.08 saadud sõnumile, tegi palga ülekandeid Mxxxxx Kxxxxx. Augustikuu osas selgitas hageja järgmist. Juuli lõpus töötas hageja kunstmuru vahetamisel umbes nädal aega Tallinna 32. Keskkooli jalgpallistaadionil ja 03.08.2020 Paide jalgpalliväljakul, kus mõlema objekti juhiks oli Mxxxxx Kxxxxx. 03.08.2020 sõitis hageja koos veokijuhi Exxxx Oxxxxxx lähetusse Rootsi. Korralduse Rootsi lähetusse sõitmiseks ja vajaliku tehnika kaasa võtmiseks andis tööandja 02.08.2020 sõnumiga Mxxxxx Kxxxxx. 04.-08.08.2020 töötas hageja koos teiste töölistega Kungsbacka linna jalgpalliväljakul, kus võeti üles vana kunstmuru ja aluskate. 08.08.2020 suunas tööandja hageja tööle Norrasse , kus töötas 09.08.-12.08.2020 Oslo jalgpalli- ja käsipalliväljakul. Norrasse sõitis hageja koos veokijuhi Exxxx Oxxxxxx. Töölähetusega seotud kulude st laeva- ja lennupiletite ning ööbimise eest tasus kostja ja andis teada, millal väljub laev või lennuk (vt nt lisa 12) ning kas ööbimine on broneeritud. Lähetuses olles kattis hageja enda söögikulud ise. Hageja tuli välislähetusest kolmapäeval, 12.08.2020 tagasi. Lennuaja teatas hagejal RaxxxLxxxxxxxx 10.08.2020 sõnumiga. Augustis töötas hageja Tallinna 32. Keskkooli staadionil ja Estonian Business Schooli (EBS) Tallinn, parklas. Nende töödega seoses sai hageja sõnumiga töökorraldusi Mxxxxx Kxxxxxxxt 20.08 ja 23.08.2020.a. Sel ajal oli tööandja korraldanud hagejal Eesti-sisese ööbimise, mille eest tasus tööandja. Hageja tegi ületunnitööd töötades Rootsis, Norras ja augusti teises pooles Eestis. Kuna poolte tööleping on 21.09.2020 lõppenud ja kostja ei ole hagejale vaba aega andnud, on hagejal õigus saada ületunnitöö eest rahalist hüvitist. Kostja hagejale augustis 2020 vaba aega ületunnitöö tegemise eest ei andnud, muutus töölepingu lõppemisel töötaja ületunnitöö tasu nõue sissenõutavaks. Hageja teatas, et ei ole lähtunud hagi koostamisel sellest, et hageja töötas juunis ja juulis täistööajaga, samuti ei ole ta seda ka hagis märkinud. Hageja juunis ja juulis kõigil tööpäevadel ei töötanud. Seega puudub ka vajadus hageja töötasu juuni ja juuli normtööpäevade arvuga. Kostja väide, et hageja 2020 augustis tööl ei käinud on vajel ja ümber lükatud hageja esitatud tõenditega. Kostja ise ei ole tööaja arvestust pidanud (sh ja juunis ja juulis) , kuigi see on seadusest tulenevalt tema kohustus. Hageja on esitanud augusti

tööaja arvestuse enda märkmete alusel. Ka juunis ja juulis küsis tööandja hagejalt andmeid tema töötaud aja kohta ja aktsepteeris neid andmeid töötasu maksmisel. 29.10.2021.a seisukohas teatas hageja, et sai lepinguit sõlmisel RxxxxLxxxxxxxxxx suheldes aru, et viimane on kostja esindaja. Hageja viitas TsÜS § 116 lg 2.

27.06.2022 täiendas hageja hagi. Hageja selgitas, et leppis lepingut sõlmides kokku, et töötab Põltsamaal, kuid vahel võib käia ka lähetuses välismaal. Selle kinnistuseks on Rxxx Lxxxxxxxx 20.04.2021 saadetud sõnum, milles viidati tööle Skandinaavias paar nädalat. Rootsi töölähetusse mineku kohta saatis hagejale sõnumi kostja esindaja Mxxxxx Kxxxxx. Rootsis ja Norras andis hagejale kõik korraldused kostja esindaja Rxxx Lxxxxxxxx. Lennul Oslost Tallinna reisis hageja koos RxxxxLxxxxxxxxxx, kes muretses ka sõidupiletid. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja teatas, et osapooled ei sõlminud mais 2020 suulist töölepingut ja nende vahel puudus mais 2020 igasugune kokkupuude. Samuti ei lepitud kokku ka töötasus. Moritz Nordeum OÜ-l puudub nimelt isegi ladu ja seega igasugune vajadus palgata laotöölist. Töötaja asus juunis 2020 tööle kunstmuru paigaldajana, see nähtub ka hageja enda poolt hagi lisana 1 esitatud töölepingu projektist, mis poolte vahel kahjuks allkirjastamata jäi. Hageja on esitanud andmed on tööaja ja töötasu kohta moonutatult. Kostja on tasunud hagejale järgmised maksed: 12.06.2020 500 EUR, makse selgitus avansiline töötasu makse; 19.06.2020 500 EUR, avansiline töötasu makse; - 21.07.2020 1400 EUR, töötasu; 11.08.2020 1600 EUR, töötasu. Kostja rõhutas, et seega juba juunikuu 2020 maksete selgitusest nähtuvalt ei olnud tegemist mitte maikuu 2020 töötasu maksega, vaid tegemist oli juuni 2020 palga avansilise maksega. Töötaja oli juuni 2020 palga avansina väljavõtmiseks avaldanud ise tööandjale soovi. Kostja ütles töölepingu üles hageja töölt puudumise tõttu augustis. Kostja ei pidanud vajalikuks hakata töötajalt talle alusetult augusti 2020 eest makstud töötasu summas 1600 eurot tagasi nõudma. Kostja kandis töötajale augusti 2020 palga üle hoolimata sellest, et töötaja augustis 2020 tööl ei käinud. Kostja ei ole hagejat lähetanud tööle ka välismaale. Kuivõrd hageja augustis 2020 tööd ei teinud, seda ei Eestis ega ka välismaal, ei kuulu talle väljamaksmisele ka mistahes summas päevarahasid. Hageja esitatud 2020.a augusti tööaja tabel ei tõenda seda, et hageja kostja juures sel ajalt ööd tegi. Nimetatud tabeli on koostanud hageja esindaja ise pärast alles 2020.a oktoobris, so pärast töölepingu lõpetamist. Ka ei ole hageja arvestatud töötasu summad õiged: kui hageja töötas mais, juunis ja juulis täistööajaga oleks talle makstud töötasude juures tema tööpäeva netotasuks 80 eurot, mitte 100 eurot nagu väidab hageja. Laonduse lihttöölise keskmine kuupalk on MTA palgastatistika kohaselt 2020.a 1101.17 eurot, mis teeb päevapalgaks 82.24 eurot. Seega kostja maksis hagejale väidetava laotöö eest juba niigi tavapärasemast suuremat töötasu. Augustis väidetavalt töötatud 19 tööpäeva eest oleks hagejal õigus saada mitte rohkem kui 1520 eurot neto. Seega ei kuuluks s töötajale augusti 2020 eest väljamaksmisele mistahes tasu, kuivõrd tööandja on töötajale laotöötaja keskmise palgamäära suuruse summa juba välja maksnud ja seda olenemata sellele, et töötaja tegelikult augustis 2020 mingit tööd ei teinud. Kostja vaidles vastu ületunnitöö eest tasu saamise nõudele. Hageja ei ole tõendanud esiteks seda, et kostja oleks temalt ületundide tegemist kas ühepoolselt mõjuval põhjusel nõudnud ega ka seda, et pooled oleksid ületundide tegemises kokku leppinud. Kuna hageja pole augustis töötamist tõendanud, on põhjendamatu ka riigipühal töötatud aja eest töötasu nõue.

Kostja märkis, et hagejal oleks põhimõtteliselt õigus saada puhkusepäevade eest hüvitist vaid juuni ja juuli eest, sest mais neil töösuhet ei olnud ja augustis hageja tööl ei käinud. Kui kohus asub seisukohale, et hageja augustis 2020 tööl käis, oleks põhipuhkuse kompensatsiooni aluseks olev keskmine kalendripäevatasu hoopis madalam kui töötaja poolt hagis näidatud. Võimalik saamata jäänud põhipuhkuse kompensatsioon (siiski oluliselt väiksemas summas, kui töötaja poolt hagis näidatud summa) sisaldub töötajale alusetult välja makstud 1600 euros. Täiendavas vastuväites 18.10.2021.a jäi kostja selle juurde, et Rxxx Lxxxxxxxx ja Mxxxxx Kxxxxx olnud Moritz Nordeum OÜ juhtkonnas, töötaja ega ka kuidagi muul viisil volitatud või õigustatud Moritz Nordeum OÜ-d esindama. Kostja jäi selle juurde, et ei sõlminud töötajaga mais 2020 suulist töölepingut ning sell juurde, et 12.06 ja 19.06.2020 ülekanded, kokku summas 1000 eurot, oli avansilised maksed juunikuu töötasu eest- vastav selgitus nähtus selgelt ka maksete kirjeldustest. Kostja vaidles vastu hageja selgitustele enda välislähetusse saatmise kohta ja selgitas, et Mxxxxx xxxxxx ega Rxxx Lxxxxxxxx ei olnud Moritz Nordeum OÜ esindajad, seega ei olnud neil volitust mh ka töötaja välislähetusse saatmiseks. Moritz Nordeum OÜ ei ole töötajat kunagi lähetusse saatnud, töötaja ei ole vastupidist ka tõendanud. Kui töötaja välismaal tööd tegi, tegi ta seda omal riisikol ja Moritz Nordeum OÜ-ga kooskõlastamata. Ka ei saanud Mxxxxx Kxxxxx anda hagejale töökorraldusi, sest ta polnud kostja esindaja. Moritz Nordeum OÜ möönab, et ei koostatud igakuiseid tööajatabeleid, kuna töösuhe tugines vastastikusele usaldusele. Töötaja on ise tõendanud, et juuni ja juuli osas maksti temale töötasud ka vastavalt töötaja täpsustustele ja arvestustele õigesti välja. Kostja jäi selle juurde, et hageja 2020.a augustis tööd ei teinud, mistõttu öeldi tööleping üles. 05.07.2022 seisukohas hagi täiendusele kordas kostja, et hageja seisukoht, et Rxxx Lxxxxxxxx ja Mxxxxx Kxxxxx olid kostja esindajad, on ekslik ja ebaõige. Kumbki isik ei ole olnud kostja juhtkonnas, töötajaks ega muul viisil volitatud või õigustatud kostjat esindama. Nimetatud isikud ei saanud hagejaga sõlmida mais 20202 suulist töölepingut, temale tööülesandeid anda ega saata teda ka välislähetusse. Juhul kui kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et hagejal on augusti 2020 eest õigus kostjalt saada mingeid tasusid (kostja sellega siiski ei nõustu!), on kostja poolt augusti 2020 eest alusetult välja makstud summa 1600 EUR näol kõik võimalikud tasud juba hüvitatud ja kostja ei peaks hagejale tasuma mistahes täiendavaid summasid. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Samuti jäi hageja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja kinnitas, et pole kostja juhatuse liiget Rxxx Lxxxxxxxxx kunagi näinud. Hageja hinnangul kasutas kostja RxxxxLxxxxxxxxx ja Mxxxxx Kxxxxxxx ära oma majandustegevuse korraldamisel, nemad tegutsesid kostja objektidel ja andsid tööülesandeid, mh ka sõnumitega, kogusid tööaja andmeid, mille saamise järel laekus kohe ka töötasu. Kui hageja küsis töösuhte lõppemise järel Rxxx Lxxxxxxxxxx, millal ta saab augusti eest tasu, siis viimane palus pöörduda RxxxxLxxxxxxxx poole. Hageja kinnitas, et pole avanssi küsinud, sest tal puudus selleks vajadus- ta oli saanud piisava tasu eelmisest töökohast. Kui töötasu kokku lepiti, ei olnud juttu, kas see katab ka välislähetuse päevaraha. Hageja esindaja märkis, et töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt ei tulnud hageja tööle 31.08 ja hageja ei vaidlusta, et ta pärast 28.08 enam tööle ei läinud. Kuni selle kuupäevani aga töötas. Tööle ei läinud, sest sai Mxxxxx Kxxxxxxxx sellised tööülesanded, mida ta ei olnud enam nõus täitma ja püüdis sellest Rxxxxxx rääkida. Hageja selgitas, et kui sai lõpuks Rxxxxxkätte, siis viimane ütles, et augusti palka enam ei maksta ja siis hageja enam üldse tööle ei läinud.

Kostja jäi varem kirjalikult esitatu juurde. Kostja esindaja kinnitas, et makstud summade näol oli tegemist töösuhtest tulenevate palgamaksetega. Kirjalikke tõendeid avansi saamiseks esitada pole, ilmselt oli hageja poolt suuline soov. Kostjal ei olnud esitada hageja lõpparvet ega ka tööaja arvestust. Esindaja leidis, et tööaja tõendamiseks ei piisa töötaja enda koostatud andmetest või exeli-tabelist. Selle kohta, et kostja oleks kutsunud hagejat pärast augustis tööle, tõendeid ei ole. Vaidlust ei ole, et hageja tegi tööd kunstmuru paigaldajana ja Põltsamaal, xxxxxxxxxxxxx tegeles ka kunstmuruga, mitte ei olnud laotööline. Eeldatavalt koostas töölepingu projekti kostja juhatuse liige, sest see oli tema korraldada. Eeldatavalt andis juunis-juulis hagejale tööülesandeid juhatuse liige. Kostja esindaja teatas, et kostja ei võta omaks, et augustis töötas hageja kostja objektid. Esindaja teatas, et ei tea, kellele kuulus tehnika, millega töid tehti ega ka seda, kas kostjal olid objektid välismaal. Samuti ei osanud esindaja selgitada, kes kostja nimel pangas tehinguid tegi. Kostja leidis, et arvesse tuleks võtta, et tööleping lõpetati hageja rikkumise tõttu ja seega on hageja kõik tasud kätte saanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas kostja vastu nõude töölepingulise suhte alusel. Kostja leidis, et tal oli hagejaga tööõiguslik suhe perioodil 01.06-21.09.2020. Pooled ei vaidle, et nendevaheline tööleping oli sõlmitud suuliselt. Lepingu ütles üles kostja 21.09.2020 avaldusega (t lk 37-38). Hageja ei vaidlusta lepingu üles ütlemist. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töötas kostja juures ka mais 2020 – täpsemalt 18.0531.05.2020. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja tegi tööd augustis 2020. Nimetatud asjaoludest tulenevad poolte erinevad seisukohad ka saamata töötasu, ületunnitöö tasu, puhkusehüvitise ja lähetuse päevarahade teemal- hageja nõuab nimetatud tasusid, kostja leiab, et nende maksmiseks puudub alus. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab: Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Käesolevalt on hageja enda, tunnistajate Sxxxxx Sxxxxxxxxi ja Jxxxxx Oxxx ütlustega tõendatud, et hageja tegi tööd: kunstmuru ümbertöötlemine, so sorteerimine, tükeldamine, hooldamine, kaupade laadimine, jaemüügi töötajate abistamine, objektidel vana muru üles võtmine, ettevalmistused uue muru paigaldamiseks ja uue muru paigaldamine, töötamine tõstukil. Puudub vaidlus, et hageja ei tegutsenud eraettevõtjana või enda äriühingu kaudu. Tegemist on tööga, mille eest on isikul õigus saada tasu. Seega tegutses hageja nimetatud töid tehes töölepingu alusel. TLS § 4 lg 2 kohaselt tuleb tööleping üldiselt sõlmida kirjalikult. Samas loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Käesolevalt hagejal puudud kirjalik tööleping nii hageja kui ka mõne teise äriühinguga eelpool kirjeldatud tööde tegemiseks. TLS § 4 lg 1 kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse muuhulgas vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel kui on piisvalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkulepe.

Antud juhul on hageja alates 18. 05.2020 teinud tööd: tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxxx ja hageja enda ütluste kohaselt tegid nad mõlemad tööd mais, juunis ja osaliselt juulis Põltsamaal xxxxxxxxxxxxx vanas EPT hoones ja selle juures. Riigikohus on korduvalt oma lahendites öelnud, et tööleping loetakse sõlmituks, kui tööandja töötaja tööle lubab ja töötaja asub ka tööd tegema (viimane lahend 06.12.2021 tsiviilasjas 2-20-5834). Hageja väitel sõlmis tema kõik töösuhtesse puutuvad kokkulepped, sh töötasu, töö sisu, töö tegemis koht, Rxxx Lxxxxxxxxxx. Kostja väitel ei ole Rxxx Läxxxxxxx olnud kostja esindaja. Puudub vaidlus, et RxxxxLxxxxxxxx ei olnud kostja- Moritz Nordeum OÜjuhatuse liige ega ka mitte osanik. Kohus leiab, et tõendatud on see, et töösuhtes hagejaga esines Rxxx Lxxxxxxxx kostjat esindava isikuna. Hageja ja tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et tööülesandeid neile andis just RxxxxLxxxxxxxx- SxxxxxxSxxxxxxxx kinnitas konkreetselt, et RxxxxLxxxxxxxx oli see, kes ütles, mida nad tegema peavad (1:54); hageja kinnitas, et Rxxx käis aegajalt kohal Põltsamaal, saatis sõnumid või helistas, mida vaja teha (1:14, 1:18). Samuti nähtub töökäskude andmine Rxxx Lxxxxxxxx poolt hagejale saadetud sõnumitest: töökäsud, mis ta andis hagejale sõnumitega 02.06, 04.06, 05.06, 08.06, 14.06, 01.07, 03.07, 05.07, 06.07, 20.07.2020 ning samuti tööde kohta küsitud tagasisidest (t lk 127-132), ning korraldanud masinatesse kütuse võtmise juuli algul (t lk 131). Ka tööaja arvestust ja palga maksmist korraldas Rxxx Lxxxxxxxx- hageja teavitas just Rxxx Lxxxxxxxxx oma tööajast: hageja ütlused (1:28), juunis töötatud päevadest 08.07. sõnumiga (t lk 131) ja uuesti 21.07 sõnumiga, juulis töötatud päevadest 08.08 sõnumiga (t lk 132 all); puudumistest – haigestumisest 15.06 (t lk 130), vabadest päevadest 15.07 ja 20.07 (t lk 132). Tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxxx ütluste kohaselt teatati töötatud ajast sõnumitega Mxxxxxxxx ja vahel Rxxxxxx (1:59, 2:04). 12.06. on RxxxxLxxxxxxxx sõnumiga küsinud hageja konto andmeid, et maksta palka (t lk 129 all) ja teatanud samal päeval ja ka 20.07 ning 10.08 (t lk 132- 33) palga maksmisest. Mujal töötamiseks vajaliku ööbimiste broneerimised korraldas RxxxxLxxxxxxxx: 20.07 sõnumi kohaselt oli Mustamäel broneeritud 1 ööks hotell (t lk 132 all). Eeltoodust nähtub selgelt, et 2020.a juunis ja juulis korraldas hageja tööd kostja juures just Rxxx Lxxxxxxxx. Hageja ütluste kohaselt ei ole ta kostja juhatusse liiget Rxxx Lxxxxxxxxxxkunagi kohanud ja on temaga ühel korral vestnud telefonis- siis kui palgaga tekkis probleem ja Rxxx xxxxxxxxxi vastas, et see on Rxxxx (Lxxxxxxxx) otsustada (istungi protokoll 01:30jj). Kuna palga maksmisega tekkis probleem alles pärast 2020.a augustit, siis oli hageja ainus kontakt kostja juhatuse liikmega siis, kui ta enam sisuliselt ööd ei teinud. Puudub vaidlus, et Rxxx Lxxxxxxxx sõnumitega vahetus ajalises korrelatsioonis on hageja kontole laekunud töötasu kostjalt: kinnitus sõnumiga 12.06- maksed 12.06 ja 19.06 (t lk 6566), kinnitus sõnumiga 20.07, makse 21.07.2020 (t lk 67), kinnitus sõnumiga 10.08, makse 11.08.2020 (t lk 68). Kostja esindaja ei teadnud, kes kostja juures korraldas pangaülekandeid ja töötasu maksmist. Kohus rõhutab, et antud tegevused toimusid ajal, kui kostjal oli enda kinnitusel hagejaga mittevaieldav töösuhe- s.o 2020.a juunis- juulis. Kostja on kinnitanud, et tasus nendel kuudel hagejale ka töötasu (töötasust täpsemalt allpool). Kostja pole esitanud mitte ühtegi põhjendust, miks tegutses Rxxx Lxxxxxxxx tema esindajana – andis tööülesandeid, pidas palga ja tööaja arvestust jne- perioodil, kui kostjal oli hagejaga töösuhe, mida te ei vaidlusta. Rxxx Lxxxxxxxx on saatnud hagejale 02.02.2020 sõnumi, kus ta teatab, et just Rxxx (eeldatavalt Lxxxxxxxxx) andis talle hageja numbri, et arutada töö teemal ja soovis kohtumist kokku leppida. Seega pole eluliselt usutav kostja väide, et tal puudus igasugune puutumus nimetatud isikuga ja tema tegevusega. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et kirjaliku töölepingu projekti edastas kostja hagejale ja ka tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxxxxe just Rxxx Lxxxxxxxx vahendusel. Hageja ja tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et

just Rxxx Lxxxxxxxx tõi nii hagejale kui tunnistajale kirjaliku töölepingu projekti- see toimus kas mai lõpus või juuni alguses. Nimetatud töölepingus (t lk 62-64) on tööandajana märgitud kostja, esindajaks juhatuse liige Rxxx Lxxxxxxxxx. Kostja esindaja istungil möönis, et ilmselt koostas lepingu projekti kostja juhatuse liige. Kuna hageja ja tunnistaja said lepingu projektid just Rxxx Lxxxxxxxxxt, saab järeldada, et juhatuse liige andis lepingu projektid hagejale ja tunnistajale edastamiseks üle just Rxxx Lxxxxxxxxxx. Kostja väide igasuguse puutumuse puudumisest Rxxx Lxxxxxxxxxa muutub seega eluliselt mitteusutavaks. TsÜS § 132 lg 1 sätestab: Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Antud juhul vastab Rxxx Lxxxxxxxx kõigile eelviidatatud sätte tunnustele: Rxxx Lxxxxxxxx tegutses majandtegevuses - andis töökäske, korraldas tööaega jne, Rxxx Lxxxxxxxx ja kostja vahel on seos- töölepingu projekti üle andmine, palga maksmine kostja nimel, töö korraldamine kostja objektidel. Sellises olukorras võis mõistlik isik eeldada, et Rxxx Lxxxxxxxx on kostja esindaja. Lisaks kinnitas tunnistaja vande all, et Rxxx Lxxxxxxxx mais Põltsamaal suulist töötamise kokkulepet tehes ütles, et ta esindab Moritz Nordeumi (protokoll 01:52:34). Hageja ütluse kohaselt ütles Rxxx xxxxxxxxx, et ta ajab laoasju Moritz Nordeumi alt (protokoll 00:58) ja, et ta oli firma omanik (1:37jj). Kuigi Rxxx Lxxxxxxxx ei olnud kostja juhatuse liige ega tal ei olnud väidetavalt kostjaga ka töölepingut, oli võimalik, et ta tegutses kostja nimel käsunduslepingu alusel (TsÜS kommenteeritud väljaanne § 132 p 3.3.1). Kohus märgib, et kui kostja juhatuse liikme ja Rxxx Lxxxxxxxx vahel oli käsundusleping sõlmitud suuliselt ja pooled ise soovivad seda lepingut varjata, siis ei ole kolmandal isikul (antud juhul hagejal) võimalik esitadagi selgeid tõendeid lepingulise suhte olemasolu kohta ja sellises olukorras saab juhinduda vaid kaudsetest tõenditest. Praegusel juhul pole kostja ümber lükanud kaudseid tõendeid, mis kogumis asetavad Rxxx Lxxxxxxxx kostja esindaja rolli ning kostja ise on ka tunnistanud tegevusi, mida Rxxx Lxxxxxxxx tema nimel tegi. Milline oli kostja ja Rxxx Lxxxxxxxx omavahelise lepingu või õigussuhte täpsem sisu, pole antud asjas oluline. Nagu kohus eelpool leidis, on tõendatud, et vähemalt juunis-juulis 2020 tegutses Rxxx Lxxxxxxxx selgelt kostja esindajana. Lähtudes TsÜS § 132 lg 1 vastutab kostja seega toimingute ja tegevuste eest, mida kostja eest/tema nimel tegi RxxxxLxxxxxxxx. Küsimus on, milliste ajapiirideni RxxxxLxxxxxxxx väljapoole nähtav kostja esindajana tegutsemine ulatus- kas see algas juba maist 2020 ja kestis ka augustis 2020. Hageja väitel sõlmis ta mais suuliselt töölepingu kostjaga, kuid vande alla tunnistust andes avaldas hageja, et maikuus kui ta sai Rxxx Lxxxxxxxxxx töölepingu sõlmimiseks kokku Põltsamaal xxxxxxxxxxxxx, avaldas viimane, et tegutseb Sport Advance Installation esindajana: „tean, et pidin selle firma all tööle hakkama“ (protokoll alates 00:58jj). Samas kinnitas tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxx sama kokkusaamise kohta, et tema sai aru, et tööandjaks on ikkagi kostja ja Rxxx Lxxxxxxxx kinnitas, et on Moritz Nordeumi esindaja (protokoll alates 01:52). Hageja vande alla antud ütluste kohaselt tutvustas Rxxx Lxxxxxxxx end alguses aga just Sports Advance Installation esindajana. Seega on hageja ja tunnistaja ütlustes vastuolu. Hagis hageja avaldas, et töötas alates18.05.2020 Moritz Nordeum OÜ-s. Kohus märgib, et hageja selline arvamus ja võimalik, et ka tunnistaja veendumus sellest, et nende tööandjaks võis ka mais olla kostja, võivad olla tingitud mitmest kaudsest asjaolust: sellest, et nad jätkasid juunis sama töö tegemist, mida tegid ka mais; et neile maksti töötasu kostja kontolt; et kirjalikult esitatud töölepingus oli kirjas kostja. Seega võib järeldus tööandja kohta olla tehtud tagantjärgi. Kohus leiab, et käeolevalt tuleb siiski juhinduda sellest, kuidas hageja ise asjadest aru sai: hageja ise vande alla kinnitas, et teadis, et asub tööle Sports

Advance Installation ja, et hiljem kui Rxxx Lxxxxxxxx tõi kirjaliku lepingu sai ta aru, et töötab teises firmas ja Rxxx selgitas, et tahab asjad hoida kahe eri firma all, see selgitus rahuldas hagejat ja ta rohkem ei küsinud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal ei olnud kostjaga perioodil 18.31.05.2020 töölepingulist suhet- hagejal oli selline suhe teise äriühinguga. Kuna kostja pole vaielnud vastu sellele, et alates 01.06.2020 töötas hageja tema juures suulise lepingu alusel, siis tuleb töötamise alguseks lugedagi nimetatud kuupäeva, sest töötaja tegi kostja jaoks tööd ja kostja seda ei takistanud. Selle üle, et alates 01.06.2020 maksis kostja hagejate ka töötasu, puudub samuti vaidlus. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja töötas kostja juures 2020 augustis. Kostja töötamist eitab. Kostja väitel öeldi tööleping üles seetõttu, et hageja ei ilmunud tööle augustis. Töölepingu ülesütlemise avalduses, mis esitati alles 21.09.2020 (t lk 37-38) on kostja märkinud, et hageja ei ole tööle ilmunud, sealhulgas 31.08. Muid puudumiste kuupäevi või perioode pole välja toodud. Kostjal ei olnud esitada andmeid või tõendeid, et ta oleks hagejat mingil ajal tööle kutsunud ja hageja pole tööle ilmunud. Hageja ei eita, et pärast 28.08.2020 ta tööle enam ei läinud. Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et töölepingu ülesütlemise avaldus tehakse alles 1,5 kuud pärast väidetavat (kestvat) tööle mitteilmumist ja märgitakse siis sinna suvaline tööle mitteilmumise kuupäev perioodi keskelt. Kui lähtuda kostja versioonist, on kohtu hinnangul eluliselt usutavam, et avaldus oleks tehtud vähemalt augustis ja sinna oleks märgitud mõni augusti alguse kuupäev või augustit puudutav puudumise periood. Seega ei tõenda töölepingu ülesütlemise avalduses välja toodu kostja väidet, et hageja terve augusti tööle ei ilmunud. Hageja põhistas 05.08.2021.a kirjalikus seisukohas, millistel objektidel ja millal ta töötas ning mida täpsemalt tegi. Esitatu kohaselt toimus töö kuni 03.08.2020 Paide jalgpalliväljakul, 04.-08.08.2020 Rootsis Kungsbacka linna jalgpalliväljakul, 09.-12.08.2020 Norras Oslo jalgpalliväljakul ja käsipalliväljakul, 13.-28.08.2020 Eestis Tallinna 32. Keskkooli staadionil ja EBS parklas. Kostja ei ole esitanud tõendeid ega taotlenud ka tõendite kogumist, millest nähtuks, et hageja kirjeldatud objektid ei olnud kostja objektid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et korraldusi eelviidatud objektidel töötamiseks andsid hagejale RxxxxLxxxxxxxx ja Mxxxxx Kxxxxx. Kohus juba eelpool põhjendas, miks Rxxx Lxxxxxxxxx tuleb lugeda kostja esindajaks ja kohtu hinnangul ei olnud augustiks nimetatud esindussuhe lõppenud- kui ka kostja lõpetas käsunduslepingu Rxxx Lxxxxxxxxxx, siis hagejat sellest ei teavitatud ja väliselt ei olnud Rxxx Lxxxxxxxx tegevuses või korraldustes võrreldes varasemaga midagi muutunud. Vastupidi: veel 10.08.2020 teatas Rxxx Lxxxxxxxx hagejale sõnumiga sellest, et kohe makstakse hagejale töötasu välja, mis laekuski kostjalt 11.08.2020.a. Rxxx Lxxxxxxxx on saatnud augustis hagejale tööd, st välismaal töötamist puudutavaid puudutavaid korraldusi: 12.08, 13.08 ja 16. 08 on Rxxx Lxxxxxxxx andud tööd puudutavaid juhiseid ja 10.08 teatanud lennu toimumisest üle Helsinki Tallinna (t lk 133). Rxxx Lxxxxxxxi andis hagejale 16.08 korralduse teha 5 järgnevat päeva tööd 32. Keskkoolis (32KK) ja EBS-s. Hageja ütluste kohaselt käis RxxxxLxxxxxxxx Rootsis ja Norras ise objektidel kohal (1:17 ja 1:25), Rxxx oli see, kes ütles, et objekt on vaja valmis saada ja tehti ületunde (1:25), Rxxxxxxxkoos tulid objektile veidi hiljem veel kaks poissi, hageja tuli Norrast tagasi koos Rxxxxxx (1:23). Hageja selgituse kohaselt sai ta töökäsud kas sõnumiga või helistati (1:18). Seega on tõendatud, et Rxxx Lxxxxxxxx jätkas hagejale tööülesannet andmist ka augustis, seejuures käis ta ise kohal objektidel Rootsis ja Norras ning hiljem Eestis andis selge juhise, millisel objektil tuleb hagejal tööd jätkata. Kostja pole esitatud tõendeid ümber lükanud.

Kohus leiab, et ka Mxxxxx Kxxxxx oli isikuks, kes oli hageja ja tunnistaja tööle võtmise juures ja andis neile tööd puudutavaid korraldusi juba juulis. Hageja ja tunnistaja ütluste kohaselt oli Mxxxxx Kxxxxx kaasas, kui 2020.a mais Põltsamaal töösuhtes kokku lepiti (1:06, 1:53). Hageja ütluste kohaselt hakkas ta Mxxxxxxxt saama tööülesandeid siis, kui läks töid tegema Tallinnasse, mis oli juuli keskel (protokoll 1:14jj) ja Mxxxxx käis objektidel aegajalt (1:17jj), augusti objektid Eestis korraldas kõik Mxxxxx Kxxxxx (1:26), Rootsis MxxxxxxKxxxxxxx ei olnud (1:18). Samuti on Mxxxxx Kxxxxx hagejale andud töökorraldusi sõnumitega 20. ja 23. 08 (t lk 149) ning 24.08, 28.08 ja 30.08. (t lk 122 all). 21.07.2022 meiliga on Mxxxxx Kxxxxx kinnitanud ööbimise ja selle eest tasumise hagejale Tallinnas 22.-23.07 (t lk 147). Tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxxi ütluste kohaselt oli Mxxxxx tööde juures kaasas kogu aeg (:59:30), Mxxxxx oli see, kes helistas, et vaja minna objektile Paidesse (2:03:50). Kuna augustis tunnistaja enam kostja juures ei töötanud, siis tunnistaja selle perioodi kohta ütlusi anda ei saanud. Tunnistaja Jxxxxx Oxxx ütluste kohaselt andis Tallinnas EBS objektil töökorraldusi Mxxxxx Kxxxxx (01:45). xxxx Lxxxxxxxx 10.06 sõnumist selgub, et just Mxxxxx Kxxxxx oli isik, kes korraldas palga makseid ja kuna palk laekus hagejale kostjalt, siis oli põhjendtaud arvata, et ka Mxxxxx Kxxxxx tegutseb kostja esindajana/tema heaks. Eeltoodud tõenditest nähtub, et ka Maxxxx Kxxxxx tegutses kostjat esindava isikuna TsÜS § 132 lg 1 mõttes. Kohus tegi kindlaks , et Mxxxxx Kxxxxx oli küll Advanced Sports Installation Europe OÜ juhatuse liige (t lk 178), mis võib olla äriühing, mida hageja ja tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxv nimetavad Sports Advance Installationiks. Hageja tunnistas, et tema teada oli Mxxxxx Kxxxxx selle äriühingu juhatuse liige (1:37). Kuna hageja ja tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxv olid juba juunis ja osaliselt juulis töötanud kostja juures (täitnud kostja esindaja korraldusi ja saanud ka töötasu), siis on eluliselt usutav, et kui kostja esindaja saadab nad uuele objektile, kus kohapeal jagab korraldusi teine isik, peavad töötajad seda isikut enda tööandja volitatud isikuks. Ei hagejale ega tunnistajale teatatud juuli kestel, et nad enam kostja juures ei tööta ja või neid on nö. laenatud teisele äriühingule (Sports Advance Installationile)- juhul kui see nii üldse oli. Töötajad ei pea teadma kahe äriühingu omavahelistest lepingutest ja kokkulepetest. Hageja ja tunnistaja teadsid, et töötavad kostja juures, hagejal oli nimetatud teadmine jätkuvalt ka augustis ja hageja võis Mxxxxx Kxxxxxxt pidada kostjat esindavaks isikuks objektidel, kuhu ta tööle saadeti. Kohus märgib, et esitatud tõenditest kogumis tuleneb, et Rxxx Lxxxxxxxx ja Mxxxxx Kxxxxx esindasid vaheldumisi nii kostjat kui nn Sports Advance Installationit- olenevalt, kuidas nad end kellelegi esitlesid. Seda kinnitab hageja selgitus kirjaliku töölepingu koostamise kohta kostja nimel, kus RxxxxLxxxxxxxx avaldas, et tal on esindada kaks firmat ja osa töid tehakse ühe firma alt ja osa töid teise firma alt. Miks see nii korraldatud oli, hageja ei teadnud. Seda, et isikud tegutsesid koos, kinnitas ka Jxxxxx Oxxx ütlus, et ta sai töö tegemiseks kokku RxxxxLxxxxxxxxxx, kuid palka maksis ja korraldusi andis Mxxxxx Kxxxxx, kuid kostja esindajatena nad end ei tutvustanud. Asjaolu, et hageja töötas 11-18.09.2020 Eestis asuvatel objektidel on tõendatud hagejale saadetud töökorraldustega, fotodega objektidelt (t lk 144-146) ja Jxxxxx Oxxx ütlustega selle kohta, et ta töötas nädala-kaks koos hagejaga Tallinnas EBS väljakul (01:43). Kostja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et töid nimetatud objektidel ei olnud tellitud temalt või hageja oli tööle võtnud nendel objektidel mõni teine firma. Eeltooduga on ümber lükatud kostja vastuväide, et hageja augustis 2020 tööd ei teinud. Kostja vastuväited olid üldised ja eitavad. Kohus leiab, et antud juhul on hageja enda väiteid tõendanud, kuid kostja pole neid tõendeid ümber lükanud.

Asjaolu, et hageja viibis eelpool märgitud perioodidel Rootsis ja Norras, nähtub hageja telefonile tulnud mobiilside teenusepakkuja saadetud SMS-dest (t lk 150-151). Töötamine Norras ja Rootsi on tõendatud muuhulgas fotodega (t lk 138-143). Kohus leiab, et tõendatud on ka asjaolu, et kostja saatis hageja augustis 2020 ajutiselt tööle välisriiki: tõendiks on nii hageja eelpool käsitletud ütlused töötamise kohta Rootsi ja Norra objektidel, fotod kui ka sõnumid korraldustega - eelkõige Mxxxxx Kxxxxxx 02.08 sõnum (t lk 149 ülal), kus antakse juhised Rootsi minekuks- sellele sõnumile viitas ka hageja oma ütlustes (1:28). Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli sõidupiletid ja majutuse korraldanud Rootsis ja Norras tööandja (protokoll 1:21): dokumendid olid hagejaga koos reisinud töötaja Exxxx Oxxxxxkäes, kellel oli ka äriühingu pangakaart, millega tasuti majutuse eest, üldinfo sõidu kohta sai hageja kas sõnumina või suuliselt, lennupileti sai RxxxxLxxxxxxxxx, kellega koos ka tagasi lendas (selle kohta Rxxx Lxxxxxxxx sõnum). Kohus leiab, et käesolevalt on tõendatud poolte kokkulepe töötasu suuruse kohta. Hageja enda ja tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxxx ütluste kohaselt lepiti kostjat esindava RxxxxLxxxxxxxxxx kokku töötasu 100eurot päev töötamisel Eesti ja 150 eurot päev töötamisel välisriigis (protokoll 1:04, 1:53). Töötasu kokkulepe nähtub kaudselt ka sellest, kuidas hageja töötasu sai: saatnud 21.07 sõnumi juuni tööpäevade kohta Rxxx Lxxxxxxxxxx, laekus hagejale samal päeval 1400 eurot, mis vastab tööpäevade korrutatuna 100 eurot (t lk 132 all, lk 30), sama ka augustis juulikuu tööpäevade kohta: sõnum 08.09, meeldetuletus 10.08, laekumine järgmise päeval summas 1600 eurot (t lk 132 all, 31). Esmalt märgib kohus, et kostja pole koostanud ja edastanud hagejale andmeid töötasu arvestamise kohta. Kostja kinnitusel ei esitanud ta töötajale ka nn lõpparvet. Sellist arvestust ei esitanud kostja ka kohtule. Seega puuduvad igasugused kostja raamatupidamisest tulenevad kirjalikud tõendid selle kohta, kuidas kostja töötasu tegelikult arvestas. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvad maksed, mis hageja on töötamise eest saanud (t lk 6568): 12.06.2020 500 eurot, 19.06.2020 500 eurot, 2107.2020 1400 eurot ja 11.08.2020 1600 eurot. Kõik maksed on tehtud Moritz Nordeum OÜ hageja kontole. Ühelgi maksel pole kirjas, millise kuu töötasuga on tegemist. Kahel esimesel maksel-12.06. ja 19.06.2020- on märgitud, et tegemist on avansilise maksega. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ja tuvastatud asjaoludega kooskõlas olevaks kostja käsitlust selle kohta, et juulis makstud palk oli juuli eest, augustis makstud palk augusti eest ja seega juunis makstud palk oli mõeldud juuni eest ja oli ettemaks (avanss). Ainus asjaolu, mis sellist käsitlust toetab on maksekorraldustele märgitud sõna „avanss“. Kohus rõhutab, et sellise selgituse märkimine maksekorraldusele on ainuüksi tööandja meelevallas- töötajal puudub võimalus kande selgitust mõjutada. TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Hageja vande all kinnitas, et ta ei ole palunud omale töötasu ettemaksu teha ja tal puudus ettemaksu saamiseks ka vajadus. Tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxxx ütluste kohaselt lepiti kokku, et palka makstakse iga kuu alguses (2:02). Kahel järgeval kuul maksti töötasu ühe maksena kuus pärast tööpäevade arvu teatamist. Kostja pole tõendanud, et tal oli hagejaga juunis kokkulepe töötasu ositi maksmiseks või ettemaksu tegemiseks. Kostja käsitlus on vastuoluline ka seetõttu, et hageja konkreetse töötasu suurus sõltus töötatud päevade arvust, mistõttu selgus alles kuu lõppedes, milline on tema välja teenitud tasu. Seega sai juunis teenitud tasu suuruse määrata alles 30.06 seisuga jne. Hageja on sõnumiga kostjat esindavale isikule teatanud, et töötas juunis 14 päeva, kuid tasuna on juunis makstud vaid 1000 eurot, mis ei vasta poolte vahelisele kokkuleppele töötasu suuruse kohta (perioodil 18.31.05.2020 oli 10 tööpäeva). Kostja pole tõendanud, et pärast kahe ettemaksuosa tasumist ta mingil ajal hiljem tasus ka ülejäänud 4 tööpäeva eest.

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes, leiab kohus, et juunis tasutud 1000 eurot oli tasu maikuu tööpäevade eest, juulis tasutud summa 1400 eurot oli töötasu juuni tööpäevade eest ja augustis tasutud 1600 eurot oli töötasu juulikuu eest. Kohus märgib, et kuigi kohus eelpool leidis, et mais töötas hageja teise äriühingu alluvuses, ei ole ainuüksi see asjaolu takistuseseks, et töötasu maksis hagejale välja kostja. Õiguslikult on täiesti võimalik, et kellegi kohustuse täidab kolmas isik (vastavalt VÕS § 78)- antud juhul kostja ja hageja on tasu vastu võttes sellega nõustunud. Kostja ja algse tööandja võimalik omavaheline õigussuhe ei mõjuta käeolevalt asjaolu, et kostja on hagejale tasunud tema maikuu töötasu. Küll aga puudub hagejal käesolevalt nõudeõigus algse tööandaja vastu maikuu töötasu saamiseks. Saamata töötasu arvestus Seega on hageja saanud töötamise eest tasu kuni 2020 augustini. Puudub vaidlus, et augustikuu eest kostja hagejale septembri alguses töötasu ei maksnud. Kohus eelpool tuvastas, et hageja töötas augustis: 03.08 ja 13.-28.08.2020 Eestis ning perioodil 04.-12.08.2020 Rootsis ja Norras. Kokku on sel perioodil 19 normtööpäeva (lisaks üks riigipüha). Hageja arvestuse kohaselt töötas ta Eestis 11 tööpäeva ja väliriikides 9 tööpäeva, sh 20.08, mis oli riigipüha ja 8-9.08, mis oli nädalavahetus. Kostja vaidles vastu hageja koostatud tööaja arvestusele ja leidis, et selle alusel ei saa hageja tööaega kindlaks teha. TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustus tagada kokku lepitud töö ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. Kostja teatas, et ta ei pidanud tööaja arvestust, sest oli vastastikune usaldus. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja pidi töötama täistööajaga, milleks vastavalt TLS § 43 lg 1 on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja lg 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Pooled ei olnud kokku leppinud erisusi nimetatud eeldustest ning ei olnud ka kokku leppinud summeeritud tööaja kohaldamises (TLS § 44 lg 3). Seega pidi hageja töötama nädalas 40 tavalistel tööpäevadel 8 tunnise kestusega. Tunnistaja Sxxxxx Sxxxxxxxx ja hageja ütluste kohaselt alguses nii ka töötati: kas 8-17 või 8-16.30, olenevalt lõunapausi pikkusest, sellisel viisi olid tööpäevad esmaspäevast reedeni (protokoll 1:04, 1:54). Eelpool viidatud tõenditest- sõnumid- nähtub, et kostja esindaja tundis huvi vaid tööpäevade arvu kohta kuus. Olukorras, kus töötamine niimoodi toimub, puudub põhimõtteliselt vajadus pidada tööaja arvestust, kuid seda vaid juhul kui tööandja on töötaja arvestusega nõus. Käeolevalt esitas hageja andmed töötatud päevade kohta ja leidis ka, et töötas kostja esindaja korraldusel 2020.a augustis rohkem kui täistööajaga ette nähtud. Kohus eelpool leidis, et tõendaud on hageja töötamine nende päevadel ja nendel objektidel. Tõendina töötatud ajast on muuhulgas hageja enda vande alla antud ütlused. Hageja pidas ise oma tööaja arvestust ja esitas selle koos hagiga kohtule. Kostja leidis, et hageja esitatud arvestus ei tõenda töötatud aega ja ületunnitööd, kuid ise tõendeid tööaja arvestuse kohta ei esitanud. Kohus leiab käeolevalt, et olukorda, kus tööandja oma seadusest tulenevat kohustust ei täida, ei saa tõenduslikus plaanis tõlgendada töötaja kui töösuhte nõrgema poole kahjuks. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb kohustuste täitmisel toimida heas usus ja lg 2 kohaselt ei ole lubatud oma õigusi teostada nii, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et eelviidatud säte on kohaldatav ka olukorras, kus isik jätab oma kohustute täitmata ja selle eesmärgiks on tekitada kahju teisele isikule- antud juhul tekitab kostja kohustuste täitmata jätmine (tööaja arvestuse mitte pidamine) kahju hagejale, kellel on väga keerukas tõendada töötatud aega. Kohus märgib ka, et kostja tegevus ja vastuväited on vastuolus VÕS § 6 lg 1, mille kohaselt peavad võlasuhte pooled käituma üksteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.

Kui kostja oma kohustust ei täitnud, tuleb tal leppida töötaja poolt esitatud andmetega ja nende andmete õigsust tõendavate tõenditega. Tegemist on kostja riskiga. Kohus leiab, et hageja töötamine 2020 augustis on tõendatud järgmistel päevadel: Eestis 03, 13, 17-21 ja 24-28.08- kokku 11 päeva; Rootsis 04-08.08 ja Norras 09-12.08- kokku 9 päeva. Vastavalt poolte kokkuleppele on hagejal nimetatud päevade eest õigus saada töötasuna kokku 2450 eurot (1100+1350) ning lisaks veel töötamise eest riigipühal 20.08 topelttasuna täiendavalt 100 eurot vastavalt TLS § 45 lg 2. Seega on hageja netotasu 2020 augustis kokku 2550 eurot. Ületunnitöö TLS § 44 lg 1 sätestab: Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Hageja leidis, et ta on teinud nimetatud perioodil ka ületunnitööd kokku 47 tundi (28.5+18.5). Kostja jällegi vaidles nimetatud nõudele vastu väites, et puuduvad tõendid ületunnitöö tegemise kohta. Kohus kordab juba eelpool esitatud seisukohta, et tööaja arvestuse pidamine on kostja kui tööandja kohustus ja kui kostja ise seda ei teinud ja vastupidist ei tõenda, siis tuleb lähtuda hageja esitatud arvestusest ja seda arvestust tõendavatest tõenditest. Hageja ütluste kohaselt teatas ta tööpäevade arvust Rxxx Lxxxxxxxxxe, ületundide arvestust ilmselt keegi teine peale töötajate endi ei pidanudki (1:28). Reaalselt töötatud tunnid kirjutas hageja vabas vormis vihikuse ja tema esindaja koostas selle alusel tööaja arvestuse, mis on hagile lisatud. Hageja ütluste kohaselt tehti ületunde Rxxx Lxxxxxxxx korralduse alusel : „...see käis nii, et ta ütles, et see on vaja täna valmis saada ja kõik.“ ( 1:25). Kuna kostja pole esitanud tööaja arvestust ega ka hageja väiteid ümber lükkavaid tõendeid, siis asub kohus seisukohale, et tõendatud on hageja töötatud aeg vaidlusalusel perioodil. Hageja vande all antud ütluse kohaselt ei lepitud eraldi kokku ületundide tasustamises või vaba aja saamises (1:25). Esitatud andmete alusel on hageja saabud ühe täiendava vaba päeva: 14.08, kuid on töötanud ka ühel nädalavahetusel ja riigipühal (mõlema eest on kohus töötasu arvestanud). Kostja ei ole hagejale ületunnitööd hüvitanud vaba aja andmisega (va 14.08, mis aga katab vast ühe puhkepäevalt töötatud päeva). TLS § 44 lg 7 kohaselt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Hageja töötasu oli määratud päevamääras, mis jagatuna tunnitasuks teeb Eestis 12.5 eurot (100:8) ja välismaal 18.75 eurot (150:8). Kokku on hageja õigus ületundide eest saada seega Eestis 18.75 eurot ja välismaal 28.13 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal põhjendatud nõue kostja vastu ületundide eest tasu saamiseks kokku 1054.79 eurot (534.38+520.41). Kokku on hageja saamata töötasu nõude kostja vastu 2020.a augustis 3604.79 eurot (2550+1054.79). Nimetatud nõue tuleb rahuldada. Lähetus Vastavalt TLS § 21 lg 1 võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Lõike 2 kohaselt ei või töötajat töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Hageja tegi tööd Rootsis ja Norras, millest kohus järeldab, et ta oli end välisriiki lähetamisega nõus.

Ajutist välismaal töötamist reguleerib ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. Nimetatud direktiivi art 2 lg 1 kohaselt on lähetatud töötajaks töötaja, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab. Lähtudes Riigikohtu 13.02.2019.a otsuses 32-17-458 p 13 antud juhisest, ei kohaldu nimetatud direktiiv käesolevalt, kuna hageja alaliseks töötamise kohaks oli Eesti. Käesolevalt on küsimus, kas hagejal on lisaks töötasule õigus saada ka välislähetuse päevaraha. Nimelt sätestab TLS § 40 lg 2 teine lause, et välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Puudub vaidlus, et käesolevalt ei ole kostja hagejale päevaraha maksnud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-117-11 selgitanud, et kuna töötasu makstakse töö eest ning päevaraha töötaja teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest, ei ole päevaraha samastatav töötasuga. (7.12.2011 otsus, p 20). Seega ei katnud suurem töötasu, milles pooled olid kokku leppinud, ära päevaraha ja hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda lisaks töötasule ka päevaraha perioodi 04.-12.08.2020 eest (kokku 9 päeva). TLS § 40 lg 3 tulenevalt on Vabariigi Valitsuse 25.06.2009.a määrusega kehtestatud Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord. Nimetatud määruse § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Kuna hageja viibis välisriigis kokku 9 päeva, on tal õigus saada päevaraha 201.33 eurot. Lähtudes TLS § 84 lg 1 muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Puhkusetasu hüvitis Hageja esitas ka saamata põhipuhkuse rahas hüvitamise nõude. TLS § 71 sätestab: töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Poolte vahel on tööleping lõppenud ja hageja sel ajal TLS § 55 sätestatud põhipuhkust ei kasutanud. Hageja töötas kostja juures perioodil 01.06.- 21.09.2020 (töölepingu üles ütlemise aeg). Sel perioodil on 113 kalendripäeva. Arvestades põhipuhkuse kestust, oli hagejal lepingu lõpetamisel seega õigus saada 8,7 päeva puhkust. Töölepingu lõpetamisel kostja kasutamata puhkusepäevi ei hüvitanud. TLS § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Viidatud § 29 lg 8 kohaselt kehtestab keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus määrusega: 11.06.2009 määrus nr 91. Määruse § 2 lg 3 ja § 4 lg 3 kohaselt tuleb käesolevalt keskmise töötasu arvutamisel aluseks võtta hagejale makstud ja sissenõutavaks muutnud töötasu (netotasud), mis tuleb jagada perioodi kalendripäevade arvuga. Hageja on saanud töötasuna töötatud ajal eest 01.0631.07.2020 3000 eurot ja kohus mõistab käesoleva otsusega 2020 augusti eest välja 3604.79 eurot- kokku seega 6604.79 eurot, mis tuleb jagada selle perioodi pikkusega- 113 päeva. Keskmiseks päevatasuks saame seega 58.45 eurot ja hageja saamata puhkusetasu suuruseks kujuneb 508.51 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4314.63 eurot (saamata töötasu ja ületunnitasu 3604.79 eurot+ välislähetuse päevaraha 201.33 eurot+ puhkusehüvitis 508.51 eurot).

Viivis Hageja on palunud välja mõista viivise seadusjärgses määras kõigilt sissenõutavatelt tasumata summadelt perioodil 22.09.2020-13.04.2021. Kõik hageja nõuded muutusid sissenõutavaks töölepingu lõpetamisega, so alates 22.09.2020.a. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevalt on kehtivaks seadusjärgseks viivise määraks 8% aastas, mis teeb päevamääraks 0.0219%. Täitamata kohutuse suurusest lähtudes on viivise päevamäär 0.944 eurot. Kostja oli hageja nõutud perioodil täitmisega viivituses 233 päeva. Kokku on viivise suurus seega 219.95 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevalt esitas hageja nõude kokku 5883.37 euro saamiseks. Kohus rahuldas nõude osaliseltsummas 4534.58 eurot- kohus rahuldas nõude seega ca 3/4 suuruses ulatuses: kohus leiab, et ka menetluskulud tuleb jagada sama proportsiooni alusel: jätta hageja kanda 1/4 kuludest ja kostja kanda 3/4 kuludest. Tegemist on töövaidlusega, mille puhul on menetlusosalised vabastatud riigilõivu tasumisest RLS § 22 lg 1 tulenevalt. Käesolevalt esitas üks tunnistaja- Jxxxxx Oxxx- taotluse enda da kulud ja tasu saamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja määras tema kulude ja tasu katteks 40,65 eurot, mis makstakse välja riigi vahenditest. Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p 1. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1265.80 eurot. Nimetatud kulud koosnevad kulust õigusabile kokku ca 15 tundi ja 10 minutit (ühikuarvestuses 15,44 ühikut). Esindaja tunnihind on olnud algul 70 eurot, seejärel 90 eurot ja 2023.aaastal 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Esindaja palus määrata tasu ka istungil osalemise aega arvestades tunnihinnaga 120 eurot. Istung kestis 2,5 tundi- seega tasu selle aja eest 300 eurot. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 3520 eurot (käibemaksuta), mis on kulud õigusabile 22 tunni eest. Esindaja märkis istungil, et nimekirjas märgitud kohtuistungi aeg on oletuslik ja seda võib vähendada. Istung kestis 2,5 tundi ja kohus seega vähendab nimekirjas istungiks kulunud aega vastavalt 1,5 tunni võrra. Kostja esindaja tasumäär on 160 eurot, millele lisandub käibemaks.

Pooled vastaspoole kuludele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja esindaja märkis istungil, et ta vaidleb hageja kuludele vastu, kuid mis alusel, ta ei selgitanud. Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Arvestades poolet esitatud seisukohti, nende sisu ja mahukust, leiab kohus et kostja esindaja taotluses märgitud õigusabile kulutatud aeg on ülemäära suur. Kostja seisukohad oli õiguslikult vähem keerukad, pealiskaudsemad, lühemad kui hageja seisukohad, kostja ei esitanud ega kogunud asjas tõendeid. Kostja peamiseks vastuväideteks kogu menetluse jooksul oli see, et isikud, kellega hageja kokkuleppe sõlmis ei esindanud kostjat ning, et augustikuu eest on hageja töötasu igal juhul kätte saanud. Kostja ei esitanud omapoolseid tõendeid, mis võimaldanuks ümber lükata hageja tõendeid ja/või esitada asjas mõni muu kostja õiguslik postisoon. See on loomuliult kostja valik, kuidas ta oma postisooni kujundab, kuid ajamaht, mis kostja esindajal on selle positsiooni kujundamisele kulunud, ei ole selle sisu ja mahuga kooskõlas. Seda eriti olukorras, kus hageja esindaja on ajaliselt lühema aja jooksul teinud ära suurema ja sisukama töö Kohus leiab, et kostja esindaja ajamahtu tuleb vähendada 20% võrra. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja esindaja poolt teenuse osutamisele kulunud ajaks 16.4 tundi Arvestades kostja esindaja tunnihinda on põhjendatud seega tema õigusabikulud summas 2624 eurot. Hageja esindaja kulutatud aja mahtu ja tasu loeb kohus lähtudes tema poolt esitatust kohaseks ja põhjendatuks. Hageja õigusabikulud on seega 1565.80 eurot. Poolte kanda tuleb jätta ka asja läbivaatamise kulud 40,65 eurot (tunnistatasu). Nimetatud summa mõistab kohus välja riigi tuludesse, sest keegi tunnistajatasu ettemaksu ei teinud ja kohus teeb väljamakse riigi vahenditest. Lähtudes kulude jaotamise proportsioonist, tuleb menetluskulud jagada järgmiselt: - Asja läbivaatamiskuludest jätta hageja kanda 10.16 eurot ja kostja kanda 30.49 eurot; - Hagejalt mõista kostja kasuks välja 656 eurot; - Kostjalt mõista hageja kasuks välja 1174.35 eurot. Ülejäänud poolte kulud jäävad nende endi kanda. Nii hageja kui kostja taotlesid TsMS § 177 lg 4 alusel vastaspoolelt enda kasuks menetluskuludelt viivise välja mõistmist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Kohus rahuldab taotlused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.