Revensen OÜ hagi A. A. ja A. A. vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks (tagasivõitmine täitemenetluses)
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Hagihind
5240,10 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Revensen OÜ (RK 16625699 Tartu mnt 13, Tallinn; e-post: [email protected])
Hageja esindaja:
I. V. (Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX)
A. A. (IK XXX, elukoht: XXX)
Kostjad:
2.A. A. (IK XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks A. A. ja A. A. vahel 10.01.2023.a sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping, millega läks A. A. omandist välja korteriomand asukohaga XXX(registriosa nr XXX).
3.Muuta kinnistusraamatu registriosa nr XXX kannet selliselt, et kustutada A. A. omanikukanne ning teha uus kanne, millega kanda kinnisasja omanikuna A. A..
3.1 Tuvastada A. A. kohustus anda nõusolek/tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr XXX omanikukande kustutamiseks ja omanikuna A. A. sisse kandmiseks. Asendada A. A. nõusolek/tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr XXX kande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega. 3.2 Tuvastada A. A. kohustus anda nõusolek/tahteavaldus registriossa nr XXX kinnisasja omanikuna sisse kandmiseks. Asendada A. A. nõusolek/tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr XXX kande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.
4.A. A. on kohustatud vara (korteriomandi registriosa numbriga XXX) välja andma kohtutäitur Andrei Krek käsutusse (TMS § 195 lg 1);
Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate A. A. ja A. A. kanda.
5.1 Välja mõista A. A.lt ja A. A.lt Revensen OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 1085 (üks tuhat kaheksakümmend viis) eurot. 5.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I
TAGASIVÕITMISE HAGI
1.Revensen OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 11.07.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-23-8000 A. A.lt välja Revensen OÜ kasuks võla 1267,52 eurot, viivise alates 01.06.2023 kuni põhinõude (963,87 euro) täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas ja menetluskulud 400 eurot. Kohtuotsus on viivitamata täidetav ja jõustunud. 24.07.2023 pöördus Revensen OÜ täiteavaldusega kohtutäitur Andrei Kreki poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks. Täitemenetlust täiteasjas nr 066/2023/2968 alustati 24.07.2023. Võlgnik ei ole seni vabatahtlikult hagejale kohtulahendiga väljamõistetud võlga tasunud. Ka kohtutäituril ei ole täitemenetluses õnnestunud võlgnikult võlga sisse nõuda. Seisuga 21.09.2023 ei ole võlgnevuse katteks laekunud midagi. Võlasumma on hagi esitamise seisuga 1685,52 eurot (ei sisalda kohtulahendist tuleneva viivist). Kohtutäituril pole õnnestunud võlga sisse nõuda, kuna A. A. ei tööta ning puudub vara ja sissetulek, millele oleks võimalik sissenõue pöörata. Täitemenetluse käigus on hageja välja selgitanud, et kostjal oli korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX). Korteriomand oli A. A. ainuomandis kuni 10.01.2023.a. Täitemenetluse käigus edastas kohtutäitur Andrei Krek hagejale korteriomandi kinkelepingu, mis kostjad sõlmisid 10.01.2023 Tallinna notari S. N. juures. Seega kostjad sõlmisid korteriomandi kinkelepingu 6 kuud enne hageja kasuks täitemenetluse alustamist. 10.01.2023 korteriomandi kinkelepingu punktist 2.2.4 nähtub, et kinkija soovib kinkida lepingu eseme peresisese kokkuleppe kohaselt kingisaajale, ehk oma vennale. Seega kostjad on
korteriomandi kinkelepinguga muutnud kinnisasja õiguslikku staatust ja selle A. A. ainuomandist välja arvanud. Hageja on seisukohal, et kostjad sõlmisid korteriomandi kinkelepingu võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgiga, soovides vältida A. A. võlgade sissenõudmist täitemenetluses. Võlausaldajate huvide kahjustamist võib eeldada ka juhul, kui võlgnik oli tehingu tegemise ajal teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (Riigikohtu 02.06.2008.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-39-08 (p 12,13). Hageja leiab, et kostjatele oli selgelt ettenähtav antud võlanõuete sissenõudmine täitemenetluses. Just selle vältimiseks sõlmisid kostjad korteriomandi kinkelepingu, millega teadlikult kahjustasid võlausaldaja(te) seadusega kaitstud huve. Hageja rõhutab, et kinkelepingute puhul loobub võlgnik oma varast sisuliselt vastusoorituseta ning on ilmselge, et sellega kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Hageja soovib endiselt A. A.lt võlga sisse nõuda. Võla sissenõudmiseks A. A.lt ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui tagasivõitmise korras taotleda kohtult võlausaldajate huve kahjustava korteriomandi kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja omanikukande muutmist kinnistusraamatus (kustutada A. A. omanikukanne ja kanda korterioma omanikuna A. A.). Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ja palus hagi tagamise abinõuna kanda A. A.le kuuluvale korteriomandile (XXX registrikood XXX) kinnistusraamatusse eelmärge Revensen OÜ kasuks ja märkus kohtuvaidluse olemasolu kohta Revensen OÜ hagis A. A. ja A. A. vastu esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu üleandmise nõudes tsiviilasjas nr 2-23-13365.
2.Vastavalt TMS § 189 lg 1 tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Hageja leiab, et käesoleval juhul on täidetud eeldused kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks TMS § 189 lg 1 aluse. Vastavalt TMS § 195 lg 1 1. lausele kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Hageja palub kohustada A. A. välja andma korteriomand registriosa numbriga XXX kohtutäituri Andrei Kreki käsutusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täimisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohtul on hageja taotlusel võimalik kohustada kostjaid anda kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikud
tahteavaldused. Hageja palub kanda registriosa nr XXX kantud kinnistu omanikuks A. A. ning asendada nõusolekud kinnistusraamatu registriosa XXX kande muutmiseks kohtuotsusega. Hageja nõuded: - tunnistada kehtetuks 10.01.2023.a sõlmitud notari tehing nr 93 „Korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping“ A. A. ja A. A. vahel, millega läks A. A. omandist välja korteriomand registriosa numbriga XXX; - kanda kinnistusraamatus registriossa nr XXX korteriomanikuna A. A.. - asendada A. A. ja A. A. nõusolekud kinnisturaamatu registriosa nr XXX kande muutmiseks kohtuotsusega. - kohustada kostjat A. A. välja andma korteriomand registriosa numbriga XXX kohtutäituri Andrei Krek käsutusse; - menetluskulud kokku 1145 eurot (sh riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu 480 eurot) jätta solidaarselt A. A. ja A. A. kanda.
3.Hageja leiab, et A. A. väited nagu ta ei teadnud A. A. võlast, on paljasõnaline. Kostja ei ole selgitanud ega põhjendanud, millest oli tingitud kinnisvara nn ümberkirjutamine just tema nimele. Ilmselgelt soovib iga inimene teada, millega on ära teeninud kingi, mille väärtus on hinnanguliselt 5000 eurot. Hageja selgitab, et käesoleva hagi esitamise tingis asjaolu, et võlgniku korter võõrandati 6 kuud enne täitemenetluse alustamist, kusjuures mõnevõrra varem oli algatatud A. A. suhtes veel 5 täitemenetlust. Hageja on seisukohal, et põhjendatud on ka esitatud menetluskulude nõue. Menetluse peatamise taotlust ei pea hageja põhjendatuks kuivõrd kostja väited nagu kaitseväeteenistuse puuduks ligipääs telefonile ja/või internetile ei ole usutav. Hageja teavitab oma 17.11.2023.a. A. A. küsitud A. A. võla suuruse ja hageja konto numbri kuhu kohustus täita. Hageja märgib, et kuna A. A. teatas, et on valmis tasuma kostja A. A. võla, siis hageja pakub A. A.le kompromissi, mille kohaselt A. A. tasub hagejale A. A. võla summas 1787,05 eurot + 240 eurot menetluskulud + 1⁄2 riigilõivust 332,50 eurot (kokku: 2359,55 eurot). Pärast 2359,55 euro laekumist loobub hageja hagiavaldusest. II
KOSTJATE VASTUVÄITED
4.Kostja A. A. märgib hagile esitatud vastuses, et võtab hagi õigeks põhinõudes, so. nõudes: - tunnistada kehtetuks 10.01.2023.a sõlmitud notari tehing nr 93 „Korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping“ A. A. ja A. A. vahel, millega läks A. A. omandist välja korteriomand registriosa numbriga XXX; - asendada A. A. nõusolek kinnisturaamatu registriosa nr XXX kande muutmiseks kohtuotsusega. - kohustada kostjat A. A. välja andma korteriomand registriosa numbriga XXX kohtutäituri Andrei Krek käsutusse; Kostja võtaks õigeks hageja ka nõude kinnistusraamatu kande muutmiseks, kuid leiab, et kohtul tuleb see nõue jätta rahuldamata kuna kohus ei tee kandeid, vaid neid teeb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi. Kostja vaidleb vastu hageja menetluskulude (ja kuludelt viivise) nõudele, sest võtab hagi õigeks ning ei ole seda menetlust põhjustanud. Keegi pole A. A.le öelnud A. A. võlgadest ega sellest, et korteriomandi kinkelepingu sõlmimine saaks kahjustada võlausaldajate huve. A. A. soovib tasuda A. A. võla hagejale ning palub hagejal teatada nõude täpne suurus, mida tuleb A. A.l tasuda Viru Maakohtu 11.07.2023 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-23-8000 täitmiseks, samuti pangarekvisiidid võla tasumiseks. A. A. teavitab kohut, et on alates 17.10.2023 kutsutud kaitseväeteenistusse. Kaitseväeteenistuse esimesed 3 kuud on sõduri baaskursus, mille kestel on ajateenijal väliskeskkonnaga suhtlus
piiratud (sh telefoni kasutamine ja interneti juurdepääs). Eeltoodu raskendab kostjal menetlusdokumentide kättesaamist ja neile vastamist. Kostja taotles menetluse peatamist alates 17.10.2023.a 90 päevaks.
5.A. A.le saatis kohus hagiavalduse ja hagi tagamise määruse aadressil XXX kui e-posti aadressile XXX. Hagiavaldus ja hagi tagamise määrus on A. A.le kätte toimetatud 05.10.2023a (jäetud postkasti, ei viibinud kohal). Kohtu määratud tähtajaks A. A. kohtule vastust ega omapoolseid vastuväiteid hagile esitanud ei ole. III
MENETLUSE KÄIK
6.Kohus andis 24.11.2023 pooltele tähtaja 15. detsember 2023.a. kompromissi sõlmimiseks. A. A. taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks kolmeks kuuks seoses kaitseväeteenistusse kutsumisega (sõduri baaskoolitus) jättis kohus rahuldamata. Kohus leidis, et kaitseväeteenistuses viibimine ei ole mõjuv põhjus TsMS § 355 mõttes menetluse peatamiseks. Kaitseväeteenistuses viibimise ajal on interneti kasutamine lubatud, seega saab kostja oma e-posti aadressil kätte vajalikud dokumendid kui ka neile seisukohad esitada. IV
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 11.07.2023.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-23-8000 mõistis kohus A. A.lt välja võlgnevuse Revensen OÜ kasuks 1267,52 eurot, millele lisandus viivis alates 01.06.2023 kuni põhinõude (963,52 euro) tasumiseni lepingujärgses määras so 24% aastas (dtl 10-12); Revensen OÜ esitas kohtutäitur Andrei Krekile täitmisavalduse (dtl 15.16); Kohtutäitur Andrei Krek on andnud teate täitmise võimatuse kohta; täitementlus täiteasjas nr 066/2023/2968 algatati 24.07.2023. Perioodil 24.07.2023-27.02.2023 laekumisi täiteasjas ei olnud. Võlgnikul puudub sissetulek ja vara. Täitemenetluste (4) nõuded kokku ca 7000 eurot (dtl 18-19) 10.01.2023.a. sõlmisid A. A. ja A. A. korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega A. A. kinkis A. A.le korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX (dtl 22-31, alates 10.01.2023.a. on kinnitusraamatusse kantu omanikuna A. A. dtl 48) Hageja leiab, et 10.01.2023. a kinkelepinguga kahjustati võlausaldaja huve ning kuna tehing on tehtud vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist, on see tagasivõidetav.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS 4. osas sätestatud alustel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve (tagasivõitmine). Sama paragrahvi lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Vaidlust ei ole selles, et sissnõude pööramine A. A. varale ei ole andnud tulemust ja kohtu hinnangul oli hagejal põhjendatud alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude
rahuldamiseni (A. A.l vara puudub, sissetulek puudub, peale täiteasja nr 066/2023/2968 on veel 4 aktiivset täitemenetlust, mille nõuded kokku ca 7000 eurot). A. A. ei ole hagile vastust ega vastuväiteid esitanud seega ei ole olemasolevatele tõenditele tuginedes alust arvata, et nõude täitmine oleks võimalik tema muu vara arvelt.
10.TMS § 188 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt. A. A. ja A. A. on õde ja vend, seega võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lg 1 p 4 tulenevalt (sätte järgi on võlgniku lähikondsed võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad). Arvestades, et tehing sõlmiti lähikondsete vahel, teadis eeldatavalt tehingu teine pool (kingisaaja) nii kinkija(te) täitmata kohustustest kui sellest, et tehing kahjustab võlausaldaja(te) huve. Tehingu eeldatav eesmärk oli võlgnikul vältida sundtäitmist kinnistu realiseerimise kaudu. Kumbki kostjatest vastupidist tõendanud ei ole. Lisaks eeltoodule on kostja A. A. kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõuet tunnistanud. Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Riigikohus on märkinud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-41-13). Käesoleval juhul kostja(d) seda tõendanud ei ole. Arvestades, et kinkeleping tehti kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamiseks, ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, kas lähikondsega sõlmitud kinkeleping kahjustas võlausaldaja huve või mitte.
11.TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Seega on TMS-is reguleeritud tagasivõitmise lähtekohaks see, et tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tuleb tagastada, andes selle kohtutäituri käsutusse. Kohtutäitur korraldab seejärel
vajadusel vara müügi, millest saadud raha arvel rahuldada sissenõudja nõue (vt Riigikohtu 20.12.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 p 15). Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse PankrS § 119 lõigetes 2-4 sätestatut. Kuna kohus tuvastas, et kostjate vahel 10.01.2023.a tehtud tehing on automaatselt tagasivõidetav, on kinnisaja kinkeleping ja asjaõigusleping kehtetud. Järelikult kinnistusraamatu kanded ja kinnisasja omaniku kohta on valed, sest need ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostjad ei anna eelduslikult nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult ning hageja palub tuvastada kostjate kohustus nõusolekute andmiseks kinnistusraamatute kannete muutmiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.
12.Kohus rahuldab hagi. Kohus selgitab pooltele veelkord, et kuni kohtuotsuse jõustumiseni on neil võimalik lõpetada menetlus kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). 10.01.2023.a. sõlmitud kinkelepingu p 1.4 järgi on lepinguese registreeritud A. A., Natalja A., Edvard Sgarkovi ja Svetlana A. elukohana. Vältimaks elamispinna kaotust selle realiseerimisega täitemenetluses oleks kohtu hinnangul põhjendatud pooltel kaaluda kokkuleppe võimalusi.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Poolte menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostja A. A. vaidleb menetluskuludele vastu, leides, et tema ei ole menetlust põhjustanud, on nõuet tunnistanud, seega ei peaks kandma hageja menetluskulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulude solidaarne nõue mõlema kostja vastu. Täitemenetluses on võlgnikuks küll üksnes A. A., kuid arvestades kostjate lähikondsust ei ole alust arvata, et kinkelepingu sõlmimise asjaolusid/põhjuseid A. A. ei teadnud, seega vastutavad mõlemad tehingu tagasivõitmise tagajärgede (sh käesoleva kohtumenetluse kulude) eest. Küll aga selgitab kohus, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, seega kui üks solidaarvõlgnikest täidab kohustuse ka teise solidaarvõlgniku eest (või osaliselt), tekib tal tagasinõue teise võlgniku vastu (VÕS § 69 lg 2).
14.Tulenevalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 14.12.2023.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 90) on hageja menetluskulu käesolevas menetluses kokku 1445 eurot, millest 665 eurot on riigilõiv (595 eurot hagi esitamiselt + 70 eurot hagi tagamise taotluselt) ning 780 eurot esindaja kulu (arvestusega 6 h 30 min toimingutele kulutatud aeg x 120 eurot töötunni hind). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-21-115-14). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot. Tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt Riigikohtu 11.02. 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313). Kohtu hinnangul on ülepaisutatud õigusabitoimingutele kulutatud ajahulk. Kahe menetlusdokumendi (3 lk ja 2 lk) koostamiseks ei kulu kvalifitseeritud õigusteadmistega esindajal 6,5 tundi. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, keerukust (tavapärase keerukusega), mahtu (keskmisest väiksema mahuga), ka seda, et üks kostjatest on nõuet tunnistanud, on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi ehk 3,5 x 120 = 420 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1085 eurot (riigilõiv 665 + esindaja tasu 420). Kohus mõistab kostjatelt välja hageja menetluskulude katteks solidaarselt 1085 eurot.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.