Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
28. november 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-10358
Tsiviilasi
Tamara Nikolajeva ja Vladimir Litvinovi hagi Luminor Bank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2022/1148 ja 066/2022/731 Menetlusse võtmise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. septembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tamara Nikolajeva ja Vladimir Litvinovi määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hagejad):
1.Tamara Nikolajeva (isikukood XXXXXXXXXXXX)
2.Vladimir Litvinov (isikukood XXXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Kristina Sööt Vastustaja (kostja): Luminor Bank AS (registrikood 11315936)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. septembri 2023 määrus täies ulatuses ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, hagi tagamise taotluse lahendamiseks ja menetlusabi taotluste lahendamiseks.
Rahuldada Tamara Nikolajeva ja Vladimir Litvinovi määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
4.Määrusele ei saa esitada kaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Tamara Nikolajeva (hageja I) ja Vladimir Litvinov (hageja II) esitasid 21. juulil 2023 Luminor Bank AS (kostja) vastu hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2022/1148 ja 066/2022/731. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse täiteasjade nr 066/2022/1148 ja 066/2022/731 peatamiseks. Samuti esitasid hagejad menetlusabi taotlused riigilõivu tasumiseks osamaksetega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad kostjaga laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX ja laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX. Laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX tagatiseks seati ühishüpoteek kinnisasjadele aadressidel: XXXXX; XXXXX, XXXXX; XXXXX (mis hiljem müüdi ning asemele soetati korter asukohaga
XXXXX).
Laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX tagatiseks seati ühishüpoteek kinnisasjadele aadressidel: XXXXX; XXXXXXXXXXXXXX; XXXXXXXXXXX; XXXXX; XXXXXXXXXXX. Kostja lõpetas hagejatega 14. veebruaril 2022 ühepoolselt laenulepingud väites, et hagejatel on kostja ees võlgnevus 75 978,01 eurot. Hagejatele teadaolevalt neil kostja ees võlgnevust ei olnud ning seetõttu puudus kostjal ka õigus laenulepingud lõpetada ning maksmata jäänud laenusummat tagasi nõuda. Seega on laenulepingute ülesütlemine tühine ning ka täitemenetlused on algatatud alusetult. Seetõttu paluvad hagejad tunnistada sundtäitmised viidatud täiteasjades lubamatuks.
2.Maakohus jättis 21. juuli 2023 määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta. Maakohus andis hagejatele tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuete põhjendamiseks. Maakohus märkis määruse põhjendustes, et hagejad ei ole esitanud tõendeid, mis näitaks, et nad on täiteasjades nr 066/2022/1148 ja 066/2022/731 täitemenetluse osalisteks. Samuti viitas maakohus, et välja on vaja tuua, mis on täitedokumendiks täitemenetlustes ja mis on asjaolud, mille alusel tuleks sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Hagejad saavad esitada ühise nõude sama(de) täitemenetlus(t)e peatamiseks üksnes juhul, kui nad on täitemenetlus(t)es ühiselt võlgnikud. Samuti peavad hagejad täpsustama hagiavalduse resolutsiooni.
3.Hagiavalduse 31. juuli 2023 täienduse kohaselt on hageja I suhtes algatatud täitemenetlus asjas nr 066/2022/1148 ja hageja II suhtes täitemenetlus asjas nr 066/2022/731, vastavad täitmisteated on kohtule esitatud. Mõlemas täiteasjas on täitedokumendiks notar Katre Pustaki 19. juuni 2007 notariaalne dokument nr 4008, millega seati ühishüpoteek erinevatele kinnisasjadele laenulepingute nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX02 tagamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus jättis 6. septembri 2023 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata. Maakohus jättis hagi tagamise ja menetlusabi taotlused rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades hagejate kanda. Maakohus viitas, et hagejad pidid 21. juuli 2023 käiguta jätmise määruse kohaselt hagiavaldust täiendama, tuues iga täitemenetlusega seoses välja, kes on võlgnik antud täitemenetluses ja miks peaks kohus täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistama.
Hagiavaldusest nähtub, et käesoleval ajal toimub hagejate suhtes kaks erinevat täitemenetlust, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nemad taotlevad. Hagiavaldusest ei nähtu, et hagejad on täitemenetlustes ühiselt võlgnikud. Eeltoodu kohaselt pidid hagejad hagiavaldust täiendama, tuues iga täitemenetlusega seoses põhjendatult välja, kes on võlgnik antud täitemenetluses ja miks peaks kohus täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistama. Kui hagejad soovivad kahes täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, tuleb selgelt välja tuua põhjendused mõlema täitemenetluse osas. Maakohus leidis, et 31. juuli 2023 hagiavaldus on endiselt sisuliste puudustega ning jätkuvalt ei ole selgelt välja toodud iga täitemenetlusega seotud faktilised asjaolud. Ei ole selge, mis on täitedokumendiks igas täitemenetluses ja mis on asjaolud, mille alusel tuleks iga sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Hagiavalduse aluse ja eseme ebaselgus on oluline ja niivõrd ulatuslik, et kohtul ei oleks võimalik hagiavaldust menetleda ka siis, kui riigilõiv oleks tasutud. Maakohus leidis, et hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1-3 sätestatud kohtule esitatava menetlusdokumendi vorminõuetele ning seetõttu ei ole võimalik hagiavaldust menetleda. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jättis kohus rahuldamata hagejate hagi tagamise ja menetlusabi taotlused.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hagejad (määruskaebuse esitajad) esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada, võtta hagi menetlusse ning rahuldada hagejate menetlusabi ja hagi tagamise taotlused. Hagejad on esitanud ühtse põhjenduse, miks tuleb mõlemad täitemenetlused vaidlustatud täiteasjades lubamatuks tunnistada. Mõlemad täitemenetlused on algatatud seetõttu, et kostja hinnangul ei täitnud hagejad laenulepingutest tulenevaid kohustusi – st kostja ütles hagejatega laenulepingud üles ning nende sama kahe laenulepingu tõttu algatas täiteasja mõlema hageja vastu. Seetõttu esitasidki hagejad ühise hagi, kuna see on menetluslikult mõistlikum. Juhul, kui kohus oleks leidnud, et hagejatel ei ole võimalik ühishagi esitada, oleks kohus saanud ka hagejate nõuded eraldi menetlusse eraldada. Hagejad on viidanud, et mõlema täitemenetluse algatamise aluseks on üks ja sama täitedokument. Lisaks juhivad hagejad tähelepanu, et hagejate nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes selgitatakse välja eelmenetluses. Kuivõrd kohus jättis menetlusabi taotlused ja hagi tagamise taotlused lahendamata, tuleb kohtul viidatud taotlused uuesti lahendada.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu viidatud TsMS § 363 sätestab hagiavalduse sisunõuded. Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et hagejatele heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist. Seega on maakohus ekslikult viidanud TsMS § 371 lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid sisunõuete puudusi, mis välistaksid asja menetlusse võtmise (TsMS § 363). Hagejad on hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud, et paluvad TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistada hageja I osas toimuvas täitemenetluses nr 066/2022/1148 ja hageja II suhtes toimuvas täitemenetlus nr 066/2022/731. Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et hagejad ei ole selgitanud, mis on kummagi hageja osas täitedokumendiks ja millistel asjaoludel kummagi täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotletakse. Hagejad on sellised asjaolud kohtu ette toonud. Täitemenetlused on algatatud võlgnike suhtes eraldi. Mõlema täitemenetluse aluseks on sama täitedokument – notar Katre Pustaki 19. juuni 2007 notariaalne dokument nr 4008, millega seati ühishüpoteek erinevatele kinnisasjadele laenulepingute nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX02 tagamiseks. Ka see, et hagejad esitasid ühise hagi, ei ole aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Mitu isikut võivad esitada ühise hagi, kui: 1) menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus; 2) mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest; 3) menetluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused (TsMS § 207 lg 1). Sellisel juhul osaleb iga hageja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause). Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd käesolevas asjas on ühine kostja ning täitemenetlused on algatatud sama täitedokumendi alusel, on mõistlik lahendada hagejate nõuded ühes menetluses. Eeltoodust tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul hagiavaldusel neid puuduseid, mida maakohus hagejatele ette heidab. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et hagejate nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta selgitatakse välja eelmenetluses (TsMS § 392 lg 1). Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel kohtuotsuses (TsMS § 442 lg 8).
10.Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu, et maakohtu 21. juuli 2023 puuduste kõrvaldamise määruse resolutsioon ei ole selge ja üheselt mõistetav (TsMS § 442 lg 5 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Kõrvaldamist vajavad puudused peavad nähtuma eelkõige kohtulahendi resolutsioonist. Üksnes resolutsiooniga antud tähtaeg hagiavalduse „nõuete põhjendamiseks“ ei ole puuduste kõrvaldamisel piisav, sest sellest ei nähtu, millised hagiavalduse konkreetsed puudused tuleb kõrvaldada.
11.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Uuel menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul esimesel võimalusel lahendada hagi tagamise taotlus ja hagejate menetlusabi taotlused. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.