lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-7075/4

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-7075/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1068
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-23-7075

Tsiviilasi

V P avaldus täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks täiteasjades xxx ja xxx

Menetlustoiming

menetlusse võtmise lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: V P (isikukood xxx, viibimiskoht xxx) Puudutatud isik I (sissenõudja): M V-R Puudutatud isik II (kohtutäitur): E V Puudtatud isik III (sissenõudja): P P Puudutatud isik IV (kohtutäitur): M L

Resolutsioon

Jätta V P avaldus täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks täiteasjades xxx ja xxx menetlusse võtmata.

Jätta menetluskulud V P kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Menetluse käik

1.Avaldaja esitas 12.05.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palub peatada või ajatada täitemenetlused xxx ja xxx. Kohus jättis avalduse 15.05.2023 käiguta. Avaldaja esitas 24.05.2023 avalduse täpsustused.
2.Avalduse täpsustuse kohaselt palub avaldaja täitemenetluse xxx peatada kolmeks kuuks. Selles täiteasjas on sissenõudjaks M V-R ja täitementlust viib läbi kohtutäitur E V. Avaldaja toob esile, et tema nõude suurus on 4924,33 eurot. Avalduse põhjenduste kohaselt on ta töötu ja Tallinna Vangla (edaspidi vangla) ei ole teda tööga kindlustanud. Avaldaja on esitanud 3.05.2023 avalduse töösooviga, kuid vangla pole vastanud, millal tööga kindlustab. Kuna avaldaja on töötu ja tal on ka teised võlausaldajad, siis ta ei saa näidata igakuist tasutavat summat. Avaldajal on momendil väga raske majanduslik olukord ja täitemenetluse

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1 (3)

jätkamine on seetõttu ebaõiglane. Avaldaja põhjendab peatamist lahendamata kriminaalasja 1-23-2644, kohtumenetluse ja eeluurimisprotseduuridega, mis võivad veel kesta kolm kuud ja mistõttu on alust arvata, et enne jõustunud kohtuotsust ei kindlusta vangla teda tööga.

3.Avalduse täpsustuse kohaselt palub avaldaja täitemenetluse xxx peatada või ajatada. Selles kohtuasjas on sissenõudjaks P P ja täitementluse läbiviijaks kohtutäitur M L. Nõude suurus on 478 eurot. Avalduse põhjenduste kohaselt on avaldajal väga raske majanduslik seis, mistõttu on täitemenetluse jätkamine ebaõiglane. Kuivõrd teda pole tööga kindlustatud ning tal on teisi võlausaldajaid, siis ei saa ta märkida igakuist summa suurust. Muud sissetulekud puuduvad, ta ei oma vara, sõidukeid, kinnisvara, firmat ega aktsiaid. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tuginedes TsMS § 477 lg-le 1 ja TsMS § 371 lg 2 p-le 2, kuna avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse peatamist ja/või ajatamist, võimalik saavutada.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
6.Riigikohtu 3-2-1-79-12 kohtumääruse p 11 on sedastatud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
7.Kohus leiab, et taotletava eesmärgi (st täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks) saavutamiseks peab avaldus olema realistlik ja täidetav ning esile toodud asjaolud erandlikud. Täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks peab olema kohtul mõistlik võimalus veenduda, et peatamine ja/või ajatamine ka reaalset tulemust annab. Avalduses välja toodud võimalik tööle asumine kolme kuu pärast on oletuslik. Samuti ei oska avaldaja esile tuua, kui suurt igakuiset tasu ta suudaks võla ajatamise puhul hakata sissenõudjatele tasuma. Arvestades, et k-raha väljavõtte kohaselt on avaldajal jooksvaid maksmata nõudeid kokku 16 597,49 eurot, ei ole eluliselt usutav, et isegi juhul, kui vangla teda tööga kindlustaks, et siis avaldaja suudaks kolme kuu pärast või ka aasta jooksul võlad tasuda.

2 (3)

8.TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Kohus leiab, et asjaolud, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kuni tema tööle asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega.
9.Kohus leiab, et avalduses ja selle täpsustuse esile toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik avalduse rahuldamist saavutada, mistõttu kohus keeldub avaldust menetlemast. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, siis ei vaata kohus läbi ka menetlusabi taotlust.
10.Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium