Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-7297
Kohtuasi
X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse otsusele täiteasjas nr 022/2021/5577
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.11.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Suido Västra
28.04.2022
lepinguline
Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood 12016207) Puudutatud isik II OÜ AIRES LAENUD (registrikood 10995828), seaduslikud esindaja AN, VV Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.11.2022 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.OÜ AIRES LAENUD (sissenõudja, puudutatud isik II) avalduse alusel algatas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (puudutatud isik I) 11.08.2021 täiteasjas nr 022/2021/557 täitemenetluse X (võlgnik, avaldaja) suhtes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks summas 15 000 eurot. Kohtutäitur suurendas sundtäidetavat nõuet 21.09.2021 täitmisteates. Täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 25.02.2015 notariaalne dokument nr 963, mille alusel on võlgnikule kuuluv kinnisasi (asukohaga XXX, Tallinn) koormatud hüpoteekidega ja selle igakordne omanik on nõustunud kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteekidega on tagatud sissenõudja nõuded, mis tulenevad sissenõudja ja võlgniku ning tema lahutatud abikaasa vahel 25.02.2015 sõlmitud krediidilepingust nr 1500812 ja selle võimalikest lisadest. Samuti on täitedokumendiks Tallinna notari Margus Veskimäe 31.08.2021 notariaalne dokument nr 5408, mille alusel omandas sissenõudja AS-lt TBB pank I järjekoha hüpoteegi summas 60 000 eurot, mis andis sissenõudjale õiguse nõuda I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude täitmist.
2.Harju Maakohus rahuldas 01.03.2022 määrusega nr 2-21-16608 võlgniku kaebuse, tühistas kohtutäituri 08.10.2021 otsuse täiteasjas nr 022/2021/5577 ja kohustas kohtutäiturit vaatama võlgniku 20.09.2021 kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks uuesti läbi ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus nõustus võlgnikuga, et täitmisavalduses kajastatud sissenõudja põhi- ja kõrvalnõuete suuruse kujunemine ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1-41 kohaselt piisavalt selge ja detailne selleks, et algatada selle alusel rahalise nõude sundtäitmine.
3.Juhindudes Harju Maakohtu selgitustest vaatas kohtutäitur võlgniku 20.09.2021 kaebuse uuesti läbi. Kohtutäitur andis sissenõudjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Sissenõudja esitas 03.03.2022 täiendatud täitmisavalduse, täies ulatuses krediidilepingu nr 1500812 lisad 1 ja 2 ning nendes kokkulepitud tasumise graafikud, krediidilepingu täitmiseks laekunud maksete nimekirja ning täpsustatud põhi- ja kõrvalnõuete detailse arvestuse. Kohtutäitur jättis 28.04.2022 otsusega võlgniku kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et täitemenetluse läbiviimiseks on sissenõudja piisavalt põhistanud nimetatud summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade kujunemine on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist jälgitav.
4.Võlgnik esitas 16.05.2022 Harju Maakohtule avalduse tühistada kohtutäituri 28.04.2022 otsus ja kohustada kohtutäiturit võlgniku 20.09.2021 kaebuse uuesti läbi vaatama.
5.Võlgnik on seisukohal, et sissenõudja ei esitanud põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust ning kohtutäitur ei ole sissenõudja arvestust kontrollinud, võlaarvestus ei ole selge. Sissenõudja väitel on krediidilepingu nr 1500812 alusel perioodil 17.08.2020 kuni 15.06.2021 tasumata 6640,93 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõtte järgi on ta tasunud lepingu alusel perioodil 10.09.2020 kuni 09.05.2021 4930,80 eurot. Perioodil 2015-2021 tegi võlgnik makseid kokku 15 503,90 eurot, mitte 15 406,08 eurot nagu väidab kohtutäitur. Sissenõudjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet võlgnike vastu 15 000 eurot ületavas summas. Tagatislepingust järeldub, et hüpoteeki 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud. Puudutatud isikute seisukohad
6.Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
2-22-7297
7.Kohtutäitur jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur on lähtunud sissenõudja poolt 03.03.2022 esitatud täpsustatud täitmisavaldusest, arvestusest, krediidilepingu lisadest ja nendes kokkulepitud graafikutest, lepingu täitmiseks laekunud maksete nimekirjast. Kõik dokumendid on ka võlgnik kätte saanud.
8.Esitatud lepingu, selle lisade ning arvestuse kohaselt on sissenõudja krediidilepingu ja selle lisade alusel teostanud laenusaajale kolm makset: 25.02.2015 40 000 eurot, 07.07.2017 suurendati laenusummat 10 000 euro võrra ja 19.02.2019 suurendati laenusummat täiendavalt 7750 euro võrra. Väljamaksed kajastusid laenujäägi suurenemises. Kokku väljastas sissenõudja laenu 57 750 eurot. Sissenõudja arvestuse kohaselt on võlgniku poolt alates krediidilepingu nr 1500812 sõlmimise hetkest kohustuse täitmiseks laekunud kokku 15 406,08 eurot, millest on vastavalt kokkulepitud maksegraafikutele arvestatud 1162,84 eurot põhiosa ja 14 243,24 eurot kõrvalnõuete katteks. Sissenõudja kinnitas, et on täitmisvalduse koostamisel arvestanud võlgniku poolt tasutud makseid vastavalt lepingule, selle lisadele ja kokkulepitud maksegraafikutele, kuid hilisema laenukohustuse täitmata jätmise tõttu tuli leping üles öelda ja sissenõudja kinnitab võlgnevuse olemasolu summas 63 729,24 eurot (03.08.2021 täitmisavalduse esitamise kuupäeva seisuga). Kaebusele esitatud lisa kohaselt on vastuses märgitud sissenõudja nõue 20.01.2022 seisuga, mitte 03.03.2022 seisuga nagu see on esitatud täitemenetluses, seega võibki lisanduva viivise arvelt nõue olla muutunud.
9.Sissenõudja arvestuse kohaselt oli lepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga (28.06.2021) laenusaajatel tasumata graafikujärgsed põhiosa- ja intressimaksed alates 17.08.2020 summas 6987,86 eurot (335,96 eurot + 6651,90 eurot), millised on märgitud ka arvestuses. Krediidilepingu ülesütlemist võlgnik vaidlustanud ei ole, nõue on sissenõutavaks muutunud, seega on täitemenetluses realiseeritavaks muutunud ka kinnisasja koormavad hüpoteegid. Täitmisavalduse esitamisel moodustas sissenõudja nõue 63 729,24 eurot, millest graafikujärgne põhiosavõlg on 56 387,16 eurot, intressivõlg 6651,90 eurot (17.08.2020-28.06.2021 tasumata intressimaksed) ja viivis 690,18 eurot (29.06.2021-03.08.2021, 0,034% päevas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 56 387,16 eurot). Sissenõudja detailsele arvestusele täpseid vorminõudeid ja tingimusi ei ole kehtestatud.
10.Kohtutäitur on seisukohal, et käesoleval juhul on sissenõudja täitemenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks piisavalt põhistanud täitmisele esitatud summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade kujunemine on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist kohtutäiturile jälgitav. Täitemenetluse lõpetamiseks puudub seega alus. Nõude täiendava hindamisega ületaks kohtutäitur täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet. Võlgniku väitel on ta nõude tasunud, kuid sissenõudja kinnitusel on see toimunud vaid osaliselt. Võlgnikul on TMS § 221 alusel võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
11.Sissenõudja kohtule seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 01.11.2022 määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata.
13.Võlgnik tugineb kaebuses asjaolule, et sissenõudja ei ole kohtutäiturile põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust esitanud, kohtutäitur ei ole sissenõudja arvestust kontrollinud ning sissenõudja võlaarvestus ei ole selge. Kohtutäiturile tuleb koos hüpoteegi seadmise lepinguga esitada tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus (TMS § 23 lg 41).
14.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on sissenõudja täitemenetluse läbiviimiseks piisavalt põhistanud täitmisele esitatud summade
2-22-7297 kujunemist. Pärast puuduste kõrvaldamist ja täiendavate tõendite esitamist on nii laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade kujunemine jälgitav ja detailne. Kohtu hinnangul on võlaarvestus ka selge. Seega puudub täitemenetluse lõpetamiseks alus. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et nõude täiendava hindamisega ületaks kohtutäitur täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet.
15.Kohtule võlgniku poolt 20.10.2022 esitatud krediidilepingu nr. 1500812 kohaselt on sissenõudja krediidilepingu alusel teostanud võlgnikule 25.02.2015 laenumakse 40 000 eurot. Kohtule esitatud laenulepingu lisadest nähtuvalt suurendati 07.07.2017 laenusummat 10 000 euro võrra ja 19.02.20219 suurendati laenusummat täiendavalt 7 750 euro võrra (tl 78-83). Seega anti võlgnikule laenu kokku summas 57 750 eurot. Sissenõudja esitas 03.03.2022 kohtutäiturile täpsustatud täitmisavalduse (tl 76-77), nõude arvestuse seisuga 03.03.2022 (tl 3638) ning krediidilepingu lisad 1 ja 2 (tasumise graafikud) (tl 83). Vastavalt krediidilepingu lisale 2 oli seisuga 17.08.2020 tagastamata laenu põhiosa jääk 56 387,16 eurot ning alates sellest ajast ei ole makseid toimunud põhiosa ega ka intresside katteks (tl 81 pöördel). Sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud arvestuse kohaselt on võlgniku poolt alates krediidilepingu nr. 1500812 sõlmimise hetkest kohustuse täitmiseks laekunud kokku 15 406,08 eurot, millest on vastavalt kokkulepitud krediidilepingu maksegraafikutele arvestanud 1 162,84 eurot põhiosa ja 14 243,24 eurot kõrvalnõuete katteks.
16.Kohtutäitur on oma 28.04.2022 otsuses toonud samuti välja arvestuse, mis vastab laenugraafikutele ja 03.03.3033 esitatud võlgnevuse arvestusele. Sissenõudja poolt 03.03.2022 esitatud arvestuse kohaselt oli laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga (28.06.2021) laenusaajatel tasumata graafikujärgsed põhiosa- ja intressimaksed alates 17.08.2020, summas 6 987,86 eurot (335,96 eurot + 6 651,90 eurot), millised on märgitud ka arvestuses. Kohtu hinnangul saab 03.03.2022 esitatud põhi- ja kõrvalnõuete arvestust pidada detailseks (tl 36-38). Sissenõudja poolt esitatavale detailsele arvestusele täpseid vormilisi nõudeid ja tingimusi seaduses sätestatud ei ole.
17.Krediidilepingu nr. 1500812 ülesütlemise teatest nähtuvalt ütles sissenõudja laenulepingu üles 28.06.2021 (tl 84). Seega on nõue muutunud sissenõutavaks ning täitemenetluses realiseeritavaks on muutunud ka kinnisasja koormavad hüpoteegid. 03.03.2022 täitmisavalduse esitamisel moodustas sissenõudja nõue 63 729,24 eurot, millest graafikujärgne põhiosavõlg on 56 387,16 eurot, intressivõlg 6 651,90 eurot (17.08.2020- 28.06.2021 tasumata intressimaksed) ja viivis 690,18 eurot (perioodil 29.06.2021-03.08.2021 viivis 0,034% päevas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 56 387,16 eurot) (tl 76-76 pöördel).
18.Võlgniku väitel on ta esitatud maksekorralduste kohaselt nõude tasunud. Sissenõudja on selgitanud, et võlgnik on nõude tasunud osaliselt krediidilepingu kehtivuse ajal. Seega on sissenõudja esitanud kaebaja väitele materiaalõigusliku vastuväite, mida kohtutäitur lahendada ei saa. Võlgnikul on TMS § 221 alusel võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri otsus õiguspärane ja seaduslik ning puudub alus kohtutäituri 28.04.2022 otsuse tühistamiseks.
20.Maakohus märkis, et arvestades vaidluse asjaolusid ning avalduse rahuldamata jätmist, on põhjendatud jätta kõik menetluskulud (sh riigilõiv) võlgniku enda kanda. Kohus määrab kindlaks, et kohtutäituril ja sissenõudjal menetluskulud puuduvad.
2-22-7297 Määruskaebus
21.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 28.04.2022 otsus ja kohustada kohtutäiturit võlgniku 20.09.2022 kaebus uuesti läbi vaatama.
22.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus TMS § 23 lg 41 valesti kohaldanud ja rikkunud määruse põhjendamiskohustust.
23.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustub kohtutäituriga, et võlgnikul on tasumata graafikujärgsed põhiosa ja intressimaksed summas 6 987,86 eurot ning et sissenõudja nõue täitmisavalduse esitamisel oli 63 729,24 eurot, millest graafikujärgne põhiosavõlg 56 387,16 eurot, intressivõlg 6651,90 eurot ja viivis 690,18 eurot.
24.Võlgniku kaebus tuleks rahuldada ainuüksi seetõttu, et sissenõudja 03.03.2022 arvestuses tabeli parempoolse tulba „Tasumata“ lahtrites märgitud arvude summa on kokku 6640,93 eurot, kuid võlgniku vastu selles summas nõuet ei ole sissenõudja esitanud. Sissenõudja ei ole esitanud ühegi nõude arvutuskäiku, mille õigsust oleks võimalik kontrollida
25.Võlgnik viitab Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-21-16595. TMS § 23 lg 41 näeb ette, et koos hüpoteegi seadmise lepinguga tuleb täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile esitada ka tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus, et vähendada vaidlusi sissenõutava summa suuruse üle ja riski sissenõudja positsiooni kuritarvitamiseks. Tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega. Hüpoteegiga tagatud nõuete korral on kohtutäituril kohustus täitemenetluse alustamise eeldusi kindlaks määratud ulatuses kontrollida.
26.Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei oma tähtsus võlgniku väide, et sissenõudjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet võlgniku vastu 15 000 eurot ületavas summas. Tagatislepingu punkti 2.3 järgi selleks, et sissenõudjal tekiks hüpoteegiga tagatud nõue võlgniku vastu 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingust nr. 1500812 tulenevas nõudes, peab sissenõudja kõigepealt selle nõude loovutama pangale ja seejärel peab pank selle nõude loovutama sissenõudjale tagasi. Tagatislepingust järeldub, et hüpoteeki 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr. 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud. Menetlusosaliste seisukohad
27.Kohtutäitur leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja õige ning selle tühistamiseks puudub alus.
28.Võlgniku poolt kohtule esitatud määruskaebus on sisuliselt identne kohtutäiturile ja Harju Maakohtule esitatud korduvate kaebustega ning kohtutäituril puudub võimalus uusi ja täiendavaid selgitusi enam anda.
29.Sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud arvestus on kohtutäiturile piisaval määral jälgitav ning kõikide maksekorralduste nõudmine täitmisavalduse esitamisel ei saa olla kooskõlas seadusandja tahte ega kohtupraktikaga. Võlgnik viitab esitatud kaebuses küll, et kohtutäituri väited nõude osas on paljasõnalised ja kohtutäitur on numbrid suvaliselt ritta seadnud, kuid samas jätab võlgnik endiselt tähelepanuta, et kohtutäitur sissenõudja nõuet ei kujunda,
2-22-7297 laenulepinguid ei allkirjasta, laenulepingute graafikutes kokku ei lepi, vaid kontrollib selle täidetavuse üldisi asjaolusid.
30.Samas ei vaidlusta võlgnik, et ta ei ole krediidilepingust tulenevat laenukohustust ja tasumise graafikut täitnud, asjaolu, et laenuleping öeldi üles 28.06.2021. Võlgnik tugineb kaebustes sisuliselt vaid sellele, et ei ole nõus täitmisavaldusega esitatud arvestusega ja seega ei ole kohtutäitur tõendamiskoormust kaebaja ees täitnud. Kohtutäitur on korduvalt selgitanud, et ta ei saa lahendada materiaalõiguslikku vaidlust ning võlgnikul on TMS § 221 alusel võimalik esitada selles osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
31.Sissenõudja seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
32.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
34.Võlgniku väidete kohaselt puuduvad põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus. Ringkonnakohus võlgniku väidetega ei nõustu. Nii nagu võlgnik õigesti esile toob, on kohtupraktikas TMS 23 lg 41 kohaldamisel selgitatud, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 36). Seda seisukohta on Riigikohus kinnitanud ka hilisemas kohtupraktikas (RKTKo 14.10.2015, 3-2-1-102-15, p 12), täpsustades, et kohtutäiturile esitatavaid andmeid peab olema võimalik kontrollida ka kohtumenetluses (vt nt RKTKo 30.04.2014, 3-2-1-29-14, p 23).
35.Samas ei ole kohtupraktikas ega õigusaktides kindlaks määratud, millise detailitäpsusega ja millises vormis nõudearvestus kohtutäiturile esitada tuleb. Selge on, et nõude kujunemine peab olema kohtutäituri jaoks arusaadav ning kohtu poolt kontrollitav. Vastavalt maakohtu poolt 01.03.2022 tsiviilasjas nr 2-21-16608 antud juhistele tuli kohtutäituril võlgniku kaebuse uuel läbivaatamisel välja selgitada, kuidas on kujunenud sissenõudja täitmisavalduses märgitud võlgnevus nii põhi- kui kõrvalnõuete osas.
36.Ringkonnakohus märgib, et hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks, s.t võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (TlnRnKm 05.09.2013, 2-13-20331, p 31). Kuivõrd ülesütlemise teatest nähtuvalt ütles sissenõudja krediidilepingu üles 28.06.2021 (tl 84), on nõue muutunud sissenõutavaks ning täitemenetluses realiseeritavaks on muutunud ka kinnisasja koormavad hüpoteegid. Võlgnik märgib, et tagatislepingu punktist 2.3 järeldub, et hüpoteeki
2-22-7297 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud. Ringkonnakohus selgitab, et AS TBB pank ja sissenõudja on esitanud kinnituse selle kohta, et 08.09.2021 on pooled sõlminud nõudeõiguse loovutamise lepingu, mh on toiminud pangale loovutatud nõude tagasiloovutus sissenõudjale (tl 85, 87).
37.Analoogselt maakohtuga on ringkonnakohus seisukohal, et kohtutäitur ei ole kaebuse uuel läbivaatamisel maakohtu antud juhiseid rikkunud ning on sissenõudja nõuet piisava põhjalikkusega kontrollinud. Maakohus on oma otsustust piisava põhjalikkusega põhjendanud. Selles osas järgib ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi ja seadusest tulenevalt neid ei korda. Sissenõudja nõude kujunemine on, arvestades esitatud dokumente ja selgitusi kontrollitav ja jälgitav. Sissenõudja poolt esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et ta on oma nõuded kohtutäiturile usutavaks teinud, sh on arusaadavad nii tasumata laenu põhiosa kui intressi summade suurused, tasumisele kuuluvate graafikujärgsete maksete suurused, viivisemäär, intressimäär, tasumata maksete arvestusperiood, maksete sissenõutavaks muutmise aeg, võlgniku poolt teostatud maksete aeg ja suurused. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtutäituril õiguslik alus täitemenetluse algatamisest keeldumiseks või alustatud täitemenetluse lõpetamiseks.
38.Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et võlgnik on 20.09.2021 kaebuses taotlenud täitemenetluse lõpetamist. Riigikohus on leidnud, et täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. Kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, on see võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel (RKTKm 08.12.2010, 3-2-1-113-10, p 10).
39.Võttes arvesse, et sissenõudja hüpoteegipidajana on kohtutäiturile põhistanud oma nõude sissenõutavaks muutumise ja võlgnik ei ole määruskaebemenetluses suutnud põhistada vastupidist, kohtutäiturile ei ole etteheidetav ka maakohtu poolt 01.03.2022 tsiviilasjas nr 2-21-16608 tehtud määruses antud juhiste täitmata jätmine, puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ning maakohtu määruse tühistamiseks ja võlgniku kaebuse kohtutäiturile uueks läbi vaatamiseks saatmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Kuivõrd kohtutäitur on määruskaebusele isiklikult vastanud ning sissenõudja ei ole määruskaebusele vastust esitanud, ei ole neil hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.