V. P. avaldus Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu vastu korteriühistu pangakonto väljavõtetega tutvumise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: V. P. (isikukood xxxx) Puudutatud isik: Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu (registrikood 80136305), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht
Ärakuulamine
29.08.2023
Ärakuulamisel osalenud isikud
avaldaja V. P., avaldaja lepinguline esindaja (avaldaja abikaasa) O. P., puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada V. P. avaldus.
2.Kohustada Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal V. P.l või tema poolt volitatud isikul tutvuda järgmiste dokumentidega:
2.1.Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu arveldusarvete väljavõtetega internetipangast koos panga kinnitusega ajavahemiku kohta 1. jaanuar 2016. a kuni 1. veebruar 2021. a., milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike).
Avaldajal või tema volitatud esindajal tuleb teatada puudutatud isikule ette määruse reolutsiooni punktis 2.1. nimetatud teabega tutvuma tulemise päevast ja kellaajast vähemalt 5 tööpäeva, saates sellekohase teate e-kirja teel puudutatud isiku registrijärgsele e-postile. Avaldajal või tema volitatud esindajal on õigus tutvuda määruse resolutsiooni punktis 2.1. viidatud teabega puudutatud isiku registrijärgses asukohas.
5.Välja mõista Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistult V. P. kasuks menetluskuluna 190 eurot.
6.Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda V. P.le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Avalduse asjaolud
1.V. P. (avaldaja) esitas 11.03.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Võlvi tn 6 korteriühistu (puudutatud isik) juhatust võimaldama tutvuda panga kinnitatud korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku kohta 1. jaanuar 2016. a kuni 1. veebruar 2021. a ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi 12 omanik. 11.02.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule e-kirja, paludes võimalust tutvuda mitmete dokumentidega, sh panga kinnitatud puudutatud isiku pangakonto väljavõttega ajavahemiku kohta 1. jaanuar 2016. a kuni 1. veebruar 2021 ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik võimaldas avaldajal 18.02.2021 tutvuda kõigi nõutud dokumentidega, v.a pangakonto väljavõttega. 02.03.2021 saatis puudutatud isik avaldajale e-kirja, milles, viidates korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-le 2, keeldus pangakonto väljavõtte tutvustamisest.
3.Avaldaja nõude alus on KrtS § 45 lg 1. Korteriühistu pangakonto väljavõte ei ole dokument, millega tutvumine võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele, seega on puudutatud isik alusetult keeldunud dokumendiga tutvuda võimaldamisest. KrtS § 45 ei sätesta korteriomaniku kohustust põhjendada oma õigust dokumentidega tutvuda. Puudutatud isiku seisukohad ei ole kooskõlas KrtS § 45 lg-ga 2, sest ta ei ole välja toonud, kuidas pangakonto väljavõttega tutvumine võib tekitada olulist kahju teisele korteriomanikule või kolmandale isikule.
4.Avaldaja täpsustas oma nõuet maakohtu menetluses selliselt, et ta palub puudutatud isikul võimaldada avaldajal tutvuda pankade kinnitatud kõikide puudutatud isiku pangakontode väljavõtetega ajavahemikul 1. jaanuar 2016 kuni 1. veebruar 2021. Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Puudutatud isiku vastuväidete kohasel ei tulnud avaldaja kohtumisele, kus ta oleks saanud dokumentidega tutvuda. Sinna tuli avaldaja abikaasa O. P., kes ei ole korteriühistu liige ja kellele korteriühistul ei ole kohustust edastada delikaatseid isikuandmeid sisaldavaid dokumente. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks puudutatud isik peaks talle esitama pangakontode väljavõtted, ning avaldaja ei ole ka põhjendanud, millist puudutatud isiku tegevust ta soovib nende kaudu kontrollida. Puudutatud isiku kui 71 liikmega korteriühistu juhatus seatakse ebamõistlikku olukorda, kui ühistu peaks igale oma liikmele eraldi hakkama tutvumiseks esitama pangakontode väljavõtteid. KrtS § 45 lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute õigustatud huve. Eelkõige on võimalik, et korteriühistule teeb makseid korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige, üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta, sh saada teada, et neil on seos korteriomanikuga. Samuti tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest.
Menetluse vahepealne käik
6.Harju Maakohus jättis 18.02.2022 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ja rahuldas puudutatud isiku taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 810 eurot (s.o õigusabikulu) ja määras, et avaldajal tuleb tasuda puudutatud isikule menetluskulude hüvitiselt 810 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.10.2022 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendas ja muutis osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid avaldaja kanda.
8.Riigikohus tühistas 21.06.2023 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2022 määruse ja Harju Maakohtu 18.02.2022 määruse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avalduse täpsustus
9.11.07.2023 täpsustas avaldaja, et ei soovi, et pangakonto väljavõtetest nähtuksid teiste s.o. mitte korteriomanike isikuandmed. Avaldaja esitas volikirja, millega volitab pangakontoga tutvuma oma abikaasat O. P.d.
10.29.08.2023 ärakuulamisel selgitas avaldaja, et soovib näha arveid, et saada infot korteriühistu tegevusest. Korteriühistu kannab korteriomanike teadmata raha revisjoni läbiviijale, advokaadile. Ka esitatakse suuremaid arveid korteriomanikele rõdude eest. Samuti on soov kontrollida kommunaalmaksete tasumist. Avaldaja soovib näha arvelduskonto väljavõtteid, kust oleks näha korteriomanike kommunaalmaksed korteriühistule, sest on kahtlus, et liikmetelt nõutakse arveid suuremas ulatuses. Pangakontonumbrid võib kinni katta, ka võib kinni katta nime ja arvelduskontonumbri, kui nt kolmas isik, kes ei ela seal majas, on maksnud korteri eest. Avaldaja ei oska öelda, mis panka korteriühistu kasutab, kuid dokument peaks olema ametlik. Sobib internetipangast tehtud väljavõte. Kohtumääruse põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis ning kuulanud pooled ära, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada.
12.Asjas on tuvastatud, et avaldaja on korteriomanik, st puudutatud isiku kui korteriühistu liige. KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada ühistu juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teavet andmast või ei võimalda dokumentidega tutvuda, (kuni 31. jaanuarini 2023. a kehtinud) KrtS § 45 lg 3 alusel nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. KrtS § 45 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks seega esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. Asjas on tuvastatud ning pooled ei vaidle selle üle, et eelnimetatud eeldused on praegusel juhul täidetud.
13.Korteriomaniku korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude materiaalõiguslik alus on sätestatud KrtS § 45 lg-s 1. Riigikohus selgitas antud asjas tehtud määruses, et erinevalt VÕS §-s 1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõudest, mis on KrtS § 45 suhtes üldnorm, ei pea korteriomanik täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, sest see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul
eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega. Seejuures on korteriomanikul õigus nõuda tutvumist üksnes selliste dokumentidega, mis on korteriühistul olemas, vaidluse korral peab korteriomanik põhistama dokumendi olemasolu. Korteriühistut ei saa ka dokumentidega tutvumise nõude raames kohustada koostama korteriomaniku jaoks selliseid dokumente, mida korteriühistu muidu koostama ei peaks (vt sarnaselt osaniku dokumentidega tutvumise nõudega ka RKTKm 14.02.2018 2-16-3492/39, p-d 14.2 ja 14.3). Kui korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, võib juhatus selle võimaldamisest keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45 lg 2).
14.Juhul, kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste dokumentidega tutvuda võimaldamist, mis sisaldavad teiste korteriomanike või kolmandate isikute isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla piiratud isikuandmete kaitse vajadusega. Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete kaitse seadus (vt selle seaduse § 1 lg 1 p 1). Riigikohtu hinnangul on korteriomanikule isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvuda võimaldamine käsitatav isikuandmete töötlemisena ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse art 4 p‐de 1 ja 2 mõttes. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida üldmääruse art-s 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik ehk isikuandmete töötlemine peab vastama mõnele üldmääruse art‐s 6 toodud tingimusele. Isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise eest vastutab vastutav töötleja (üldmääruse art 5 lg 2), kes on KrtS § 45 lg 1 alusel korteriomanikule dokumendiga tutvuda võimaldamise puhul korteriühistu (üldmääruse art 4 p 7). Riigikohtu hinnangul võib korteriomaniku teabeõiguse (KrtS § 45) puhul korteriühistul olla teiste korteriomanike ja kolmandate isikute isikuandmete töötlemise õigus tulenevalt üldmääruse art 6 lg 1 p-st c koostoimes KrtS § 45 lg-ga 1.
15.Isikuandmete töötlemine on piiratud selle eesmärgiga, milleks isikuandmeid algselt koguti (üldmääruse art 5 lg 1 p b). Korteriühistu eesmärk on eelkõige korteriomanike ühistes huvides korteriomandite kaasomandi osa eset valitseda (vt KrtS § 34 lg 2), mistõttu kogub ja töötleb korteriühistu üldjuhul ka isikuandmeid üksnes eelnimetatud eesmärgi täitmiseks. Isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid algselt koguti, on lubatav üldmääruse art 6 lg-s 4 sätestatud juhtudel, mh siis, kui selline õigus tuleneb riigisisesest õigusest. Kõnealuse korteriomaniku teabenõude puhul on selliseks õiguslikuks aluseks KrtS § 45 lg 1.
16.Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte, üldmääruse art 5 lg 1 p c). Korteriühistu kui isikuandmete vastutava töötleja jaoks tähendab see kohustust hinnata, kas korteriomanikul dokumentidega, millest nähtuvad teiste isikute isikuandmed, tutvuda võimaldamine on kooskõlas eesmärgiga, mida korteriomanik dokumentidega tutvumisega saavutada soovib. Eelnevast tuleneb, et ehkki korteriomanik ei pea KrtS § 45 lg 1 alusel esitatava teabenõude puhul põhjendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks (vt käesoleva määruse p 12), peab ta juhul, kui need dokumendid sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, siiski põhjendama oma huvi dokumentidega tutvumiseks viisil, kus ta saab tutvuda isikuandmetega. Kui korteriomanik oma sellist huvi ei põhjenda, ei tohi korteriühistu KrtS § 45 lg-st 2 tulenevalt siiski keelduda korteriomanikule dokumentidega tutvuda võimaldamisest täielikult. Sel juhul peab korteriühistu, juhul, kui korteriomanik seda soovib, võimaldama viimasel tema nõutud dokumentidega tutvuda viisil, kus neis on teiste isikute isikuandmed kinni kaetud.
17.Avaldaja on põhjendanud vajadust saada teavet korteriühistu tegevusest, sh kontrollida, kellele korteriühistu teeb ülekandeid ja mis summas. Avaldajal on tekkinud kahtlus rahade õiguspärases kasutamises juhatuse liikmete poolt. Samuti avaldaja leiab, et korteriühistu liikmetele esitatakse arveid suuremas summas või need on esitatud sama teenuse pakkuja poolt korteriühistule. Avaldaja heidab ka ette, et lisaks kasutatakse advokaadi teenust ühistu liikmetelt selleks volitust saamata. Avaldaja kahtlustab, et juhatus üürib mitteeluruume, kuid nende eest ei maksta üüri ja kommunaalmakseid. Avaldaja soovib näha kõikide isikute makseid.
18.Avaldaja on maakohtu hinnangul piisavalt puudutatud isiku pangakonto väljavõtetega tutvumise vajadust põhjendanud. Kohus leiab, et tegemist ei ole KrtS § 45 lg-st 1 mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Puudutatud isik ei ole toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida, kui avaldajale saavad teatavaks korteriühistule tehtud ja korteriühistu poolt tehtud maksete suurus. Need andmed on liikmele vajalikud, et saada ülevaade rahalistest liikumisest korteriühistus.
19.KrtS § 45 lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute õigustatud huve. Eelkõige on võimalik, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige, üürnik).
20.Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta, sh saada teada, et neil on teatav seos korteriomanikuga. Samuti tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötuse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus analoogses vaidluses tsiviilasjas nr 2-19-4171 (p 19.6).
21.Seega korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike).
22.Riigikohus on leidnud, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus ühingule oleks võimalikult väike (vt Riigikohtu lahend 2-20-9006 p 14).
23.Avaldaja on nõustunud internetipanga väljavõttega, kuid soovib, et sellel oleks panga kinnitus, et välistada dokumendi võltsimine. Maakohus leiab, et puudutatud isikul tuleb esitada väljavõte internetipangast, millel on olemas panga kinnitus. Internetipangast kontoväljavõtete esitamine ei nõua kohtu hinnangul ka suurt rahalist- ega ajakulu.
24.Puudutatud isik on ühe vastuväitena avaldusele tuginenud ka sellele, et avaldajaga kokku lepitud ajaks tuli dokumentidega tutvuma avaldaja asemel tema abikaasa, kes ei ole korteriühistu liige.
25.Riigikohus selgitas antud asjas tehtud määruses, et KrtS § 45 lg-s 1 sätestatud nõuet dokumentidega tutvuda võimaldamiseks võib korteriühistu juhatusele esitada iga korteriomanik nii isiklikult kui ka volitatud esindaja vahendusel. Esindaja valiku üle otsustab korteriomanik, kes võib esindajat, kelleks ei pea olema korteriühistu liige, kasutada ka dokumentidega tutvumisel.
26.Avaldaja on teatanud, et talle sobib pangakonto väljavõttega tutvuda igal päeval. Seega on avaldaja palunud kindalaks määrata määruse täitmise kord.
27.Dokumentidega tutvumise õigus ei hõlma kohtupraktika kohaselt automaatselt õigust dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega tutvumisega dokumentide asukohas. Riigikohus on leidnud, et dokumentidega tutvumise õigus on isikul vähemalt üldjuhul ühingu asukohas, sest eelduslikult on just ühingu asukoht see, kus hoitakse tema dokumente (vt Riigikohtu lahendid nr 2-18-13213, p 26; 2-199918, p 41). Korteriühistu vastu esitatud teabenõude asjas on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-13106 p 65 samuti leidnud, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide
koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-16-3492, p 14.4).
28.Kohus määrab, et avaldajal või tema volitatud esindajal tuleb teatada puudutatud isikule ette dokumentidega tutvuma tulemise päevast ja kellaajast vähemalt 5 tööpäeva, saates sellekohase teate e-kirja teel puudutatud isiku registrijärgsele e-postile. Avaldajal või tema esindajal on õigus tutvuda antud määruses viidatud dokumentidega puudutatud isiku registrijärgses asukohas. Menetluskuludest
29.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
30.Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine, sest kohus rahuldab avalduse.
31.Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks käesolevas määruses.
32.Avaldaja on välja toonud, et tema kulud on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja määruskaebustelt tasutud riigilõivud ringkonna- ja Riigikohtule summas 140 eurot.
33.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldajale välja menetluskuluna riigilõivu summas 190 eurot kui põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg2 kohaselt.
34.Avaldaja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
35.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.