X, K avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: X (isikukood xxx) Avaldaja II: K (isikukood xxx) Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oleg Matvejev (e-post [email protected]) Puudutatud isik I: AS Morrison Invest (registrikood 10378065) Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Puudutatud isik II: Viimsi Vallavalitsus (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
15.06.2023 ärakuulamine, seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X ja K avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.
2.Määrata Harju maakonnas, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus asuvale Xxx kinnistule (registriosa nr xxx) juurdepääs avalikult kasutatavalt Hundi teelt mööda Harju maakonnas, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus asuva Xxx kinnistu (registriosa nr xxx) kulgeva tee, mille asukoht on tähistatud käesoleva määruse lisaks oleval plaanil punase joonega.
3.Kohustada Xxx kinnisasja igakordset omanikku juurdepääsu taluma ning määrata, et Xxx kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus juurdepääsu kasutada järgmistel tingimustel: 3.1.juurdepääsuteed võib kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahendiga täismassiga kuni 3,5 tonni (kaalupiirang ei kehti lumetõrjetehnikale ja prügiveoautole); 3.2.juurdepääs on tähtajatu;
2-23-3407 3.3.Xxx kinnisasja igakordne omanik tasub Xxx kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 134 eurot aastas iga aasta 01. juuliks jooksva aasta eest.
4.Kohustada AS-i Morrison Invest (registrikood 10378065) andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxx III jakku käesoleva määruse punktis 2 nimetatud juurdepääsu ja käesoleva määruse punktis 3 nimetatud juurdepääsutingimuste kohta märkuse tegemiseks järgmises sõnastuses: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnisasja igakordne omanik tohib kasutada juurdepääsuks oma kinnisasjale registriossa nr xxx kantud kinnisasjal asuvat teed, mis on määruse nr 2-23-3407 lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Nimetatud teed tohib kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahendiga täismassiga kuni 3,5 tonni, kaalupiirang ei kehti lumetõrjetehnikale ja prügiveoautole; kinnisasja nr xxx igakordne omanik kohustub tasuma kinnisasja nr xxx igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 134 eurot aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 01. juuliks jooksva aasta eest.
5.Käesoleva määruse lahutamatu lisa on kaart juurdepääsutee asukoha kohta. Menetluskulude jaotus
7.Määrata X ja K menetluskulude rahaliseks suuruseks 3 214,79 eurot. Mõista AS-lt Morrisson Invest X ja K kasuks ühiselt menetluskulude hüvitisena välja 3 214,79 eurot.
8.Kohustada menetluskulude hüvitamiseks kohustatud AS-i Morrisson Invest tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldaja nõue
1.X ja K (avaldajad) esitasid 02.03.2023 avalduse kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajate ühisomandisse Harju maakonnas, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus asub Xxx kinnistu (registriosa nr xxx, katastritunnus: xxx), millelt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kinnistu on 100% ulatuses elamumaa. Kinnistul ei paikne ehitisi, v.a drenaaž ning knnistu ei ole liitunud ühegi tehnovõrguga, s.t kinnistul puuduvad kommunikatsioonid. Avaldajatel on kavatsus liituda tehnovõrkudega ja alustada uue maja ehitustöödega, mistõttu vajavad avaldajad oma kinnistule juurdepääsu nii jalgsi kui sõidukitega. Lähim avalikult kasutatav tee on munitsipaalomandis olev Hundi tee (registriosa
2-23-3407 nr xxx, katastritunnus xxx, 100% transpordimaa). Selleks, et kinnistult jõuda avalikult kasutatava teeni, tuleb läbida AS-le Morrison Invest kuuluv Xxx kinnistul paiknev eratee (registriosa nr xxx, 100% transpordimaa).
3.Avaldajatel ei ole õnnestunud puudutatud isik I AS-ga Morrison Invest kui Xxx kinnistul paikneva eratee omanikuga juurdepääsutee asukoha ja kasutamise tingimustes kokkuleppele jõuda.
4.Avaldajad selgitavad, et taotletava juurdepääsutee kasutamiseks on õigustatud nii avaldajad kinnistu omanikena kui ka kõik teised isikud, kes soovivad Xxx kinnistule liikuda või sealt ära liikuda avaldajate kui omanike nõusuolekul.
5.Juurdepääsu hooldamise kulude kandmise kohustus peaks jääma avaldajate kanda proportsionaalselt kõigi teiste erateed kasutatavate kinnistutega. Nimelt kasutavad Xxx kinnistul paiknevat erateed lisaks Xxx kinnistule veel ka hoonestatud kinnistud (registriosa numbritega xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx(kokku koos avaldajate kinnistuga 14 kinnistut (1 + 13)).
6.Avaldajad on seisukohal, et õiglane tasu juurdepääsu eest ja juurdepääsu kasutamise eest on 134 eurot aastas, milline on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Menetlusosalistel polnud kohtueelsetel läbirääkimistel vaidlust nimetatud tasu suuruse üle.
7.Avaldajad selgitavad, et nende pakutud juurdepääsu tasu suurus 134 eurot aastas tuleneb kohtueelsetest läbirääkimisest. Nii kirjutas puudutatud isik avaldajatele 24.05.2022 e-kirjas, et notariaalse reaalservituudi seadmisel oleks taasu 134 eurot aastas (dtl 101 jj), samuti kordas puudutatud isik suummat 134 eurot aastas ka oma 26.05.2022 e-kirjas (dtl 101 jj). Puudutatud isik allkirjastas digitaalselt 31.05.2023 poolte kokkuleppe, mille kohaselt seab puudutatud isik avaldajate kasuks reaalservituudi aastatasuga 134 eurot aastas transpordikinnistu edasiseks kasutamiseks (dtl 125). Summat 134 eurot saab avaldajate hinnangul pidada pooltevaheliseks kokkuleppeks, mis peab olema kohtu jaoks siduv ka käesolevas vaidluses.
8.Avaldajad selgitavad, et Heldri tee elanikud on kasutanud teed korrapäraselt ega ole seda kunagi rikkunud. Samuti ei ole puudutatud isik tõendanud, et toimunud oleks eratee teekatendi ja muldkeha lõhkumine, et kinnistu on saanud tugevalt kahjustada, et elanikud on kasutanud erateed seadusevastaselt. Samuti ei ole Morrison tõendanud, et kaalupiirang on erateele paigaldatud nii, et see on Heldri tee elanikele nähtav. Ei ole tõendatud ka kaalupiirangu paigaldamise kuupäev.
9.Seoses tee hooldamisega selgitasid avaldajad, et lumelükkamist korralda kogukond, kogudes raha ja tellides teenust, muru niidab iga kinistuomanik oma krudni piires ka tee äärest.
10.Avaldajad on seisukohal, et puudutatud isik peab ise hooldama vaidlusalust avalikult kasutatavat erateed.
11.Avaldajad on samuti seisukohal, et nad on õigustatud kasutama erateel raskeveokeid ilma piiranguteta ning veoste piiramine 3,5 tonniga on äärmisel ebaproportsionaalne meede avaldajate suhtes. Avaldajate kinnistu sihtotstarve on elamumaa, mis omakorda eeldab, et sinna on õigus ehitada elamu. Elamu ehitamine eeldab omakorda suuremahulisi ehitustöid, mille raames kasutatakse süstemaatiliselt raskeveokeid ehitusmaterjali viimiseks ja ehitusprahi vedamiseks. Avaldajatel on õigus oluliselt tõsta neile kuuluv kinnistu väärtust läbi elamu ehitamise. Seega puuduvad mõjuvad ja kaalukad põhjused 3,5 tonni ja muude raskeveose piirangute seadmiseks. Puudutatud isikute seisukohad
2-23-3407
12.Puudutatud isik I märgib, et ta ei ole iseenesest vastu sellele, et avaldajad saavad juurdepääsu üle Xxx kinnistu Hundi teele, kuid küsimus on juurdepääsu tingimustes. Heldri elamurajooni elanikud, avaldajad nende hulgas, näivad arvavat, et Xxx kinnistu omanikul on võrdväärsed kohustused kohaliku omavalitsusega Heldri elanike heaolu tagamisel.
13.Puudutatud isik I avaldab, et tema ise ei kasuta Xxx kinnistut, seega puudub puudutatud isikul endast lähtuv vajadus Xxx kinnistut hooldada ja korras hoida. Xxx kinnistut kasutavad Heldri asumi elanikud, kes peaksid tee hooldamisega tegelema. Avaldajatel puudub alus nõuda, et puudutatud isik avaldajate huvides Xxx kinnistut hooldaks.
14.Puudutatud isikule I ei ole arusaadav, kuidas on avaldajad tuletanud aastase juurdepääsu tasu suuruse ning millistest komponentidest tulenevalt on avaldajad hinnanud, et 134 eurot on õiglane tasu nii juurdepääsu talumise kui ka avaldajate saadavate kasutuseeliste eest. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada ka kaalupiirangut. Xxx kinnistu on tugevalt saanud kahjustada seetõttu, et vaatamata paigaldatud kaalupiirangu (3,5t) märgile, on elanikud lubanud ehitustranspordil jm raskeveokitel Xxx kinnistut kasutada. See on teekatendit ja muldkeha lõhkunud ning kahjuks on seejärel elanikud leidnud, et tekkinud kahjustused tuleks parandada puudutatud isikul omal kulul.
15.Puudutatud isik esitas Heldri tee kandevõime aruande, mille kohaselt on tee kandevõime 3,5 tonni ja see ei ole mõeldud liiklemiseks raskeveokitele.
16.Puudutatud isik esitas tõendi, mille kohaselt on teekatendi (mustkatte) taastamise kulu 10 445,75 eurot ilma käibemaksuta. Tänaval olevate aukude remondi maksumus 7 975 eurot ilma käibemaksuta. Raskeveokite liiklemisel oleks vastav kulu iga-aastane. Maamaksu suuruseks aastal 2023 määrati 837,50 eurot.
17.Puudutatud isik on ühtlasi seisukohal, et juurdepääsu tasu määramisel on oluline see, mille hoiavad avaldajad (ja teised asumi elanikud) kokku Heldri tee kasutamisega või millise hüve nad saavad AS Morrison Invest arvel (kasutuseelised). Seetõttu omab asjas tähtsust ka see, milline kulu tuleks kanda asumi elanikel, kui nad peaksid ise juurdepääsu rajama sellisena nagu see hetkel eksisteerib. Sundvõõrandamise menetluses on AS Morrison Invest tellinud ja esitanud Viimsi Vallale asjatundja arvamuse Heldri tee kui tänava rajamiskulude kohta ning vastava kulu suuruseks on 638 943,00 eurot (ei sisalda käibemaksu).
18.Viimsi vald nõustub avaldajatega, et lähim avalikult kasutatav tee on munitsipaalomandis olev Hundi tee ning xxx kinnistul paiknevat erateed kasutavad juurdepääsuks Hundi teele ka teised Heldri piirkonna kinnistut omanikuks.
19.Viimsi vald selgitab, et Heldri tee ongi planeeritud ja rajatud Heldri asumi kinnistutele juurdepääsuteeks vastavalt 19.08.1998 Viimsi Vallavolikogu otsusega kehtestatud Heldri piirkonna detailplaneeringule.
20.Viimsi vald selgitab, et algatas sundvõõrandamise menetluse 21.09.2021 otsusega, 1.04.2023 saatis Viimsi vald kinnistu omanikule kirja kinnisasja omandamise menetlusest teavitamise ja lõpliku pakkumusega kinnisasja omandamiseks. Kinnistu omanikul tuli esitada nõustumus, arvamus või vastuväited hiljemalt 22.05.2023. Nõutud tähtajal esitas kinnistu omaniku esindaja vastuse, milles lükkas Viimsi valla pakkumuse tagasi, esitas vastuväiteid ning vastupakkumust ei teinud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada ja juurdepääs Xxx kinnistule määrata.
2-23-3407 Juurdepääsu asukoht
22.Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
23.AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumine ja selle normi kohaldamine on võimalik ka olukordades, kus avaldajat pole takistatud avalikult kasutatavale teele pääsemisel, kuid keeldutud on tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast (Riigikohtu 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 14), või kus muutunud asjaolude tõttu on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu, selle tingimuste või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist (Riigikohtu 30. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 23). Pooled ei vaidle, et praegu ei ole avaldaja kasuks AÕS § 156 alusel määratud juurdepääsuteed ja seda kinnistusraamatusse kantud. Samuti nähtub asja materjalidest, et menetlusosalised ei jõudnud kokkuleppele juurdepääsutee kasutamise tingimustes. Seega esitas avaldaja põhjendatult kohtule avalduse määrata kindlaks juurdepääs ja selle tingimused.
24.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
25.Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserverist ei külgne avaldajale kuuluv Xxx kinnistu ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
26.Avaldaja taotleb juurdepääsu Hundi teele üle xxx kinnistu ehk pikki kinnistul paiknevat erateed ca 192,07m pikkuselt. Avaldaja leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et juurdepääs on seni mööda kõnealust teed toimunud, kõnealuses kohas on liiklemist võimaldav tee juba olemas ning nimetatud juurdepääs ei koorma kinnistu omanikke liigselt. Puudutatud isik I kinnistu omanikuna ei ole juurdepääsu määramisele taotletud kohas iseenesest vastu vaielnud (kuid vaidleb tingimuste üle). Vald toetab avaldajate avaldust.
27.Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-06 ps 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-145-04, p 16).
2-23-3407
28.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu juhistest tuleb käesolevas asjas juurdepääsutee määrata avaldajate taotletud asukohas. Kohus leiab, et juurdepääsutee asukoht tuleb määrata mööda olemasolevat teed vastavalt määrusele lisatud plaanile. Kohus võtab arvesse, et nimetatud kinnistule, mis ongi otstarbelt transpordimaa ja oligi planeeritud teenindama vastava Heldri asumi kinnistuid, juurdepääsutee määramine riivab küll Xxx kinnistu omaniku huve, kuid kohus on seisukohal, et nimetatud asukohas on juurdepääs kõiki võimalusi kõrvutades optimaalseim valik ja vastavat õiguste riivet tuleb puudutatud isikul I taluda. Nimelt on seal liiklemist võimaldav tee juba praegu olemas ja selleks otstarbeks ehitatud, mis tähendab, et tegemist on käesoleval hetkel olemasoleva tavaga. Avaldaja kinnistult avalikule teele on juurdepääs alati olnud tagatud just kõnealusel viisil. Tee on sõidukitega liiklemiseks sobilik, seda on nimetatud eesmärgil kogu aja ka kasutatud. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et olemasoleva tee kasutamiseks ei pea eemaldama haljastust ega rajatisi ning avaldaja ei pea tegema olulisi kulutusi uue tee rajamiseks, kasutusest ei võeta ära muuks otstarbeks vajalikku maad. Kuivõrd nimetatud viisil on juurdepääs ajalooliselt toiminud ning toimib ka täna, siis ei tähenda avalduse rahuldamine puudutatud isikule I olulist täiendavat riivet, vaid selle tulemusel jätkub senine elukorraldus.
29.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajatele tuleb Xxx kinnistule juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee kulgeb avalikult kasutatavalt Hundi teelt üle Xxx ehk mööda olemasolevat teed ja viisil, nagu juurdepääs on faktiliselt ka praeguse ajani toiminud. Sellisel viisil järgib määratav juurdepääs väljakujunenud tava ning kulgeb mööda olemasolevat teed, mille seisukoha parendamisse on avaldaja koos teiste teed kasutavate puudutatud isikutega märkimisväärsel määral panustanud.
30.Juurdepääsutee ligikaudne asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
31.Pooled vaidlevad selle üle, kas juurdepääsuteele on põhjendatud kehtestada kaalupiirang 3,5 tonni. Puudutatud isik I on tõendanud, et tee kandevõime ei võimaldada raskeveokite liiklemist, avaldajad vastupidist tõendanud ei ole.
32.Kohus leiab, et kaalupiirang tuleb määrata sellisena, et teed võivad kasutada sõidukid täismassiga kuni 3,5, kuid piirang ei kehti lumetõrjetehnikale ja prügiveoautole, millele peab ligipääs olema tagatud sõltumata massist. Seaduse alusel on sõltumata massist tagatud ligipääs ka operatiivsõidukile.
33.Avaldajad on märkinud, et raskemate sõidukite liiklemine on vajalik ehitustööde teostamiseks. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et ehitus- ja parandustööde tarbeks ei ole juurdepääsutee määramine vajalik, kuna võõra kinnisasja kasutamise õigus tuleneb sellises olukorras seadusest. AÕS § 147 kohaselt, kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine. Juurdepääsutasu
34.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42).
35.Kohus selgitas menetlusosalistele 27.10.2022 määruses, et muutunud on Riigikohtu praktika ning selgitas, et juurdepääsutasu määramisel perpetuiteedi alusel koormatava
2-23-3407 kinnisasja väärtuse vähenemise (rahavoo nüüdisväärtuse) ja diskontomäära korrutisena sisaldab juurdepääsutasu nii kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiukulude ja maamaksu hüvitist. Alternatiivselt on kohtul võimalus otsustada juurdepääsutasu suuruse üle siseveendumuse alusel TsMS § 233 alusel.
36.Kohus palus menetlusosaliste seisukohta, mil viisil tuleks tasu üle otsustada. Avaldaja asus seisukohale, et kohus peaks tasu määrama oma siseveendumuse alusel, sest perpetuiteedi alusel tasu määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult kulutas ja keeruline.
37.Menetlusosalised selget seisukohta ei esitanud. Avaldajad jäid selle juurde, et kohus peaks määrama tasu samas summas, nagu pooled kohtueelselt läbi rääkisid ehk 134 eurot aastas.
38.Olukorras, kus juurdepääsuteed kasutab mitu isikut, tuleb kohtul Riigikohtu praktikast lähtudes võtta tasu suuruse määramisel arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osi tuleb eelduslikult pidada võrdseteks ja seda olenemata sellest, kas tee omanik nõuab tasu ka teistelt kasutajatelt või mitte.
39.Avaldaja on selgitanud ja tõendanud, et juurdepääsuteed kasutab kokku 14 kinnistut, mis kõik osalevad võrdselt juurdepääsu parendamise ja hooldamise kulude kandmises vastavalt väljakujunenud praktikale.
40.Olukorras, kus tee hooldamise ja parendamise on osaliselt väljakujunenud praktika alusel võtnud enda kanda teed tegelikkuses kasutavad kinnistute omanikud, oleks perpetuiteedi alusel juurdepääsutasu määramine väljakujunenud praktikaga vastuolus, kuivõrd see eeldaks, et tasu hõlmab puudutatud isikutele ka hüvitist tee hooldamise eest. Samuti ei saa puudutatud isikule panna kohustust tee hooldamiseks.
41.Kohus peab käesolevas vaidluse tasu suuruse üle otsustamisel väga kaalukaks poolte kohtueelseid läbirääkimisi ning asjaolu, et puudutatud isik I pidas mais 2023 põhjendatud ja mõistlikuks aastaseks reaalservituudi tasus 134 eurot. Kohus arvestab, et selle tasu pakkumisel olid puudutatud isikule I teada kõik samad faktilised asjaolud, mis käesolevas vaidluses, mistõttu saab suurema tasu nõudmist kohtumenetluses pidada oma õiguste pahatahtlikuks kasutamiseks.
42.Kohus määrab TsMS § 233 alusel juurdepääsutasu suuruseks osas, mis ei hõlma tee hooldamise kulusid, ehk osas, mis katab kaotatud kasutuseeliste ja maamaksu. Senises kohtupraktikas on juurdepääsutasu jäänud vahemikku 50-100 eurot aastas. Kohus arvestab poolte kohtueelselt läbiräägitud summat 134 eurot aastas ning määrab juurdepääsutasuks 134 eurot aastas koormatava kinnistu igakordse omaniku suhtes. Puuduvad mõjuvad asjaolud nimetatud summast kõrvalekaldumiseks kohtuvaidluses.
43.Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
44.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
45.Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks.
2-23-3407
46.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
47.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Märke kinnistusraamatusse kandmisel on puudutatud isikuks kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik (KRS § 341 lg 2 p 5). TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
48.Avaldajate nõue kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu kohta tuleb eeltoodu tõttu rahuldada ja kohustada puudutatud isikut Morrison Invest OÜ andma kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusolek. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab nõusolekut käesolev kohtumäärus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
50.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda, kuivõrd puudutatud isik I on avaldusele vastu vaielnud ja sisuliselt on kohus lahendanud vaidlusküsimust avaldaja kasuks.
51.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
52.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
53.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 202 jj) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 50 eurot avalduse esitamisel. Nimetatud summas on tegemist menetluskuluga, milline kuulub puudutatud isiku I poolt hüvitamisele.
54.Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on neile osutatud õigusteenust käesolevas tsiviilasjas kokku 17 tunni ja 31 minutit ulatuses kogumaksumusega 3 363,21 eurot (sisaldab käibemaksu). Avaldajad on füüsilised isikud ega saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu
2-23-3407 taotlevad kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Avaldajatele osutas õigusteenust vandeadvokaadist lepinguline esindaja tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks.
55.Puudutatud isik I on esitanud üldsõnalise vastuväite ja palub kohtul kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust, samuti on puudutatud isikul etteheide, et avaldajate menetluskulude nimekiri on ebaülevaatlik.
56.Kohus on esiteks seisukohal, et osutatud õigusteenuse tunnihind kooskõlas turuolukorraga ja taotluse õigusteenuse puhul põhjendatud.
57.Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja pidanud 16 minuti ulatuses 01.03.2023 büroosisest nõupidamist M O, kes ei ole käesolevas tsiviilasjas esindajana toiminguid teinud. Tegemist ei ole hüvitatava menetluskuluga TsMS § 175 järgi, kuivõrd kolleegi osalemist käesolevas kohtuasjas esindajana ei nähtu.
58.Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on 03.03.2023 menetlustoimingu ajakuluks märgitud 1 tund ja 35 minutit, millest 35 minutit rahalise arvestuseta. Samas on ajakuluks jäetud 1 tund ja 35 minutit. Kuivõrd 35 minutit oli rahalise arvestuseta, on põhjendatud menetluskuluks 1 tund.
59.Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad 11.04.2023 kandnud kulu õigusabile 11 minuti ulatuses seoses tõlgi kaasamise taotluse koostamisega. Avaldajate vandeadvokaadist lepingulisele esindajale pidi olema taotluse esitamisel teada, et tegemist on perspektiivitu taotlusega TsMS § 34 lg 1 alusel, sest avaldajatel on menetluses eesti keelt valdav esindaja. Seega on tegemist põhjendamatu menetluskuluga.
60.Ülejäänud osas on avaldajatele osutatud õigusteenuse maht põhjendatud ja vajalik. Seega vähendab kohus avaldajatele osutatud õigusteenuse mahtu kokku 1 tunni ja 2 minuti (16 min + 11 min + 35 min) ulatuses.
61.Avaldajate esindaja põhjendatud ajakuluks on seega 16 tundi ja 29 minutit. Tunnitasuga 160 eurot tunnist on põhjendatud kulu õigusabile 2 637,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga on avaldajate põhjendatud õigusabikulud 3 164,79 eurot.
62.Kokku on avaldajate põhjendatud menetluskulud 3 214,79 eurot, millised kohus mõistab puudutatud isikult I avaldajate kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.