Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-7348
Tsiviilasi
X (X) avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr 027/2012/3162)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Puudutatud isikud: aktsiaselts ESPAK (registrikood 10077564) Tallinna kohtutäitur
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Risto
Sepp
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2023 määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3). Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas X avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2012/3162) (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus aktsiaseltsi ESPAK kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud aktsiaseltsi ESPAK kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 18.05.2023 maakohtule avalduse täiteasjas nr 027/2012/3162 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja palus jätta menetluskulud aktsiaseltsi ESPAK (sissenõudja/puudutatud isik) kanda.
2.Avalduse kohaselt algatati avaldaja suhtes sissenõudja avalduse alusel 28.11.2012 täitemenetlus täiteasjas nr 027/2012/3162. Täitemenetluse algatamise alus oli Harju Maakohtu 30.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-5278, mis jõustus 22.12.2011. Avaldaja esitas 15.12.2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 alusel. Kohtutäitur edastas avalduse sissenõudjale seisukoha saamiseks. Sissenõudja ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega, millest lähtuvalt ei saanud kohtutäitur täitemenetlust lõpetada (TMS § 481 lg 1). Sellest tulenevalt teavitas kohtutäitur 22.12.2022 menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata. TMS § 2231 lg 1 alusel võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. Täitemenetluse aluseks olev kohtumäärus tehti 30.11.2011, määrus jõustus 22.12.2011 ning esitati esimest korda täitmisele 28.11.2012. Seega oli avaldaja poolt täitemenetluse aluseks oleva kohtumääruse täitmisele andmisest möödas enam kui TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10aastane aegumistähtaeg. Eelnevast tulenevalt tuli täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetada.
3.Sissenõudja ja kohtutäitur kohtule avalduse osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2012/3162 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jäid avaldaja kanda, kuid puudutatud isikutel nende puudumisel rahaliselt kindlaksmääramata.
5.Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtus, et 027/2012/3162 täitedokument oli Harju Maakohtu 30.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-5278 (jõustunud 22.12.2011). TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi oli sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algas kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Avaldusest ja täitemenetluse jätkamise teatest nähtus, et täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 28.11.2012. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 28.11.2012 ja nõude täitmine aegus 28.11.2022. Asjas ei toodud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kuivõrd täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegus 28.11.2022, siis tuli täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Täitedokumendist tuleneva nõude osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitemenetluse lõpetamine oli võlgniku huvides, sest võlgnik vabanes sellega täitedokumendist
tuleneva kohustuse täitmisest. Kuivõrd sissenõudjal ja täituril kulud puudusid, jäid menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. Määruskaebus
6.Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
7.Maakohtu määrus ei olnud seaduslik ega põhjendatud menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 172 lg 1. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 rakendamisel põhjendamatult tähelepanuta käesoleva vaidluse tekkimise põhjused. Vaidlus tekkis põhjusel, et sissenõudja ei olnud nõus täitemenetluse lõpetamisega nõude täitmise aegumise tõttu, kuigi sissenõudjal puudusid sisulised argumendid, millega nõude täitmise aegumisele vastu vaielda. Eelnevat kinnitas asjaolu, et sissenõudja ei vastanud avaldaja 18.05.2023 avaldusele. Sissenõudja põhjendamatu ja ebamõistliku käitumise tõttu ei jäänud avaldajal muud üle, kui teostada TMS § 2233 lg-s 1 sätestatud õigust ning pöörduda avaldusega maakohtusse, saavutamaks täitemenetluse lõpetamine. Käesoleva tsiviilasja menetluse ning avaldajale menetluskulude tekkimise põhjustas sissenõudja põhjendamatu ja ebamõistlik käitumine. Kui sissenõudja oleks käitunud ratsionaalselt ning nõustunud täitemenetluse lõpetamisega nõude täitmise aegumise tõttu, oleks puudunud vajadus kohtusse pöörduda ning ei oleks tekkinud menetluskulusid. Samuti ei oleks kohus pidanud kulutama aega ja ressurssi kohtuasja menetlemisele. Taoliste asjaolude valguses ei olnud õiglane TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda, sest sissenõudja põhjustas käesoleva kohtuasja menetluse ning avaldajale menetluskulude tekkimise. Maakohus soodustas menetluskulude võlgniku kanda jätmisega sissenõudjate poolt ebamõistlikku ning ka hea usu põhimõtte vastast õiguste teostamist, s.o sissenõudjate poolt nende õiguste kuritarvitamist. Kohtu seisukoht, et täitedokumendist tuleneva nõude osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitemenetluse lõpetamine oli võlgniku huvides, kuivõrd võlgnik vabanes sellega täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisest, oli vaid osaliselt põhjendatud. Võlgniku huvides oli täitemenetluse lõpetamine kohtuväliselt, et võlgnik ei peaks TMS § 2231 lg 1 alusel esitatava avaldusega kohtusse pöörduma ja täiendavaid kulutusi kandma. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks
9.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Sissenõudja seisukohta ei esitanud.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud sissenõudja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud.
13.TsMS § 172 lg 1 esimest lauset kohaldatakse üldjuhul ühe menetlusosalisega menetluste puhul. Mitme menetlusosalisega menetlustes saab TsMS § 172 lg 1 esimest lauset rakendada
juhul, kui menetluses osaleb nt mitu avaldajat ühiselt sama eesmärgiga. Mitme menetlusosalisega menetlustes on õige menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14).
14.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, tehakse sissenõudja kahjuks. Käesoleval juhul ei nõustunud sissenõudja kohtueelselt täitemenetluse lõpetamisega, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel sissenõudja kanda. Samale järeldusele jõudis ringkonnakohus analoogses asjas nr 2-22-15667 (TlnRnKo 25.04.2023, 2-22-15667, p 10).
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti sissenõudja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus eraldi määrusega (TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2).
16.Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 178 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.