Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 1. september 2023
Tsiviilasja number
2-22-10202
Tsiviilasi
Marika Tarassovi hagi Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova, Joostes OÜ ja RT Capital Estonia OÜ vastu täiteasjas nr 042/2016/333 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6230 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. veebruari 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marika Tarassovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Marika Tarassov (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Vastustajad: Kostja 1: Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova Kostja 2: Joostes OÜ (rk: 16448837) Kostja 3: RT Capital Estonia OÜ (rk: 12567924)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. veebruari 2023 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Rahuldada Marika Tarassovi apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Marika Tarassov (hageja) esitas 12.07.2022 maakohtule Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova (kostja 1/kohtutäitur), Joostes OÜ (kostja 2) ja RT Capital Estonia OÜ (kostja 3) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks kostja 1 poolt täiteasjas nr 042/2016/333 läbi viidud enampakkumine ning muuta kinnistusraamatusse 11.07.2022 tehtud omanikukanded ja kanda kohtuotsuse alusel omanikuks hageja. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja 1 täiteasjas nr 042/2016/333 27.06.–01.07.2022 oksjonikeskkonnas toimunud enampakkumisel hageja kinnisvara – kolm korterit X linnas XXXXXXXX. Kostja 1 menetluses on hageja täiteasjad nr 042/2015/658 (tsiviilasi nr 2-1438526) ja 042/2016/333. Täiteasjas nr 042/2015/658 on kohtutäitur teinud maksegraafiku, mille alusel on hagejal 920 eurost tasumata 239,35 eurot. Täiteasjas nr 042/2016/333 ei ole kohtutäitur maksegraafiku võimalust pakkunud. Hageja on näidanud üles aktiivsust ja tasunud võlasummat järjepidevalt ositi enda võimaluste piires. 18.05.2022 sai hageja kohtutäiturilt ekirja enampakkumise kohta täiteasjas nr 042/2015/658. Lisatud faile ei suutnud hageja avada. Hageja palus selgitada, missuguses summas on võlgnevus. Kohtutäitur teatas, et võlgnevuse jääk Pärnu Maakohtu 19.02.2015 määruse nr 2-14-38526 järgi on 644,82 eurot, millele lisandub kohtutäituri põhitasu 241,20 eurot, menetluse algatamise tasu 19,16 eurot ja täitekulud 4,37 eurot, kokku 909,55 eurot. Hageja selgitas, et täitemenetluses nr 042/2015/658 on põhivõlg tasutud. Kohtutäitur teatas seejärel, et täiteasjas nr 042/2015/658 on tasumata kohtutäituri menetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 241,20 eurot, kokku 260,36 eurot, ning lisas, et täiteasjas nr 042/2016/333 on võlgnevuse jääk 909,55 eurot. Hageja teadis, et sundenampakkumine on alustatud täiteasjas nr 042/2105/658. Kuna selles täiteasjas on põhinõue tasutud, sai hageja aru, et seetõttu sundenampakkumist ei teostata. Samuti ei olnud hagejal Eesti telefoninumbrit, ID-kaardi lugejat, smart-ID ega mobiil-ID ja ta ei saanud kasutada portaali eesti.ee. 06.07.2022 sai hageja kohtutäiturilt e-kirja, millele olid lisatud vara enampakkumise aktid. Nendest selgus, et enampakkumine toimus täiteasjas nr 042/2016/333 ning kolm hageja korterit müüdi enampakkumisel 6230 euro eest. Hagejale teadaolevalt on kahe korteriomandi osas 11.07.2022 omanikuna kinnistusraamatusse kantud kostja 2. Hageja on teinud kõik selleks, et võlad tasuda (asus tööle Soomes ja maksis maksegraafiku järgi võlga). Hageja on kaotamas sünnikodu ning sidet kodulinnaga. Kodu kaotus ei ole proportsionaalne eesmärgiga tasuda võla jääk 909,55 eurot (ka lisades kohtutäituri tasu 260,36 eurot).
Hageja palus tunnistada enampakkumine täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 alusel kehtetuks, kuna rikutud on enampakkumise olulisi tingimusi (ei antud teada täiteasjas nr 042/2016/333 toimuvast enampakkumisest ja enampakkumise teate sisu, ei lõpetatud enampakkumist, kui nõude rahuldamiseks oli saadud vajalik summa – TMS § 97 lg 2 koosmõjus TMS §-ga 137). Hageja oleks soovinud enampakkumise menetluses osaleda, sh leida teisi lahendusi, kuidas tagada võla tasumine.
2.Kostja 1 hagi ei tunnistanud. Kostja 1 vastuväidete kohaselt on kostja 1 juures hageja suhtes algatatud kaks täitemenetlust: 1) täitemenetlus nr 042/2015/658 Pärnu Maakohtu 31.03.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-14-34463 ja sissenõudja Placet Group OÜ avalduse alusel, nõude sisu võlgnevus 992,50 eurot. Võlgnevus on tasutud otse sissenõudjale. Tasumata on kohtutäituri tasu 260,36 eurot (täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot, kohtutäituri tasu 241,20 eurot); 2) täitemenetlus nr 042/2016/333 Pärnu Maakohtu 19.02.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-14-38526 ja sissenõudja RT Capital Estonia OÜ avalduse alusel, nõude sisu võlgnevuse jääk 644,82 eurot, nõude suurus 909,55 eurot, milles sisalduvad täitekulud (kohtutäituri tasu 260,36 eurot, täitemenetluse läbiviimise kulud 4,37 eurot). Sundtäitmisega on ühinenud: 3) kohtutäitur Tatjana Afanasieva täiteasjas nr 197/2017/223, mis on alustatud hageja suhtes Pärnu Maakohtu 18.05.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-103649 ja sissenõudja Bigbank AS avalduse alusel, nõude suurus 343,80 eurot; 4) kohtutäitur Kristel Maalman täiteasjas nr 095/2021/414, mis on alustatud hageja suhtes Pärnu Maakohtu 24.11.2014 määruse tsiviilasjas nr 2-14-28107 ja sissenõudja Credit.ee OÜ 01.03.2021 avalduse alusel, nõude suurus 182,32 eurot; 5) kohtutäitur Risto Kütt täiteasjas nr 072/2015/748, mis on alustatud hageja suhtes Pärnu Maakohtu 10.12.2014 määruse tsiviilasjas nr 2-14-33208 ja sissenõudja ITM Inkasso OÜ avalduse alusel, nõue 29.07.2022 seisuga 385,16 eurot; 6) kohtutäitur R. Kütt täiteasjas nr 072/2015/386, mis on alustatud hageja suhtes Pärnu Maakohtu 31.03.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-14-35020 ja sissenõudja Koduliising OÜ avalduse alusel, nõue 29.07.2022 seisuga 1183,20 eurot; 7) kohtutäitur R. Kütt täiteasjas nr 072/2015/385, mis on alustatud hageja suhtes Pärnu Maakohtu 31.03.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-101153 ja sissenõudja Holm Bank AS avalduse alusel, nõue 29.07.2022 seisuga 179,86 eurot; 8) kohtutäitur R. Kütt täiteasjas nr 072/2016/1148, mis on alustatud hageja suhtes Viru Maakohtu 28.04.2016 otsuse nr 2-15-108732 ja sissenõudja BB Finance OÜ 01.07.2016 avalduse alusel, nõue 29.07.2022 seisuga 4597,05 eurot. Kokku on sundtäitmisega ühinenud kohtutäiturite nõuete summa 6871,39 eurot. Kohtutäiturid R. Kütt ja K. Maalman on kostjale 1 vastanud, et hagejaga maksegraafikuid sõlmitud ei ole, kohtutäitur T. Afanasieva teatas 01.12.2021, et soovib hageja varade arestimist ja müümist. Täiteasjas nr 042/2015/658 tasus hageja otse sissenõudjale. Hageja väide, et täiteasjas nr 042/2016/333 pole kostja 1 maksegraafiku võimalust pakkunud, ei vasta tõele. Täitmisteatest pidi hageja olema teadlik vabatahtliku täitmise, sh maksegraafiku sõlmimise võimalusest. Täiteasjas nr 042/2016/333 toimus viimane laekumine sissenõudjale 15.03.2016. 12.04.2016 edastas kostja 1 hagejale rahalise nõude (pensionist) arestimise akti täiteasjas nr 042/2016/333, mille hageja võttis isiklikult vastu 18.04.2016. Aktis olid toodud ka nõudesummad. Hageja pöördus 28.04.2016 e-posti teel kostja 1 poole ja palus teatada nõude jäägi. Kostja 1 vastas 16.05.2016, et vastavalt sissenõudja 13.05.2016 teatisele moodustas võlgnevuse jääk 644,82 eurot. Peale kinnistute arestimist 20.02.2019 saatis hageja kostjale 1 järjekordse päringu. Kostja 1 teatas 26.02.2019 hagejale nõuete jäägid mõlemas täiteasjas. Võlgnevuste saldo ei olnud muutunud. Hageja võttis peale enampakkumise korraldamist kostjaga 1 ühendust ning esitas samu küsimusi, millele kostja 1 on vastanud aastatel 2016 ja 2019. Kostja 1 korraldas enampakkumised 17.05.2022, millest hagejat teavitati 18.05.2022. Hageja vastas kostjale 1 samal päeval. Seega oli ta sundenampakkumise teate kätte saanud. Kohtutäituri poolt oli võlgniku teavitamise kohustus täidetud.
Kostja 2 hagi ei tunnistanud. Kostja 3 hagile ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 15. veebruari 2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud jäeti rahaliselt kindlaks määramata, sest taotlusi menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ei esitatud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole ükski hagis toodud seisukoht enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise kohta põhjendatud. Sundenampakkumisel müüdi kolm hageja kinnisasja: korteriomand XXXXXXXX-X hinnaga 2870 eurot, korteriomand XXXXXXXX-X hinnaga 1820 eurot ja korteriomand XXXXXXXXX hinnaga 1540 eurot. Kokku laekus kolme korteriomandi enampakkumisest 6230 eurot. Kohtutäituril puudus alus sundenampakkumise lõpetamiseks põhjendusel, et müüdud asjade väärtus oli küllaldane nõude ja täitekulude katmiseks, sest sundtäitmisega ühinenud sissenõudjate võlanõuete üldsumma moodustas 8041,30 eurot. TMS § 149 kohaselt on ühinenud sissenõudjatel samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti. Kohus ei nõustunud hagejaga, et hageja on näidanud täitemenetluses üles aktiivsust ja püüdnud võlga järjepidevalt võimaluste piires ositi tasuda. Viimane laekumine sissenõudjale täiteasjas nr 042/2016/333 toimus 15.03.2016, s.o rohkem kui 5 aastat enne enampakkumist. Hagejat on 18.05.2022 enampakkumisest teavitatud ja saadetud kuulutuste tekstid. Hageja sama päeva vastus kohtutäiturile, milles hageja küsib: „mille alusel kohtutäitur Malahhova minu vara müüb“, kinnitab, et hageja sai kohtutäituri kirja enampakkumise kohta kätte. Enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust väited, et hagejal polnud Eesti telefoninumbrit, ID-kaardi lugejat, smart-ID-d ega mobiil-ID-d. Hageja on pidevalt vastanud kohtutäituri teadetele e-posti teel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M. Tarassov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. veebruari 2023 otsuse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule uueks arutamiseks või uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning tunnistada Jõhvi kohtutäituri T. Malahhova poolt täiteasjas nr 042/2016/333 läbi viidud enampakkumine kehtetuks ja muuta kinnistusraamatusse
11.juulil 2022 tehtud omanikukanne ning kanda kohtuotsuse alusel omanikuks hageja. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus asja menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus on rikkunud kostja 3 põhiseaduslikku õigust teada tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest, kuna on jätnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 1 nõuet rikkudes menetlusdokumendid kostjale 3 kätte toimetamata ja kostja 3 ei ole hagile vastanud. 05.01.2023 edastas kohtuistungi sekretär menetlusosalistele e-kirja, milles teavitati, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ja kohtuotsus tehakse teatavaks 15.02.2023. Asja kirjalikku menetlusse määramine on menetluse juhtimine ja korraldamine, mis saab toimuda ainult kohtuniku antud kohtumääruse alusel. Samuti rikkus kohus kirjaliku menetluse määramisel TsMS § 404 lg-t 2, kuna ei andnud pooltele tähtpäeva avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus ei ole viinud nõuetekohaselt läbi eelmenetlust ja on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja p 3 sätteid. Hageja, kellel puudus õigusteadmistega esindaja, on esitanud nõude kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja on rõhutanud, et soovib oma lapsepõlvekodu tagasi, seega pidi kohtule olema arusaadav, et nõue on suunatud korteriomandite kostjalt 2
väljanõudmisele. Kuna esitatud kujul ei ole nõuet võimalik täita, oli kohtul kohustus täita selgitamiskohustust ja anda hagejale võimalus nõude täpsustamiseks (kinnistute asukohad, registriandmed, tahteavaldused jne). Kohus ei andnud hagejale tähtaega kostjate 1 ja 2 vastustele seisukoha esitamiseks, mis on TsMS § 396 järgi kohustuslik. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, kuna on hinnanud vaid kahte tõendit – tl-l 19–36 asuvaid sundenampakkumist puudutavaid tõendeid ja tl 170 asuvat e-kirjavahetust. Ülejäänud tõendeid ei ole kohus analüüsinud, samuti ei nähtu, et kohus oleks jätnud mõne tõendi arvestamata; 2) on enampakkumise tingmusi TMS § 14 lg 1, lg 11 järgi oluliselt rikutud, kuna korterid olid hageja ja tema abikaasa Arthur Tarassovi (abielus alates XXXXXXXX) ühisvara. Kohustuse täitmiseks kohustav dokument on tehtud ainult hageja suhtes. A. Tarassov ei ole andnud temale kuuluva kinnisvara müügiks nõusolekut. Kohtutäitur ei teavitanud võlgniku abikaasat vara arestimisest. Ühisvara ei saa müüa ilma, et see oleks eelnevalt jagatud. Kohtutäitur pidanuks esitama hagi hageja ja A. Tarassovi ühisvara jagamiseks vastavalt TMS § 14 lg-le 2. Kohus on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Kohtule pidi olema teada, et hageja on abielus, kuna hageja oli menetlusabi taotluses märkinud A. Tarassovi oma abikaasaks. Kinnistute soetamise aeg nähtub hagiavalduse lisaks olevatest arestimisaktidest. Kuivõrd maakohus ei andnud tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks, on põhjendatud esitada need apellatsioonimenetluses. Hageja palub võtta vastu uued tõendid: abielutunnistus, 18.05.2001 kinkeleping, 01.11.2000 ostu-müügileping, kinnistusraamatu väljavõtted.
5.Jõhvi kohtutäitur N. Malahhova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme. Isegi kui kohus ei toimetanud kostjale 3 menetlusdokumente kätte (mis on tõendamata), siis kaebeõigus on selles osas kostjal 3. Kohtu 05.01.2023 teatest on arusaadav, et menetlusosalised saavad otsuse tegemiseni esitada avaldusi/dokumente. Hagi esitati 12.07.2022. Seega oli menetlusosalistel pool aastat aega esitada avaldusi ja tõendeid ning hageja on seda õigust ka kasutanud. TsMS § 323 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Isegi kui esineks maakohtu minetusi seoses avalduste/dokumentide esitamise tähtpäeva määramata jätmisega, ei tooks need kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kohus on täitnud kõik eelmenetluse ülesanded. Hagi esitamine (sh nõuete määramine) on hageja kujundusõigus. Õigusteadmistega esindaja puudumine ei too automaatselt kaasa seda, et kohus peaks hagejale ütlema, millised nõuded tuleb esitada ja milliste tõenditega nõudeid tõendada. Käsitlus hageja lapsepõlvekodu tagasisaamisest on asjakohatu. Hageja elab alaliselt Soome Vabariigis. Kohtul puudus kohustus nõuda hagivastuste kohta kirjalikku arvamust. Hageja on pärast kostja 1 poolt hagile vastamist esitanud täiendavaid menetlusdokumente ning tal oli võimalik vähemalt 2022. a jooksul esitada seisukohti seoses kostjate vastustega. Kaebusest ei selgu, millised tõendid jäeti hindamata. Kuigi otsuses ei ole iga tõendit eraldi käsitletud, ei saa sellest järeldada tõendite hindamata jätmist. Kohus on märkinud, et ükski hagis toodud seisukoht enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise kohta ei ole põhjendatud; 2) ei ole uute tõendite ja seisukohtade esitamine apellatsioonimenetluses lubatav. Kostja 1 palub jätta tõendid vastu võtmata ja uusi seisukohti mitte arvestada. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta jättis korteriomandite ühisvara koosseisu kuuluvuse väite ja tõendid esitamata
maakohtus. Lisaks korteriomandite registriosad nr XXXXXXX ja XXXXXXX kuuluvus ühisvara koosseisu ei too kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Hageja ei ole ei täitemenetluses ega kohtumenetluses kostjat 1 teavitanud, et korteriomandid oleksid ühisvara. Kinnistusraamatu andmete järgi on korteriomandite omanik hageja. Lähtudes asjaõigusseaduse § 56 lg-st 1 ja Riigikohtu selgitustest tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 (p 20) juhindus kostja 1 korteriomandite arestimisel ja müügil õigesti omaniku kohta tehtud kinnistusraamatu kannetest, millest johtuvalt ei ole enampakkumine ebaseaduslik.
6.Joostes OÜ ja RT Capital Estonia OÜ on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Kui kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta vastustajate kanda, jätta need täies ulatuses kohtutäituri kui täitemenetluse läbiviija kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
8.Asja materjalide kohaselt lahendas maakohus asja kohtuistungi sekretäri H. Übneri 05.01.2023 kirja (II kd, tl 14) alusel kirjalikus menetluses. TsMS §-des 403 ja 404 on sätestatud tingimused, mis peavad olema täidetud, et maakohus võiks kalduda kõrvale asja arutamise suulisuse põhimõttest ja lahendada asja kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 403 lg 1 esimesele lausele võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 403 lg 3 kohaselt kui pool ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja ei ole kohtule andnud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses ning 17.08.2022 menetlusdokumendis on ta avaldanud tahet lahendada asi kohtuistungil (I kd, tl 200). Seega ei saanud maakohus lahendada asja kirjalikus menetluses TsMS § 403 alusel. TsMS § 404 lg 1 kohaselt võib kohus määrata varaliselt hinnatava hagi asjas kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. TsMS § 404 lg-s 1 nimetatud juhul määrab kohus vastavalt sama paragrahvi lg 2 esimesele lausele avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. TsMS § 404 võimaldab seega kohtul omal algatusel ja menetlusosaliste nõusolekuta lahendada asi kohtuistungit pidamata. Seejuures ei tohi varaliselt hinnatava hagi puhul hagihind põhinõudelt ületada 4500 eurot. Hageja nõudis hagis enampakkumise kehtetuks tunnistamist TMS § 223 järgi ning kinnistusraamatus kande muutmist. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi TMS § 223 järgi tuleb hagihinna tähenduses lugeda tuvastushagiks ja selle hind määrata TsMS § 125 järgi (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 15). TsMS § 125 järgi hinna määramisel tuleb hagejale eeldatavalt kuuluva hüve suuruseks lugeda nõude hinna, mille hageja võiks enampakkumise kehtetuks tunnistamisel TMS § 223 lg 2 järgi esitada. Praegusel juhul on kinnistute väärtuseks, mida hageja tagasi nõuab, 6230 eurot (I kd, tl 135). Eelmärgitust tulenevalt on maakohus määranud hagiavalduse menetlusse võtmisel valesti hagihinna (vt I kd, tl 96). Kuivõrd hagihind põhinõudelt ületab 4500 eurot ning enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele, puudus maakohtul seaduslik alus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses TsMS § 404 lg 1 järgi ilma hageja nõusolekuta. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses (maakohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet).
Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule muu hulgas ette TsMS § 404 lg 2 esimeses lauses ettenähtud nõuete rikkumist, kuna maakohtu 05.01.2023 kirjale (II kd, tl 14) asja kirjalikus menetluses lahendamise kohta on alla kirjutanud kohtuistungi sekretär ning selles ei antud pooltele tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lisaks TsMS § 404 lg-le 1 rikkunud ka sama paragrahvi lg 2 nõudeid. Isegi kui lugeda maakohtu 05.01.2023 kirja määruseks, ei olnud kohtuistungi sekretäril pädevust sellele alla kirjutada. Kohtuistungi sekretäri 05.01.2023 kirjast ei nähtu ka seda, et menetlusosalistele oleks antud võimalus avalduste ja dokumentide esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud TsMS § 404 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud nõuete rikkumised on omavahel seotud ning kogumis on need rikkumised käsitletavad oluliste menetlusõiguse normide rikkumistena, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata.
9.Hageja on apellatsioonkaebuses mh märkinud, et maakohus rikkus asja lahendamisel eelmenetluse ülesandeid, kuna ei selgitanud välja hageja kõiki nõudeid (TsMS § 392 lg 1 p 1). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma hagejale võimaluse hagiavalduse täpsustamiseks ning lahendama hageja taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et menetlusosaliste ringi ja võimalikke nõudeid enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lahendamisel on Riigikohus selgitanud näiteks 28.09.2011 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 p-s 18 ja 06.05.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-208668 p-s 12. Pärast hageja nõuete kindlakstegemist peab maakohus määrama kindlaks hagihinna ning kontrollima riigilõivu tasumist vastavalt Riigilõivuseaduse lisas 1 toodud määradele.
10.Apellatsioonkaebuses on põhjendatult leitud, et maakohtu põhjendav osa ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus nimetatud rikkumise kõrvaldama.
11.Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2023 määruse kohaselt on apellatsioonkaebuse hing 3500 eurot. Nimetatud apellatsioonkaebuse hind kuulub muutmisele. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 8 märkis, tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi hind määrata TsMS § 125 järgi ning selleks on 6230 eurot.
12.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.